lähemale ja sügavamale Euroopa Liitu. Majanduslikus mõttes on euro tulek muidugi üks parimaid asju, mis Eestiga juhtunud on. Arvan seda sellepärast, et eespool mainitud usaldusväärsus Eesti suhtes kasvab, välisriigid julgevad investeerida meie riigi majandusse, mis omakorda aitab luua uusi töökohti ja elavdab majandust. See kõik tähendab, et eestlaste elatustase peaks tõusma ning tööpuudus hakkama vähenema. Rahvas peaks aru saama, et tegelikult ei ole vahet, kuidas me nimetame käibel olevat raha, kas kutsume seda krooniks, euroks või kuidagi kolmandat moodi. Oluline on see, et see raha on maksejõuline, tal on olemas väärtus ning ka teistel riikidel on olemas kindlustunne, et see raha maksab.
, kus Omadused: Sümmeetriliseks maatriks - nimetatakse ruutmaatriksit A, mis langeb kokku oma transponeeritud maatriksiga: Sümmeetrilise maatriksi A = (aij) kõikide elementide puhul kehtib seega . Näiteks järgmine 3×3-maatriks on sümmeetriline: Kaldsümmeetriline maatriks on selline ruutmaatriks, mille transponeeritud maatriks ühtib selle vastandmaatriksiga, mille korral kehtib võrdus AT = -A Tehted maatriksitega. Maatriksite võrdsus - Me nimetame maatriksit A võrdseks maatriksiga B, kui neil maatriksitel on samad mõõtmed ning ¨uhesugustel kohtadel on võrdsed elemendid. Maatriksite A ja B võrdsust tähistame A = B. Liitmine Maatriksite liitmine on assotsiatiivne, s.t. mistahes X,Y , Z Mat(m, n) korral kehtib (X + Y ) + Z = X + (Y + Z). Iga X Mat(m, n) ning nullmaatriksi Mat(m, n) korral kehtivad X + = X, + X = X. Iga X Mat(m, n) ning tema vastandmaatriksi -X Mat(m, n) korral kehtivad X + (-X) = , (-X) + X = .
Kombinatoorika valemeid ja mõisteid · Variatsioonideks n erinevast elemendist k kaupa nimetame ühendeid, mis sisaldavad k elementi antud n elemendist ning erinevad kas elementide või nende järjestuse poolest. Erinevaid variatsioone on A =n(n-1) ...(n-k+1)=n!/(n-k)! · Permutatsioonideks n elemendilisest hulgast nimetame ühendeid, mis sisaldavad kõiki n elementi (üks kord) ja erinevad järjestuse poolest. Erinevaid permutatsioone on Pn=n (n-1) ...1 = n! · Kombinatsioonideks n elemendist k kaupa nimetame ühendeid, mis sisaldavad k elementi (antud n elemendi hulgast) ja erinevad vähemalt ühe elemendi poolest. n! · Erinevaid kombinatsioone on C =A /Pk C nk =
1. · Arvtelje mõiste Arvteljeks kutsume sirget, millel on positiivne suund, määratud nullpunkt ja pikkusühik. Arvteljega on võimalik seada vastavusse kõik reaalarvud, kus ühele reaalarvule vastab ainult üks arvtelje punkt. · Reaalarvu absoluutväärtus · Absoluutväärtuse omadused · Reaalarvu lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a+), kus >0 on ümbruse raadius · Reaalarvu vasakpoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a], kus >0 · Reaalarvu parempoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku [a, a+), kus >0 · Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetame hulka (M,), kus M>0 · Suuruse miinus lõpmatus ümbruses nimetame hulka (-,-M), kus M>0 · Hulka A nimetame tõkestatud hulgaks, kui A on määratud lõplikus vahemikus (a,b) 2. · Jääv suurus on suurus mille väärtus ei muutu
Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Gaasiline Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Plasma Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu 2. Mis on faasisiire? Näide Üleminek ühest faasist teise.(sulamine; kondenseerumine; vedel heelium muutub ülivoolavaks) 3. Mis temperatuuril vedelik aurustub? Igal temperatuuril aurustub vedelik. 4. Millal me nimetame gaasi olekut auruks, millal gaasiks? ülal pool tkr -ilist nimetame ainet gaasiks, all pool tkr -ilist nimetame selle aine gaasilist olekut auruks. 5. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus. 6. Mis on absoluutne niiskus? veeauru hulk, mis tavaliselt esineb 1 m3 õhus. kg Tähis - a ühik[a]= 1 3 m 7. Mis on suhteline niiskus? Valem absoluutne niiskus jagatud küllastunud niiskus
anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid? Oskad sa veel mõnda näidet allotroopia kohta tuua? Orgaanilises keemias on süsinikul alati 4 kovalentset sidet (Kui Sa ei mäleta, siis tuleta meelde, mis on kovalentne side!). Hapnikul on alati 2 kovalentset sidet ning vesinikul 1. Orgaanilised süsinikuühendid on näiteks metaan (CH4), etaan (C2H6), jpt.
Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. ( valem) Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega.
Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale.Juhi sees elektriväli puudub. Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud ko...
KOKKUVÕTE Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja luurakud, mille ülesandeks on kaitsta keha ja katta teisi kudesid ja elundeid. Luu on luustiku osa, mida moodustavaks koeks on sidekude. Luudele annavad tugevuse mineraal-ained, elastsuse aga orgaanilised ained. Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde,
Def1: m korda n maatriksiks A nimetame m korda n elemendist moodustatud arvtabelit, milles on m rida ja n veergu. Kui m=n, siis on tegemist ruutmaatriksiga, vastupidisel juhul on tegemist ristkülikmaatriksiga. Def2_Maatriksid on võrdsed, kui nad on sama järku ja nende kõik vastavad elemendid on võrdsed. Üherealist maatriksit nimetatakse vektoriks. Def3_2 sama järku maatriksi summaks nimetame maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksite kõigi vastavate elementide summa. Def:4 Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame sama järku maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. Def5: maatriksi vastandmaatriksiks nimetatakse sellist maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi kõigi elementide vastandväärtused. Def6: Kahe sama järku maatriksi vaheks A-B nimetatakse sama
Jõud ja jõuliigid. Jõud on kehade vastastikkune mehaaniline mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli). Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks. Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud:
Kaksikintegraal. Kahekordse integraali arvutamine kaksikintegraali abi. Piirkonda D xy-tasandil nimetatakse regulaarseks, kui tema raja koosneb lõpilkust arvust pidevatest joontest tüüpi y=(x) või x=(y). Regulaarset piirkonda D = {(x; y) | (a x b) ((x) y (x))} kus funktsioonid (x) ja (x) on mingid pidevad funktsioonid lõigul [a;b] nimetatakse normaalseks piirkonnaks xy-tasandil (x-telje suhtes) Olgu funktsioon f(x,y) pidev piirkonnas D. Vaatleme avaldist , mida nimetame funktsiooni f(x,y) kaksikintegraaliks üle piirkonna D. Selles avaldises arvutatakse esmalt sulgudes olev integraal, kusjuures y on integreerimismuutujaks, x aga loetakse konstantseks. Integreerides saadakse argumendi x pidev funktsioon: . Seda funktsiooni integreerime x järgi rajast a kuni rajani b: . Tulemuseks saame mingi arvu. Kahekordse integraali arvutamine kaksikintegraali abil: Pideva funktsiooni f(x,y) kahekordne integraal üle regulaarse piirkonna D võrdub selle
Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks. Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3
samasihilisteks, kui lõigud AB ja CD asuvad kas ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel. Komplanaarsed vektorid Vektoreid nimetatakse komplanaarseteks, kui nad asetsevad kas ühel tasandil või paralleelsetel tasanditel. Samasuunalised vektorid Kui vektorid on samasihilised ning on samas suunas. Vastassuunalised vektorid Kui vektorid on samasihilised ning vastupidises suunas üksteise suhtes. Vektorite vaheline nurk Vektori projektsioon Vektori a projektsiooniks vektori b sihile nimetame arvu |a| cos θ, kus θ on vektori a ja vektori b vaheline nurk, st θ = ∠(a,b) Ristreeper on ristkoordinaadisüsteemi ristreeper. 1 Skalaarkorrutis Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu Skalaarkorrutamise omadused 1. Skalaarkorrutis on null parajasti siis, kui vähemalt üks vektoritest on nullvektor või kui vektorid on omavahel risti. 2. Skalaarkorrutis on kommutatiivne: a · b = b · a. 3
Piirkonda D xy-tasandil nimetatakse regulaarseks, kui tema raja ┌ koosneb lõpilkust arvust pidevatest joontest tüüpi y=φ(x) või x=ψ(y). Regulaarset piirkonda D = {(x; y) | (a ≤ x ≤ b) ᴧ (φ(x) ≤ y ≤ ψ(x))} kus funktsioonid φ(x) ja ψ(x) on mingid pidevad funktsioonid lõigul [a;b] nimetatakse normaalseks piirkonnaks xy-tasandil (x-telje suhtes) Olgu funktsioon f(x,y) pidev piirkonnas D. Vaatleme avaldist , mida nimetame funktsiooni f(x,y) kaksikintegraaliks üle piirkonna D. Selles avaldises arvutatakse esmalt sulgudes olev integraal, kusjuures y on integreerimismuutujaks, x aga loetakse konstantseks. Integreerides saadakse argumendi x pidev funktsioon: . Seda funktsiooni integreerime x järgi rajast a kuni rajani b: . Tulemuseks saame mingi arvu. Kahekordse integraali arvutamine kaksikintegraali abil:
" Süllogism on kui-siis lause. Kui-lause koosneb omakorda kahest lausest, nimelt ,,kõik eurooplased on valgenahalised" ja ,,mõned eurooplased on muhameedlased", ning laused on omavahel ühendatud sõnaga ,,ja". Neid lauseid nimetatakse eeldusteks. Siis-lauset nimetatakse järelduseks. Süllogismis esinevad sõnad võib jaotada kaheks rühmaks. Esimene rühm koosneb sõnadest, mida saab asendada teiste sõnadega, mõjutamata süllogismiga väljendatud propositsiooni tõesust. Neid sõnu me nimetame muutujasõnadeks. On selge, et meie näites on muutujateks sõnad ,,eurooplased", ,,valgenahalised" ja ,,muhameedlased". Me oleks võinud öelda ka nii: ,,Kui kõik x on y ja mõned x on z, siis mõned y on z," jättes seejuures mainimata, mida x, y ja z tähendavad. Teine rühm koosneb sõnadest, mida on võimatu asendada teiste sõnadega, mõjutamata süllogismiga väljendatud propositsiooni tõesust. Neid sõnu me nimetame (loogilisteks) konstantideks
· Mittekonservatiivsed jõud on jõud, mille tehtud töö ei muutu mehaaniliseks energiaks, vaid "läheb kaotsi" (tavaliselt muutub soojuseks). Loeng 5: Gravitatsiooniseadus kui pöördruutsõltuvus: Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant: 6.67 10 -11Nm2kg-2 Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga: Potentsiaaliväli ja jõuväli. Nagu jõu arvutamisel võime ka siin eraldada välja allika vaadeldavast kehast. Selleks toimime analoogiliselt väljatugevuse defineerimisega: jagame potentsiaalse energia vaadeldava keha massiga. 2 Tekkinud väli - nimetame teda potentsiaaliväljaks - kuulub tervenisti allika juurde. Vaadates
Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm
t. cij = aij + bij iga ja korral. Kusjuures, · aij on maatriksi A element, mis asub i-ndas reas ja j veerus, Näiteks · n-maatriksi A veergude arv ja m-maatriksi A ridade arv, · maatriksit, mille korral n = 1 või m = 1 nimetame ka vektoriks · Kui determinandis on kaks võrdset rida, siis determinant võrdub nulliga. · Kui determinandis on kaks proportsionaalset rida, siis determinant 5
Def. 1 (m x n) järku maatriksit A nimetatakse m · n elemendist moodustatud tabelit, milles on m-rida ja n-veergu Def. 2 Maatriksid A ja B loetakse võrdseks, kui nad mõlemad on sama järku ja nende maatriksite kõik vastavad elemendid on võrdsed Def. 3 (m x n) järku A ja B järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse sama järku maatriksit -> A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused Def. 6 (m x n) järku maatrikiste A ja B vaheks nimetatame sama järku maatriksi (A-B), mis loetakse võrseks maatriksi A ja maatriksi (-1)*B summa Def. 7 (m x k) järku maatriksi A ja (k x n) järku maatriksi B korrutiseks nimetame (m x n)
Potensiaalide vahe ja selle ühik Potensiaalide vahet nimetame pingeks. Pinge on skalaarne suurus ja ta iseloomustab elektrostaatilist välja energeetiliselt ja seda arvutatakse valemiga : Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1V kui laengu 1 Culoni ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J.
..,n) järgi: Kui funktsioon f(x,y) on (n+1) korda diferentseeruv punktis P(x,y) siis kehtib n-järku Taylori valem f(x + x,y + y) = (j=0, n) fxj xk (P) 2f(P) / xj xk := ( / xk ) ( f(P) / xj) 1/j!( (/x) x + (/y) y)j f(x,y) + Rn(x,y), mille jääkliige Rn(x,y) avaldub (Lagrange') kujul (0<<1) : Rn(x,y) = (1/(n+1)!) Saadud tulemust nimetame teist järku osatuletiseks. Nii saame defineerida ka kõrgemat järku osatuletised. ( (/x) x + (/y) y)n+1f(x + x,y + y). Erijuhul n=0 saame Lagrange' valemi (0<<1) f(x+ x,y + y) = f(x,y) + fx(x + x,y + y) x + fy(x + x,y + y) y. Kahemuutuja funktsiooni tingliku ekstreemumi mõiste. Lagrange' funktsioon
Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks. Kasepuud kasutatakse ka palju koduses majapidamises: kütteks, saunavihtadeks. Kased tuuakse tuppa nelipühadel ehk kasepühadel maikuus. Kui me puid tundma õpime,vaatleme neid osade kaupa. Mis see on? (See on küll vars nagu teistelgi taimedel,kuid puul nimetame seda tüveks.) Mis värvi on kase tüvi? Miks on kase tüvi valge ? (Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on valge.) Kas kasepuu koor on üleni sile? Miks on tüvel mustad triibud? (Kasepuu koor vananedes praguneb) Missugune on koor tüve alumises osas?(Sinna on tekkinud korp.) Kuidas kasepuu koort veel nimetatakse? (Kasetoht.) Kasetohust valmistatakse korve ja ehteid.Vanasti tehti kasetohust ka jalanõusid viiske. Kas kasepuud on kõik ühesuguse jämedusega?
Tuginedes eelmistele punktidele peab eksisteerima mingi algne põhjus, mis on samuti paratamatu, aga tal endal pole põhjust vaja. See on jumal. 4. Kui me kasutame asja omadust ülivõrdes, siis see näitab, et on olemas miski, mis selle omaduse poolest läheneb kõige rohkem sellele omadusele. Aga see asi ise on kõikide teiste samast soost asjade põhjuseks, ütles Aristoteles. Järelikult on olemas miski, mis on kõikide asjade mis tahes täiuse põhjus, seda me nimetame jumalaks. 5. Looduslikud kehad tegutsevad ilma tunnetuseta, aga nad üritavad siiski saavutada seda, mis on kõige parem. Seega tegutsevad nad suunatuna mingi kõrgema jõu poolt, seda me nimetame jumalaks.
Jõud ja jõuliigid Jõud on kehade vastastikkuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise , hõõrdumise või väljade tulemusel . · Gravitatsiooniväli · Magnetväli · Tuumaväli Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus , suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelne teega siis me nimetame seda jõu mõju sirge. Jõuliigid: · Gravitatsioonijõud (mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises ja tõukumises , gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmest. Njuutoni ülemaailmne gravitatsiooni seadus ( valem): F=G Seletus: kaks keha tõmbuvad teineteise poolejõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega ruuduga
2. Def. 2 Maatriksid A ja B loetakse võrdseks, kui nad mõlemad on sama järku ja nende maatriksite kõik vastavad elemendid on võrdsed 3. Def. 3 (m x n) järku A ja B järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse sama järku maatriksit -> A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. 4. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. 5. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused 6. Def. 6 (m x n) järku maatrikiste A ja B vaheks nimetatame sama järku maatriksi (A-B), mis loetakse võrseks maatriksi A ja maatriksi (-1)*B summa 7. Def
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda
1. Tõenäosuse mõiste - Sündmuse (klassikaliseks) tõenäosuseks nimetame temas sisalduvate (ehk soodsate) elementaarsündmuste arvu ja kõigi elementaarsündmuste arvu suhet. kindel sündmus, võimatu, juhuslik. Vastandsündmus, selle tõenäosus. - Sündmuse A vastandsündmuseks nimetame sündmust, mis toimub parajasti siis, kui sündmus A ei toimu. 2. Sündmuste summa - Sündmuste A ja B summa on sündmus, mis toimub kui toimub vähemalt üks sündmustest A või B. korrutis - Sündmuste A ja B korrutis on sündmus, mis toimub parajasti siis, kui toimuvad sündmused A ja B. (samaaegselt) vahe - Sündmuste A ja B vahe on sündmus, mis toimub parajasti siis, kui sündmus A toimub aga sündmus B ei toimu. AB 3. Sõltumatud sündmused
(4 + 3i ) (4 + 3i )(5 - 2i ) 26 + 7i 26 7 ( 4 + 3i ) : (5 + 2i ) = = = = + i (5 + 2i ) (5 + 2i )(5 - 2i ) 29 29 29 Kompleksarvu geomeetriline esitus: Kompleksarve ei ole võimalik kujutada ühel teljel nii nagu reaalarve, kuna omab nii reaal- kui ka imaginaarosa (mõlemad reaalarvud). Seega kujutame siis teljestikus (x;y). Nimetame teljestikule vastavat tasandit komplekstasandiks. Telgi vastavalt: Reaaltelg ja (x-telg) Imaginaartelg (y-telg) Kompleksarvu moodul: Kompleksarvule vastava punkti kaugust komplekstasandi nullpunktis nimetame kompleksarvu mooduliks. Punktile P vastava kompleksarvu moodul z = 2 2 + 32 = 13 Ehk üldkujul: kompleksarvu a+bi moodul on z = a2 + b2 Kompleksarvu trigonomeetriline kuju: Kujutagu punkt P kompleksarvu z=a+bi.
PÕHIARVSÕNA · PÕHIARVSÕNA väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. seitsmeteistkümnes 390. kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 nelikümmend kaks 42. neljakümne teine 700 seitsesada 700. seitsmesajas
Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi.Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nimetame neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine.
miinimum vähemalt duublisse. Kuidas see võimalik on? Kohe näitan :) Nii, kui sul tekkis nüüd huvi, et okei, see Lyconeti pool on päris põnev. Siis selleks, et tulla Lyconeti liikmeks. Meil Lyconeti on olemas Marketer ja Premium Marketer ehk siis 2 erinevat staatust. Kui sa nägid nüüd neid numbreid, mis olid karjääri slaidil ja nendest piisas sulle, siis piisab ka sellest kui sa alustad selliselt, et soetad endale 50 euro eest sooduskinkekaarte. Sooduskinkekaart on toode me nimetame seda ettemakseks tulevikuostude jaoks. Ehk siis 50 eurot läheb süsteemi, keegi ei võta seda raha sult ära. Sina ka välja võtta ei saa, ta seisab sul seal süsteemis. Nüüd tekib küsimus, tahaks ikkagi tagasi saada, minu raha on ja väga lihtne on seda raha tagasi saada. Nii kui sa läheb tarbima partnerettevõtete juurde, nii makstakse sulle see raha samm-sammult tagasi. Ehk milleks see toode on olemas? Meil Lyconeti puuduvad sellised asjad nagu liitumistasud
miinimum vähemalt duublisse. Kuidas see võimalik on? Kohe näitan :) Nii, kui sul tekkis nüüd huvi, et okei, see Lyconeti pool on päris põnev. Siis selleks, et tulla Lyconeti liikmeks. Meil Lyconeti on olemas Marketer ja Premium Marketer ehk siis 2 erinevat staatust. Kui sa nägid nüüd neid numbreid, mis olid karjääri slaidil ja nendest piisas sulle, siis piisab ka sellest kui sa alustad selliselt, et soetad endale 50 euro eest sooduskinkekaarte. Sooduskinkekaart on toode me nimetame seda ettemakseks tulevikuostude jaoks. Ehk siis 50 eurot läheb süsteemi, keegi ei võta seda raha sult ära. Sina ka välja võtta ei saa, ta seisab sul seal süsteemis. Nüüd tekib küsimus, tahaks ikkagi tagasi saada, minu raha on ja väga lihtne on seda raha tagasi saada. Nii kui sa läheb tarbima partnerettevõtete juurde, nii makstakse sulle see raha samm-sammult tagasi. Ehk milleks see toode on olemas? Meil Lyconeti puuduvad sellised asjad nagu liitumistasud
KAKSIKUD ________________________________________________________ Naise munarakud valmivad tavaliselt ühekaupa. Seetõttu toob naine sünnitamisel ilmale enamasti ühe lapse. Vahel aga saab korraga küpseks kaks või rohkem munarakku. Kui siis toimub viljastumine, hakkab emaihus arenema mitu loodet. Neid nimetame vastavalt kaksikuteks, kolmikuteks, nelikuteks, viisikuteks jne. Kuid mitmikute tekkeks on ka teine võimalus. Pärast viljastumist munarakk lõigustub ehk jaguneb. Tavaliselt jäävad tütarrakud kokku. Kui aga lõigustumine toimub väga varases arengujärgus, tekib emaihus mitu iseseisvat loodet. Kuna nad on alguse saanud ühest muna- ja ühest seemnerakust, nimetame neid ühemunamitmikuteks. Sellised mitmikud on alati ühest ja samast soost ja äravahetamiseni sarnased
Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism. Väidab, et see mida me nimetame asjaks on Keha on asi, mis eksisteerib sõltumatult meie liitasiting ehk aistingute seos ja meil pole teadvusest, omab ulatuvust ja hõivab teatud mingit alust oletada, et nende taga oleneb kohta teise asja suhtes. tõelisus. Mingit materiaalset eset ei eksisteeri
Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2. Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse 4. Sanctus püha 5. Agnus Dei Jumala Tall Hiljem ühendati need 5 palvelaulu üheks suureks teoseks, mida ka nimetame missaks. See on vokaal-sümfooniline suurteos, mida esitavad lauljad, solistid ja sümfooniaorkester
praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. Mikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega. ,,Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see,
Elektrilaeng (tähis q või Q) on mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Vähimat tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetame elementaarlaenguks ja kõigi ainete aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mille ümber liiguvad elektronid. Prootonil on laeng +e, elektronil e, neutronil laeng puudub. jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähevabu laengukandjaid ning
Hologrammis on salvestatud lisaks kiiritustihedusele ka faasiinfo ning kujutise taastekitamisel tekkiv valgusväli on identne salvestamisel esemelt tulnud valgusväljaga. Seega tundubki vaatlejale kujutis kolmemõõtmelisena. Faasiinfo salvestamiseks kasutatakse interferentsi nähtust. Ruumiliselt koherentne valguskimp jagatakse kaheks, näiteks poolläbilaskva plaadiga. Osa valgusest langeb otse salvestavale elemendile (edaspidi fotoplaat): nimetame seda võrdluskimbuks, teine osa esmalt hajub ning peegeldub kujutatavalt objektilt ning alles seejärel langeb salvestavale meediumile: nimetame seda esemekimbuks. Võrdluskimp ja eseme kimp interfereeruvad ning interferentspilt salvestub fotoplaadil. Kuna interferentsipildi intensiivsus sõltub langenud kiirte faasivahest, salvestab ta endasse lisaks infole kimpude intensiivsusest ka info faasi kohta. Salvestatud kujutise taastekitamiseks tuleb hologrammi valgustada võrdluskimbuga identse
49 8 52 4 19 52 55 21 Alampuu juurt nimetatakse puu juure alluvaks. Alluvateta tippu nimetatakse leheks. Tipp y on tipust x kaugusel k kui leidub tee x= t 0,t1,...tk=y, nii et ti+1 on ti alluv. Puu I- nda taseme tippude kaugus juurest on i.Puu tipu astmeks nimetame selle tipu alluvate arvu. Tipp mis pole leht on vahetipp. Kahendpuu on täielik kui kõik lehed asuvad samal tasemel ning kõigi vahetippude aste on 2 (ehk üksikud lehed saavad olla ainult madalaimal tasemel). Järjestatud kahendpuu: Vasaku alampuu sõlmed on väiksemad ehk eespool parema alampuu sõlmedest(vaata joonist). Puu läbimine: kõigi sõlmede külastamine. Puu läbimine, Preorder järjestus. · juure külastamine · vasaku alampuu läbimine pre-order
Vanill Sisukord: Sissejuhatus Kuidas tehtakse vanilli Kust vanill oma alguse sai Kust me tänapäeval vanilli saame Kuidas kasutati köömneid Kuhu kuulub vürtsiköömen Mida tehti põhjamaades köömnetega Ehtne vanill, nagu me vanillikauna nimetame, on tegelikult eksootilise valge roniorhidee seemnekaun. Viljad korjatakse enne valmimist ja säilitatakse seejärel pimedas, lastes kaunadel fermenteeruda. Nii muutuvad nad vanillile tüüpiliselt mustaks ja on kasutamiseks valmis. Vanilli tõid Mehhikost Euroopasse 16. sajandil hispaanlased. Asteegid oli selleks ajaks juba kaua kasutanud vanilli kakao maitsestamiseks. Tänapäeval saame vanilli Madagaskarilt ja Kesk-Ameerikast. Vanillikaunas on palju aroomi
· Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui gravitatsioonivälja allikas; teise keha liikumist vaadeldakse-rehkendatakse siis allika poolt tekitatud gravitatsiooniväljas. · Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga · Töö gravitatsiooniväljas. Saab näidata, et gravitatsioonijõud on konservatiivne, tema töö ei sõltu liikumisteest, vaid ainult alg- ja lõpp-punktist. Järelikult võime tehtud töö samastada potentsiaalse energia muutusega. 13.Potentsiaalse energia miinimumi lause Süsteem on püsivas tasakaalus parajasti siis, kui tema potentsiaalne energia on minimaalne. 14
Parem üks sõber kui sada tuttavat Tuttavateta elu on värvitu, ilma sõbrata elu on lausa koormav. Vajame tuge, et vastu pidada emotsionaalselt rasketel aegadel. Kas ilma sõbrata heliseksid meil peas mõtted rõõmust, teiste heaolust? Kas ilma hingekaaslaseta oleks meil rõõmu, mida jagada? Meil kõigil on lähedased, keda nimetame sõbrannadeks või sõpradeks. Sageli räägime neile oma muredest ja raskustest, lootes nende abile ja mõistmisele. Sõprade kohta võib öelda isegi usaldusalused, kuna räägime neile oma saladusi ja põnevaid juhtumisi kõike seda rääkides usaldame neid ja oleme kindlad, et neid ei räägita edasi. Alati on meil tutvusi mitmes ringkonnas, sest need tulevad kasuks. Tuttavatega on hoopis teine lugu kui sõpradega, tuttavatele ei usaldata
Mis on meteoor ? Meteoorkehad - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris Läbimõõt 1m ja pikkus 20km Kestavad vähem kui sekund Kutsutakse ,,langevaks täheks " Meteoorivool e. Tähesadu ) Meteoriidid Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti Meteoriidi kokkupõrkel Maaga tekib kraater 200km laiune Chicxulubi kraater tekkis 65 mlj aastat tagasi, asub Mehhiko lahe all
HÜDROSFÄÄR asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Veeringeks nimetame vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus
Skelett Kolju- näokolju ja ajukolju Suuremateks luudeks alalõualuu. See on liigeste abil ülalõualuuga ühendatud. Ülalõualuu koosneb vasakust ja paremast poolest kummalgi pool nina. Ninaluu asub vaid nina ülemises osas, allpool on kõhreline osa. Silma ja kõrva vahel asub sarnaluu, sellest ka nimetus põsesarnad. Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud. Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õnd...
· Tallinna pommitamine 600 sai surma, 25.000 jäi kodutuks (Eestlased püüavad iseseisvuda) Suvi 1944 · Luuakse Eesti rahvuskomitee Juht Otto Tief 18.sept Otto Tief kuulutab Eesti vabaks/neutraalseks. Tõmmati hermanni torni sini-must-valge lipp üles. Punaarmee tuli peale, valitsus võeti kinni, lipp tõmmati alla ning asendati punalipuga 22 sept Punaarmee sisenes Tallinnasse Nö ,, Tallinna vabastamine'' venelaste sõnul Meie nimetame seda Nõukoguse Okupatsiooniks (toimus 1944-1991)
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks.
b 07.05.2015 Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on
1. ASJAD JA JÄLJED 2. jälg ja peegeldus 3. asjad ja märgid märka märki Ch. W. Morris Semioos: M-D-I-T-K märk tähendus interpretaator tõlgendus kontekst Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele.. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
