Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi periheeli nihke uurimine on üks tugevaimaid argumente Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, näiteks väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus. On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast dünamoefektist, mis on nüüdseks lakanud, kuid jätnud endast järele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva püsimagneti. Merkuuri magnetväli on mõistatuseks, sest ta sunnib oletama, et kas Merkuur on kunagi olnud
ulatuvaid nõgusud (Kattara,Faijum), keskosas Ahaggari (3005 m) ja Tibesti mägismaa (3415 m ) ning platood. Umbes 70% Saharast on kivi(hammaada) ja klibukõrb (seriir,LääneSaharas reg), 20% liivakõrb (erg; peamiselt LääneSaharas), viimases on 100320 m kõrgusi luiteid. Kohati paljandub kristalne aluskord . Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake ( raud,vask,mangaan,tina, nikkel,kroom,tsink,hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on keedusoola,fosforiiti ja põhjavett. Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu ja liivatorme (samuume). Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 1020°C, juulis 28 35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib kõikjal olla öökülma (mägedes kuni 18°C). Õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30°C.
Ei tohi segi ajada elektrokeemiliste korrosiooni korrosiooni homogeenne materjal, näiteks raua roostetamine vms 46. Hävitamine metal mõjul tulemuseks söövitav keskkond, galvaaniline rakke nimetatakse elektrokeemiline korrosioon. Ei tohi segi ajada elektrokeemiliste korrosiooni korrosiooni homogeenne materjal, näiteks raua roostetamine vms 47. Olemas kaks liiki metallist katted, inhibiitorid - turvis (tsinkimine, alumiinium ja kaadmium) ja korrosioon (kate hõbe, vask, nikkel, kroom ja plii). Enamlevinud meie igapäevaelus on metallist katted raua tina (plekk, tina sellest toodetud pangad) ja tsink (tsingitud rauast - katus) saadud kammlõikamiseks lehtmetallist läbi sulatada ühte kõnealuseid metalle. 48. Ferratum nickel, ferratum alumiinium, kroom ferratum. 49. Inhibiitor on bioloogiline ühend, mis aeglustab või peatab organismi elutegevusprotsesse. aine, mis seostub sihtvalguga ja vähendab selle aktiivsust.
Malmid jagunevad valgemalmiks, hallmalmiks, tempermalm, kõrgtugevmalm. Teras-- raua ja süsiniku sulam, süsiniku sisaldus kuni 2.14 %. Väikese süsiniku sisaldusega (vähem kui 0,25 %) Süsinikterased (0,25 -- 0,6 %) Suure süsiniku sisaldusega (üle 0,6 %) Peale süsiniku sisaldavad terased ja malmid muid aineid: räni, mangaan, väävel ja fosfor. Kindlate omadustega teraste ja malmide saamiseks lisatakse nende koostisesse leegeeraineid: Alumiinium, mangaan, molübdeen, vask, nikkel, kroom jm. Malm Malm habras head valuomadused ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Tänu oma suhteliselt madalale sulamistemperatuurile, heale voolavusele, heale valatavusele ning vastupidavusele deformatsioonile ja kulumiskindlusele, on malm enamlevinud konstruktsiooni materjal. Seda kasutatakse masinaehituses, autotööstuses jm. Malm on vastupidav oksüdeerumise tagajärjel nõrgenemisele ja hävimisele. Malmist saadakse teraseid
NIMI VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum).......................................................................................4 2.2 Pronksiaeg......................................................
Merkuuril leidub ka pikki seljandikke, mis arvatakse olevat tekkinud planeedi kokkutõmbumisest. Atmosfääri Merkuuril ei ole. Päikesekiirgus ja meteoorkehad langevad planeedi pinnale ilma mingi takistuseta. Merkuur pöörleb ümber oma telje aeglaset. Päev kestab seal kolm meie kuud, öö sama kaua. Keskpäeval on sooja 400 kraadi ja öösel langeb termomeetrinäit -200-le kraadile. Merkuuri sisemus koosneb raskmetallidest. Umbes poole tema ruumalast moodustavad raud ja nikkel. (1.) Merkuuri tuum on rauarikas ja on olemas magnetväli. ( 2.) See, et Merkuuril on magnetväli avastati ,,Mariner 10" poolt. Merkuuri magnetväli on küllaltki väike, moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi. Seni seostati magnetvälja olemasolu planeetide kiire pöörlemisega, kuid Merkuur pöörleb väga aeglaselt. On võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri magnetvälja teket päikesetuule mõjuga. (3
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lää...
ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, ...
Legeeritud terasteks nim niisugust teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab
hapniku kindel Mahlas looduslikult olemas: · vesi · suhkrud (glükoos, fruktoos, sahharoos) · vitamiinid (kõige rohkem C-vitamiini), · kiudained (eriti mehudes) · aroomi- ja maitseühenidid · orgaanilised happed (sidrun-, õun, viin-, bensoe-, salitsüülhape)(liig viib Ca välja) · park- ja värvained · ensüümid · mineraaltoitained (eriti väärtuslik kaalium) · mikroelemendid (eriti raud, vask, mangaan, nikkel, fluor, jood) · vees lahustumatud tselluloos, tärklis, protopektiin, mittelahustuvad mineraalained MAHLADEL ON ERINEV BIOKEEMILINE KOOSTIS, (eriti mõjutab mikroelementide erinev koostis) SELLEST TULENEB KA NENDE ERINEV TOIME ORGANISMILE. Jookidetööstuses kasutatavad puhastamise meetodid: · käsipesu( nt.harjaga) · Leotusvannis puhastamie( t. pudelipesumasinas) · Kõrg-survega puhastamie( tekitab suhteliselt püsivai aerosoole, mis
Kehad sisemises Päikesesüsteemis on suhteliselt ligidal Päikesele. Terve Sisemine Päikesesüsteemi raadius on väiksem kui Jupiteri ja Saturni vaheline kaugus. Maa-tüüpi planeedid Maa-sarnastel planeetidel on tihe, kivine pinnas, vähe või üldse puuduvad kuud ning neil puuduvad rõngad. Nende põhikomponentideks on tulekindlad mineraalid, mis moodustavad nende maakoored ja vahevööd (mantlid), ja metallid, nagu raud ja nikkel, mis moodustavad nende tuumad. Kolmel Maa-sarnasel planeedil (Veenusel, Maal, Marsil) on piisavalt mõjuvõimas atmosfäär, et ilma tekitada. kõigil neil on kaatrid ning tektoonilised nähtused (orud, vulkaanid). Maa sarnased planeedid Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemis Päikesele lähim (kaugus=0,4 AU Päikesest) ja ka väikseim planeet (0,055 Maa massi)
i_pulma_traditsioonid.pdf http://www.tartumv.ee/?op=body&id=34 http://et.wikipedia.org/wiki/Abielu Lisa Pulma-aastapäevade nimed 1. vatt 2. nahk 3. nisu 4. vaha 5. puu 6. küpress 7. vill 8. moon 9. fajanss 10. inglistina 11. korall 12. siid 13. maikelluke 14. seatina 15. kristall 16. safiir 17. roos 18. türkiis 19. kretong 20. portselan 21. opaal 22. pronks 23. berüll 24. atlas 25. hõbe 26. nefriit 27. mahagonipuu 28. nikkel 29. samet 30. pärl 31. seemisnahk 32. vask 33. porfüür 34. merevaik 35. rubiin 36. musliin 37. paber 38. elavhõbe 39. krepp 40. smaragd 41. raud 42. pärlmutter 43. flanell 44. topaas 45. ülekullatud hõbe 46. lavendel 47. kasmiir 48. ametüst 49. seeder 50. kuld 51. kameelia 52. turmaliin 53. metskirsipuu 54. soobel 55. orhidee 56. lapi lasuriit 57. asalea 58. vaher 59. naarits 60. teemant
Teliku liigid ja konstruktsioon Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine murtud telik- töötab õlaga hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad ...
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada ...
kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest. Loodusvarasid on loetletud allpool: Kuld Rauamaak Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit 4 | Page Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 Tööstuse % SKT-st - 38,0 Teeninduse % SKT-st - 54,0 Haritav maa 7%
Külmstantsiterased - kroomiga kõrglegeeritud terased, mis sisaldavad 12% Cr ja 1… 2% C Kuumstantsiterased - 0,5…0,6% C ja 1…2% Ni või Mo 15. Eriteraste liigitus, iseloomustus ning kasutusalad? Konstruktsiooniterased, mis töötavad spetsiifilistes tingimustes 16. Korrosioonikindlate teraste omadused ning kasutusalad? kroomi (vähemalt 12%) kroomterased - (sisaldavad 13…27% Cr kroomnikkelterased – ka nikkel 17. Kuumuskindlate teraste omadused ning kasutusalad? Kroom 10-25% 18. Kulumiskindlate teraste omadused ning kasutusalad? eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega 19. Tsementiiditavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse tsementiitimiseks? madalsüsinikteraseid(0,1...0,25%C) mille pinnakihis viiakse C sisaldus ca. 1%-ni 20. Parendatavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse
galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast
keemia-, ehitus-, tsemendi-, agraarmasinate-, nikli- ja terasetööstus. 1990'ndatel ületas turism suhkrutööstuse tulu ja sellest ajast peale on suhkrutootmine pisut tahaplaanile jäänud. (Industry) Tööstustoodete import Mineraalkütused, õlid, masinad, elektroonikaseadmed, tehnika, teravili ja sõidukid. Suurimad Kuuba impordipartnerid: Venetsueela, Hispaania ja Hiina. Tööstustoodete eksport Suhkur, nikkel, tubakas, meditsiinitooted and kalapüügi saadused. Kolm suurimat Kuuba ekspordipartnerit: Holland, Kanada ja Venetsueela. (Kuuba; 2007) Masinatööstus Masinaid kasutatakse paljudes tööstusharudes. Ise masinaid eriti ei toodeta, neid imporditakse arenenud maadest, kellel selliseid vananenud masinaid enam vaja ei ole. Suure osa masinaid impordib Kuuba USA'st umbes 150 miljoni dollari eest aastas. Masinatööstus on Kuubal tähtis osa nii toiduainetööstuses kui keemiatööstuses.
Puhja Gümnaasium ASTEROIDID Referaat Koostaja andmed: Aljona Treffner 9a klass Juhendaja : Kerli Mikk 2007 SISSEJUHATUS 1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta midas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks. KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 m...
VEENUS KÕIGE TULISEM PLANEET Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Pilvede vahel ja all 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolf fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise...
Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, näiteks väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus. On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast dünamoefektist, mis on nüüdseks lakanud, kuid jätnud endast järele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva püsimagneti. Merkuuri magnetväli on mõistatuseks, sest ta sunnib oletama, et kas Merkuur on kunagi olnud
Kokkuvõttes väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinduktsiooniga Diamagnetiline effekt on omane kõikidele aatomitele. Siiski jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. Paramagneetikud ( > 0, µ > 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne · Väljad on samasuunalised VB!!!! Feromagneetik on aine, mis tahkes olekus võib välise välja puudumisel olla magneetunud § Nad on püsimagnetid. · Raud, nikkel, koobalt, gadoliinium , nende sulamid ja ühendid § Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav § Ferromagneetiku magneetumust annab väga hästi kirjeldada hüstereesisilmusega § Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. HÜSTEEREESILMUS 9) ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.
LABORATOORNE TÖÖ 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Laboratoorse töö protokollis: ° kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused, ° kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid ° vastata katsete juures toodud küsimustele. Abimaterjalina kasutamiseks: Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend, koost. H. Arro, R. Ott, H. Vilbok, Tln.1982 Katse 1 I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 mL analüüsitavat lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse sadestumise täielikkust mõne tilga ...
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
2.2 Metallide keemilised omadused 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeeniidid halogeen + metall), sulfiidid väävel + metall, oksiidid hapnik + metall. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase Peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust
LABORATOORNE TÖÖ 3 SISSEJUHATUS Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2 ↑ Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joo...
01- 0,05 % S > 0,01-0,05 %. Peale nimetatud võib süsinikteras minimaalselt sisaldada lahustunud gaase- nagu hapnik, vesinik ja lämmastiku, või juhuslike lisandeid nagu vask, tsink, tina või teised metallid, mis sattuvad sellesse koos vanarauaga. Vajaduse korral, näiteks terastes, mida kasutatakse tuumatehnikas, piiratakse rangelt värviliste metallide sisaldust, kuna nemad tuumakiirituse mõjul kutsuvad esile terase paisumise. Kõige rohkem suurendavad läbikarastuvust kroom, nikkel, molübdeen ja mangaan. Seetõttu kasutatakse neid legeerimiseks kõige sagedamini. Eriti positiivselt mõjutab läbikarastuvust legeerimine mitmete komponentidega korraga, näiteks kroomi ja nikliga. On väga efektiivne kroomnikkelteraste legeerimine molübdeeniga. Omapäraselt mõjutavad läbikarastuvust elemendid, mis moodustavad tugevaid, rauas raskesti lahustuvaid karbiide nagu titaan, vanaadium, nioobium ja teised (karbiidi tugevusest ja inertsusest vt. [5], lk.11)
Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli 9 ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia valiku mikroorganisme. Keemilised ühendid Puhastusvahenditest ja ruumis kasutatavatest või hoitavatest materjalidest eralduvad potentsiaalsed allergeenid võivad sattuda hingamisteedesse tolmu, auru või aerosoolina. Nahaga kokku puutudes aga võivad need toimida kontaktallergeenidena. Nikkel, plaatina, kroom ja nende soolad on tuntud allergeenid, mis põhjustavad allergilist nohu , silma limaskesta põletikku, astmat ja ekseemi. Paljud põrandate ja mööbli puhastamis- ja poleerimisvahendid sisaldavad kampolit ning bensalkooniumkloriidi, mis on tuntud kutseallergia põhjustajana. Formaldehüüdi väikeste kontsentratsioonide juures on ülitundlikkusreaktsioonide tekkimine võimalik vaid siis, kui seda esineb pea kõikjal sisekeskkonnas, seega kestva kokkupuute korral
analüüsi. Tundmatu avastamises oli isesugune võlu. 1820. a. jooksul Faraday poolt ettevõetud uurimustest vääriks mainimist metallide sulamite uurimine, mille sihiks oli roostetamatu terase saamine. Tol korral valitses veel üldine arvamus, et lisades terasele juurde hõbadat, plaatinat või niklit, on võimalik saada terast, mis ei roosteta. Faraday uurimused näitasid, et see arvamus on ekslik, sest nikkel roostetab sama kergelt kui tavaline teras. Olgugi et need Faraday uurimused loodetud tulemusi ei andnud, näitasid need, et terasesulamite omadused muutuvad suurel määral, kui neile juurde lisada ainult vähesel määral teisi metalle. 29-aastasena astus Faraday uude elujärku ta abiellus. Et Faraday ise on pidanud oma abielu kogu oma elutöö õnnestumise tähtsaks tingimuseks, on põhjust sellele lähemalt pilku heita.
Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. Metüülelavhõbe läbib kergesti nii platsentaarbarjääri kui ka vere-aju barjääri, pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi. Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Magevee selgrootutes on metüülelavhõbeda kogus suurem kui mere selgrootutes. Sellest järeldub, et soolsuse kasv vähendab metülatsiooni. Näiteks arvatakse, et nikkel ja vee kareduse kasv alandavad ka elavhõbeda toksilisust vee-elustikule. Metüülelavhõbedat peetakse üheks olulilisemaks keskkonnamürgiks Põhja-Euroopas. Esmalt saadi selle mõjuteguritest teada 1960. aastate alguses Rootsis, kus põldudel toitunud lindudel avastati ilmseid metüülelavhõbedamürgistuse tunnuseid: tasakaaluhäireid ja lihaskrampe. Lähemal uurimisel selgus, et mürgitusnähte põhjustasid põllumajanduses kasutatavad ja metüülelavhõbedat
kivisöeelektrijaamades mehhanismide jahutamiseks. 8 Teiseks ressursiks on toit. Seal asub 25% Kanada põllumajanduse tootmist ja 7% Ameerika Ühendriikide talutoodangut (1). Selles piirkonnas peamiselt toodetakse maisi, sojaubasid, nisu, loomasööta, puu- ja juurvilju, samuti sea- ja veiseliha, kala ja piimatooteid. Kolmandaks on maavarad. Seal leiduvad nafta, gaas, kivisüsi, uraan, vask, tsink, kuld, hõbe, nikkel ja rauamaak (12). Maad Ülemjärve ümber – näiteks Mesabi Minnesotas ja Marquette Michiganis – on USA suuremad rauamaagi leiukohad. Selle tootmise tipp oli saavutatud 1953. aastal, kui peaaegu 100 miljonit puhast tonni oli toodetud. Siis olid rikastatud rauamaagi suured lademed ära tarvitatud, vaid madalakvaliteedilised takoniitmaake tänapäeval töödeldakse rauamaagiks. Suure Järvistu piirkonnas ka kaevandavad soola ja liiva (4).
Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................
Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Loodusvaradeks on boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, uraan, nikkel, vilfram, mineraalliiv, plii, tsink, teemant, naturaalne gaas, petrooleum e. nafta. Loodus ohtudeks on metsapõlengud, tõsine põud ja keeristormid piki rannikuid. 5 Rahvastik Selles riigis elab 20 264 082 inimest. See on suur riik. 6 Aastaks 2050 on Austraalia rahvastik kasvanud. Meeste osakaal jääb natuke suuremaks. Järjest rohkem elatakse kuni 100 aastaseni s.t elukvaliteet paraneb. Keskmine rahvastiku tihedus on 2,6 in/km²
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamise...
Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km),...
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP ...
Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. Loodusvaarad Boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta. Kliima Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja
Lähtuvad eelkõige päikeseenergiast. Näiteks: 1. Elu üldse 2. Õhu liikumine- kliima kujunemine 3. Kivimite murenemine 4. Reljeefi muundumine Litosfäärid Maa siseehitus On kindlaks tehtud kolm peamist erinevate füüsikaliste omadustega geosfääri. 1. Maakoor 2. Vahevöö 3. Tuum a) Välistuum vedelas b) Sisetuum tahke- raud ja nikkel ASTENOSFÄÄR ülavahevöö süvavahevöö MAAKOOR Välistuum Sisetuum LITOSFÄÄR
Energiat – sööda süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiini ja selle koostises leiduvaid nn asendamatuid aminohappeid. Rasva ja selle koostises leiduvaid asendamatuid rasvhappeid. 14 vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12 vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin). 24 mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium) vesi ja õhuhapnik Katabolism e dissimilatsioon on organismis toimuv protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja mille käigus vabaneb energia. Ainete lagunemise ja sünteesiprotsesse kokku nimetatakse ainevahetuseks e metabolismiks. Toitainete saamist söötadest, ettevalmistamist organismi pääsemiseks ja nende omastamist nimetatakse toitumiseks. Toitumise all mõistetakse seda, mis toimub loomadele antud
vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel. Kaks järgmist triaadi sisaldavad plaatinametalle : 1) kergete plaatinametallide triaad ruteerium, roodium ja pallaadium , 2)raskete plaatinametallide triaad- osmium, iriidium ja plaatina. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente.
Illustratsioon 4: Norra kõrgeim mägi Galdhoppigen(2469 m).Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets.Lääne ja lõuna Norras leidub ka sega- ja lehtmetsi,kus kasvavad: mänd, lepp, tamm, saar, pärn, jalakas ja sarapuu. Lõunaosas on metsapiir 1100-1200 meetri kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on väga rikas maavarade poolest. Peamised maavarad on nafta, maagaas, vask, plii, rauamaak, tsink, titaanium, nikkel, puit, kala ja veeenergia. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra, sellepärast on 3% Norra pinnasest kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra asub suhteliselt põhjas on kliima mõõdukas
tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USAs leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USAs ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike
Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on astero...
Sõelumine aitab komposti kaubanduslikku välimust parandada. Võõriste täielik eraldamine on põhitingimuseks kvaliteetse komposti saamiseks. Kõige täpsemalt on praegu Eestis reglementeeritud reoveesette komposti kasutamine. Reoveesette komposti võib kasutada juhul, kui selleks on olemas jäätmeluba. Kompostitud reovee setet võib kasutada põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. Enne reoveesette kasutamist tuleb määrata sette pH, raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine arengufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks. KOKKUVÕTE
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I Laboratoorne töö 2. Kompleksühendid EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~1 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus muutus punaseks Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsiooni võrrand. Tiotsüanoraud(III)sulfaat FeNH4(SO4)2 + NH4SCN →[ Fe(SCN)]SO4 + (NH4)2SO4 Fe3+ + NH4+ + SCN-→[Fe(SCN)]2+ + NH4+ Fe3++SCN- →[Fe(SCN)]2+ b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Ku...
koostisesse, on mitmete ensüümide kofaktoriks. 70 kg kaaluva inimese organismis on 15-20 mg joodi. 70 80% joodist esineb kilpnäärmes hormoonidena. On vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, kilpnäärme funktsioneerimiseks, millest sõltub väikelaste normaalne kasv ja vaimne areng, ainevahetuse kiirus; juuste, küünte, naha seisund; inimese ainevahetuse normaalne tempo ja püsiva kehasoojuse tagamine. MOLÜBDEEN, VANAADIUM, NIKKEL, FLUOR 70 kg kaaluva inimese organismis on 3-11 mg molübdeeni. Leidub peamiselt luudes , neerudes, maksas On mitmete ensüümide kofaktor, vajalik luukoe tekkes ja arengus, vereloomes, maksas olevate rauavarude kasutamise soodustamiseks. 70 kg kaaluvas inimeses 0.5 1.6 mg vanaadiumit. Leidub peamiselt luudes, kõhredes, maksas Vanaadium tagab luude, kõhrede, hammaste arengu, soodustab erütrotsüütide teket. 70 kg kaaluva inimese organismis on 0.9-9 mg niklit.
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24. Jaotatakse olenevalt nende sisaldusest söötades. · Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor · Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Mineraalelemendid on vajalikud: · luuaine moodustamiseks, · närvi- ja lihasrakkude talituseks, · ensüümide aktiviseerimiseks, · pH taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes · osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes ning paljudeks muudeks spetsiifilisteks protsessideks. Mineraalelemente vajavad suhteliselt palju suuretoodanguga piimalehmad, kiire kasvuga
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS Triinu Pokk Veenus Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2015 Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia........................................... 7 · Sisemine ehitus.................................. 7 · Veenuse atmosfäär.............................. 8 · Pilved................................................. 9 · Orbiit ja pöörlemine.......................... 10 · Veenuse ja Maa sarnasused............... 10 · Vesi, Kuud................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
