välaspoole lossimüüre, kuna nüüd tunti teda juba üle maailma. Siis valmisid ka sellised tähtsad teosed nagu : ,,Pariisi sümfooniad" ja ,,Kristuse seitse viimast sõna". Sellest perioodist on ka üks tuntuim sümfoonia "Lahkumissümfoonia". Tavapärasele 4 osale järgneb siin viies aeglane osa, mille kestel muusikud lahkud ükshaaval lavalt, lõpuks jäävad vaid kaks kes sümfoonia lõpetavad. See loodi et väljendada pillimeistrite üksindust ja muserdust. Kui 1790 aastal vürst Nikolaus Esterházy suri saadeti muusikaline pool laili kuid Haydn sai ikka pensioni edasi. Sellel perioodil reisis ta Londoni (1791-1792), teda võeti seal väga sööjalt vastu ja kirjutas seal 6 sümfooniat, mis seal ka kohe ette kanti ning edukaks osutusid. Sinna jäi ta 18 kuuks. Nüüd kui tal vaba aega oli pühendas ta ka rohkem aega oma heale sõbrale Mozard-ile, kellega tal olid väga soojad suhted. Ta on isegi talle pühendanud kuus oma kõige paremat keelpillikvartetti
Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid" · Liblikad" (1832) · "Karneval" (1835) · "Kreisleriana" (1838) " · Lastestseenid" (1838) · "Novelletid" (1838) Vokaaltsüklid · "Naise elu ja armastus" (1830) · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" (1850) · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" (1851) Frédéric Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 elazowa Wola, Varssavi lähedal 17. oktoober 1849 Pariis) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar
pealinna Peterburgi ja leidis teenistust sildimaalrina. 1848 astus JK ühtlasi kuntsiakadeemia õhtuklassidesse.1855 saavutas ta maali "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldauraha, millega lõpetas akadeemia õppekursuse. Tehes kiiret karjääri Peterburi õukonnas, ei unustanud JK ometi kodumaad ega seal valitsevat olukorda. Ta koondas enda ümber hulga Peterburis kõrgel positsioonil asuvaid eestlasi - dr. Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. - ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele.Tänu mitme soodsa tellimuse saamisele õnnestus koguda nii palju raha, et teoks teha ammune unistus - õppereis Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Roomas liitus JK saksa õpetlaste ja kunstnike seltsiga "Colonna" ja sai siit tugevaid mõjutusi oma arengule.
Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte..............................................................................................................5 1.3 Lisavarustus...............................................................................................................6 1.4 Liigitus.......................................................................................................................7 2.1 Ajalugu..................
aastal Haydenile oli tugev löök ja ta F minoor variatsioon klaverile võis olla kirjutatud tema surma puhul. Tema teine sõber Viinis oli Wolfgang Amadeus Mozart, kellega ta kohtus vahetevahel 1784. aastal. Tihti mängisid nad koos keelpillikvartette. Hayden oli Mozarti tööst suures vaimustuses ja kiitis seda heldelt teistele. Mozart ilmselgelt vastas selle austusele, kirjutades kuuest osast koosneva kvarteti, mida tänapäeval tuntakse Haydeni kvartettide nime all. 1790. aastal suri prints Nikolaus. Tema ameti võttis üle ebamusikaalne prints, kes lasi lahti kogu muusikalise koosseisu ja saatis Haydeni pensionile. Vaba enda kohustustest, võttis Hayden vastu tulusa pakkumise Johann Peter Salomoni käest, kes oli Saksamaa teatri direktor, külastada Inglismaad ja luua uusi sümfooniaid suure orkestriga. Külastused 1791- 1792 ja 1794-1795 aastatel oli väga edukas. Külastajaid haydeni kontserditele oli hulgaliselt.
ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise järeltulijad asutasid 1722. aastal Saksamaal Herrnhutis oma asunduse ja 1727. aastal ka hernhuutlaste koguduse. Vennastekoguduse juhiks ning peamiseks teoloogia ja kommete kujundajaks sai krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes 1736. aastal külastas Liivi- ja Eestimaad, andes suure tõuke hernhuutlaste edasisele ning Liivimaa tööle. Vennastekoguduse õpetus keskendus Jeesus Kristusele, tema kannatustele ja ristisurmale. Erilist rõhku panid hernhuutlased isiklikule kogemusele Kristusega, vajadusele usuliselt uuesti sündida ehk ärgata. Liikumise üheks peaeesmärgiks saigi tõelise usu äratamine nii nn kombekristlaste kui ka mittekristlaste hulgas. Taevaskäijate liikumine.
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Jane Kuusik 9.A Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn (1732-1809) oli Austria helilooja ja üks kolmest viini klassikust. Ta sündis 31. märtsil Rohraus, mis oli Saksa-Rooma riik. Tema isa, Mathias Haydn oli tõllassepp ja Rohrau küla külavanem. Tema ema töötas Harrachi krahvi kokana. Haydni isa oli suur rahvamuusikahuviline, kes iseõppijana mängis harfi ja laulis. Tal oli kaks venda Michael Haydn ja Johann Evangelist Haydn. Esimene neist oli helilooja, kelle töid Haydn hindas ja austas väga. Teine, Johann Evangelist Haydn, oli tenor. Franz Joseph ütles, et ta lapsepõlves oli palju muusikat. Tavaliselt lauldi ja musitseeriti kas vanematega või naabritega. Vanemad märkasid Haydni musikaalsust juba varakult ja otsustasid ta panna nende sugulase, koorijuhi ja koolmeistri, Johann Matthias Franki käealla seda õppima. Pärast vanemate juurest ära kolimist ta ena...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Roman Koscikas TEHNIKA AJALOO VEDURINA referaat Tehnotroonika erialal Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Minevik.................................................................................................................................................4 Tänapäev...............................................................................................................................................5 Tulevik .................................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 SISSEJUHATUS Üldlevinud teadm...
1624 · Heinrich von Tiesenhauseni ja tema abikaasa Anna hauaplaat. 1654 · Alexander von Esseni ja tema abikaasa hauaplaat. 1653 · Adam Schrapferi ja tema abikaasa Anna hauaplaat. 1630. aastad · Hans von Paykülli hauaplaat. 1679 · Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat. 1677 · Hermann von Nierothi ja tema abikaasa Gertrudi hauaplaat. Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister) · Püha Nikolaus, Neitsi Maarja, evangelist Johannes. 1510. aastad (Henning van der Heide) · Püha Jüri lohega. Umbes 1520 (Michel Sittow) · Püha Kanut. Umbes 1540 (Andreas Bornemann) · Püha Dorothea Umbes 1510; Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus. Umbes 1500 · Tobias Heintze. Püha Kristoforus. 1624 · Püha Birgitta või Püha Anna. Umbes 1500 Altarid: Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-
antakse võimaluse sidemängijatena ning liberotena läbi lüüa. Selleks on vaja ka vastavaid tehnilisi oskusi. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Palao J M, Manzanares P, Valades D. Anthropometric, physical and age differences by the player position and the performance level in volleyball. Journal of Human Kinetics 2014; 44, 223-236 2. Malousaris G. G, Bergeles Nikolaus K, Barzouka Karolina G, Bayios Ioannis A, Nassis George P et al. Somatotype, size and body composition of competetive female volleyball players. Journal of Science and Medicine in sports 2008; 11, 337-344. 3. Duncan M J, Woodfield L, Nakeeb-al Y. Anthropometric and physiological characteristics of junior elite volleyball players. Journal of Sport Medicine 2006; 40, 649-651 4. Marques MC, Tillaar van den, Gabbett TJ, Reis VM, González-Badillo JJ. Physical
Vahetult enne reformatsiooni alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja toomkapiitli tüli koolipidamise õiguse pärast. Keskajal olid Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt). Linnade kirikuelu sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud. Nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit ja vaimulikku ning muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne-Euroopas
Türgi territooriumil on Ararati mägi, mille tipule randus Suure veeuputuse aegu Noa laev. Niisiis võime tinglikult pidada Türgit kogu piibli-maailma hälliks. Istanbul (Konstantinoopol) on ainus linn maailmas, mis paikneb kahel mandril. Konstantinoopol on olnud kolme suurrriigi Rooma, Bütsantsi ja Osmanite impeeriumi uhke ja ropprikas pealinn Türgi territooriumil asub tervelt 2 seitsmest maailmaimest: - Artemise tempel Ephesuses - Halikarnassose mausoleum (Bodrum) Püha Nikolaus (ehk Santa Klaus, ehk Jõuluvana) sündis Türgi Vahemere rannikul Demres ja oli Myra piiskop Trooja sõjad toimusid praeguse Türgi lääneosas Türklased tutvustasid eurooplastele kohvi Vana-Kreeka eeposte Iliase ja Odüsseia autor Homeros sündis Smyrnas, tänases Izmiris Maailma esimene ,,iludusvõistlus" peeti Kaz Daði (Mount Ida) mäel. Võistlejateks olid Afrodite, Hera ja Athena, kohtunikuks Paris. Naiste vaheline rivaalitsemine ja kadedus viis Trooja sõdadeni
ühendamise kallal. Samuti võttis ta 1930 ilmunud raamatus kasutusele bra-ket- tähistuse. Samal ajal formuleeris John von Neumann kvantmehaanika range matemaatilise baasi, mida ta kirjeldas 1932 ilmunud raamatus. Ta kasutas muu hulgas lineaarseid operaatoreid Hilberti ruumidel. Sellel etapil saadud tulemused kehtivad tänini ning on kvantmehaaniliste küsimuseasetuste kirjeldamisel üldkasutatavad. Algusaastad Werner Heisenbergi isa oli August Heisenberg ja ema oli Anna Wecklein. Anna isa, Nikolaus Wecklein oli koolidirektor ja Maximilians Gümnaasiumis Münchenis ja see oli samas kohas, kus August Heisenberg oli praktikant, õpetaja, seega nad kohtusidki koolis. Nad abiellusid 1899 aasta mais. Werneril oli vanem vend Erwin, kes oli sündinud 1900 aasta märtsis. Vanematest Tema isa August Heisenbergi peeti üsna jäigaks, rangelt kontrollituks inimeseks.Ta oli Evangeelne Luterlik ja tema naine Anna oli roomakatolik lootes, et see ei tekita usulisi probleeme nende abielus. Haridustee
Mendelssohni jaoks oli Johann Sebastian Bach suureks eeskujuks, näiteks tema oreliteosed: 6 orelisonaati ning 3 prelüüdi ja fuugat on inspireeritud viimase Leipzigi- aegsest loomingust. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert Schumann ja Ferenc Liszt. Neist viimane kirjutas ulatusliku prelüüdi ja fuuga orelile teemal B-A-C-H, kus tähed märgivad vastavalt B-, A-, C- ja H-nooti. Esimese Bachi-biograafia kirjutas 1802. aastal Johann Nikolaus Forkel, pannes sellega aluse hilisemale mahukale Bachi käsitlevale kirjandusele ja laiemalt ka romantilistele helilooja-biograafiatele. 20. sajandi Bachi-kirjandust mõjutas väga oluliselt Albert Schweitzeri 1908. aastal ilmunud monograafia. Looming, tähtsamad teosed Bachi teosed kannavad kataloogi tähistust BMW Kuulus teos: ,,Ave Maria" Kirjutas: 5 passiooni, missa, üle 300 kirikukantaadi, u 20 ilmalikku kantaati, üle 40 oreliteose klaviirimuusika orkestrimuusika
aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast lugu pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nikolaus I Esterházy. Haydn pidi kirjutama igaks kontserdiks uue teose. Õukonnas töötas ka orkester, millega Haydn töötada sai. Lossis käis palju tähtsaid külalisi, kes olid Haydni muusikast vaimustatud. Haydn sai kuulsaks. 1790. aastal saatis uus vürst Anton Esterházy kapelli laiali, jättes tööle ainult Haydni enda ja väikese arvu muusikuid. Haydnil oli nüüd Esterházys tegemist palju vähem ja tal avanes võimalus võtta vastu uusi tööpakkumisi.
Ta võttis vastu väga soodsa lepingu, mille kohaselt pidi ta kirjutama kuus sümfooniat ja ühe ooperi ning hulga kontserte Londonis. Tema ettevõtmisi saatis tohutu menu ja seltskondlik tähelepanu, 1792. aastal naasis Haydn Viini rikka ja kuulsana. Teist korda sõitis ta Londonisse 1794. aastal, lõi seal veel kuus sümfooniat, mille ettekanded läksid taas tohutu menuga. Haydnit püüti veenda ka lõplikult Londonisse jääma, ent Viinis olid olud muutunud: uus Esterházy vürst Nikolaus I kutsus Haydnit õukonna muusikaelu taastama ja 1795. aastal pöörduski helilooja Viini tagasi. Õukonnaelu kandus nüüd peamiselt Viini ja Estenstadti ning uus vürst ootas oma kapellmeistrilt peamiselt toretsevat kirikumuusikat, mis seni oli Haydni loomingus olnud teisejärguline. Selle aja peateosed on kuus suurt missat ning oratooriumid “Loomine” (1798) ja “Aastaajad” (1801). Sajandivahetuse sõjad sünnitasid Euroopas hulga populaarseid patriootlikke
autojuhid, sanitare ja õdesid asendasid samariitlastest vabatahtlikud9. 9 http://www.tems.ee/history.htm 14 8. EESTI PUNASE RISTI EKSIILIS Teadaolevalt tegutses Eesti Punane Rist või sellega analoogilised organisatsioonid pärast II Maailmasõda edasi Rootsis,Saksamaal,Kanadas, Austaalias,Subritannias ja USA. Eest Rahvasliku Liidu koosolekul 9. novembril 1955 võttis ERLi esimees Nikolaus Metslov üles küsimuse vajadusest taasluua Rootsis Eesti Punane Rist. Esialgne kava EPR eksiilis ellu kutsuda aga ebaõnnestus Rootsi seaduse tõttu, mis keelas teise riigi Punase Risti tegutsemise Rootsis. Nikolaus Metslovi kontaktid Eesti Punase Risti paguluses viibiva juhtkonnaga viisid Eesti Ühisabi loomiseni.Eesti Ühisabi Rootsis esimehed ja aseesimehed läbi aegade olid: Boris Voogas, Johannes Nyman, Richard Koolmeister, Endel Rumma, Eldur Velliste.
Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises 5 punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. Aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. (Vt. Lisa 2.) Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütusteliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks. Segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit karburaatorit. Õhu ja
Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad. Araabia kiri konsonantkiri ja mainitakse Astlanda maad. Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga (vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu. Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk. Piiskop Fulco 1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu. Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli. Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak). Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud. 1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi retk Saaremaale. Taani huvi ja Saksa-Breemeni huvi üsna erinev. 13. sajand 1208 algas Henriku teema
Vaatamata sellele ,et nad kunagi ei Chris Müür 10 11.03.2012 TTK töödanud füüsiliselt koos ühendati nende nimed ja saadi üks maailma juhtivaid autofirmasid Daimler Benz. Tänapäeval tuntakse seda firmat nime all Mercedes-Benz. Benzi ja Daimleri kõrval oli veel kaks head inseneri - Siegfried Marcus ja Nikolaus Otto. Neljakesi koos suutsid nad ehitada esimese sisepõlemismootori. Seda kutsutakse nii ,sest see põletab nii kütuse kui ka õhu segu pisikeses kambris. Tolleaja inseneride saavutustega võimaldati arendada autosid ,mis on piisavalt võimsad ,et liikuda maanteedel. Esimeste autode levikuga hakkasid samamoodi juhtuma ka avariid. Selle tulemusena hakati piirama autode kiiruseid, näiteks Brittidel oli kuni 1904. aastani seadus nimega ,,punase lipu seadus". See
3 Die Sterngucker sind von 11.30 bis 18.00 auf dem kleinen Berg geblieben. 4 Tim hat am Sonntag bei seinem Opa geschlafen. 5 Er ist am nächsten Tag nach Hause gefahren. 14a 2 Kurz nach 12 hat Tim die Sonnenfinsternis gesehen. 3 Von 11.30 bis 18.00 sind die Sterngucker auf dem kleinen Berg geblieben. 4 Am Sonntag hat Tim bei seinem Opa geschlafen. 5 Am nächsten Tag ist er nach Hause gefahren. b Lösungsvorschlag: Nikolaus Kopernikus hat von 1491 bis 1494 in Krakau studiert. Sein Onkel hat Kopernikus 1496 an die Universität Bologna geschickt. Von 1491 bis 1494 hat Nikolaus Kopernikus in Krakau studiert. 1496 hat sein Onkel Kopernikus an die Universität Bologna geschickt. 15 1b2c3a 16 Hi Ole, es tut mir leid, aber ich komme heute ein bisschen später, weil ich mit meinen Eltern in der Stadt bin. Ich kann um 19:00 Uhr bei dir sein. Ist das ok? Bis später! Michi
Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. Ottomootorid Ottomootori tunnuseks on see, et kütuse ja õhu segu, mis on silindris kokku surutud, süüdatakse silindris väljastpoolt sinna juhitud elektrisädemega. Selleks kasutatakse erilist segistit - karburaatorit. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15
lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissepõlemismootori, kuigi see põhines diislil. Elektriauto aga põhineb ungarlase Anyos Jedlik'u elektrimootoril ja prantsuse füüsiku Gaston Planté leiutatud pliiakul. Seega võib varajase automobiili ajaloo jagada perioodideks valitsevate mootori jõuallikate järgi. Hilisemat ajalugu liigitatakse tavaliselt kujunduse stiili ja suuruse ning kasutuseelistuste järgi.
Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja kõlbelisemat elu. 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. Hernhuutlus levis rändkäsitööliste kaudu, keda nende vagaduse tõttu Põhjasõjast tühjaks jäänud maal meelsasti mõisates töökäteks oodati. 1736 külastas Eestit hernhuutlaste juht krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, pärast seda kasvas liikumise populaarsus kiiresti. 1740. aastatel oli Eestis vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli Saaremaa. Ehitati palvemaju, sh Saksamaalt saadud toetustega. Zinzendorfi abiga avaldati 1739 eestikeelne piiblitõlge. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise
O nõuab teoloogidelt, et nad peaksid kõik maailma tarkade teosed läbi lugema. Seadma, sünd kr ja uuspla. ,,Põhiõpetusest" kirj jumala ja poja suhet valguse ja valguskiire suhtega. Jumal immateeriaalne, loonud maailma ei millestki, logos vahendajad, kõik asjad koopiad. Kõikidele asjade ideed olemas, seeläbi loodud kõik. Alg lõi kõik täiuslikuna, vaba taha hea/kuri, Karistuseks patu eest on inimene seotud kehada, kuid on puhastumise võimalus. G nyssast, vaata vihkust 2. Nikolaus Kusast (Cusanus) ja tema tunnetusõpetus Kasutas palju matemaatilisi spekulatsioonie, mõtlemises palju momente, mis on uudsed, uusaegses maailmapildis tavaline, tähtsaim teos: "De docta ignorantia" õpetatud mitteteadmisest. Sakslane ordus. Saab kardinaliks, õppis juristiks, pärast alles teoloog. Suur huvi vanade käsikirjade vastu. Läbirääkija katoliku ja õigeusu vahel, saatis paavst tema sinna. Paavsti esindaja, kes proovib sõlmida rahu hussiididega tsehhis
üliõpilased panid kirja. Kuna polnud veel paberit ja pärgament kallis, siis kirjutati puulaastudele. Hommikupoole loengud, õhtul dispuudid (vaidlus mingil kindlal teemal). Seal hinnati tugevat häält, argumente, mõnikord lõppesid kaklusega. Alguses oli tasu maksmine soovitav, aga kui õpetajad kurtma hakkasid et keegi ei maksa, muutus maksuliseks. Aegajalt korraldati eksameid. Üliõpilastel oli ka oma kaitsepühak Püha Nikolaus VASTUREFORMATSIOON 1540ndateks aastateks oli katoliku kirik suutnud end reformatsioonist koguda ja asus vatupealetungile. Eriti hästi õnnestus see seal, kus oi tugev feodaalaadel, kus feodaalide võim oli tugev, sest seal majandus arenes aeglaselt ja töötegemine muutus inimese elueesmärgiks, tuli püüelda jõukuse poole. Reformatsioon levis seal, mis olid majanduslikult paremas seisus ja need piirkonnad tagasipöördumist vana juurde ei soovinud. Vastureformatsiooni keskus on Hispaania
süvenemise,tihti allessiis, kui ollakseeemaldunudaktiivsestmuusikaelust. Aastatel 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aasta suurima tööna klaverisonaadinr 29. Just sellesthiigelmõõtudesteosestsai alguseBeethovenihiline stiil ning ärkas ta elu lõpuaastate loominguline aktiivsus. Samal ajal töötas Beethoven ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Missa solemnis oli algselt planeeritud suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks. Ent tellija, vürst Nikolaus II Eszterhzy, olevat teose kohta pettunult küsinud: ,,Beethoven, mida te jälle olete teinud?" Missa solemnise kasvatasBeethoven1823.aastaksoratooriumihiigelmõõtudesse. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Viis viimast kvartetti, üsna raskepärased ja suhteliselt vähemärgatavad teosed, jäid Beethoveni ,,loomingulisekstestamendiks" temakompositsiooniideaalideabstraksekskokkuvõtteks. 11
Samas sündis ka vaimulikke vokaalteoseid.1776 aastast toimusid seal regulaarsed ooperietendused, tema juhatamisel kanti ette umbes 90 ooperit , neist kuue autor oli ta ise. Kuid 1779 aastast tohtis Hayden täita teiste tellimusi ning kirjastada teoseid müügiks. See tõi kaasa suure kuulsuse ja sissetuleku ning andis talle loominguvabaduse ning ta sai tuntuks Pariisis. Teenistus lõppes 1790 astal kui suri vürst Nikolaus ja tema järeltulija saatis kappelli laiali. London ja Viin (1791 -1809) Hayden sai väga häid tööpkkumisi ja võttis vastu lepingu mille kohaselt ta pidi kirjutama kuus sünfooniat ja ühe ooperi ning hulga kontserte Londonis.1729 aastal naases Hayden Viini rikka ja kuulsana. Teist korda sõitis Hayden Londonisse 1794 aastal ja lõi seal veel kuus sünfooniat. Haydenit püüti lüplikult veenda
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks................................................................................................
omavalmistatud varjes) ja saagijahile siirduvad öösel. Mõned nendest on väga mürgised. Kaheksahaarmelisi on umbes 200-250 liiki. Kasutatud kirjandus: · Bioloogia õpik põhikoolilie II lk.118-120; · ENEKE 2 lk.253, 255 · ENEKE 3 lk.118-119 · ENE 1 lk.208 · ENE 4 lk.213, 257 · ENE 6 lk.570 · ENE 7 lk.226 · ENE 8 lk.420 · Õpilase Entsüklopeedia lk.126, 128, 163 · Nikolaus Lenz ,,1000 loomariigi palet" lk.179-183 · www.miksike.ee/docs/referaadid2005/seepia_evelin.htm · www.miksike.ee/documents/main/referaadid/seepia.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiil · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/10kusimust_molluskid_evelin.htm · http://www.ut.ee/BGZH/Loomariik.html#Hõimkond:%20Limused · www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php? artikkel=732geoeducation.info/saare_pangad.php · www.miksike
lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nikolaus I Esterházy. Haydn pidi kirjutama igaks kontserdiks uue teose. Õukonnas töötas ka orkester, millega Haydn töötada sai. Lossis käis palju tähtsaid külalisi, kes olid Haydni muusikast vaimustatud. Haydn sai kuulsaks. 1790. aastal saatis uus vürst Anton Esterházy kapelli laiali, jättes tööle ainult Haydni enda ja väikese arvu muusikuid. Haydnil oli nüüd Esterházys tegemist palju vähem ja tal avanes võimalus võtta vastu uusi tööpakkumisi. Pärast
Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nikolaus I Esterházy. Haydn pidi kirjutama igaks kontserdiks uue teose. Õukonnas töötas ka orkester, millega Haydn töötada sai. Lossis käis palju tähtsaid külalisi, kes olid Haydni muusikast vaimustatud. Haydn sai kuulsaks. 1790. aastal saatis uus vürst Anton Esterházy kapelli laiali, jättes tööle ainult Haydni enda ja väikese arvu muusikuid. Haydnil oli nüüd Esterházys tegemist palju vähem ja tal avanes võimalus võtta vastu uusi tööpakkumisi
1720 30-ndatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistid aitasid kiirendada Põhjasõda-järgsest madalseisust väljumist, lähendasid luteri usku rahvale. Nende üheks püüdeks oli asendada senine usudogmade pähetagumine arusaadavaks muutmise ja lahtiseletamisega. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine (Piibel). Vennastekogudused: Vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus tõi pietistlikud ideed rahva sekka. Liikumise vaimseks juhiks sai saksi krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Liikumine jõudis Eestisse 1730-ndate algul. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad ei löönud ametlikult luterlusest lahku, kuid moodustasid omaette kogudusi. Esmalt asuti võitlusesse sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus. Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest, suurt rõhku pandi kõlblusele. Liikumine saavutas eriti suure kõlapinna Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli liikumisel
tema organiseeritud salakoosolek Vastemõisas Lubjassaare talus. Köleri teine oluline teene ühiskondlikus võitluses oli see, et ta andis hoopis tugevama sotsiaalse ja poliitilise suunitluse Peterburi kogunenud eesti haritlaste ringile , kes, huvi tundes eesti keele ja kultuuri vastu, käisid koos juba 1850. aastate lõpul. Ta koondas enda ümber hulga Peterburis kõrgel positsioonil asuvaid eestlasi dr. Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele ning püüdsid neile teed siluda. (Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast
tema organiseeritud salakoosolek Vastemõisas Lubjassaare talus. Köleri teine oluline teene ühiskondlikus võitluses oli see, et ta andis hoopis tugevama sotsiaalse ja poliitilise suunitluse Peterburi kogunenud eesti haritlaste ringile , kes, huvi tundes eesti keele ja kultuuri vastu, käisid koos juba 1850. aastate lõpul. Ta koondas enda ümber hulga Peterburis kõrgel positsioonil asuvaid eestlasi – dr. Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. – ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele ning püüdsid neile teed siluda. (Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast
seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus. Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides erinevad. Õppetöö oli korraldatud kahes vormis: Loengud, õppejõud sõna otseses mõttes luges ette. Ülikoolide kaitsepühak oli Püha Nikolaus. Ülikooli juhiks oli valitud rektor. Rektor oli see, kes juhtis ülikooli rahandust. Oli ülikooli nõukogu eestistuja. Teaduskonda juhtisid dekaanid, kes olid samuti valitud õppejõudude seast. Igas teaduskonnas oma dekaan. Ülikoolil oli autonoomia. Ülikoolil oli ka kõhtuvõim. Ülikoolis piiskopi esindaja. Piiskopp oli andud ülikoolile tegutsemisloa. Suures osas ülikooli õppejõududeks olid vaimulikud, kuid ei olnud nii 100%. Eeskätt pärinesid nad kerjusmunga ordudest.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
üksikjuhtumite lahendused üldisemad juhised ühele või teisele piiskopile Ida kiriku patriarhide otsused ei ole oma tähenduselt Ida kiriku õiguslikus arengus võrdväärsed paavstide dekretaalidega rolliga Lääne kirikus. Tähtsamad paavstid, kelle dekreedid ja dekretaalid mõjutasid oluliselt varasema kanoonilise õiguse kujunemist olid Leo I (440-461), Gelasius I (492-496) ja Gregorius I Suur (590-604) ning Nikolaus I (858-867). Gregorius I oli paavst, kes oma dekreettide ja reskriptidega lõi uut õigust, aidates oluliselt kaasa kanoonilise õiguse praktilisele rakendamisele. Omapärane liik õigusallikaid olid pihiraamatud. 2.2.1. Lääne kohalikud kogumikud Rooma-katoliku e. Lääne kiriku vanim otsustekogu pärineb 343 aastast ja on vastu võetud Serdika kirikukogul, Lääne kiriku ühel esimesel kohalikul kirikukogul. Lääne esimesed
vaba arenguruumi trepi peal mingeid piiranguid ei olnud, seal saigi liturgiline draama rohelise tule algas tormiline areng. Kogu materjal oli autorite käsutuses. Kui palju tegelasi, siis vaimulikest jõududest ei piisa, ilmalikud jõud+kõik võisid osaleda. Jean Bode (1165-1210) arvatavasti professionaalne truväär, umbes 1200. aasta paiku kirjutas ,,Püha Nikolause mängu". See polnud veel miraakel, sisaldas küll ime, aga selles puudub Neitsi- Maarja sekkumine. Püha Nikolaus elas 4. sajandil, oli imetegija, seotud karnevali naerunäoga. Tema päev on detsembris ning temaga algab jõulukarneval. Kuna üliõpilased pidasid teda oma eestkostjaks, siis see oli nende pidupäev ning ülikooli hierarhia pöörati peapeale. Teda peeti varguse eest kaitsjaks. Samas pidasid tema oma eestkostjaks ka vargad. Aitas alati kõige vaesemaid, kinkis neile hädavajalikku. Tänapäeva Santa Clausi traditsioon on moonutatud ning paganlik püha. Oli
which had started in Herrnhut in Saxony. In contrast to the Pietism, emphasizing penitence in the spirit of the Old Testament, the christocratic theological approach of the Moravians made them an optimistic and popular movement. This began to spread widely among Estonian 5|Page peasants in the 1730s, when the founder of the movement, Count Nikolaus Ludwig Zinzendorf, visited Estonia. As in its ministries elsewhere, the Estonian Moravian organization was based on Zinzendorf's congregational administration which divided each congregation into so-called choirs. The Moravian movement offered Estonian peasants new areas of activity and possibilities for self- development. The social standing and consciousness of the elite of congregation heads (schoolteachers, parish clerks and church wardens) encouraged other peasants to strive
kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks, segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segustit - karburaatorit
võttes tahtmatult ungari rahvamuusika pähe mustlasmuusika traditsioone. Järgnevalt räägingi lähemalt eelmainitud heliloojatest, nende elust veidi, tähtsusest folkloorile ja kuulsamatest teostest, kus nad on kasutanud rahvamuusikat. Valik on tehtud seetõttu, et nemad olid just esimesed, kes mustlasintonatsioonid muusikasse tõid. 4.1. Franz Liszt (1811-1886) Oli ungarlasest helilooja, pianist ja õpetaja. Tema isa oli ametnik prints Nikolaus Esterhazy I teenistuses, samas oli ka andekas amatöörmuusik. Ema oli Saksamaa päritolu, kuid Franz teadis ema poolt sugulastest vähe. Juba kuueaastaselt hakkas tähelepanelikult kuulama oma isa klaverimängu ja juba siis hakkas huvi tundma mustlasmuusika ja püha muusika vastu. Oli suur klaverivirtuoos, seejuures arendas edasi klaverimängu tehnikat. (The New Grove...1980e: 28- 29) 22
avas Mozarti küpse ooperiloomingu: ,,Idomeneole" järgnesid ,,Haaremirööv", ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Così fan tutte", ,,Tituse halastus", ,,Võluflööt". Pikaks ajaks varjutasid need ooperid oma tähenduselt ,,Idomeneo" ning õieti alles 1970.-1980. aastatel tõusis uus huvi ,,Idomeneo" vastu nii uurijate kui ka interpreetide ringis. Eriti värskelt ja jõuliselt mõjusid lavastaja ja kunstniku Jean-Pierrre Ponnelle'i lavastused Zürichis (1980) ja Viinis (1981), mida dirigeeris Nikolaus Harnoncourt. Selle ühistöö alusel valminud helisalvestus jõudis koos Harnoncourti tulihingelise saatesõnaga maailma eri nurkadesse ning hakkas muutma Mozarti ooperite kogupilti ka laiema kuulajaskonna jaoks. Ent ka Mozarti eluloos tähistab ,,Idomeneo" omamoodi pöördepunkti. Pärast ooperi edukat esietendust Münchenis oli Mozartil selge, et naasmine Salzburgi tasase elutempo ja piiratud muusikaliste võimaluste juurde on võimatu kui väga
teemal, eesmärk ei olnud niivõrd tõe selgitamine, vaid seal hinnati tugevat häält, argumente ja mõnikord olevat dispuudid nii tuliseks läinud et lõppesid kaklusega ) · Ülikoolihariduse eest tuli ka raha maksta. Loengute eest tuli maksta. · Aeg-ajalt üliõpilaste teadmisi kontrolliti ka eksamitega. · Üliõpilastel oli ka oma kaitsepühak, kelle poole nad enne eksameid pöördusid. Kaitsepühakuks oli Püha Nikolaus. RENESSANS JA HUMANISM · renessanss termin, mis võeti kasutusele 1550. aastatel ja see tähistab vaimset ja kultuurilist murrangut Euroopa ajaloos. Itaalias kujunes see juba 14. sajandil, aga mujal Euroopas, eeskätt Lääne-Euroopas saab renessansist rääkida 15.-16. sajandil. Miks sai renessanss Põhja Itaaliast? · Põhja Itaalia oli toona Euroopa arenenuim piirkond.
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
saj kp- st. Eesti alal on märgitud 5-6 geograafilist nimetust, sh Tallinn Koluvan 1154. Rataskaart, mappae mundi, mungakaart põhineb fantaasial, maailma keskpunktis seisab Jeruusalemm. Portolaan- ehk kompasskaart koostati kompasssi ail, puudus kaardivõrk, selle asemel kompassjooned. Teadusliku kartograafia taassünd 1409 tõlgiti ladina keelde Klaudios Ptolemaiose "Geograafia" ja kaardid. 1427 - Claudius Clavius - esimene uus kaart Põhja-Euroopa kohta 1439 või 1457 - Nikolaus Cusanus koostas uue kaardi Saksamaa kohta, sellel oli ka Liivimaa, originaal ei ole säilinud, kuid alles on koopiaid. Allikad Liivimaa osas pole teada (1439 või 1457). 1477 trükiti Bolognas Ptolemaiose kaart. 1529 esimene teadaolev Liivimaa kaart. Alexander Sculteti 1539 Olaus Magnuse Põhjamaade kaart 1554 ilmus Duisburgis flaami kartograafi Gerhard Mercatori Euroopa kaart, mille aluseks oli Baltimaade osas Olaus Magnuse kaart. Mercator võttis kasutusele uue projektsiooni,
aastail ja 19 sajandi algul, mil eelmainitutele lisanduvad Luce ja Marpurg. See periood tähendab eesti ilmaliku proosa tõelist algust. 12. VENNASTEKOGUDE LIIKUMINE JA HERNHUUTLIK KIRJASÕNA Vennastekogudus Eestlaste kultuuriajaloo seisukohalt kujunesid 18. sajandi luterlikus kirikus eriti oluliseks just pietism ning vennastekoguduste liikumine. Varane vaimulike ning aadlikegi hulgas levinud pietism valmistas teed vennastekogudusele, mille asutajaks oli krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorf aastal 1727. Vennastekoguduse liikmed, keda nende päritolumaa järgi ka böömi vendadeks nimetati, tegutsesid pietistlike jutlustajatena ja vaimuliku äratuse levitajatena.. Aastal 1729 saabusid nende esindajad Liibavisse ja Riiga ning seejärel teistesse keskustesse, milleks Läti alal oli eelkõige Volmari ja Eestimaal Tallinna linn, kuhu esimesed jutlustajad eesotsas Christian Davidiga jõudsid 1730 algul. Aastal 1736 külastas Baltikumi ka krahv Zinzendorf,
Ülesandeks oli nõuda tagasi alad Eestis, mis pidanuks kuuluma paavsti esindaja kaitse alla. Baudouin saabub taas Liivimaale 1233. aastal. Mõõgavendade ordu oli haaranud osa Kuramaast ja keeldus tagastamast. Legaat üritas võtta üle Tallinna mõõgevendade kontrolli alt, kuid ta sõjamehed said lüüa ning Baudouin lahkus ning pani orduvennad kirikuvande alla. Liivimaa jagunes kahte leeri: 1) Baudouini vastasteks olid Mõõgavendade ordu, Riia piiskop Nikolaus ja Riia linn, 2) Legaadi toetajaks oli piiskop Alberti suguvõsa (Tartu piiskopkond), osa Riia toomkapiitlist, tsistertslased, mõned vasallid, Lodede suguvõsa, mõned eestlased ja kuralased. Allikad ei valgusta Baudouinile kui legaadile antud ülesandeid ja tema poliitilisi kavatsusi. Jätkuvaks vastuoluks oli Riia kiriku ja Taani kuninga vahel, sest kuningas ei olnud kunagi lahti öelnud oma võimutaotlusest Eestis. Baudouini vastasleer 1234. aastal tagandasid legaadi ametist ja asendasit ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
