Filmid Eva Sikemäe 11.a Sisukord 1. Viimne reliikvia 2. Siin me oleme 3. Nimed marmortahvlil 4. Mina olin siin 5. Helisev muusika 6. Üksinda kodus 1 7. Pohmakas 8. Täna öösel me ei maga 9. Päästke Willy 10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Viimne reliikvia Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline ...
Kool Kooliõpilased Vabadussõjas Koostaja:... Juhendaja:... 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Tallinna koolipoisid 3 Tartu koolipoisid 4 Võru koolipoisid 5 Vabadussõjas langenud 6 Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6 Kasutaud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas, nii keskkoolides kui Tartu Ülikoolis tugev rahvuslik vaim. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorgan...
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002) Põhineb Albert Kivikase romaani "Nimed marmor-tahvlil" ainetel R...
1. "Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema." - Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus IV" 2. "Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." - Erich Maria Remarque "Triumfikaar" 3. ,,Kui plaan A ei peaks töötama, siis on tähestikus ju veel 31 tähte" J.Palmer 4. . ,,Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuste piiridest" J. Locke 5. ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 6. ,,Surra pole midagi, hirmus on mitte elada." Victor Hugo ,,Hüljatud" 7. ,,Vabadus tähendab vastutust." - George Bernard Shaw, ,,Inimene ja üliinimene" 8. "Seadused olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi." Francis Bacon, ,,Apothems" 9. Inimese esmane vajadus on olla informeeritud. ("Teada. Mõtelda. Unistada.", II osa, 2005) Marju Lauristin 10. Parem kirk...
Retsensioon filmist ,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film 2002. aastal valmis A. Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" romaani põhjal täispikk mängufilm. Nii romaani, kui ka filmi süee põhineb Vabadussõja ainete alusel, aastatest 1918- 1920. Ajaloos toimus Vabadussõda Tartus, seda kajastab ka film. Poisidki, kes uljaspäi lahingusse jooksid olid pärit Tartust ja käisid Tartu Kommertskoolis. Eestis saatis filmi erakordselt suur edu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Film algas ajaloolise tausta tutvustamisega, mida kirjeldas suurepäraselt vendade Ahaste ajaseisma panek kellatornis ja punaste lipu Eesti lipuga vahetamine. Selline hulljulge vemp näitas hästi ära, kui tähtis oli Eestlastele nende vaba riik. See episood lõi filmist positiivse ja vaatama paneva esmamulje. Ühtlasi oli see...
Eesti kirjandus maailmasõdade vahelisel ajal Mida peetakse eesti rahvalaulude vanimaks osaks? -Regivärssi Mis oli Eesti vanema ajalookirjanduse valdav zanr? -Kroonikad Mis oli Esimene säilinud eestikeelne raamat? -Wanradti ja koelli katekismus Mis oli Noor-eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks? -Estetism Kes olid siuru liikmed? -Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Kes on kirjutanud teose "nukitsamees"? -Oskar Luts Kes juhtis akadeemilist kirjandusühingut? -Gustav Suits Kes on üks viljakamaid eesti murdeluuletajaid? -Artur Adson Mis oli Underi kõige "siurulikum"luulekogu? -"Sonetid" Millise Albert Kivika romaani järgi on linastatud film? -"Nimed marmortahvlil" Markus Vaherna 12B
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast...
Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. -Nika Ahas- Henn Ahase isa. -Reinok- ...
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus ...
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
Ott Sepp Tutvustus 29. juunil 1982 Tallinnas näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna" 2005 Rudolfo ,,Savonarola tuleriit" 2005 sõdur ,,Othello" 2006 Bernard ,,Müügimehe surm" http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Vanemuise teatris 2007 Peter ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" 2008 Bob ,,Sviit" 2010 Mees, kelle...
,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film Film valmis Vabadussõja alusel, mis oli suunatud Punaarmee okupatsiooni vastu. Vabadussõda toimus aastatel 19181920. Sõda toimus peamiselt Tartus 1918 sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eesti. 12. novembril peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. Õpilaste salgad aitasid koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi vabatahtlike pataljon, kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid. Paljud poisid surid kaitstes oma kodumaad. Esimene sõda selles lahingus tuli poistele ootamatult ning nad jooksid metsa. Teises lahingus pandi poisid valvesse ning selle võitsid eestlased, mida tähistati Sangla lossis. Seejärel läks Ahas (peategelane) Martale külla ning järgmise päeva hommikul tagasi Sangla lossi minnes olid ...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
Jõhvi linn Informaatika ja biomeetria esitlus Villu Mikk PS 2.rühm Villu Mikk 1 Üldandmed Ida-Virumaa maakonnakeskus Pindala 7,6km² 13023 elanikku 50 km idapiirist Asub kirde-Eesti lavamaal On ehitatud soo peale Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele Peakirikuks oli praegune Jõhvi Mihkli kirik (vanasti Jõhvi Kindluskirik) 15. juulil 1917. aastal sai Jõhvi aleviõiguse 19. aprillil 1938 sai Jõhvist linn Jõhvi on nüüdseks 72-aastane Villu Mikk ...
Andrus Vaarik on nimetanud Evelin Pange Eesti parimaks laulvaks näitlejaks. Peale Andruse, kes on olnud Eesti üks andekamaid näitlejaid läbi aegade, arvavad seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas p...
Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli ...
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923)...
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
Konserdiarvustus ,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks ...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
Armastus, elu ja surm Armastus, elu ja surm on inimkonna eksistentsi aluseks. Esimene tingib teise ning lahkumine teispoolsusesse on elu paratamatu osa. Enamike väärtuste nimel peame midagi ohverdama, vahel isegi siit ilmast lahkudes. Millised on väärtused, mille eest tasub maksta oma eluga? Väga paljud inimesed peavad suurimaks väärtuseks mehe ja naise vahelist armastust. Seda enam tuntakse, et surm armastuse eest on igati õigustatud. Bulgakovi teos ,,Meister ja Margarita" paneb mõtlema armastuse tähtsusest inimeste elus. Meister ja Margarita oli paar, kes maksis armastuse kui väärtuse eest maise eluga ning vastutasuks said nad igavese armastuse teispoolsuses. Tänapäeval leidub sellist suurt armastust siiski üsna vähe, kuna inimestel on soov saavutada edu, luua perekond ning olla haritud. Suur kiindumus ei leia aset vaid indiviidide vahel. 1918. aastal olid väga paljud noored valmis...
Kunst mõjutab maailma Inimeste poolt loodud kunst on eksisteerinud sama kaua kui esimesed inimesed maailmas. Eelkõige tuntakse kunsti kui vahendit eneseväljendamiseks. Mis saaks olla ühe autori jaoks isiklikum kui tema loodud teos? Muusiku ja kunstilembese isikuna võiksin rääkida pikalt kunsti mõjust oma elule. Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille ...
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lav...
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailm...
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Igaühel on mõni lemmikkunstiteos. See võib olla maal koduseinal, näitkes foto mõnes raamatus või skulptuur pargis. Selles teoses lihtsalt on midagi, mis eriliselt köidab ja meelde sööbib. Kunst on visuaalsete piltide loomine värvide abil või kivikamaka kasutamine millegi meeldejääva loomiseks. Aga kunst on midagi enamat kui lihtsalt vaatamiseks ja imetlemiseks mõeldud asjad. Kunst annab edasi kunstniku hoiakuid ning loob suhtluskanali kunstniku ja vaataja vahel. Sajandite jooksul on arusaamad muutunud, peegeldades sel moel inimeste muutunud maailmakäsitlust. Kuid tähtsamad väärtused on siiski läbi aegade säilinud. Üks meenutamist vajav väärtus on vabadus. Tänapäeva noored ei tea, mis tunne on elada võõrvõimu all, kuna me oleme sündinud vabasse Eestisse. Selle meenutamiseks on tehtud mitmeid kunstiteoseid. Näiteks 2002. aasta novembrikuus linastus A. Kivikase romaanil põhinev...
"Haridus teeb vabaks" Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmsitele, kuidas tuleb teatud olukorras käituda. Näiteks saab võrrelda oma situatsiooni mõne raamatu juhtumiga või õppust võtta ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine või...
Cinema in Estonia The story of moving pictures 1896 First cinema 1906 Estonian's first film-maker Johannes Pääsuke Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries Have ...
Soovitusliku kirjanduse mõjud õpilastele Soovituslikku koolikirjandust peetakse õpilaste poolt tihti ebameeldivaks kohustuseks, mis kulutab nende niigi vähest vaba aega. Paljud õpilased üritavad nende raamatute lugemisest ka igal võimalikul moel mööda hiilida, otsides internetist kokkuvõtteid, lastes kellelgi teisel neid lugeda või küsides kokkuvõtteid oma kaasõpilastelt. Siiski peaks iga õpilane ise oma soovituslikku kirjandust lugema, sest raamatutest on palju kasu. Soovitusliku koolikirjanduse nimekirju hakatakse jagama õpilastele juba algklassides, mis paljude õpilaste arust on igav ja mõttetu ajaraiskamine. Kahjuks arvavad ka paljud lapsevanemad sama, mistõttu nende lapsed ei tahagi raamatuid lugeda, sest vanemate eeskuju on ka siin oluline. Kahjuks jääb lastel, kes raamatuid ei loe, palju avastamata, sest ka noorukieas ei hooli nad raamatutest ja palju elutarkusi jääb avastamata. Olles ise juba lapses...
Sõda on meid ümbritsenud terve elu. Tagajärjed on olnud kohutavad, oleme kaotanud palju lähedasi ja häid inimesi. Nagu näha, ei osata ilma sõjata asju klaarida. Nii on olnud kõik sajandid. Sõjas oleva inimese saatus ei lõppe tavaliselt hästi. Ka nende valikud on piiratud ning raskendatud. Sõda võib julmalt mõjutada elanike füüsiliselt ja ka vaimselt. Inimesed peavad kaitsma oma isamaad ja selle eest välja astuma. Seetõttu pärast kooli minnakse sõjaväkke, kust saadakse korralik väljaõpe nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Just noormeestele meeldib verine võitlus või autunne olla see, kes kaitseb meie kodumaad. Sõda pole lihtne, seal on kõik elu ja surma nimel. Iraak on tuntud riik sõdade poolest. See on hävitatud sõdimise tõttu ja ka üle poole rahvast on surma saanud või vägivaldselt ära kasutatud. Ka eestlased on käinud Iraagis sõdimas. On ka neid mehi, kes on seal kaotanud oma elu, kuid neid sõjaväelasi mälestatakse ja austatakse kaua....
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimise...
HUMMULI PÕHIKOOL Referaadi koostamise juhend Referaat Põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l. Annab lühidalt edasi alusteksti(de) sisu. Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaati ei lisata enamasti oma arvamust. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaat ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Referaadi koostamise põhietapid teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine Referaadi ülesehitus tiitelleht sisukord sissejuhatus põhiosa kokkuvõte kasutatud kirjandus lisad Tiitelleht ...
Sisukord Ott Sepa elulugu-------------------------------------------lk3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris-------------------lk4 Ott sepa rollid Vanemuises------------------------------lk5 Olulisemad rollid mujal----------------------------------lk6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes---lk7 Kokkuvõte---------------------------------------------------lk8 Kasutatud allikad------------------------------------------lk9 Lisad----------------------------------------------------------lk10 2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29. juunil 1982. aastal Tallinnas. Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abie...
Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lü...
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
Realism Eestis ja mujal maailmas: Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal romaaniga "Punane ja must u 18901905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sa...
Eestluse elujõu allikad Austatud Eesti president ja kirjanik Lennart-Georg Meri on öelnud teoses ,,Eesti rahva elulood" eessõnas: ,,Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus!" Eestlased on sitke rahvas. Me oleme üle elanud varem mainitud küüditamise, mitmed sõjad, pärisorjuse ja riigireetmise. Eesti rahvas on võitjad. Me oleme võidelnud endale iseseisvuse, oma riigi, keele ja kultuuri. Iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Selleks oli vaja kõvasti tahtejõudu ja vapraid mehi ning isegi poisse, kes olid valmis kasvõi koolipingist sõtta minema. Täpselt nii oli Vabadussõjas, mida Eesti Vabariigi väed pidasid oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede vastu. Elmo Nüganen on lavastanud sellest väga meeliköitva filmi ,,Nimed marmortahvlil", mi...
Sõdade sõnum Vägivald on ülimalt tugev mõjutusvahend. Inimesed alluvad ju paremini jõule kui nõule, nii kurb kui see ka poleks. Sõda on vägivalla ekstreemseim vorm, kus mingi inimeste grupi oma tahtele allutamiseks ollakse nõus isegi omaenda ja kaaslaste elud ohtu seadma. Sõdade tekkeks on mitmeid põhjuseid: võim, religioon, valduste laiendamine, maavarad ning kasvõi erinevad ideoloogiad. Kindlasti ei tohiks sõdade eesmärki segi ajada sõnumiga, sest eesmärk on siht, mille poole püüeldakse. Aga mis on siis sõdade sõnum? Tõsiasi on see, et igal sõjal on põhjus, eesmärk ja tulemus, kuid mitte sõnumit. Sõjas ei ole mitte võim ja kontroll sõdurite endi käes, vaid seda omavad riigijuhid ning ohvitserid. Selle, kes lähevad sõtta ning kas sõda üldse toimub, määravad just nemad. Valitsejad üritavad näidata sõda millenagi, mis toob parema tuleviku kogu rahvale. Inimeste sõtta ärgitamiseks korra...
Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel Eestlane on üks veider elukas. Pole oluline, milline on sajandinumber või riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu,...
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest Jossif Stalini surm 1953.aasta märtsis ning 3 aastat hiljem Nõukogude rahvademokraatiamaades levima hakanud revolutsioonilised meeleolud, mis tipnesid Ungari revolutsiooniga on kahtlemata NL-i ajaloos tähtsal kohal. Seda eelkõige kahel põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põ...
Johan Laidoner 1884 1953 Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854 - 1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851 - 1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892 1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895 1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897 1900 Viljandi linnakoolis. 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja" ja tal soovitati aasta pärast tagasi tulla. Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asus Laidoner elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 19...
Orud ja mäed, järved ja jõed I Eesti Vabariigi aegsel proosamaastikul Iseseisvas Eesti Vabariigis olid kirjanduse arengutingimused varasemaga võrreldes soodsad ja saavutusedki vastavad. Hoolimata sellest jätkus küllaga mitmesuguseid probleeme. Uuel riigil tuli võidelda kasvuraskustega, mida süvendas majanduslikult ebastabiilne ja 1930. aastail poliitiliselt komplitseerunud rahvusvaheline olukord. Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi...
Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane 8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbi...
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
Ajaloo referaat: Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940. 1920. aasta Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under. Ajakirja esimene number ilmus 14. septembril, seda toime...
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualise...
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
