BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
............................................... 13 Kasutatud allikad...................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Paljudesse toiduainetesse on lisatud lisaaineid, osad neist on kahjutud, teised jälle võivad olla väga kahjulikud. Õnneks on inimesed hakanud üha rohkem huvi tundma selle vastu, mida nad söövad. Pakenditel on toodud rühma- ja lisaaine nimetused või siis Euroopa Liidus kehtivad E- koodid. Lisaainete nimetused ja kahjulikud omadused on ka inimestele kergesti kättesaadavad nii Interneti vahendusel kui kauplustes jagatavatel brošüüridel. Uurimustöös on välja toodud lisaainete olemus, nende kuuluvus ja kahjulikkus. Analüüsisin enda nädala menüüs oleva viie toiduaine lisaainete sisaldust. Valisin nendeks šokolaadi, ketšupi, kanamunad, viinerid ja limonaadi.
Keemia Süsivesinikud 1) Milliseid aineid nimetatakse süsivesinikeks? Süsivesinikud on liitained, mille molekul koosneb süsinikust ja vesinikust. 2) Millised ained on alkaanid, nende üldvalem + nimetused Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ühekordne kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kaksikseos. Üldvalem: CnH2n Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse een'iga.
Suur- ja väike algustäht 1. Vene teater- Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimedes tuleb eristada suurtähelist nime ja väiketähelist tüübinimetust. 2. Harju maavalitsus- Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimedes tuleb eristada suurtähelist nime ja väiketähelist tüübinimetust. 3. Tartu Ülikooli haridusteaduskond - Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 4. Postimehe kultuuritoimetus-Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 5. riigikogu rahanduskomisjon - Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 6. jaanipäev - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 7. isadepäev - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 8
Orgaanika KT III näidis 1) Kirjuta alljärgneva nukleofiilse liitumisreaktsiooni mehhanism.Anda nimetused (5 p) 2) Millistest lähteainetest saab sünteesida imiini. Esitage reaktsioonimehhanism. (5 p) 3) Kirjutage juurde alljärgnevates ühendites olevad karbohappelised vesinikud. (4 p) b) c) a) d) 4) Kirjuta kahe erinevasse aineklassi kuuluva ühendi keto- ja enoolvormid. 5) Kirjuta alljärgneva ühendiga toimuva aldookondetsatsiooni reaktsioonimehhanism. Anda nimetused. (6 p)
Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall, kirik, Pääsupesa, linnahall Vabadussammas Ruumid Tuhande Samba saal, Nimetused: Tiigrisaal, Hiidude tuba, koosolekusaal, Põrgulava kammersaal,
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: 1.Mis on ansambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2.Nimeta2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid! vokaalansamblid-duo ja trio. 3.Nimeta 2- ja 3-liikmelised instrumentaalansamblid! Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4.Loetle 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused! kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). 5.Mis pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. 6.Mis pillid kuuluvad klaverkvintetti? Klaverkvintett-klaver, keelpillid. 7. Mis on stomp? Muusika mida tehakse erinevate esemetega. 8.Mis on orkester? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist
16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. 28. Sõuseadme e
Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel
Tallinnas: 19, 21, 25, 16, 13, 12, 15, 14, 15, 20, 21, 21 senti. Tartus: 23, 18, 23, 18, 12, 10, 18, 17, 19, 15, 17, 18 senti. Paigutage andmed tabelisse (tehke tabel kõigi reeglite kohaselt) ja joonistage diagrammid, mis väljendavad hinna kõikumist. Tehke tabel kõigi reeglite kohaselt. Diagrammile lisage Pealkiri Munade hind 1929.a. Tallinnas ja Tartus Xteljele paigutage kuude nimetused, Y teljele hinnad sentides Tehke 1 joondiagramm ja 1 tulpdiagramm. Kujundage need (värv, joonte paksus jne) Nr Kuu Tallinn Tartu 1 Jaanuar 19,00 23,00 2 Veebruar 21,00 18,00 3 Märts 25,00 23,00 4 Aprill 16,00 18,00 5 Mai 13,00 12,00
Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute ümberütlevad nimetused. 3. Loomatõunimetused. 4. Kohanimede ümberütlevad nimetused. 5. Kohanimest tulnud täiendid ja kohanimetuletised. 6. Mitteametlikud nimetused tavakasutuses. 7. Tooteliigid. 8. Sõidukite kõnekeelsed nimetused. 9. Ürituste nimetused. 10. Autasude liigisõnad. 11. Kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad. Paavst, president, ajaloo isa, Emajõe ööbik, napooleonikook, tuhajuhan, jaanipäev, eesti peekon, püramiidide maa, saksa täpsus, vallavolikogu, valitsus, hollandi juust, päevaleht,
10 A,C Ülesanded- oksiidide nimetused, saamisreaktsioonid 1. Anna nimetused mittemetallioksiididele, kasutades arvsõnalisi eesliiteid! 1) CO2 6) SO3 2) N2O dil'mmastikoksiid 7) N2O5 dil'mmastik 3) P4O10 8) SiO2 ränidioksiid 4) Cl2O7 dikloor 5) B2O3 diboortrioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2O 2) CaO 3) Al2O3 4) Rb2O 5)MgO kaaliumIIoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3 2) ZnO 3) Cu2O 4) Cr2O7 5) MnO2 6) PbO 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid 2) süsinikmonooksiid 3)vääveldioksiid
1kWh 0,117 KM 20% Algnäit 1352 Optimaalne kulu 1000 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 1352 2365 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 2 Mai 2365 3209 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 3 Juuni 3209 4026 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522
22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur: 110.6 °C
taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht Ümberütlevad nimetused e metafoorid, mida nimedeks ei loeta. Isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused, allüksused (nt TÜ arstiteaduskond), auhinna liigisõnal, kuud, nädalapäevad, pühad, tähtpäevad, taimede, loomade, loomatõugude nimed, keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused, tootenimetused
.. Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3 Nõrgad happed: H2S > H2CO3 (nõrgim anorgaaniline hape) Hapete nimetused: Elementide eestikeelsete nimetuste põhjal HCl vesinikkloriidhape H3PO4fosforhape HBr vesinikbromiidhape H2CO3süsihape HI vesinikjodiidhape H2SiO3ränihape H2S divesiniksulfiidhape HNO3lämmastikhape H2SO3väävlishape HNO2lämmastikushape H2SO4 väävelhape http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Aineklassidteooria.doc;
2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: OKSIIDI D Metallioksiidid : Mittemetallioksiid id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2, CO, SiO2, P4O10 OKSIIDIDE NIMETUSED 1 ◦ Metallioksiidid e. aluselised oksiidid metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o.-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di,
ALKAANID Süsivesinikud on ............................. ·Alkaan -süsivesinik, mis sisaldab ainult tetraeedrilisi süsinikke. · ALKAANIDE NOMENKLATUUR - aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. 1) Triviaalsed nimetused Näiteks metaan ehk ............................ Metaanhape ehk ............................ 2) Süstemaatilised nimetused moodustatakse molekuli struktuuri järgi kindlaid reegleid kasutades. ALKAANI tunnuseks on liide aan. TV 2.1. Alkaanist pärit asendusrühma nim alküülrühmaks. alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3
Määrava artikli kasutamine Artiklit kasutatakse: 1) jõgede, merede ja ookeanide nimetused: the Thames the Pacific (Ocean) the Baltic (Sea) 2) mäeahelike nimetused: the Alps the Urals 3) ajalehtede nimetused: the Morning Post 4) teatrite ja kinode nimed: The Globe (Theatre) the Cosmos (Cinema) 5) hotellide nimed: the Ritz (Hotel) the Palace 6) laevade nimed: the Titanic 7) riikide ja maade nimed, mis koosnevad üldnimest (näit. state, republic, kingdom) ja seda laiendava(te)st sõna(de)st: the United States of America, the USA the United Kingdom, the UK the Estonian Republik 8) mitmuses olevad perekonnanimed: the Browns Artiklit ei tarvitata:
DAS MASKULINUM 1) Meessoost olendite nimetused: Der Vater, der Hahn, der Kranke 2) Aastaaegade, kuude, nädalapäevade nimetused: Der Herbst, der März, der Mittwoch NB! Das Frühjahr 3) Ilmakaarte ja tuulte nimetused: Der Osten, der Monsun 4) Mäed, mäestikud: Der Elbrus, der Kaukasus NB! Die Alpen 5) Sõdivad Aasia riigid: Der Jemen, der Iran, der Irak, der Sudan 6) Alkohoolsed joogid: Der Wodka, der Kognak NB! Das Bier 7) Elukutsed: Der Arzt, der Polizist, der Makler 8) Tegusõnast tuletatud nimisõnad: Der Flug, der Sprung, der Anfang 9) Saksamaa jõed: Der Main, der Rhein, der Recker 10) Ilmastikunähtused: Der Schnee, der Regen, der Blitz 11) Planeedid:
Alkoholid Oscar Tammemäe Mis on Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks:
Järve elustik Järve elustik HarilikHarilik konnarohi konnarohi ja konnaosi Harilik konnaleht Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2
· taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder · toodete liiginimetused: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib · nähtuste, viiside, meetodite jm liiginimetused: araabia number, hispaania avang, eesti serv · haiguste, ravimite, keemiliste ühendite, värvuste jm liiginimetused: siberi katk, bordoo vedelik, berliini roheline, rootsi punane; · keelkondade, keelerühmade ja keelte nimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel; · rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, 2
CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC
Siirdemetallide ühendid Keijo Västrik TTG 10.c 1. Fe2O3 - Raud (III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - hematiit, rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks),
andmebaasidega ja võimaldab teha kindlaks täisteksti kättesaadavuse. Kirjelda, milliseid võimalusi otsingu täpsustamiseks kasutasid: fraasi otsing, keel, kärpimismärk, ajaline piirang, otsisõna esinemine tekstis, pealkirjas, URLis jne. Anna veebilehekülgedele hinnang autorluse, täiendamise, objektiivsuse ja sisu seisukohalt. Kasuta efektiivseteks otsinguteks interneti otsijuhendit. Esita: a) Otsimootorite nimetused ja veebiaadressid: b) Otsistrateegia, piirangud: c) Leitud /relevantsete internetiallikate arv d) Väljavalitud veebilehekülgede hinnang autorluse, täiendamise, objektiivsuse ja sisu seisukohalt. e) 1 teemakohase artikli kirje (juhendis näide "veebiartikkel") a) Otsimootorite nimetused ja veebiaadressid: GoogleScholar; http://scholar.google.com/ Otsistrateegia, piirangud Leitud /relevantsete internetiallikate arv
KONTROLLTÖÖ nr 2 TEEMAD: Oksiidid, alused, happed, soolad. Ioonvõrrandi koostamine. 1. Oksiidide nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 2. Hapete nimetused + valemid. Vaata õp lk 132 tabel. 3. Aluste nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 4. Soolade nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 5. Oksiidide saamine. Metall / Mittemetall + hapnik -> OKSIID Näiteks: a) 4 Na + O2 -> 2 Na2O b) N2 + 2 O2 -> 2 NO2 Mittemetallid lihtainetena, millel on alati indeks 2: H2 O2 F2 N2 Cl2 Br2 I2 6. Hapete saamine. a) Happeline oksiid + vesi -> Hapnikhape Näiteks: SO2 + H2O -> H2SO3 Erand: SiO2 veega ei reageeri! b) Vesinik + vastav mittemetall -> hapnikuta hape Näiteks: H2 + Cl2 -> 2 HCl 7. Aluste saamine. a) Aluseline oksiid + vesi -> alus (leelis)
keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetuste andmiseks. Alkaanide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 5. Alkaanide keemilised omadused –asendusreaktsioonid halogeenidega, reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 6. Alkeenide mõiste - küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel 7. Tuntumad alkeenid: Eteen – taimede kasvuhormoon, polümeerid, äädikhape, etanool
Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud
tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi 5 need ei ole eesti keeles alati soositud (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. Sellised nimetused on enamasi tugeva negatiivse konnotatsiooniga. Fraseoloogilised liitumid, mis koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja millel on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol: pime kana pimekana, üks silm ükssilm jne. Sellistes sõnades märgib adjektiiv nimisõna liiki. Siia kuuluvad ka määrsõnalise esikomponendiga liitumid (püsti kurat püstikurat jms), milles esimene pool iseloomustab
Raudtee, Värska laulukoor Leiko, Suure tõllu kauplus, Estonia teater. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega: riigikohus, statistikaamet, Põlva maavalitsus, Otepää tarbijate ühistu, Nõmme gümnaasium. · Ametlikkuse näitamiseks kasutatakse läbivat suurtähte: Riigikohus, Statistikaamet, Põlva Maavalitsus, Otepää Tarbijate Ühistu, Nõmme Gümnaasium. · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond. 3. ISIKUD, OLENDID · Isikute ja muude olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: · Isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Johannes Paulus · Loomad: Muri, Krants, Miisu, Mustu · Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Herakles. · Personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus
vormide kohta, millisena seda võidakse edaspidi kasutada (lahjendatult või muul kujul). Märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «ei ole mürgine», «ei ole kahjulik», «kahjutu», «ei saasta», «ökoloogiline» või muid selliseid väljendeid, mis viitaksid aine või valmistuse ohutusele või mis võiksid põhjustada aine või valmistuse ohtlikkuse alahindamise. Märgistusel esitatakse koostisainete nimetused järgmiselt: 1) väga mürgiseks («T+»), mürgiseks («T») või kahjulikuks («Xn») klassifitseeritud valmistuse puhul üksnes väga mürgiste, mürgiste või kahjulike koostisainete nimetused, kui koostisaine sisaldus valmistuses on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel ained on klassifitseeritud kahjulikuks ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt; 2) sööbivaks («C») klassifitseeritud valmistuse puhul ainult sööbivate ainete nimetused, kui
9. Pindobjekte kirjeldavate leppemärkide, leppelühendite ja kirjete kinnituspunktid peavad jääma vastava pindobjekti kontuuride sisse. Tekstide kinnituspunktid peavad olema valitud nii, et teksti kõrguse muutmisega kaasnev nihe ei halvendaks plaani loetavust. 10. Digitaalsel joonisel kasutatakse järgnevaid teksti kõrguseid M 1:1000 korral: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0;
1. Aineklasside määramine 2. Hapete nimetused ja valemid 3. Hapete omadused: reageerimine metallidega, oksiididega, alustega, sooladega. 4. Aluste nimetused ja valemid 5. Aluste omadused: reageerimine oksiididega, alustega, sooladega. 6. Soolade nimetused ja valemid 7. Soolade omadused: reageerimine metallidega, alustega. 8. Molaarmassi arvutamine. 9. Ülesanded( protsent, mass, saagikus) 10. Metallide füüsikalised omadused. 11. Metallide keemilised omadused. 12. Mis on korrosioon ja kuidas selle vastu saab? 13. Leelismetallid ja nende ühendid. 14. Leelismuldmetallid, iseloomustus ja nende ühendid. · Leelismuldmetallid on: Mg, Ca, Be. Looduses neid vabalt ei leidu, need esinevad
ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi, need on: * muusikute arv · Pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsest arvsõnadest. Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: Keelpillitrio- viiul, vioola, tsello Klaveritrio- Viiul, tsello, klaver Keelpillikvartett- Kaks viiulit, vioola, tsello Klaverikvintett- Kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste ,,ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna ,,bänd" Küsimusi ja ülesandeid. 1
Puka 2011 2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid.......................................................................................................................4 Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid..................................................................................................4 Nimetused...............................................................................................................................4 Keemilised omadused...
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan,
Mille kaudu on kõik aatomid alkaani süsinikahelas omavahel seotud? - σ-sidemete Millised eesliited tähistavad mitut ühesugust asendusrühma? di-, tri-, tetra- jne Millisel põhimõttel nummerdatakse tüviühendi süsiniku aatomid? Kas vasakult paremale või paremalt vasakule, nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed. Millist ahelat sisaldab süsivesiniku molekul? Süsinikahelat, mis võib olla lahtine või tsükliline. Millist liiki on C1-C4 nimetused? - Triviaalsed nimetused Mis põhjustab ühesuguse koostisega isomeeride omaduste erinevuse? - Struktuuri ehk molekuli ehituse erinevus. Mitu suletud ringi, tsüklit on tsükliliste ühendite süsinikahelas? Üks või mitu Nomenklatuur - Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Normaalalkaan - Lineaarse (hargnemata) ahelaga alkaan ehk n-alkaan R - alküülrühma tähis Radikaalitsentri tekkimise eeldused Tekib seda kergemini, mida rohkem C-C sidemeid on
Elementaarlaengu tähis? Kui suur laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7. Mida nimetatakse elektriväljaks ja elektrostaatiliseks väljaks? Nimeta eletrivälja omadused. 8. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud . 9.Kuidas joonisel määratakse elektrijõu suunda antud punktis, kus asub laeng? 10.Mida nimetatakse homogeenseks elektriväljaks? 11.Mida nimetatakse elektrivooluks? 12.Mida nimetatakse juhiks,dielektrikuks ja pooljuhiks? 13.Mida nimetatakse voolutugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 14. Mida näitab mõõtühik üks amper? 15.Mida nimetatakse vooluallika mahutavuseks? Kirjuta selle mõõtühik. 16
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glüku...
1. Pilt vihastas kohalikke niivõrd, et Piiskop Kyrillos keelas seal kõik välismaalaste pulmad. Õige: piiskop Kyrillos Allikas: Elu24 10/17 2. Ka autoportreedest on kõige toredam lehvivate juustega Don Quijotet meenutav «Autoportree valgel». Õige: don Quijotet Allikas: Postimees 08/17 Reegel: Väikese algustähega kirjutatakse ümberütlevad nimetused ehk metafoorid, mida nimedeks ei loeta. 1. „Historia” puhul oli tegu esimese nii laiahaardelise püüdega minevikusündmusi kirja panna, nimetas Rooma kirjamees Cicero Herodotost Ajaloo Isaks. Õige: ajaloo isaks Allikas: Delfi 07/11 2. „Kui kõik läheb nii,“ arvab Interneti isa Vint Cerf, “ei pruugi kaugel olla päev, kus võid saada e-kirja Jupiteri ümber tiirlevalt kuult Europalt.“
Kasutatavad joonelemendid peavad olema sidusad. 9. Kuhu paigutatakse selgitavad leppelühendid objekti suhtes? Selgitavad leppelühendid paigutatakse objektiga, mille kohta lühend kehtib, samale kihile 10. Milliseid tekstikõrguseid kasutatakse digitaalsel joonisel? Maa-ala plaanil kasutatavate tekstide kõrgused (digitaaljoonise ühikutes) M 1:1000 korral on järgnevad: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11
................................................................. 2 2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3 Volga keeled ........................................................................................................................... 4 4 Mari keel.................................................................................................................................. 5 4.1 Nimetused......................................................................................................................... 5 4.2 Asuala................................................................................................................................5 4.3 Keel................................................................................................................................... 5 5 Mordva keel .............................................................................
· sõidukil: laev Silja Europa, auto Opel Vectra · ansamblil: Kuldne Trio, Asutused, ettevõtted, organistasioonid, ühendused · läbiv suurtäht · väiketäht ametlikkuse rõhutamine mitteametlikus olukorras nt dokumentides nt ajaleheartiklis Rõngu Keskkool Elva gümnaasiumis Haridus- ja andmekaitse Teadusministeeriu inspektsioon NIMETUSED kirjutatakse väikese algustähega · õppeained: geograafia, kirjandus · kuud: detsember, august · nädalapäevad: kolmapäev, reede · pühad/ tähtpäevad: jõulud, mardipäev · aastanimetused: hobuse aasta · ametid/ auastmed: president, major · aunimetused: aasta ema, audoktor · teaduskraadid: füüsikamagister Pane tähele! · Eesti kirjandus · eesti kirjandus
OKSIIDID Oksiid-ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Nimetused: · Püsiva o.a astmega metallide korral nimetusse metalli o.a d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5
SO2 + H20 => H2SO3 2. Reageerivad alustega (eriti hästi leelistega), tekib sool ja hape. NaOH + SO3 => Na2SO4 + H2O 3. Reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool. MgO + SO3 => MgSO4 3. Amforteersed oksiidid: Oksiidid, mis reageerides nii hapete kui leelistega moodustavad soolasid. Al2O3; ZnO; Cr2O3, SnO;PbO2 Al2O3 + 6HCl => 2AlCl3 + 3H20; Al2O3 + 2NaOH + 3H20 => 2NaAl(OH)4 2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2. Nimetused: tuletatakse nagu metallide oksiidid. Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid 3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused: Kõik on tahked ained, lahustuvus veega väga erinev, enamik ei lahustu, lahustuvad ainult IA ja IIA rühmade liikmed (leelised). Vesilahus on käega katsudes libe, pesev ja sööbiv toime
Õpimapp loodusõpetuses Mapi koostamine 1. Uuri imetajaid, linde, kalu, kahepaikseid, roomajaid. (valikusse ei kuulu pruunkaru) 2. Igast loomarühmast vali üks esindaja, kelle kohta otsi andmeid raamatutest ja internetist. Vali selline imetaja, lind , kala, roomaja, kahepaikne kellest sa tead vähe, aga tahaksid rohkem teada saada. 3. Tee kindlaks valitud loomade teised nimetused, välimus, toitumine, kasvamine ning elupaigad. 4. Vormista kogutud materjalidest, iga esindaja kohta kokkuvõte. Pane kirja tema teised nimetused, välimus, kasvamine ja elupaigad (vaata näidet). 5. Kõik valitud loomaesindajad joonista eraldi paberile ning kirjuta juurde kehaosade nimetused (kokku tuleb 5 eraldi lehte). 6. Iga looma kohta joonista mõistekaart toitumise kohta. 7. Töö lõppu eraldi lehele kirjuta pealkirjaks Enesehinnang ning vasta
Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoo...