-Mitmeaastaste rohttaimede elu kestab mõnest kuni paljude aastateni. - vastavalt õitsemise kordumisele jaotatakse taimed monokarpseteks ja polükarpseteks. Esimised õitsevad aind üks kord elu jooksul, teised aga korduvalt. Varre harunemine: Hargemiseks nimetatakse taime varre jagunemist selle kasvuprotsessis. Hargnemistüüpide vaatlemisel nimetame vart või tüve ennast võsu peateljeks , selle harud on teise järgu teljed, viimasete harud kolmanda järgu teljed jne. Jaotatakse: *Arengulooliselt on vanim
T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2 =1 2 sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis...
Nad ainult järgisid reeglit, mis lubas neil visandada pilti kõik inimvormis, mis tundus neile oluline. Võib-olla sellest reeglist rangelt kinnipidamine oli seotud nende maagiliste eesmärkidega. Kuidas saab inimene, kellel on käsi lühendatud või ära lõigatud, tuua või saada ohvriande surnutele? ,,Üks suurimaid asju Egiptuse kunstis on see, et kõik kujud, maalid ja arhitektuurvormid paistavad sobivat vaid ühte seadust järgides. Me nimetame sellist seadust, mida kõik inimese loodu paistab järgivat, stiiliks. On väge keeruline sõnades selgitada, mis on stiil, kuid on palju lihtsam seda näha. Reeglid, millest juhindub kogu egiptuse kunst, annavad igale tööle tasakaalu ja karmuse harmoonia efekti. ,,Egiptlaste stiil hõlmas paljusid karme seadusi, mida iga kunstnik pidi õppima kõige varasemas nooruses. Istuval kujul pidi olema käed põlvedel, mehel pidi olema
Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm. Ent ei ole halba ilma heata. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Nimetame vaid efektiivseid puiduimmutusvahendeid, mis aitavad mädanemise vastu, pooljuhtmaterjale, eriklaase ja ravimeid. Naatriumarsenit on efektiivne ravim leukeemia puhul. Kasutatud kirjandus : Ajakiri Horisont Nr.3/2004 Hergi Karik " Metallid ja mitte metallid meis ja meie ümber" Hergi Karik " Elemaendid meis ja meie ümber" ( Internet : http://web.zone.ee/chemistry/As.htm ) Hergi Karik ja Kalle Truus " Elemaentide keemia " Sisukord : Arseen.....................................................
DÜSLEKSIA JA PÄRILIKKUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Düsleksia mõiste, definitsioonid ja avaldumine..............................4 2. Düsleksia põhjused ja pärilikkus...............................................5 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus...................................................5 2.2. Pärilikkus.........................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. ...
kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin
Inimlikule, tehislikule? 2 Mis on maailm? Miks maa, miks ilm? 3 Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? 4 Mis on loodusseadus? 5 Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? 6 Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda? 7 Mis on katse, mis on eksperiment? 8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? 9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? 10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? 11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? 12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? 13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? 14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? 15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? 16 Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia?
Kuna dv =
v'dx ja du = u'dx, siis eelnev seos on esitatav kujul .
Polünoomid
P(x) = a1xn + a2xn-1 + a3xn-2 + ... + b
Määratud integraal
Olgu lõigul [a; b] määratud funktsioon f(x). Vaatleme esiteks juhtu b > a. Jaotame selle lõigu punktidega xi
( i = 0; 1; 2; ...; n ) osalõikudeks [ xn-1, xi] ( i = 1; 2; ...; n ), kusjuures
a = x0 < x1 < x2 < ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond FOTOGRAMM-MEETRIA JA KAUGSEIRE ALUSED Laboratoorne töö MI.0718 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Natalja Liba Tartu 2018 SISUKORD LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE ................................................................................................................. 3 LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE .............................................. 6 LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE Kasutatud töövahendid: Joonlaud, mall, snipping ja paint Töö eesmärk: Koordinaatide mõõtmine ning pi...
.. a1n a11 a12 . . . a1n a21 a22 ... a2n a21 a22 . . . a2n det A := det . .. := .. .. .. .. .. .. .. . . . . . . . an1 an2 . . . ann an1 an2 . . . ann Determinandi det A ridade ja veergude all m~oeldakse maatriksi A ustkriipse | · | nimetame determinandi m¨arkideks. ridu ja veerge. P¨ I. Determinandid 3 1.8 Miinor ja alamdeterminant Maatriksi A = (aij ) elemendi aij miinoriks Mij nimetatakse de- terminanti, mille saame maatriksi A determinandist i-nda rea ja j- inda veeru eemaldamisel. Elemendi aij alamdeterminandiks ehk al- aiendiks nimetatakse arvu Aij := (-1)i+j Mij . Suurust gebraliseks t¨
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid
sellel toimuvaid protsesse. Bioloogia on loodusteadus, mis käsitleb elusas looduses kehtivaid seaduspärasusi. Keemia on loodusteadus, mis uurib ainete omavahelisi muundumisi ja sidet aine aatomite vahel. Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid. Matemaatika on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest. 10. Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? No idea :/ 11. Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? Et sa küsida saaksid ... ... ... . Tahetakse teada ja uurida, millest aine koosneb ja kui suur on Universum jne. 12. Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? Nähtavushorisondiks nimetame piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Inimese
keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 17.Mis on läätse fookus? Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. 18.Mis on läätse fookuskaugus? Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19.Mis on läätse optiline tugevus? Valem ,tähiste selgitusega, ühik. Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust. D- optiline tugevus(1dptr) f fookuskaugus(1m) *Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr= üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 20.Silm, selle ehitus. Prillid. Silma ehitus: silmalääts, läätse pingutav lihas, sarvkest, klaaskeha, võrkkest, Nägemisnärv. * Normaalnägija näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib
Sõnad on keeleteadlaste looming. Niisammuti nagu maalid on tekkinud kunstnikest, majad arhitektidest, luule kirjanikest ... ,,Seega ei leia keele teke aset igatahes mitte loogiliselt ja kogu aines, milles ja millega hiljem tõe inimene, teadlane, filosoof töötab ja mille abil loob, kui see ei pärine mitte Pilvekukulinnuriigist, siis igatahes mitte ometi asjade olemusest." Ning justnagu on välja mõeldud kõik sõnad kirjeldamaks valelikkust, ei pärine ka tõde Pilvekukulinnuriigist. ,,Me nimetame inimest ,,ausaks"; me küsime: miks toimis ta täna nii ausalt? Meie vastus peaks kõlama: oma aususe tõttu. Ausus! See tähendab: puuleht on lehtede põhjus." Mis on niisiis tõde? Nietzsche arvab, et tõde saaks kirjeldada kui ,,Metafooride, metonüümide, antropomorfismide liikuv armee, lühidalt, summa inimlikest suhestustest, mis on poeetiliselt ja retooriliselt esile tõstetud, ülekantud ja kaunistatud, ning mis peale pikka
sarnadeda. Olen alati olnud veidrik. Olen terve elu veidrik olnud ja pean sellega elama, kas teate. Olen üks neist inimestest." John Lennon 2 ,,Tänapäeval on meis soov isikliku tunnuste järele. Püüdleme täislikkuse poole, et tunnustust saada ja petame ennast, kui nimetame tulemust taevalikuks. Selleks et olla ainulaadne, tuleb teha seda, mida tahame." Bernard Leach KUNST ,,Kunst on märksa tähtsustum kui elu, aga kui tühi oleks elu kunstita!" Robert Motherwell ,,Tahaksin väljendada vaid üldist põhimõtet, et elu jäljendab kunsti märksa rohkem kui kunst elu."
nagu neid mõnikord serveerida püütakse. Raha Hiina raha nimi on jüaan (yuan; rahvusvaheline lühend CNY). Jüaan jaguneb kümneks tsjaoks (qiao) ja tsjao kümneks fõniks (fen). Jüaani ei ole õige nimetada "renminbiks". Renminbi tähendab Hiina RV rahasüsteemi, mille ühikuteks on jüaan, tsjao ja fõn. Hiinlased ütlevad "yuan renminbi" lihtsalt sellepärast, et neil on iga rahaühiku nimi "yuan" ning on vaja ju kuidagi eristada Hiina jüaani Hongkongi jüaanist (mida meie nimetame Hongkongi dollariks), Ameerika jüaanist (USA dollar), Euroopa jüaanist (euro) jne. Kõnekeeles olevat levinud jüaani nimetamine "kuai'ks". Mõistetavalt on käibel eri seeriatest rahasid. Uuemad rahad näevad välja sellised: Võõramaised saatanad Hiinlased nimetavad Hiinat Zongguo'ks (Keskseks Kuningriigiks). Nende jaoks on Hiina tsiviliseeritud maailma keskpunkt, kus elavad INIMESED. Kõik muu on `'välismaa'' barbaarne ja asustatud okeaanlastest (st
Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks.. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (Pluuto) 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused: Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4
andmiseks eriti hästi sobisid, teisi, mis seda üldse ei teinud või tegid erisugusel määral, oli neidki. mis külge ei tõmmanud, vaid eemale tõukasid. Prantslane Dufay tegi viimatimainitud tähelepanekust järelduse, et ilmselt pole olemas mitte üksainus üheliigiline, vaid kahesugune jõud. Ta avastas, et villaga hõõrutud klaaspulgas tekib teistsugune elekter kui kassinahaga hõõrutud kirjalakis. Ühesugused liigid tõukuvad, erisugused tõmbuvad. Tänapäeval nimetame neid ilminguid positiivseks ja negatiivseks. Looduslik. Leiukohti üle maailma, v.a. Austraalias ja Antarktikas. Läänemeres peamised leiukohad Leedu ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (Jantarnõi) rannikul. Eestist on merevaiku leitud Saaremaalt Kihelkonna lähedalt ja Pärnust lõunasse jäävalt Häädemeeste rannalt. Koostas:Kadi Vildersen
Tehted harilike murdudega © T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul...
seega vähem vabadust, kuid kasvatamatu inimene võib seal räusata ja ringi joosta ning tema valikuvabadus erinevate asjade tegemisel on suurem, isegi kui need on moraalinormide vastased. 11. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita. Indeterminismi seisukohalt ohustab reklaam inimeste vabadust, kuna reklaam võib määratleda meie tahtmisi ning see tähendab, et meie teol on kindlad tingimused ja vabadust ei eksisteeri. Näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks(langeme reklaami ohvriks) ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Sellisele seisukohale toetudes ei ole me kunagi päriselt vabad, kuna vaimselt manipuleeritakse meiega pidevalt näiteks erinevad reklaamid televisioonis, reklaamplakatid jne. Seega pole ühiskonnas üldse kunagi võimalik vaba olla. 12. Kas autoritaarses ühiskonnas inimesed vabad?
1920. aastail saavutasid nad kahel korral võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust. Kuid enamiku ajast valitsesid riiki siiski konservatiivid. Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid see ei tähendanud, et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida hakati hiljem nimetame Briti Rahvaste Ühenduseks. Selle tähtsamad osariigid ja asumaad olid India, suured maaalad Aafrikas, Kanada, Austraalia, UusMeremaa ja suur hulk Vaikse Ookeani saari. Kanada, LõunaAafrika, Austraalia ja UusMeremaa olid dominioonid, ehk Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritanniaga ühendas dominioone see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat, keda kohapeal esindas kindralkuberner
Järelikult on tähtkujud ehk selles mõttes sisukamad, et tähegrupid, mida taevas tähtkujudena tuntakse, on ikka needsamad, mis kunagi nime on saanud. Kui tuua näide maapealt, siis olles kokku leppinud, et pika sabaga näriline, kes kõikjale auke uuristab ja mööda seinaääri sibab, on hiir, ning koheva kasukaga näuguv olend, kes hiiri püüab, on kass, siis nähes kassi, saame aru, et see on kass, mitte hiir. See variant oleks tähtkujude analoog - kassi nimetame ikka kassiks ja hiirt hiireks. Sodiaagimärkide analoogi põhjal peaksime kassi kohta ,,hiir" ütlema, sest kass on hiirt taga ajades jõudnud kohta, kus hiir viibis mõni hetk tagasi, olles vaatlusmomendiks juba kuhugi mujale, kas või kapi taha või urgu lipsanud. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.horisont.ee/node/1261 http://web.zone.ee/astro/Astro_Sod_Yld.htm http://web.zone.ee/astro/Astro_Sod.htm
Osavõtt vabatahtlikest, näiteks jalgrattateede eest võitlevatest organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine. See ekslik arvamus on laialt levinud ning kindlasti on seda ka raske murda. Ja pole vajagi. Kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja võitlevad Euroopa tarkvarapatentide direktiivi vastu ning võidavad kõigi kuue Euroopa Parlamendi Eesti saadiku hääled, on see edukas poliitikas osalemine. Ükskõik, kuidas me seda ka nimetame. Noorte aega sisustavad enamasti arvutimängud, sotsiaalvõrgustikud ja teler. Noort, keda huvitab lugemine, ajalugu ja maailmas toimuv, peetakse pigem erakuks kui eeskujulikuks tegijaks. Kui noored kirjeldavad sõna poliitika, märgitakse esimeste asjadena: keeruline, räpane, mittevajalik. Karm hinnang, aga paraku reaalsus. Noortele tunduvad need otsused, mida lipsudes härrasmehed ja kaunites kostüümides daamid Riigikogus teevad, kuidagi võõrad ja kauged olevat. Noored ei mõtle
jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik,
aega võtta. Autoriga on tegelikult raske vaielda, sest Eesti ongi eriline. Kas me just maailmas nii ainulaadsed oleme, et meile ridamisi kõikvõimalikke tajudega, keele ja maastikkudega seotud maailmarekordeid kuulub, aga meie metsasus, hõre asustus ja vaid ühe põlvkonna jooksul toimunud kultuuriline mälukatkestus on suhteliselt erakordsed. Valdur Mikita kahandab meie nüüdisaja rahvusliku idealismi defitsiiti. Mikita käsitlus on avar, terviklik, kokkuvõte kõigest, mida nimetame põliseks. Ta täidab ära tühimiku, likvideerib distantsi, mis on hakanud tekkima kortermajas oma nooruse veetnu ja tema vanavanemate vahel, kes viimati teadsid veel mahlakaid ütlemisi ja mõnd rahvalikku lorilaulugi. Tegelikult oleme otsinud, kuid pole leidnud selgitust oma identiteedile, kõikudes riigirahva ja orjarahva, loodusrahva ja linnarahva, soome-ugriliku ja lääneliku kultuuritunnetuse vahel. Mikita seob need tunnetused ja erinevate meelte osa selles kenasti
seostesse. Selle vaatenurga toetuseks loob Spiniza tugevalt subjektivistliku teooria hea ja kurja algupärast. Selle kohaselt ei viita eetilised määrangud mitte millelegi iseenesest olemasolevale. "Terminid hea ja kuri ei osuta iseenesest mingisugusele positiivsele omadusele, vaid nad väljendavad ainult teatud mõtteviisi"; kuivõrd me märkame, et asi mõjutab meid, tehes meile heameelt või pahameelt, nimetame selle heaks või halvaks, seetõttu teadmine heast ja kurjast ei ole midagi muud kui idee heameelest või pahameelest." Kuna headus ja kurjus on seega seotud inimese lõpliku ja piiramatu vaatenurgaga, siis ei kuulu nad lõputu ja igavese Jumala juurde. Järelikult on nad näilised. Kui nüüd tark inimene näeb, et kõik on tegelikult põhjustatud paratamatuse sunnil Jumalast ja et terviku seisukohalt ei ole olemas mingisugust head ega kurja, siis ta lepib
EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Kristina Markii MIS ON PÜHAPAIK Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED
2. USE CASE DIAGRAMM
2.1. Kasutusmallide diagrammide üldinfo
Kasutumallide diagrammidel näidatakse näitlejaid ja kasutusmalle, kelle vahel on suhe.
Siin saab samuti näidata ka teisi elemente UML (näiteks, klassid võivad näidata millised
olemused sündivad ja on kasutatud konkreetsetes ´s vt pilt.1).
Operaator avada uus arve füüsilise isiku arve
Joonis . Kasutusmallide diagramm
2.2. Näitlejad
Näitlejaks nimetame PS-välise olemuse, mis saab mõjuda vastastikku süsteemiga.
Näitlejateks võivad olla nii inimesed kui ka välissüsteemid või seaded. Tuleb alati
mäletada, et näitleja ei ole konkreetne inimene või seade, vaid roll (amet), mida näitleja
mängib programmisüsteemi suhtes. Näiteks näitlejaks
Revolutsiooniline uuendus oli ka Grete Schütte-Lihotzky kavandatud 2 ,,Frankfurdi köök" - kõik funktsioonid olid 6,5 ruutmeetri peale mahutatud, maksimaalse ruumisäästlikkuse põhimõttel. Saksa, Hollandi ja Tsehhi arhitektuuris tähendas see vormide selgust, puhtaid pindu, sirgeid jooni ja täisnurki, rangeid, siledaid ja lihtsaid vorme ja lisaks lamekatuseid. See arhitektuur, mida me praegu nimetame funktsionalismiks, kandis 1920.- 30ndail eri maades ise nimesid, ka erinevad arhitektid ja arhitektide rühmitused andsid samadele funktsioonidele kohati väga erineva vormi (Frank Lloyd Wrighti orgaaniline arhitektuur, Vene konstruktivistid, De Stijl`i neoplastitsism, Mies van der Rohe ratsionalism ja Le Corbusier´ purism). Kõiki Euroopa 1920.-1930. aastate avangardseid stiile kutsutakse ka üldistavalt modernismiks. Konstruktivism on enamjaolt Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud
korral see juhuslik suurus omandab väärtused x1, x2, ... , xn ja arvutame selle jaoks parameetri väärtuse ã. Igale valimile vastab üldiselt erinev ã, seega võime kirjutada ã = ã(x1., x2 , ... , xn). Punkthinnang (II) Väärtus ã ongi parameetri a punkthinnanguks. Et see hinnang iseloomustaks võimalikult hästi üldkogumi vastavat parameetrit, peavad olema täidetud 3 nõuet: 1. Hinnangu nihutamatus. Nihutamatuks nimetame hinnangut, mille keskväärtus võrdub vastava parameetriga üldkogumis, s.t. E[ã(x1., x2 , ... , xn)] = a. Kui viimane võrdus pole täidetud siis nimetatakse hinnangut nihutatuks. Nihutatud hinnanguid pole soovitatav kasutada, kuna need tingivad süstemaatilise vea. Nõuded punkthinnangule 2. Hinnangu efektiivsus. Hinnangut nimetatakse efektiivseks, kui tema dispersioon on minimaalne: D[ã(x1., x2 , ... , xn)] = min.
kuurvarjutusega? ''Kuu orbiidi sõlmed'' on sõlmede joone lõikepunktid taevasfääriga. Päikese sattumisel neisse toimub varjutus. 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui Kuust ei jätku terve päikeseketta katmiseks, olles läbimõõdult väiksem ja jätab katmata Päikese ääre osad. 28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetame piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Miks astronoomidel on tarvis mõõta nurki? Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 31
kergesti. (Nikom.eetika, 2007:10) Hästikasvatatud inimesed ja tegutsejad hindavad kuulsust, sest poliitikaelu jaoks see ongi arvatavasti eesmärgiks, samuti loomutäius. Kuid see paistab olevat taotlemiseks liiga kergekaaluline, sest ta sõltub rohkem neist, kes kuulsust jagavad, kui neist, kellele seda jagatakse. (Nikom.eetika, 2007:11) Hüved on siis jagatud kolme rühma: ühtesid nimetatakse välisteks, teised on seotud hinge ja kehaga. Kõige täielikumateks ja suuremateks hüvedeks nimetame neid, mis on hingega seotud, hingele omast tegutsemist ja toimevõimet me hinge juures eeldamegi. Niiviisi on õige öelda, kuna selline on ju vana seisukoht ja langeb kokku filosoofide vaadetega. Ta kehtib ka seetõttu, et eesmärgiks peetakse teatud tegutsemisi ja toimevõimeid, nõnda muutub ta hingega seostuvate hüvede ja mitte väliste hüvede juurde kuuluvaks ning on kooskõlas loogilise arutlusega, et õnnelik elab hästi ja tegutseb hästi, sest hea elu ja hea
ning seepärast peame leppima nende tõdedega, mis "töötavad". Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. William Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik.9 Oma teoses "Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus" (1907.A) ütleb ta tõe kohta nii: /.../ Tõde on üks hüve liikidest, mitte aga- nagu sageli arvatakse- hüvest erinev ja tema suhtes kaasalluv kategooria. Tõeseks nimetame kõike seda, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Kas me mitte ei pea alati uskuma seda, mis on meie jaoks parim, et uskuda? Kas me saame sellisel juhul lahutada seda, mis on meie jaoks parim, sellest, mis on meie jaoks tõene? /.../ 10 William James mõtestab lahti oma raamatus ''Pragmatism ja elu ideaalid'' nii: Pragmatism kui meetod. Selle ajalugu, iseloom ja sugulased. Kuidas see vastandub ratsionalimile ja intellektualismile. ''Koridoriteooria''
See jaotusfunktsiooni definitsioon on üldine ja kehtib ka pideva juhusliku suuruse korral. 21. Juhusliku suuruse põhilisi arvkarakjteristikuid: keskväärtus, dispersioon ja standardhälve. Pilt !! 22. Pideva juhusliku suuruse jaotusseadusi: ühtlane ja kolmnurkjaotus, normaaljaotus, nende arvkarakteristikud PILDID!! 23. Diskreetse juhusliku suuruse jaotusi: tõenäosuse ühtlane jaotus; Poissioni jaotus. Juhsuliku suuruse nimetame diskreetseks juhuslikuks suuruseks, kui tema väärtuste hulk on lõplik või loenduv.Praktiliselt vaatleme ainult niisugusi diskreetseid juhuslikke suurusi, mille võimalikud väärtused on 0, 1, 2, 3 ...(mittenegatiivsed täisarvud) Poisson'i jaotus: Diskreetse Juhusliku Suuruse jaotus, mille korral jaotustabel defineeritakse k - P( X = k ) = e valemiga k! , k=0,1,... .
(sipelgas paberil), st pikkust ja laiust. • Tajume veel kolmemõõtmelist ruumi, st pikkust, laiust kõrgust. • Kolmemõõtmeline ruum võib sisaldada vähemamõõtmelisi ruume. Pikkus, kiirus ja aeg • Kehad liiguvad ning kehade liikumine on alati suhteline: keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. • Teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, seega teist keha nimetame taustkehaks. • Mistahes liikumise uurimiseks peab vaatlejal olema mälu, st võime korraga töödelda liikuva keha erinevaid asukohti käsitlevat infot, järjestada erinevaid sündmusi skaalal varem-hiljem. • Liikumine on seotud ajaga, kui liikumist ei esineks või mingeid sündmusi ei toimuks, poleks vaatlejal mingit alust aja mõiste tekitamiseks. Pikkus, kiirus ja aeg • Kehad võivad liikuda väga erineva kiirusega.
Kuigi ettevote muutub pidevalt, ei ole selle aluspohimotetes mingeid muudatusi. ETTEVÕTJA 19 saj. Tähelepanu oli rõhutatud ettevõtja konkreetsetele isiklikku suutlikkusele ja selleks vajalikkutele eripädevustele. Tänapäeval on kõik elemendid kokku võetud "katusel" terminiga, mille tähendus on kõige paremini väljendatud sõnaga "juhtimine". Uute kombinatsioonide läbiviimist, me nimetame ettevottena; inimesed, kelle ulesanne on neid läbi viia, nimetame me ettevotjatena (ettevõtja on lihtsalt produktiivsete teenuste omanike ja tarbijate vaheline vahendaja). Ettevõtja ulesanne seisneb tegelikus tähenduses mitte lihtsalt töökorralduses, vaid ainult ettevotte loomises; selles tähenduses on ettevõtja ulesanne juhtimise sotsiaalse nähtuse erijuhtum. ETTEVÕTLIKUSE FUNKTSIOON
Saatja kodeerib sõnumi keelelisse vormi, seejärel saadetakse sõnum meediumi vahenduse vastuvõtjale, kes dekodeerib sõnumi ja peab selle tuleviku tarvis meeles. Õpetaja vahendab teadmisi õpilasele, kes need vastu võtab. Kui need on õpilase pähe ladustatud, on asi selge. Müüt, et teadmised on miski, milles me kõik ühel meele oleme, ongi vaid müüt. Meie käsitlused nähtustest, nii nagu need on kodeeritud keelelistesse kategooriatesse, on kogu aeg meiega ning loovad seda, mida me nimetame tegelikkuseks. Inimese arengut ja õppimist ei tohi taandada erinevate psühholoogiliste mehhanismide uurimisele. Valik ei seisne mitte selles, kas inimesed õpivad või mitte, vaid mida nad õpivad olukordadest, kuhu nad satuvad. 2.Kultuur, kommunikatsioon ja artefaktid Ehkki inimene on bioloogiline, piiratud olevus, võib ta oma eeldusi nii heas, kui halvas ületada, arendades ja rakendades füüsilisi ja keelelisitööriistu ning organiseerudes erinevates ühistegevuse vormides
1. Uuritav nähtus N ilmneb a, b, c, d, e, f, g Fran cis Baco n " Uu s o r ga n on " (1 62 0 ) 6 2. Uuritav nähtus N ei ilmne b, c, e, g XXXIX 3. Uuritava nähtuse intensiivsus N a, d, f On olemas nelja liiki iidoleid, mis piiravad inimmõistust. Selleks, et muutub neid lähemalt uurida, anname neile nimed. Esimest liiki nimetame (tabelisse kanname uuritava nähtuse N a, d, f sugukonnaiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks intensiivsuse muutumise ning ja neljandat teatri-iidoliteks. uuritavate objektide omaduste astmete muutumised) N a, d , f XL
d( ∫ f ( x ) dx )= ( ∫ f ( x ) dx )’dx = f(x)dx = n F’(x)dx= dF(x). Operaatorit L:V→W nimetame lineaarseks kui on täidetud tingimused: a)L(f+g)= L(f) + lim n→∞ S Πn= lim n→∞
tulevad ette kaasahaaratud ja eelarvamustega vaimu või rahuliku ja tasakaaluka vaimu või selletaolise puhul: nii et ilmsesti inimvaim (nii nagu ta on saadaval üksikute inimeste puhul) on muutlik asi, ja täiesti häiritav, ja just nagu juhuslik. Mistõttu hästi ütles Herakleitos, et inimesed otsivad teadmisi oma väiksemates maailmades, mitte suuremas ehk ühises maailmas. XLIII On ka iidolid just nagu inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsivusest, mida me nimetame turuiidoliteks, inimeste suhtlemise ja lävimise pärast. Sest inimesed seltsivad kõneluste läbi; aga sõnad valitakse rahvahulga arusaamise järgi. Ja nõnda ummistab sõnade halb ja oskamatu valik kummalisel kombel aru. Ka definitsioonid ega selgitused, millega õpetatud inimesed on mõnel puhul harjunud end kaitsma ja kindlustama, ei heasta asja kuidagi. Aga sõnad ilmsesti vägistavad aru, ja ajavad kõik
Rütm võib olla · matemaatline · vaba Antud töös puudutame vaid rütmi nähtusi pinnal: · üksikridadena · kõrvuti või põimuvate, lõikuvate ridadena Teljeline sümmeetria Esineb nii tasapinnal kui ruumis. Kui kaks punkti, kaks ühtivat lõiku või kaks ühtivat kujundit asetsevad üks ühel pool, teine teisel pool sirget ehk telge nii, et nad ühtivad tasapinna kokkumurdmisel piki seda telge, siis nimetame neid sümmeetriliseks selle sirge suhtes. Sama tulemuse saame ka peegeldamisega, kusjuures peegli stame risti joonise pinnaga. Kunstnike hulgas nimettaksegi sümmeetrilist kujundit peegelpildiks. Teljelise sümmeetriaga kompositsioon võib olla ülesehitatud vertikaalile, horisontaalile või kaldsirgele. Vertikaaltelg kujundis ja ka kompositsioonis on palju tajutavam ja kergemini haaratavam kui horisontaaltelg. Parem ja pahempool on mõjuvamad kui alumine ja ülemine
Millise arengu tegi vanakreeka vaasimaalis läbi elusolendite kujutamine? 8.saj. Lõpus hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Milline uus vaasimaalistiil tekkis 6.saj. Alguses eKr ja milline sama saj. Lõpus? Mis neid eraldab? Alguses mustafiguuriline ja pärast punafiguuriline. Figuuride värvus erineb. 14. HELLENISTLIK KUNST Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtustega, mida nimetame hellenismiks? Kust see sõna tuleb? Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Mis tähendus võis olla sammastel hellenistlikus arhitektuuris? Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Millised omadused iseloomustavad paljusid hellenistlikke skulptuure? 15. ETRUSKI KUNST
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : ...
Veetase on seal madalam ja rõhk väiksem. Järve keskosa kujutab endast geostroofika mõttes madalrõhkkonda ning järve termiline tsirkulatsioon on seetõttu vastupäeva. Termiline baar isoleerib madalad veed, kuhu suubub maismaalt pärinev voog, ja sügavamad järve keskosa veed. Sooja sesooni edenedes termiline baar liigub järve keskosa poole, kuni juuni lõpuks on kogu järv kihistunud. http://www.msi.ttu.ee/~elken/OceanLim_Notes_Lakes.pdf Kokkuvõte Järvenõgudeks nimetame maapinna lohke millesse on järved tekkinud. Järvenõo tekkimise järgi jaotame järvi seitsmeks: Tehisjärved, looduslikud paisjärved, mandrijäätekkelised järved, laugasjärved ehk rabajärved, rannajärved ehk merelahtedest tekkinud järved, karstijärved ja meteoriidijärved. Järvi saab eristada ka toitelisuse ehk troofsuse alusel. Näiteks oligotroofsed, düstroofsed ja eutroofsed järved. Troofsus on veekogu aineringes liikuvad orgaanilised ja anorgaanilised
Maailmakuulsaid Soome sportlasi on palju.Nimetame kuulsaid pikamaajooksjaid,keda tundis kogu spordimaailm: enne sõda .1972.aasta olümpiamängude kangelast Lasse Vir`eni.läbi aegade kuulsaid suusatajaid,nüüd orjenteerujaid,hokimängijaid ning veel paljude teiste spordialade esindajaid. 6 Käroli Linder Soome Kirjanduses nimetame kõigepealt rahvuseepose ,,Kalevala"autotit Elias Lönnroti.Väga populaarneon meil Aleksi Kivi ,, Seitse venda" jne. Maailmakuulus on nende helilooja Jean Sibelius.Tänapäeval võitis Soome bänd Lord 2006.aasta Eurovisooni lauluvõistluse ja 2007 .aasta oma korraldati Helsingis USK Soomes on kaks riigikirikut -nii Evangeelne Luteri Kirik kui ka Ortodoksi Kirik.Need saavad riikliku toetust .Kirikutel on õigus oma liikmeid maksustada.Umbes
Kui niii öelda " auk " on prootonite süsteemis , siiis langeb sinna prooton küõrgemalt tasemelt ( Sama ka Neutroniga ) . Selle hüppamise käigus kiirgub elektromagnetvälja kvant , kuna vabanev energia on väga suur ,siiis on ka tema sagedus suur ja läbimis võime suur. Tuumareaktsioon. Kui mitme keemilise molekulid ühinevad ,siis räägime keemilisest reaktsioonist. Kui aines toimuvad muutused tuumade tasemel ,siis rääägitakse tuumareaktsiooniodest. Tuuma reaktsiooniks nimetame aatmituumade muutumist vastatsteks mõjuks mingi osakese või teise tuumaga.Selle reaktsiooni käigus tekivad uued keemilised elemnedid. Tuuma mõjutavate osakesi nimetatakse alfa osakesteks.Tuuma reaktsioonid on väliselt mõjutatavad protsessid . . . Lisaks tehislikult esile kutsutud radioaktiivsusele esineb ka looduslikku radioaktiivsust ja see toimub iseeneslikult. . · tuumadelõhustumine on protsess mille käigus lõhustub kaheks või rohkemaks
kesk-ehk tsentraalsümmeetria 3. sümmeetria tasapinna suhtes 4. eelnevate kombinatsioonid Teljeline sümmeetria Esineb nii tasapinnal kui ruumis. Kui kaks punkti, kaks ühtivat lõiku või kaks ühtivat kujundit asetsevad üks ühel pool, teine teisel pool sirget ehk telge nii, et nad ühtivad tasapinna kokkumurdmisel piki seda telge, siis nimetame neid sümmeetriliseks selle sirge suhtes. Sama tulemuse saame ka peegeldamisega, kusjuures peegli stame risti joonise pinnaga. Kunstnike hulgas nimettaksegi sümmeetrilist kujundit peegelpildiks. Teljelise sümmeetriaga kompositsioon võib olla ülesehitatud vertikaalile, horisontaalile või kaldsirgele. Vertikaaltelg kujundis ja ka kompositsioonis on palju tajutavam ja kergemini haaratavam kui horisontaaltelg. Parem ja pahempool on mõjuvamad kui alumine ja ülemine
Alguses imestati käepärast olevate kohatute asjade üle, edaspidi tõstatati küsimusi ka suuremate asjade kohta. Hämmelduja peab ennast mitteteadjaks, seetõttu on ka müüdiarmastaja kuidagi filosoof; müüt pannakse kokkuimestusväärsetest asjadest; filosofeerima hakati nitteteadmise vältimiseks, püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte kasu poole. Arusaamist otsitakse mitte kasu pärast, nii nagu nimetatakse vabaks inimest, kes on vaba iseenda, mitte teise inimese pärast, nõnda nimetame seda ainsana vabaks teaduste seas, sest ainult tema on iseenese pärast. Kõige jumaliku on kõige väärtusliku, selline võib kahel moel olla ainult üks: see, mis kõige rohkem Jumalale oleks, on teadustest jumalik, või kui ta oleks teadus jumalikust. Jumal on kõigile üks põhjustest ja mingi alge ja selline teadus oleks kas ainult või kõige rohkem Jumalal. Kõik teised teadused on paratamatud, kuid parem pole ükski. Selle teaduse omnandamine viib
Rocca al Mare Kool 20.sajand kui barbaarne ajastu - poolt või vastu. Koostanud Fred Joonas Alliksaar Tallinn 2015 Soovides arutleda teemal, kas 20. sajand oli barbaarne ja kas nimetatud sajand erineb selle tõttu eelmistest sajanditest, peame kõigepealt süvenema mõistesse barbaarsus ning lahti seletama selle sõna tähenduse. Mõiste barbaarne tuleneb kreeka keelsest sõnast barbaros, mis vanas Kreekas, hiljem ka roomlastel, tähendas võõramaalast, kes kõneles võõrast keelt. Barbar oli võõras ja arusaamatu nii keelelt, kui kommetelt, mis tekitas umbusku. Mõiste tekkimise ajal oli kreeka kultuur selgelt edumeelsem ja arenenum kui see oli kreeklasi ümbritsevatel rahvastel. Samuti oli Rooma impeerium teenäitajaks oma arengus tervele maailmale. Seetõttu muutus barbar ja barbaarne stereotüüpselt halvustavaks, tooreid ja harimatuid inimesi tähistavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
