NIMI ARV -SÕNAD SÕNAD SIDESÕNAD HÜÜDSÕNAD TEGUSÕNAD ASESÕNAD OMADUS - SÕNAD · Muutuvad sõnad: käändsõnad ja pöördsõnad · Muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ... · et/atque/-que Grtis ag! Sg = singularis e. Ainsus Pl = Pluralis e mitmus Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil
85- Karanga 86- rääkima 87- Kararanga 88- Moe 89- magama 90- momoe/moeraki 91- Nopo 92- elama 94- nonopo/noporaki 93- istuma 95- Tu 96- seisma 97- Turaki 98- 99- (2) 100- Nimisõnad: 101- Nimisõnadel on mõnetigi ühist isikuliste asesõnadega. Kui nimisõna on alus, kasutatakse tema ees abisõna 'ko'. Nimisõnale järgneb ajatähis ja tegusõna. Kui nimisõna on sihitis, kasutatakse ees abisõna 'ki' või 'i'. Abisõna 'o' kasutatakse juhul, kui tahakse väljendada omastamist. 102- Nimisõnade vorm ei muutu kui tahetakse väljendada mitmust või ainsust. Kasutatakse numbrit eelnevate artiklite abil.
- pirukad - lippud 6. - päevad - seemned - kassipojad - sukkad - lapsed - - kingitused 4. - - mullikad - kõrvad - linnad - õlad - kaldad NB! - inimesed 1 , . Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses. . Ainult ainsuses. . Ainult mitmuses. 1. :(juurviljad) 1. : (mängud) roheline hernes uus male värske kartul valge kabe roheline sibul lumesõda valge kapsas - peitemäng punane peet 2. : ( marjad) 2. : (ajamõõt)
· Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine Pertseptuaalsed ja kontseptuaalsed piirangud sõna tähenduse õppimisel · Maailma objektide kategoriseerimine ja baastase. · Sõna tähistab baastaseme objekti · Sõna tähistab tervikobjekti · Igale objektile vastab oma sõna · Lause struktuuri abi Telegraaf-stiilis keel · 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses · Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad · Vähe morfoloogilisi tunnuseid · Õige grammatiline struktuur · Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas · 2,5a laused pikemaks · 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused · Tüüpvead: reeglite üleüldistamine · Tüüpvead: üleüldistamine: uute sõnade moodustamine · Kasutavad vaatamata sellele, et vanemad neid tihti parandavad Kõne areng koolis
Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad
maailmadele ja selle elanikele. Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt. 4. Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu? Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid). Nad on olemas, aga mitte maailmas, mis oleks vaimne või füüsiline. Mis iganes on antud tunnetega on üksikasi. Näiteks pärisnimed on üksikasjad; muud nimisõnad ülejäänud keelekasutusest on universaalid. Läbi universaalide on inimesel esmane teadmine, matemaatiline, loogiline jne. Kõik esmane teadmine tegeleb erandlikult universaalide suhetega, ja sõltub faktidel, mis on avastataud mõtiskluses, nii et vahel näeb neid suhteid enesestmõistetavalt. Tõed, mis üknes märgivad seda, mis on antud tunnetega, on samuti enesestmõistetav. Universaal on puhas olemus, mis kõikidel kindlatel asjadel on ühine. Universaal ei saa
- Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk - Järgneva nimis-ga liitub ketgemini kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimis. omaette tähendusega ühendeis: lasteaed, lastearst, lastekodu, lastekoor (aga lahku laste sõber Lotte); naistearst, naisterahvas, naistepäev; meestesärk. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis:hingedepäev, teadetebüroo, vanadekodu, võõrastemaja - Järgneva nimis-ga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt 1 klk põhimõtete põhjustest - Kui peasõna juurde kuulub 2 või enam omastavalist väljendit tuleb nende klk toimida eeltoodud reeglite järgi. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA VÕI MUUTUMATU SÕNA+ NIMISÕNA: • Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatkse järgnevast nimis-st üldiselt lahku: suur maja,
2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel? Acc=Akusatiiv (casus accusativus)- sihitise kääne, keda
Kõnekorpuste üks uurimismeetodeid on sõnasageduste võrdlus. Hennoste artiklis ,, Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele." on väljatoodud mitme allkeele omavahelist võrdused: argikõne ja ajalehekeel, avaliku kõne ja ilukirjanduskeel, kõne ja kiri, ametlik ja argine suuline kõne. Kokkuvõtvalt tehti järgnevad järeldused: 5 Ajakirjanduskeeles on sagedasemad nimisõnad, 90ndate alguses kõneldi palju rahast. Avaliku suulise kõne ja kirjakeele erinevused on samad mis eelneval. ,,Suulisele kõnele on omased spontaansus ja toimetamispartiklid (e, ehh, äää) ja piiripartiklid (eksole, vää,)" (Tiit 2000: 267). Ilukirjanduses kasutatakse konkreetsemaid koha ja ajasõnuja nimisõnu. Välja on toodud tõik, et suuline ametlik kõne kasutab ,,mina, see ja need, ilukirjandus aga meie, tema, nad" (Hennoste 2000: 268).
kui need oma olemuselt niivõrd erinevad, nagu näiteks viipekeel(ed) ükskõik mis nn tavakeelega võrreldes. Siiani esitatud universaalid pole mitte absoluutsed, vaid statistilised. Evansi ja Levinsoni (2009: 433) meelest on keelte puhul on pigem selle bioloogiline ehitus (st kõnelemis- ja kuulmissüsteem) universaalne, üldistatav, mitte süntaks, millele Chomsky keskendus. Chomsky järgi on süntaks, eriti sõnaklassid, universaalse grammatika kese, kuna väidetavalt on igas keeles olemas nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad ja määrsõnad. Evans ja Levinson (2009: 434) vaidlevad sellele vastu, sest mõnes keeles polegi määr- või omadussõnaklassi ning nimi- ja tegusõnu ei eristata. Seega kategooriate osas süntaktilisi universaale pole ka leitud. ,,Eesti keele seletava sõnaraamatu" (EKSS) järgi on keel inimese tähtsaim suhtlusvahend, mis annab edasi mõtteid ja tundeid. Keele abil mõeldakse, seda kasutatakse nii suuliselt kui ka kirjalikult
mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel: a. ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s- tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus, naisliikumine. Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on täiskujuline (omastavaline), kui ta väljendab tegevusobjekti (verbipärane moodustusmall), nt naisevõtt, varblasekütt,
Lühendid vt ÕS-i lühendite lisa. Veaohtlikud käändevormid: nt küüs, kaas, palitu, vilu ilma, kümmekonna, sadakonna, viit, kuut, kontserti, kontsertide, tagaplaanile. SÕNALIIGID: 2 1. Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2
1. Substantiivse täiendosaga fraseoloogilised liitnimisõnad Nendes väljendites märgib põhisõna referenti ja täiendsõna iseloomustab teda mingi tunnuse alusel. Täiendsõna võib lähtuda mingisugusest omadusest (vedelvorst, lambapea), iseloomulikust tegevusest (pättjalg), välimusest (lokilammas), elukohast (maarott), otstarbest (kahuriliha), olemusest laiemalt (hädapasun). Kui toetuda liitsõna komponentide ühesele tähendusele ning tuntud stereotüüpidele, siis võivad taolised nimisõnad olla ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on. Kui aga liitsõna mõlemad osad esinevad kujundlikus tähenduses, on isikunimetusest keerulisem aru saada. Näiteks väljendi pigikäpp puhul võib teada sõnade pigi ja käpp tähendust, kuid kumbki neist ei viita otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused
läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu, Preast, Sõerd) pärit nimesid. Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing, Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.) Priinimede grammatiline liigitus A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11). Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad. Teisel kohal on omadussõnad. Põhja- Eestis (eriti saartel) näikse need olevat sagedasemad kui Lõuna-Eestis. (Saareste II: 11). Muudest sõnaliikidest tuleb perekonnanimedena sagedamini ette pöördsõnu. Harvem on perekonnanimedeks määrsõnu, asesõnu ja arvsõnu. Väga harvad on hüüdsõnad. (Saareste I: 145.) 7 Käändevormi poolest on enamik nimedest nimetavalised, kuid rohkesti leidub ka
Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon Üleüldistused ja alaüldistused Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Telegraaf-stiilis keel 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad Vähe morfoloogilisi tunnuseid Õige grammatiline struktuur Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas 2,5a laused pikemaks 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
Artikkel Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde. Inglise keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an 2) Määrav artikkel on the Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust wood puit a wood mets fire tuli a fire lõke iron raud a iron triikraud He gave me the book. Ta andis mulle selle raamatu. He gave me a book. Ta andis mulle ühe raamatu. Umbmääran artikkel a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga. Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He i...
Sõnavara 1. Suurem osa sõnu on samasugused nii kõnes kui kirjas, aga on ka erinevusi. 2. Kirjalikku teksti iseloomustavad spetsiifilisemad, valitud sõnad või fraasid, mille asemel on suulises jutus nö esimesed valikud (leidub on olemas, põgus juhuslik, paberossi suitsu, mõtleb tahab, peenel häälel peene häälega, pisikesed väikesed). 3. Kõnes on sõnu, mida kirjakeel väldib (no, noh, vat) või keelab, pidades neid argikeelseteks (kudas, nisukene). 4. Nimisõnad ja verbid kirjatekstis peaaegu ei kordu, suuline tekst on kordusi täis. 5. Kõnes on palju enam sõnaliike, mis pole nimisõnad ega verbid: asesõnad, sidesõnad, adverbid jms. 6. Kõnes on mitmed sõnad lühenenud või muul viisil erinevad kirjutatud keele sõnadest (sis=siis, mõtsin=mõtlesin, tndab=tähendab jne). Grammatika 7. Kõnes ja kirjas kasutatakse sarnaseid käände- ja pöördelõppe ja tunnuseid. 8. Mõlemas vormistatakse lauseliikmed samamoodi
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
1) vormide be ja been aluseks on indoeuroopa bheu- 2) vormide is ja am aluseks on indoeuroopa es- 3) Vormid was ja were pärinevad indoeuroopa juurest wes- 4)Vorm are tuleneb indoeuroopa juurest er- teine häälikunihe toimus ülemsaksa keeles V ja VII sajandi vahel. T, p ja k vokaalide järel muutusid vastavalt häälikuteks ss, f ja h. T ja p sõna algul ja pärast kaashäälikut muutusid vastavalt ts ja pf. Helilised klusiilid d, b, g muutusid helituteks klusiilideks tugevad ja nõrgad nimisõnad vokaaltüved e tugevad käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad tüvi lõppes konsonandiga tugevad stones / nõrgad oxen. Eyes/augen tugevad ja nõrgad tegusõnad tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be,
teised temale haiget. 4.1 Meetod ja protseduur Kommunikatsiooni oskuste vaatlemiseks jutustasin poisiga erinevatel teemadel, et näha palju poiss räägib, milline on tema rütm, kiirus ja pausid. Jutu teemaks oli lasteaed. Lasteaias käimine, koju minek, kas ta soovib koju minna, kas tal lasteaias sõpru on ja kõik ülejäänu, mis on lasteaiaga seotud. Poiss oli väga jutukas. Tema laused jäid 3-4 sõnalisteks ja sõnade lõpud olid –ma lõpuga. Tegusõnad ja ka mõned nimisõnad. Samuti ei suutnud poiss oma lauseid väljendada sõnadega nii nagu mõtles ja siis pidi ta kätega vehkima. Rütm iseenesest oli hea, jutt läks kiireks, kuna tal oli nii palju rääkida. 4.2 Kommunikatsiooni oskuste arengu iseärasused Laps peaks tundma ajamõisteid: eile, home, ülehomme, üleeile, täna, hiljem. Peaks mõsitma ruumimõisteid: üles, alla,ees,taga, kõrge,madal. Nendega on lapsel probleeme. Tedaajavad need segadusse. Selle suunaga on poisil suured probleemid
mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut. Sihitise vorm mõningate asesõnade puhul: 1. ja 2. isiku isikuliste asesõnade (mina, sina, meie, teie) ning enesekohaste asesõnade (enese ~ enda, iseenese ~ iseenda) puhul kasutatakse nimetava asemel alati osastavat. Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha. Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks. 3. isiku asesõnad käituvad nagu nimisõnad. Tema (*teda) jäeti maha. Asesõna mis puhul võib omastava või osastava asemel kasutada nimetavat. …raamat, mis = mille ma ostsin… Parim, mis = mida sa teha võid,…. Mis = mida te sellest arvate? Mis = mida teha? REKTSIOON Kaasaütlev: kaasnema, kohanema, sarnanema, võrduma, adekvaatne, analoogne, identne, paralleelne Alaleütlev: vastanduma, lähedane, tuginema, toetuma Alalütlev: baseeruma, põhinema, rajanema Osalema kus? milles?
omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused, lastekeel, lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari loengusari, lihaste põletik lihasepõletik, pisikute kandja pisikukandja, peitlite komplekt peitlikomplekt, veoste käive veosekäive, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud.
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel........................
Joonis 29 Spiraalmudeli rakendamine (RUP näitel) 47. Mida saavutatakse nõuete spetsifikatsiooniga, millest see koosneb? 48. Selgita IS hanke (pakkumiste) meetodit 49. Millistest osadest peaks koosnema IS pakkumiskutse eelne analüüs 1. Ülesande definitsioon (semantiline, min. funktsionaalsus); 2. Objektmudeli loomine (joonis, mis kirjeldaks loodava andmebaasi struktuuri); · Otsitakse definitsioonist välja kõik nimisõnad (Objekti kandidaadid); · Elimineeritakse sarnased, mitteasjakohased, atribuudid, tuletatavad jms; · Otsitakse välja kõik tegusõnad (Seoste kandidaadid); · Elimineeritakse elimineeritud objektide seosed, ajutised/arvutatavad jne; · Määratakse atribuudid (elimineeritud objektidest pluss lisa/taustainfost); · Iteratsioonisammud, kus testitakse seoste kaudu, kas saab korrektseid andmeid leida. 50
kogus. Täiskasvanu kõne, mis organiseerib lapse tegevused, arusaadetakse temaga piisavalt vara. Selleks ajaks hakkab laps juba aru saama täiskasvanu inskruktsioonidest ühistegevuste suhtes. Aga umbes 1,5 aastani areneb lapsel ainult kõne arusaamine aktiivse sõnavara väikse kasvaga. Kõigepealt omandab laps teda ümritsevate esemete sõnaliseid tähistuseid, pärast täiskasvanute inimeste nimesid, mänguasjade nimetuseid ja lõpuks, kehaosade ja näo nimetuseid. Kõik see on nimisõnad ja tavaliselt neid omandakse teise eluaasta jooksul. Kahe aastani normaalselt arenev laps saab peaaegu kõikidest sõnade tähendustest aru, millised kuuluvad teda ümritsevatesse esemetesse. Aktiivne kõne. Intensiivselt areneb ka aktiivne kõne: kasvab aktiivne sõnavara, kusjuures hääldatud sõnade kogus on suhteliselt väiksem, kui arusaadavate sõnade arv. Laps hakkab nimetama asjad oma sõnadega umbes ühe aasta vanuses. Tavaliselt selleks ajaks lapsel
Isa viis kaks last lasteaeda. · kui öeldisverbiga väljendatakse käsku, nt Vii laps lasteaeda! Laps lasteaeda viia! · kui öeldisverb on umbisikulises tegumoes, nt Laps viiakse lasteaeda. · kui täissihitis laiendab da-tegevusnime, nt Isa ülesandeks jäi laps lasteaeda viia. 16. Mis süntaktiliste omaduste poolest erinevad kvantitatiivselt piiritletud ja piiritlemata tähendusega nimisõnad? Piiritletud nimisõnad on alati täisaluse funktsioonid, piiritlemata võib ollaa nii osa-/kui täisalus. Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ehk totaalsubjektiks. Täisalus on tüüpiline alus, mis paikneb normaaljuhul lause algul ja ühildab endaga öeldisverbi isikus ja arvus, nt Ma loen raamatut. Me loeme raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks. Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi. See jääb alati ainsuse 3. pöördesse, nt Tänavanurgal seisis inimesi
Sõdalane ei tohi surra omaenese käe läbi, ka siis mitte, kui ta on vabatahtlikuna läinud täitma ülesannet, millelt tagasi ei pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi. (Frederick Forsyth ,,Afgaan") Vormiõpetus Sõnaliigid käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid
(verbidel on kõige ühesemalt mõistetavad muutmisel, omatähendusel ja süntaktilisel funktsioonil põhinevad tunnused). Antiikajal hakati verbidest eraldama partitsiipe, mis on justkui verbid, kuid mida muudetakse nagu noomeneid (ld particeps 'osaline'). Seejärel hakati edasi jaotama noomeneid e käändsõnu. Kõigepealt eraldati substantsi e iseseisvat olendit, eset või nähtust väljendavad substantiivid e nimisõnad (edaspidi objektid). Sõnaliigid II Siis eraldati objektide omadusi tähistavad epiteedid e adjektiivid. Noomenite klassist viidi täielikult välja interjektsioonid ja adverbid. Loogilisi suhteid väljendavad sõnad jagati neljaks: prepositsioonid (e eessõnad), konjuktsioonid (e sidesõnad), pronoomenid (e asesõnad) ja artiklid. Sõnade liigitamisel on kasutatud alati kolme liiki kriteeriume: sõnade muutmist sõnade omatähendust
deal Teil beard Bart round rund day Tag hard hart 6 word Wort God Gott 5) þ>d toimus tegelikult 8/9s sajand, kuid see kuulub samuti teise häälikunihke hulka that das earth Erde three drei leather Leder Kui muutusi pole, on tegemist ilmselt hiliste laenudega tunnel- Tunnel Tugevad ja nõrgad nimisõnad – vokaaltüved e tugevad – käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad – tüvi lõppes konsonandiga TUGEVAD üldine meessoo käändkond- mitmus –s 35% nimisõnadest stone, stones naissugu 25% tale, tales kesksugu (ne-utrum „no other”) 25% ship, ships -s, mis praegu on igal pool on üldistuse tagajärg. NÕRGAD- mitmuse tunnus –n, kõikidest sugudest 15 % Auge, Augen ox, oxen
bo-rd laud ka-rl mees; sulane ba-rn laps ko-rs rist bo-rt ära Ng-häälikut tähistab tähekombinatsioon ng; samuti g-täht, kui sellele järgneb n; ja n-täht, kui sellele järgneb k: må-ng-a paljud re-g-n vihm ba-n-k pank Suurimad erinevused vokaalide hääldamisel: å - hääldub eesti o-na o - hääldub eesti u-na u - hääldub ligikaudselt eesti ü-na 6 NIMISÕNA & ARTIKKEL Rootsi keeles jaotatakse nimisõnad en- ja ett-sõnadeks. Sõna kuulumise en- või ett-sõnade hulka näitab ära vastav artikkel en või ett, mille tähendus on üks. NB! Nimisõna on soovitatav kohe ära õppida koos artikliga. Nimisõnal on järgmised vormid: a) määramata vorm ainsuses ja mitmuses b) määratud vorm ainsuses ja mitmuses Määramata vormi kasutatakse varem mainimata isiku või asja tähistamiseks, määratud vormi aga varem mainitud või tuntud isiku või asja tähistamiseks.
Lill ????? Suurbritannia Nr Lepingu nr Kaup ???? kg 1 36792185 Roosid 78 tk 3,2 Kauba andis üle: Autojuht: ?????? GRAMMATIKA 9. a) Mis verbidest on moodustatud ülesande 2 tekstis alla joonitud sõnad? b) Moodustage järgmistest tegusõnadest nimisõnad: lugema, tutvuma, sobitama, leidma, vastama, täitma, rääkima, põhjendama, toimuma, töötlema. Kirjuta/ma + -mine = kirjutamine Mida tegema? Mis? Ma täidan (mida?) deklaratsiooni deklaratsiooni (mille?) täitmine GRAMMATIKA 10. Jätkake näite järgi. Näide
kategoorias. Laps peab ise tegutsema, et mõelda esimesed 5 eluaastat. Kujundiline mõtlemine kestab 12-14 eluaastani. Kõne areng Laps mõistab rohkem, kui oskavad rääkida. Õpivad ära selle, et sõnade tähendused on kokkuleppelised. Nimetust ei saa objektist lahutada, vanemad saavad aru, et päris nii ei ole (4.eluaastalt). lapsed avastavad reegleid, kuidas sõnu pannaks lauseteks. Kujuneb sisekõne, võimalus endaga rääkida (5.eluaastal). Alguses tekivad nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad. Enne suuline ja siis kirjalik kõne. Viimast tuleb õpetada. Lapse käitumist reguleerib kõne, alguses reguleerib täiskasvanu kõne, siis toimub see ise valjult rääkides, viimasena ise sisekõnes. Metatunnetus ja selle areng 10 Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada? Kui palju läheb
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
murrakuid võime me teise koha keelest vähe raskesti aru saada. 7 1.1.2 Saksa keel Austin (2008) andmetel kõneleb saksa keelt emakeelena Euroopas rohkem kui 128 miljonit inimest. Kõneletakse Saksamaal, Austrias, Liechtensteinis, Šveitsis, Põhja- Itaalias, Taanis, väiksematel aladel Belgias, Luksemburgis ja Ida-Prantsusmaal. See on indoeuroopa keelkonda kuuluv keel. Saksa keele eripärasus on see, et nimisõnad kirjutatakse alati suure algustähega. Kuni 8.sajandini elas saksa keel peamiselt suulisel kujul. Saksa keeles on igal nimisõnal oma artikkel, olgu selleks kas der (meessoost sõnad), die (naissoost sõnad) või das (kesksoost sõnad). Austin (2008) väidab, et saksa keel on Kesk-Euroopa olulisim keel. Peale Saksamaa on saksa keel veel emakeeleks Austrias, Luksemburgis, Liechtensteinis ning Šveitsi ja Belgia aladel. Sajandite jooksul on palju germaani keelte kõnelejad nendest
saame panna see, siis on ilmselt elutu) ja relatiivlause (raamatud, MILLEL – mille on järelikult elutu) abil, adjektiivid määraadverbidega (nt väga) jne. • Semantiline jaotus – nt vastavalt püsivuse astmele (substantiiv e nimisõna on kõige püsivam, omadussõna keskel, verb kõige ajutisem – st asjade tegevus ja omadus võib enne muutuda kui asi ise) • Roll diskursuses – st keelekasutuses. Nimisõnad on tavaliselt referendid (st viitame nendele), verb on tavaliselt sündmus. 7. Klassifikaatorid sõnaliigina (ja seotud morfeemina). 3 Klassifikaator on sõna või morfeem, mis näitab nimisõnade jagunemist erinevatesse klassidesse. Näiteks suahiili keeles sõna kiswahili klassifikaatoriks on eesliide-ki, mis viitab keelele ja sõna waswahili eesliide –wa viitab inimesele
2008. TÜ Kirjastus 2-aastased 2-aastase lapse sõnavaras on minimaalselt umbes 50 sõna. Tähtis ei ole niivõrd sõnade koguhulk, vaid oskus olemasolevaid sõnu kombineerida (moodustada lausungit). Sõnu, mille tähendust laps mõistab, on oluliselt rohkem. Selles vanuses toimub väga kiire sõnavara kasv: alates 3. Eluaastast suureneb lapse sõnavara keskmiselt 5-10 sõna päevas. 2-4 aastase lapse sõnavarast umbes poole moodustavad nimisõnad, millele järgnevad tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad. Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps
12 kuu vanuselt ema ja aidaa 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna 15 kuu vanuselt ai-ai 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass. Hoidekeel (Motherese) Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Kuni 10-12 aastani vanemad kipuvad kohandama. Kahesõnalised laused (telegraafkeel) Ilmnevad umbes 2 aasta vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad 33 34 Kõne areng eelkoolieas 2,5 aastal lähvad laused pikemaks Kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused Üleüldistamine Ema tuls koju Minema- lähema 10 aastase lapse kõne täiskasvanu kõnest enam palju ei erine. Kõne kuulamine ja teksti lugemine Erinevused:
säilitatakse pikaajalises mälus mõistevõrkudena mõistekogumina, mis on omavahel tähendusseostega ühendatud. Teisalt võivad sõnaväljad anda infot meie teadmiste struktuuri kohta, ilma et need samastuksid kognitiivse teadmiste struktuuriga. Arvutilingvistika jaoks on sõnaväljad olulised arvutileksikoni struktureerimisel (nt WordNet projekt alguse saanud inglise keelest (Princetoni ülikool), nüüd tehtud paljude Euroopa keelte kohta). Seob nimisõnad, verbid ja adjektiivid sünohulkadesse. Võrdlevad e komparatiivsed sõnaväljauuringud on olulised arvutilingvistikas automaattõlke jaoks, kuna toovad välja eri keelte sõnavara sarnasused ja erinevused. Traditsiooniliselt on sõnaväljadel olemas seos ka keelefilosoofia ja antropoloogiaga, sest sõnaväljad võimaldavad analüüsida maailmapilti. 23. Paronüümia. Paronüümid e sarnassõnad sõnad, mis sarnanevad nii häälikkuju (kirjapildi) kui ka tähenduse poolest.
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...
плечо – плечи - õlad берег – берега - kaldad NB!человек – люди - inimesed 1 Существительные,которые употребляюся только в форме единственного числа или множественного числа. Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses. Только в форме единственного Только в форме множественного числа. Ainult ainsuses. числа. Ainult mitmuses. 1.Названия овощей:(juurviljad) 1.Названия игр: (mängud) зелёный горох – roheline hernes новые шахматы –uus male
Ma ei leidnud mingit lahendust. Kui nimisõna ei järgne, kasutatakse sõnade ALGÚN ja NINGÚN asemel ALGUNO ja NINGUNO. Võrdle: ¿Hay algún café por aquí? Kas siin lähedal on mingit kohvikut? Sí, hay alguno en la calle Madrid. Jah, mingi on Madriidi tänaval. No, no hay ninguno por aquí. Ei, siin lähedal ei ole ühtegi. 48 KUULA & KORDA NIMISÕNA Nimisõnade sugu Hispaania keeles jagunevad nimisõnad kolme gruppi: 1) meessoost sõnad - lõpevad enamasti kaashäälikuga: el jardín aed - lõpevad o-ga või e-ga: el bolígrafo pastakas el cine kino 2) naissoost sõnad: - lõpevad enamasti a-ga: la silla tool - lõpevad ühenditega –ción ja –sión või kaashäälikuga –d: la habitación tuba
II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v.) * ~ 18 kuu vanusest sõnavara hüppeline kasv (kuni 10 sõna päevas, ~ 14000 kuuendaks eluaastaks; 3000 uut sõna aastas kuni 10 a. v., kuni 10000 uut sõna aastas kuni 17. eluaastani) * Sõnade seos osutatavaga reeglipärasem: Oluline asja kuju: "Taksonoomiline eeldus" ja"Tervikobjekti eeldus" + "Vastastikuse välistamise eeldus" ehk "leksikaalne kontrast" igal uuel sõnal on varasematest erinev tähendus * Nimisõnad, liigutusverbid, asja omadused (pole muuteverbe ja suhteomadusi); keele-kategooriad segased (kuju pole täpne alus) * Kahesõnafraas "tugi-" ja "avatud" klass: "Anna" + "Pall"; "Karu"; "Komm", väljendab asja ja selle omadusi ("kollane kott") või kontekstist mõistetavaid suhteid ("anna pall") I.6. Situatsioonimärgid (tavamõisted) (al. 2.5 a.) * Kujuneb välja kogu grammatiline struktuur kõik sõnaliigid ja grammatilised operatsioonid,
talu + nik inimene, kes peab talu mesi toiduaine mesi + lane toodab mett 2. Tuletusaluse tähendust täpsustav liide. Näide: naissooliide laulja + tar sõbra + nna 3. Tuletusaluse sõnaliiki muutev liide. Näide: tulema + mine tulemine ema + lik emalik Nimisõna tuletus: Liited, mille abil moodustuvad nimisõnad: -ja -nna -mus -stik -lane -tar -i -stu -line -rd -e -ke(ne) -kas -mine ! -ng eba- -ik -k -mu mitte- -nik -is -la
15 * kuulmine V + p kõrv P + v kõrv * nägemine Vasak vaateväli Parem vaateväli * motoorika Mittekõneline kõneline * kõne Assotsiatiivselt Juhtiv omandatud? Harjumuslik? * keel Nimisõnad (1-2 silpi), Juhtiv puudub lause * ruumitaju Kujundlik Verbaalne aeglane, piiratud * tähelepanu Väljapoole Sissepoole * töö põhimõte Holistlik Analüütiline 3. Kallosotoomia tagajärjed a. Ei muutu isiksus, IQ. b
kindlat kolmurka ette kujutate, on see nimelt niisugune ja mitte teistsugune, te annate sellele paratamatult tajutavad jooned ja värvilise tausta. Niisiis tuleb selleks, et omada üldisi ideid, moodustada lauseid, see tähendab, tuleb kõnelda. Sest niipea kui kujutlusvõime peatub, jätkab vaim toimimist üksnes kõne abil. Seega, kui esmaleiutajad said anda nimesid ainult neile ideedele, mis neil juba olemas olid, järeldub sellest, et esimesed nimisõnad ei saanud olla midagi muud kui pärisnimed. Aga kui meie vastsed grammatikud hakkasid laiendama oma ideid ja üldistama oma sõnu -- kasutades seejuures mingeid mulle tundmatuid vahendeid --, pidi leiutajate teadmiste nappus jätma selle meetodi väga kitsastesse piiridesse. Ja kui nad olid esialgu loonud liiga palju üksikute asjade nimesid, sest neil puudusid teadmised sugudest ja liikidest, siis seejärel lõid nad liiga vähe liikide ja sugude nimetusi, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
