suurendavad detaili pinna kõvadust, kulumiskindlust, peegeldumisvõimet, dekoratiivsust. Sõltuvalt kaitsetoimest jagatakse metallkatted anoodseteks ja katoodseteks. Anoodseks katteks on terasele tsink, alumiinium ja kaadmium. Kaitsev metall on kaitstavast metallist aktiivsem. Teras on katoodiks ega hakka enne korrodeeruma, kui kogu anoodi kiht pole välispinnalt kadunud. Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähemaktiivsem. Nikkel kaitseb terast seni, kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada, korrodeerub teras kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. 35. Metallide lõiketöötlus Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks
Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. 6 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad sealjuures lõõmutuksid. Kasutatakse peamiselt vase, pronksi nksi,
Omandatakse toidu kaudu. Mürgituse oht väga väike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks. Kaadmium - Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine. Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. Kroom - kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement, kuuevalentne mürgine. Vask - Vajalik mikroelement, suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda. Nikkel - vajalik mikroelement, kahjustusi pole täheldatud. 67. Säästva arengu põhimõte - tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse lugupidamisega. 68. Ressursikasutuse põhimõtted säästva arengu korral - 69. Tegevused säästva arengu tagamiseks - 70
...................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ............................
Al sulamite tugevust saavutatakse pretsipitaatide tekkimisega. Cu lisamine AL-le 0,12% suurendab tema tõmbetugevust ligi 2 korda. Sellised sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidunõudena, kemikaalide säilitusanumatena, soojusvahetajatena, reflektoritena. Eriti tugevad on: 1)Al +4,4%Cu+1,5%Mg+0,6%MN; 2)AL+1,6%Cu+2,5%Mg+5,6%zn+0,23%Cr Kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. 11.Titaanid ja tema sulamid. Väärimetallid. Nikkel ja tema sulamid. Titaan: on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Tal on ühendatud terve rida väga häid omadusi: väike tihedus, kõrge sulamistemp, suur tugevus, plastilisus (hea töödelda). Ti sulamid on eriti tugevad. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temp keemiliselt väga aktiivne, seeega sulatatakse ja valuks vaja erilisi materjale. Kallis. Madalatel temp on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad. Kasutatakse peamiselt lennukitööstuses, kosmoselaevades, nafta- ja
neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid.y9,y10,y11,y9A,y10A,y11A. Puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.y12,y12A,y13,y13A viilid kaabitsad ziletiterad tõmbesilmad Lekeerterased Lekeerterasteks nim niisugust terast millesse on lisatud teatav % lekeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele: X kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. H nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. K koobalt suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust M moluteen Suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust .Soodustab peenema struktuuri tekkimist Vene G mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust C räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele,suurendab elastsust
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
sulfit, sulfiid. Sellega seoses andis ta välja keemia elementaarkursuse (1789). Ta tõi seal välja nimekirja 33.st keemilisest elemendist (See oli väga oluline!). Met + 02 Met. oksiid. Metallid on keemilised elemendid ja neid ei ole võimalik üksteiseks üle viia! Pakkus välja veel: gaasilised mittemetallid (hapnik, lämmastik, vesinik (aga mitte Cl!)), väävel, süsinik, radikaal. Metallidest: arseen, antimon, vismut, koobalt, nikkel, mangaan, molübdeen jt. Andis ka nime vesinikule: vee tekitaja, lämmastikule azote (hiljem lõi läbi nitrogenium nitraadi tekitaja). Radikaal rühmitus, mis toimib kui tervik (ei lagune koostisosadeks): klooriradikaal (HCl tunti muriatic acid), fluoriradikaal, booriradikaal. Elementideks pakkus ka (kuid kahtles selles): lubi(calx) kaltsium, magnesia (magneesiumoksiid) magneesium, barüüt (raskemuld, baariumoksiid) baarium,
Mõnikord oskab patsient ise reaktsiooni kindla ainega seostada. Näiteks kontaktallergiline lööve võib laheneda täielikult, kui patsiendi nahk enam allergeeniga kokku ei puutu, kuid see võib tekkida uuesti ka minimaalse kokkupuute tagajärjel. Allergeeni leidmisel ei ole ainult diagnostiline väärtus, vaid tähtis osa ka allergia ennetamisel ja ravil. Sagedasemad kontaktallergeenid: · Nikkel Esineb metallehetes, juveelitoodetes ja rõivalisandites, kust nikliühendid vabanevad higi toimel. Nikli vastu on tundlikud 10-15% naistest ja 1% meestest · Formaldehüüd Tööstuses, olmes ja meditsiinis laialt levinud allergeen, mida leidub kangastes ja paljudes desinfitseerimisvahendites · Lõhnaainete segu Esineb paljudes parfüümides, kosmeetikavahendites, toiduainetes ning puhastus- ja pesuvahendites. Kosmeetikavahenditest tingitud kontaktdermatiiti põhjustavad pooltel
Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid. Termotuumareaktsioonid Igasugune tuumaenergia tootmine põhineb aatomifüüsikas tuntud massidefekti nähtusel -- aatomituumad "kaaluvad" pisut vähem kui nende koostisosad eraldi võetuna. See masside vahe (teda nimetatakse pärast c2-ga korrutamist ka seoseenergiaks) sõltub tuuma massist ja on kõige suurem keskmise aatommassiga tuumadel, nagu raud, nikkel jt. Suuremate ning väiksemate masside juures on seoseenergia väiksem ning kergete tuumade liitmisel (raskete lõhkumisel) tekkiv energia ülejääk võimaldabki toota tuumaenergiat. Et vesiniku tuum koosneb vaid ühest prootonist, on prootoni masside summa tervelt 0,7 protsendi võrra neist moodustatud heeliumituuma massi. Seega annab iga kilogramm vesinikku heeliumiks muutudes 150 miljardit kilovatt-tundi energiat. Kuid selleks, et seda energiat kätte saada,
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge ...
ei talu lahusteid Tapeet Tapeetide liigid: pabertapeet tekstiiltapeet vinüültapeet värvitav tapeet Tapeetidest kasutatakse ühiskondlikes ruumides klaaskiudtapeeti, mis hiljem värvitakse. Sellise pinna hooldamine on sama, mis värvitud pindade puhul. Kodudes kasutatavad pabertapeedid kannatavad vaid kuiva meetodiga tolmu eemaldamist. Nn. pestavad tapeedid kannatavad niisket meetodit ja neutraalset puhastusainet. Teras, kroom ja nikkel Terast kasutatakse nii seinte, uste kui ka valamu kraanide, uste käepidemete valmistamisel. Sobivad puhastusmeetodid: niiske ja märg neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine kinnitunud mustust võib eemaldada aluselise või lahusteid sisaldava puhastusainega kasutades aknapesuainet või terasehoolduseks mõeldud ainet, ei jää veepiiskade jälgi. Tavaliste ainete kasutamisel pinnad hiljem kuivatada
LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappei...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga; kuivas õhus on vask püsiv VASESULAMID: messing e valgevask (Cu - Zn); pronks (Cu - Sn); melhior (Cu - Ni); uushõbe e alpaka (Cu - Ni - Zn) KASUTATAKSE: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). NIKKEL: Keemilised omadused - tihedus: 8,9 g/cm3; TS=1455oC; hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Füüsikalised omadused - Ni oksüdeerub alates 500oC NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal 2 ühendid; kuumutamisel reageerib ka teiste mittemetallidega; reageerib lahjendatud hapetega; leelistega ei reageeri; konts. HNO 3 toimel passiveerub NIKLISULAMID: konstantaan (Ni - Cu); nikroom (Ni - Cr) 18
puudumisel keha tervikuna magneetunud pole. Välises magnetväljas saavad magnetmomendid eelisorientatsiooni. Väline magnetväli paramagneetikus võimendub. >0 , 10 -4 nt alumiinium, hapnik, plaatina 2.6. Ferromagnetism Ained, mis võivad olla magneetunud ka välise välja puudumisel, omavad spontaanset magneetuvust. Temperatuuri tõstes magneetilised omadused vähenevad ja teatud temperatuurist alates käituvad need nagu paramagneetikud. Nt raud, nikkel, koobalt, nende sulamid 3. Elektromagneetiline induktsioon 3.1. Lenzi reegel. Elektromagneetilise induksiooni seadus. Juhul kui kinnist juhtivat kontuuri läbiv magnetvoog ajas muutub, siis tekib selles elektrivool, seda nimetatakse induktsioonivooluks. Lenzi reegel: Induktsioonivool on suunatud alati nii, et tema magnetväli takistab teda esile kutsunud magnetvoo muutumist. d m i = - elektromagneetilise induktsiooni seadus dt 3.2
Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, näiteks väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus. On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast dünamoefektist, mis on nüüdseks lakanud, kuid jätnud endast järele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva püsimagneti. Merkuuri magnetväli on mõistatuseks, sest ta sunnib oletama, et kas Merkuur on kunagi olnud
pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA's leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike
Vähemolulised on juhulisandid, mis on kolmas grupp, aga need on vähemolulised. Legeerivad elemendid terastes Ka tavalisand (Mn, Si) muutub legeerivaks elemendiks, kui teda on üle jämedalt üle 1%. Legeeriv element on spetsiaalne lisand, mis viiakse terasesse sisse omaduste ja struktuuri parendamise eesmärgil. Legeerimine on keemilise koostise muutmine spetsiaalsete elementide abil. Mangaan, räni, kroom, nikkel. Need on põhilised legeerivad elemendid. Kui me räägime tööriistaterastest, siis W (wolfram), Mo (molipteen) tuleb mängu. Võiks öelda, et kõik ka S, P. kui me spetsiaalselt viime sisse lõiketöödeldavuse parandamiseks, siis me nimetame teda juba legeerivaks elemendiks ja räägime siis juba täiendava väävliga legeeritud terasest. Kui me räägime, et süsinikteraste tõmbetugevus on mitte üle 800, siis kui me räägime
formaldehüüdi ühenditega töödeldud materjale. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte. KONTAKTALLERGIA See on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud - sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal. Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pak...
plastiline väga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall hea soojus- ja elektrijuht kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus - bioelement Mürgisus - sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Vasesulamid: messing ehk valgevask (Cu - Zn) pronks (Cu - Sn) melhior (Cu - Ni) uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus: 8,9 g/cm3 sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega,halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid kuumutamisel reag. ka teiste mittemetallidega. reageerib lahjendatud hapetega leelistega ei reageeri konts. HNO3 toimel passiveerub Niklisulamid Ni-Cu Ni-Cr 12
3) Kasvanud on metallide korduvasutamine . Mis on legeerimine ja mis on legeerivad metallid ? Legeerimine on metalliliste , harvemini mittemetalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks , mõne erii omaduse esiletoomiseks või tehnoloogiliste omaduse parandamiseks . Musta metallu rgia tooraine on rauamaak ja legeerivad metallid ( mangaan , kroom , nikkel ) Mis on värvilised metallid ? Nad omavad värvi . Metallid peale raua ja selle sulamite ; eristatakse kergmetalle ( alumiinium ) ja raskmetalle ( vask ) ning kergsulavaid metalle ( tina ) ja rasksulavaid metalle (volfram) Mis on väärismetallid ? ( Haruldased ) keemiliselt väga püsivad rasksulavad metallid ( kuld, hõbe , plaatina ) ning nende sulamid . ( hermaanium , kallium , indium ) Mis on karaat ?
liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2.toitainete sisaldus, 3.heljumi sisaldus, 4
NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). 8. Peamised legeerivad elemendid alumiiniumisulameis. Berüllium, fosfor, kroom, magneesium, mangaan, nikkel, plii, raud, räni, tina, tsink, vask jne. Legeerelemendid Mg, Si, Cu, Zn tõstavad tugevusomadusi Mn, Cr tõstavad korrosioonikindlust Cu vähendab korrosioonikindlust Ti parandab pinnaomadusi 9. Alumiiniumsulamite termotöötlus. Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse Al sulamid kahte gruppi: Termotöödeldavad (karastuvad ja vanandatavad) Mittetermotöödeldavad (mittekarastatavad ja vanandatavad)
ajas või roome sumbub). esineb kõikidel materjalidel. 17. Kuidas liigitatakse metalle? Milline on põhiliste rauasulamite koostis ja sisestruktuur? rauasulamid ja teiste metallide sulamid. malmid: süsinikku 3-4,5 massi%, mikrostruktuur: ferriit + grafiit või tsementiit terased: kuni 1,4% süsinikku, mikrostruktuur austeniit. jagunevad vähelegeeritud ja paljulegeeritud terasteks, sõltuvalt teiste koostisainete sisaldusest, nt nikkel, kroom jne. 18. Nimetage külm- ja kuumtöötluse eelised ning puudused. Põhjendage. kuumtöötlus - deformatsioon saavutatakse ülalpool rekristallatsiooni temperatuuri, külmtöötlusel allapoole seda temperatuuri. kuumtöötluse korral on võimalikud suured deformatsioonid ja protsessi võib korrata, sest materjal jääb plastseks, puuduseks on pinna oksüdatsioon. külmtöötlusel suurenevad materjali tugevus ja haprus (halb), eeliseks on paremad
igapäevase une vajaduse täitma, sest vastasel korral tekib inimesel üleväsimus ja sellega seoses negatiivsed tunded ja emotsioonid, mis toodavad hapet veelgi juurde. ( PH Tasakaal ) Kasulik on dieeti ajal käia ka saunas, kuna see paneb keha higistama ja selle kaudu väljutame me üleliigseid happeid. Kasulik on näiteks infrapuna saun, sügavsoojenemisel vabanevad koed erinevatest mürkidest nagu toksiinid, nikotiin, kolesterool ja ka raskemetallidest nagu näiteks nikkel, elavhõbe, plii. ( AS Narva-Jõusuu Sanatoorium) Meemassaaz parandab inimese verevarustust ja maandab lihaspingeid, mis tekib jääkainete kogunemisest. Lümfi- ja vereringe kaudu aitab see organismist väljutada jääkaineid, stimuleerib nahaaluskude ja vereringe tööd. Kuna mesi soeb hästi mürke, siis see aitab neid organismist kiiremini väljutada. ( OÜ Tasapisitasakaal) 7. PH TOITUMINE HAIGUSTE RAVINA
Elektrivool muundatakse keemiliseks energiaks ja siis see omakorda elektrivooluks. Esimena ehitas Volta. Sisuliselt on aku Daniel-Jacobi GE. D-J element on pööratav. GE jaotatakse elektrolüüdi järgi happe (plii) ja leelis (raud-nikkel) akudeks. Pliiaku: laadimine, [+]- PbSO4+2e=Pb+SO4²-; [-]-PbSO4 +H2O=PbO2+4H- + SO4²-+2e; tühjenemine: [+]Pb+SO4²-= PbSO4+2e; [-]PbO2+4H-+ SO4²-+2e= PbSO4 +2H2O; raud- nikkel aku: 2NiOOH+Fe+2H2O= 2Ni(OH)2+Fe(OH)2 (E=1,48V) ja 2NiOOH+Cd+2H2O=2Ni(OH)2+Cd(OH)2 (E=1,44V). parimate omadustega aku on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: a) saadav pinge, 2)võimsus ühe massiühiku kohta, 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 30. Värvide põhimõtteline koostis.: Värvid koosnevad põhimõtteliselt sideainest, lahustist, pigmendist ja lisaainetest
ülemmääraks 0,08%, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12% väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides seda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2%). 2)Legeerivad elemendid Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid mis terasteski mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate kisandite mõjust grafiidi tekkele, liigitatakse need kahte gruppi: - Grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti) - Grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) a)Mangaan (Mn) Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu ta on põhiliseks legeerivaks lisandiks kulumiskindlate lible- ja keragrafiidiga malmides. Kõrglegeeritud mangaanmalmide Mn-sisaldus on 4...9%. b)Räni (Si)
formaldehüüdi ühenditega töödeldud materjale. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte.(1) Kontaktallergia See on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, 10 nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud - sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal.(1) Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb
Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, näiteks väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus. On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast dünamoefektist, mis on nüüdseks lakanud, kuid jätnud endast järele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva püsimagneti. Merkuuri magnetväli on mõistatuseks, sest ta sunnib oletama, et kas Merkuur on kunagi olnud
4p.Magneetikud, Ferromagnetism-Aine magneetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega () Diamagneetikud- H km 10 -8...10 -7 m 3 / kmol (negat ) Paramagneetikud- H km 10 -7 ...10 -6 m 3 / kmol ( posit ) Ferromagneetikud- H km 10 3 m 3 / kmol ( posit ) Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel. Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud, nikkel, koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nim ferriidideks. Nõrgalt magneetiliste ainete magnetumud sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magnetilised omadused on tingitud elektronide omamagnetmomentidest. Kristallilises struktuuris võivad need moodustada piirkonnad mida nim domeenideks. Teatud temp Tc kaotab aine ferromagneetilised omadused. seda nim Curie punktiks
Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater...............................................................................................
6) vesiniktsüaniidhape; 5 Kutsehaigused ja tööõnnetused 7) tsüaniidid ja nende ühendid; 8) isotsüanaadid; 9) kaadmium ja selle ühendid; 10) kroom ja selle ühendid; 11) elavhõbe ja selle ühendid; 12) mangaan ja selle ühendid; 13) lämmastikhape; 14) lämmastikoksiidid; 15) ammoniaak; 16) nikkel ja selle ühendid; 17) fosfor ja selle ühendid; 18) plii ja selle ühendid; 19) tsink ja selle ühendid; 20) vask ja selle ühendid; 21) vääveloksiidid; 22) väävelhape; 23) süsinikdisulfiid; 24) vanaadium ja selle ühendid; 25) kloor; 26) broom; 27) jood; 28) fluor ja selle ühendid; 29) alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike derivaadid; 30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid; 31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol;
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarn...
Kammid on erineva pikkuse ja suurusega. Iga juuksur valib kammi vastavalt oma käe suurusele. Hästi hõre lai kamm - juuste lahti kammimiseks. Juukselõikuskäärid Tänapäevased professionaalsed juukselõikuskäärid on väga erinevad. Kääre valmistatakse terasest - legeeritud või süsinikurikkast terasest. Süsinikurikas teras on raua ja süsiniku sulam.Legeeritud teras on rikastatud mitmesuguste lisanditega. Näiteks kroom ja nikkel annavad täiendava kaitse roostetamise vastu, vanaadium ja molübdeen tugevuse ja kulumiskindluse, volfram ja vanaadium lisavad vastupidavust. Lisaks eelttoodule mõjutab terase tugevust ka terase töötlemine. Karastatud teras on paremate omadustega kui karastamata. Kääridel peab veel olema kas kaitsekiht - kas kroom või titaan. Tänu nende metallide omadustele on tööriist kulumiskindlam ja hüpoallergilisem ning kaitstud roostetamise vastu.
naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USAs leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USAs ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike
. Riigi tähtsamad parteidon valitsev konservatiividepartei ND, sotsiaaldemokraatlik PASOK, kommunistlikpartei KKE ja vasakpartei Synaspismos. Majandus Kreeka on turumajanduslik riik, kus avalik sektor annab u.40% SKT-st. Ligi viiendik tööjõust on võõrtöölised. Suure osa SKT-st annavad turism,laevandus ja rahandus. Pangandus ja rahandus on hästi arenenud ning on riigi oluline tuluallikas. Loodusvaradest on levinumad pruunsüsi, boksiit, magnesiit, nikkel, hõbe ja marmor. Põllumajanduse arengut mõjutavad halb mullastik, sademete vähesus,haritava maa killustatus väikemaavaldusteks ja maaelanike arvu vähenemine. Teisalt 12 võimaldavad need olud kasvatada troopilistest banaanidest kuni parasvöötme tüüpiliste kultuurtaimedeni. Kreeka on Euroopa Liidu suurim tubaka ja puuvilla tootja, lisaks toodetakse Kreekas ka oliiviõli.
· kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus · bioelement Mürgisus · sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Vasesulamid · messing ehk valgevask (Cu - Zn) · pronks (Cu - Sn) · melhior (Cu - Ni) · uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus: 8,9 g/cm3 · sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi · väga hea korrosioonikindlus · hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Omadused · Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid · kuumutamisel reag. ka teiste mittemetallidega. · reageerib lahjendatud hapetega · leelistega ei reageeri · konts. HNO3 toimel passiveerub
2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magnet ja mingi idikas kes paneb selle tööle patsiendiga kelle juures on rauda), detonatsioonirisk (plahvatusseadmete detonaatorid võivad iseenesest käivituda EMVs) 3. Kuidas vähendada töötaja kokkupuudet raadiosagedusliku elektromagnetväljaga? Eemaldada kiirgusallikas - lülitada see välja või asendada alternatiivse/ohutuma lahendusega. Viia töötajad kiirgusallikast kaugemale - elektromagnetvälja tugevus väheneb kauguse
2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magnet ja mingi idikas kes paneb selle tööle patsiendiga kelle juures on rauda), detonatsioonirisk (plahvatusseadmete detonaatorid võivad iseenesest käivituda EMVs) 3. Kuidas vähendada töötaja kokkupuudet raadiosagedusliku elektromagnetväljaga? Eemaldada kiirgusallikas - lülitada see välja või asendada alternatiivse/ohutuma lahendusega. Viia töötajad kiirgusallikast kaugemale - elektromagnetvälja tugevus väheneb kauguse
valtsimisele). Valatav teras jaguneb keevteraseks ja rahulikuks teraseks. Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veel eraldub (teras "keeb") ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud. Toodetakse veel vahepealset- poolrahulikku terast. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad lisandid on: · nikkel suurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase karastamist; · kroom suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile, halvendab aga karastamist; · mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust; · räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist;
ksenoonoksiide ja oksohappeid. Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. XeO3 on suure plahvatusenergiaga ebastabiilne ühend. Värvitu kristallaine, lagundab paljusid orgaanilisi aineid (eraldub CO2). 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? Enamasti esinevad d-metallid looduses: lantanoidid ja aktinoidid, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Hõbe, Kuld, Tsink, Kaadmium, Elavhõbe. (Kõik d-elemendid on metallid. d-elemendid on 3.(IIIB) kuni 12.(IIB) rühma elemendid. Neil lisandub elektron eelviimase elektronkihi d-orbitaalile. d- elemente nim. Siirdemetallideks, nende kaudu toimub üleminek tüüpmetallidelt (1. ja 2. Rühma metallidelt) mittemetallidele. Tavaliselt d-elemendid loovutavad ühendite moodustamisel oma s-elektronid ja sageli ka mingi arvu d-elektrone. Vaid 12
Eririti head elekri ja soojus juhid on Ag, Cu, Al, Au, Fe Antiminon ja mangaan on kõige hapramad metallid, Teemand on väga hea soojus juht. Li, Na, K on veest kergemad metallid, ning kõige kergemad metallid seetõttu. Elavhõbe on kõige raksem metall, ning samas ka kõige madalama sulamsis temperatuuriga metall. Wolfram on kõige kõrgema sulamis temperatuuriga metall Kõige kvem metall on kroom. Kõige õrnemad on leelis metallid. Pehmemetallid on Sn, Pb Raud, koobalt ja nikkel on kõige magnetiseeruvamad metallid 2.Metallide keemised omadused: (pingerida 668, 314lk) Plaatina ja kuld on ainsad metallid, mis ei kattu õus kelmega Kui oksiidi ruumala on suurem kui metalli morlaar ruumala siis tekib metallile katkematu kelme, ning see tekib Al, Zn, Ni, Cr jt Metallid vees lahustuvuse jätgi on vees lahustuvad ja mitte lahustuvad N:K, Na, Mg, ning mitte lahustuva on Cu, Hg jne N:ZnSO4+Ni=Zn+NiSO4 toimub Cu+FeSo4 ei toimu 3
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht Miks on Läänemeri väga reostunud? *Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega.
o Vähene tulekindlus o Vähene stabiilss konstruktsioonides o Vähene vastupanu vibratsioonile o Roomavusnähtuste tekkimine pideva jõu mõjul Terase omadused: o Elastusmoodul E=210000N/mm2 o Temp. joonpaisumistegur 12*10 astmes -6 1/K o Tihedus 7850 kg/m3 Teras ei põle ega sütti, kuid kaotab üle 500 kraadi juures kandevõime Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivadi lisandeid (nt nikkel suurendab tugevust, vask suurendab korrosioonikindlust) Legeeriud terased jagunevad: o <2,5% madal (ehitus) o 2,5..10% keskmine (löögi all töötavad) o >10% kõrge (kunstiline värkk) Terasest toodete valmistamine (kuumvaltsimine v külmvaltsimine) Metallidest toodete valmistamine o Valamine o Sepistamine o Stantsimine o Torude valmistamine valamisel kui ka keevitamist ja pöörleva tooriku meetod
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
22. aastapäev pronks 53. aastapäev metskirsipuu 23. aastapäev berüll 54. aastapäev soobel 24. aastapäev atlas 55. aastapäev orhidee 25. aastapäev hõbepulmad 56. aastapäev - lapi lasuriit 26. aastapäev nefriit 57. aastapäev asalea 27. aastapäev mahagonipuu 58. aastapäev vaher 28. aastapäev nikkel 59. aastapäev naarits 29. aastapäev samet 60. aastapäev - teemant 30. aastapäev pärl Juubelipulmi soovitatakse pidada nagu noorena pulmigi, kuid juubelite korral soovitatakse pulma aastapäeva pidustusi korraldada lastel või lastelastel, et oleks ikka huvitavam. (Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, Vool 2004: 107-108) Samas on erinevaid arvamusi pulma aastapäevade tähistamiseks. On näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
