Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt ...
Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia kaart Looduslikud tingimused 60% Indoneesiast on kaetud metsaga, kus esineb nii Aasiale kui ka Austraaliale omaseid liike. Maavarade hulka kuulub tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Haritava maana kasutatakse 9,9%, alalise saagi jaoks 7,2% ja muudel eesmärkidel 82,9% kogu maast. Kuna tegu on saareriigiga, siis tegeletakse ka kalandusega. Sealsetes vetes leidub makrelli, tuuna, krevette ja heeringalisi. Ligi 5% Indoneesiast moodustavad siseveed. Tänu vulkaanidele on Indoneesias ka väga viljakad mullad. Indoneesia asetseb troopilises kliimavöötmes ning päeva keskmine temperatuur ei muutu aasta vältel eriti, jäädes 26º-30ºC
· Cl tähtsus: osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, membraanitransport · Cl allikad: loomne toit · Co tähtsus: kõhunääre, punased verelibled, aminohapete ainevahetus · Co saamine: või, tatar, mais, kakao, munad · S tähtsus: luukude, kasvuhormoon, immuunsüsteem, nahk, juuksed, küüned, kollageen · S saamine: sinepipulber, maapähklid, tursk, keedusin, kalkun, peekon, suitsuheerigas, muna, lõhe, mandlid Räni, vanaadium, boor, nikkel, arseen, tina, germaanium · mikroelemendid · organismile vajalikud · Si tähtsus: Ca imendumine, luude kasv, lihased, siseorganid · arseen ja germaanium ohtlikud ühendite koosseisu Alumiinium, kaadmium, elvahõbe, plii · mikroelemendid · ohtlikud · Al reageerib väga kergesti teiste ainetega, kasutatakse paljude nõude valmistamiseks · kahjulikud närvisüsteemile · luudes asendab kaadmium kaltsiumi
Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardig...
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuulee...
SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arenguma...
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suu...
Norra, Ungari ja Suurbritannia. Norra. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega. Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 prots...
: 1. Kahe komponendi kristallide mehaaniline segu. Eelduseid sellist liiki segu tekkimiseks pole. 2. Asendustüüpi tardlahus. Eelduseks on komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred ja ligilähedased aatomi raadiused. 3. Sisendustüüpi tardlahus. Eelduseks on komponentide aatomite raadiuste erinevus. 4. Keemiline ühend. Eelduseks on komponentide sarnased sulamistemperatuurid. 20 : 4,00 4,00 Vask ja nikkel on head elektri- ja soojusjuhid. Millised on Cu-Ni-sulami elektri- ja soojusjuhtivus võrreldes puhaste Cu ja Ni omadega? : 1. Halvemad, sest teist tüüpi aatomid kristallvõres takistavad elektronide liikumist. 2. Märgatavalt paremad, sest kahe metalli segus saavutatakse sünergia ning elektri- ja soojusjuhtivus muutub oluliselt paremaks. 3. Sulam ja puhas metall juhivad elektrit ja soojust ühtmoodi hästi. 21 : 4,00 4,00
lisaks 10-12% teisi metalle. Nad on halvasti keevitatavad, kuid on plastilised kõrgetel temperatuuridel ning seetõttu on neid lihtne sepistada. Väga madalatel temperatuuridel, näiteks kosmoses (-270 °C) esineb külmahaprust. 3.3. -struktuuriga sulamid -struktuuriga sulamid sulamid sisaldavad endas kuni 3% alumiiniumit. Kokku legeerivaid lisandeid on ligikaudu 15-20%, millest enamiku moodustavad raskemetallid nagu näiteks: arseen, kaadmium, koobalt, nikkel, tina jne. Need sulamid on hästi keevitatavad kui ka sepistatavad, kuid termiliselt on nad ebapüsivad, ehk temperatuuri suhtes on nad valivad. Näiteks: keevisõmbluste puhul on nad rabedad, kuna tegu on kõrgete temperatuuridega ja väga madalatel temperatuuridel, nagu kosmoses, esineb neil külmahaprust. 6 4. TITAANI TOOTMINE
q1= m1 c (100 t2) J 774,8773 = 0,0241 c (100 25) J= 1,8075 c J Cmetall = = 428,7011 J 5) Leiame metalli aatommassi Dulongi- Petit´seadust kasutades: Aatommass erisoojusmahtuvus 26 000 Aatommass 428,7011 26 000 Aatommass 60,6483 Järeldus: Erisoojusmahtuvust kasutades on metalli ligikaudne aatommass 60,6483. Kõige lähem aatommassilt on koobalt (Co), mille aatommass on 59 (58,93) või nikkel (Ni), mille aatommass on 59 (58,69). Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga. Samas võis kasutatud metall olla ka mitme metalli sulam. Sellest hoolimata näitab katse, et metalli aatommassi on lihtne leida ka katseliselt erisoojusmahtuvuse kaudu (Dulong-Petit´seadus: aatommass erisoojusmahtuvus 26000). Töö 3: Keemilise reaktsiooni kiirus
Tervishoid Riigis pakutav meditsiiniline abi on väga kvaliteetne. Keskmine eluiga on Kuubal 76 aastat (Ladina-Ameerika pikim). See on riig tõhusa ja kogu maad hõlmava tervishoiu tulemus. Kuuba varustab ravimitega Havanna suur ravimitööstus. Sealne arenenud silmakirurgia meelitab patsiente ka välismaalt. Majanduse iseloomustus Teiste Kariibi piirkonna riikidega võrreldes on Kuubal mitmekülgne majandus. Põhitoodang on suhkur; olulised on ka nikkel, tsitrusviljad ja tubakas, järjest suureneb truismi osatähtsus. USA kaubandusembargo on röövinud Kuubalt tema peamise turu ja välisinvesteeringud; kunagi oli Kuubal USA välisinvesteeringute mahul Ladina- 15 Ameerikas Venezuela järel teisel kohal. Mittekonverteeritav raha põhjustab üha enam muret, sest Venemaa nõuab nafta eest dollareid. Tööjõu jagunemine 1990.aastal: · primaarne sektor: 19%
Kroomi ja volframi lisamisel saadakse ülikuumakindlad manganiit ja kromaal. Volfram-kõrge sulamistemperatuuriga(hõõgniitides) 22.Millised on sulamite: messingi, pronksi, manganiini ja konstantaani koostise põhikomponendid ning nende kasutusalad? Pronks: tina ja vask, kasutatakse liug elementidena, kuna tal on väike hõõrde tegur. Messing: vask ja tsink (teine nimetus ka valge vask). Manganiin: vask, mangaan ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 85%Cu,12%Mn,13%Ni. on väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam. Kasutatakse eelkõige täppistakistite valmistamisel. Konstataan: vask ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 60%Cu,40%Ni. On väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam, kasutatakse reostaatide, küttekehade ja termopaaride valmistamiseks. 23.Milliseid sulameid kasutatakse jootmisel ja milliseid materjale räbustiteks?
nähtude möödudes jääb kahjustatud piirkonda pigmendilaik. Küünelakid põletikuline kolle võib asuda küüne lähedal olevas pehmes koes, kuid protsess võib kanduda üle ka põhikoldest eemal olevatele nahapindadele (käsivartele, kaelale, kõrva taha). Laki koosseisu kuuluvate keemiliste ainete toimel võib organismi tundlikkus suureneda. Nikliallergia põhjustajaks on ehetes (kõrvarõngad, kaelaehted, käevõrud jm), aga ka näiteks kellarihma pandlas või prilliraamides leiduv nikkel. Kui süüdi on kõrvarõngad, tekivad põletikulised nähud algul kõrvanibul, kuid protsess võib üle kanduda ka teistele kehaosadele, kus niklit sisaldav esemega pole mingit kokkupuudet olnud. Tänapäeval on nikliallergia üks tõsisemaid allergia vorme ja teadlaste kinnitusel ei vabaneta kord saadud nikliallergiast kunagi. Ärge diagnoosige ega ravige ennast ise, las seda teeb ikka arst! Meelespidamiseks: ärge määrige uut kreemi esimene kord korraga üle kogu näo, vaid piirduge
Keevitusvoolu liigi kasutamine erinevate metallide keevitamiseks. Keevitatav materjal Alalisvool (DC) Vahelduvvool (AC) Alumiinium x Magneesium x Alumiiniumpronks x Tinapronks x Teras x Roostevaba teras x Vask x Nikkel ja tema sulamid x Titaan x Vahelduvvoolu aparaat. Kaitsegaas Voolikute pakett Jahutusvesi Aparaadi Võrgu toide reguleerimine Tagasivoolu kaabel
nad on püsivad merevees. Vaseniklisulam CuNi25 on tuntud mündimetallina mündimelhiorina. Teisteks nimetatud vase- niklisulami kasutusvaldkondadeks on soojusvahetid jms. Tsingi lisamisel Cu-Ni-sulamitesse saadakse sulam (45...75% Cu, 10...20% Ni, 20...35% Zn), mis on tuntud uushõbedana e. alpakana. Uushõbe on väga plastne sulam, mille põhiline kasutusvaldkond on juveelitööstus. 31) Nikkel ja tema sulamite omadused. Kasutamine. Nikkel Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasu- tatakse legeeriva elemendina terastes ja mal-mides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja ta on paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Niklit kasutatakse sageli õhukese lehena
Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Neid lisatavaid elemente nimetatakse legeerivateks elementideks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutsrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Kuidas kunagi rauda saadi : KASUTATUD KIRJANDUS : *www.wikipedia.org *www.google.ee *www.neti.ee *Raamat ''ENEKE'' *www.miksike.ee
põsekoopa-ja kõrvapõletikke. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Tervise kahjustused, mida suits tekitab Suits koosneb väga paljudest mürgistest ainetest. Tubakasuitsus on umbes 3900 keemilist ühendit. Tubakasuitsu koostisosi liigitatakse üldiselt : · vähki tekitavad ained - näiteks nikkel, kaadmium ,arseen ,benseen · sõltuvust tekitavad ained - nikotiin · valgeveresust tekitavad ained - radioaktiivne-ja röntgenikiirgus · pärilikke muutuseid põhjustavad ained - aminokarboliin · loote väärarenguid põhjustavad ained - süsinikmonodksiid · radioaktiivsed ained - poloonium · vingugaas - süsinikmonoksiid · tõrv Kõik need ained on tervisele väga kahjulikud. Seda on imelik uskuda, kuid üks
pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA's leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heli...
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
Maa on ainus Päikeselaigud Päikese pinnal võib näha tumedamaid piirkondi teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika, päikeselaike. Seal on temperatuur madalam (3800K). suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis. Maad Neid leidaub igas suuruses, kuid suuremate diameetrid moodustavad elemendid: raud, hapnik, räni, magneesium, võivad olla kuni 50 000 km. Päikeselaikude arvukus ja nikkel, väävel. Maa on Päikesest parajal kaugusel, et suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. säilitada vesi kõigis kolmes olekus ja et toimiks vee ja süsiniku ringlus looduses. Päikesetuuled Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud laetud Marss osakeste voog, põhiliselt elektriandja prootonid.
Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. 3.1.Kliima ; troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase, Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi. 3 aastaaega , a) märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Maist oktoobrini kagumussoon, ning külmad kuivad tuuled põhja mussoonist novembrist aprillini. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai
Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Tuum algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini 6371 km. Tuum jaotatakse kaheks: välistuum (vedela aine omadustega) ja sisetuum (tahke). Litosfäär-maakoore ja vahevöö kõige ülemine osa. Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. 3.Maa keemiline koostis, temperatuuride jaotus Maa sees: Tuum- raud ja nikkel, temperatuur 4000-6000 C. Vahevöös- Mg ja Fe silikaadid, temperatuur 1000 ja 4000 C. Maakoor- O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg ja temperatuur on alla 900 C. 4.Maa areng varastel etappidel: 1) Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike; 2)Päikesesüsteemi kujunemine algas u 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu tihenemisel. 3)4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. 4)Radiogeenne soojus. 5)Gravitatsiooni energia. 6) 4,5
LOODUSTEADUSKOND KEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT KOORDINATIIVÜHENDID TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvuda kompleksühendite reaktsioonidega ja kirjutada need reaktsioonivõrrandid molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, FeNH4(SO4)2, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeCl3, K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts. NaOH; 6M ja konts. NH3 ·H2O; 1M H2SO4; küll. NaCl, CH3COONa ja Na2SO3 lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl; etanool ja atsetoon. TÖÖ KÄIK Antud töö koosnes üheteistkümnest väiksemast katsest, mille käigus õpiti tundma koordinatiivühendite reaktsioone. Katses 1 ja 2 uurisime kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsatsiooni, kolmandas katses aga ammiin-ja hüdroksokomplekside teket. 4....
sulamistemperatuuriga vajalik väiksem keevituskaare võimsus; madal soojusjuhtivus (suureneb termotsoonimõju 5 temp.)- on vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu; suur joonpaisumis tegur detailid tuleb kinnitada rakistesse ja keevitada lõikudena Malmi keevitamine kasutatakse külmkeevitust või poolkuumkeevitust nikkel, nikkel-raud, pronks .. elektroodidega. Malmi keevitust raskendavad: habras, väike deformatsioonivõime, kiire jahutamise korral võib tekkida hapra struktuuriga valgemalm Alumiiniumi keevitamine hästi keevitatav materjal, kasutada võib erinevaid meetodeid: sula- ja survekeevitust. Põhiliseks kaarkeevitus (MIG- ja TIG keevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus). Survekeevitusprotsessid alumiiniumi keevitamisel: Punkteevitus, joonkeevitus, laserkeevitus
Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvarasid. Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele. Import ja eksport Brasiilias sõltuvad ka loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak · Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. · Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % · SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 · Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 · Tööstuse % SKT-st - 38,0 · Teeninduse % SKT-st - 54,0 · Haritav maa 7% · Linnarahvastik % - 81 (2009) 2
Teraste tähistus 1. Teraste Eurotähistussüsteem Teraste tähistamisel Eurostandardi (EN 10027) järgi kasutakse: Teraste margitähist Terase tunnusnumbrit Teraste margitähistamine põhineb teraste keemilisel koostisel, kasutusalal ja mehaanilistel ning füüsikaliste omaduste iseloomustamisel. Lähtudes tähistuste eesmärgist liigitatakse margitähiseid: I. Terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II. Terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. Omaduste järgi markeeritavate ( I grupi) teraste margitähiste põhilised sümbolid on: a) S-ehitusterased, P-surveotstarbelised terased, L-torujuhtmeterased, E-masinaehitusterase Järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri (kas ReH ,ReL, Rp või Rt vastavalt vajadusele) N/mm2. Näiteks: S355JO (Re= 355N/mm2, täiendava tähisena purustustöö tähi...
magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel 1,9% Maa atmosfäär Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandiga. Alguses oli Maa atmosfääris arvatavasti palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid see on aja jooksul peaaegu kõik liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaasi lahustunud ookeanidesse ning on ära tarvitatud elavate taimede poolt.
leelistes, nõrk alus Al2(SO4)3 – tugevalt happeline sool, kasutatakse joogivee puhastamisel SnO2 – tina(IV)oksiid, kasutatakse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel Pb3O4 – pliimennik, kasutatakse korrosioonivastaste kruntvärvide koostises PbO2 – plii(IV)oksiid, tugevate oksüdeerivate omadustega, kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes 4. Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad B-rühmades. Tuntuimad neist on raud, vask, tsink, nikkel (Ni), kroom (Cr) jt. Kõige tähtsam on raud. Neil metallidel on palju kasutusalasid – ehitus, elektrotehnika, sulamid. Titaan on vastupidav ka mereveele, seega kasutatakse seda laevatööstuses. Keemilised ja füüsikalised omadused kõrge sulamistemperatuur keskmise aktiivsusega või väheaktiivsed metallid ühendite moodustamiseks loovutavad väliskihilt enamasti 2 elektroni vees raskesti lahustuvad
puurkaevu ja veemahuti tehnilises seisundis. (Terviseamet, 2009) Keemilised näitajad: 2 Olmeveele kehtestatud kvaliteedinõete järgi, peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevees sisalduvaid aineid võib jagada järgmiselt: · mürgised ained: arseen, elavhõbe, kaadium, kroom, plii, ja tsüaniid; · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen; · vee organoleptilisi omadusi ja kasutmist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink, ja pH ning Toksiliste orgaaniliste ülemmääraks joogivees on kehtestatud aga: · pestitsiitide puhul: a) kokku 0,5 mg/l, b) üksikainena 0,1 mg/l; · poluklooritud bifenüülide korral: a) kokku 0,2 mg/l; · klorofenoolide puhul: a) kokku 10 mg/l;
Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol⋅dm–3⋅s–1). Reageerivate ainete eripära. Ained käituvad sarnastes tingimustes vägagi erinevalt. Nii näiteks reageerib väike vasetükk kontsentreeritud lämmastikhappega sekundite jooksul, nikkel aga kestval keetmisel. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Pärisuunalise reaktsiooni aA bB V1 saadused kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v1 k1 C Ap C Bq , kus
Loomade peamised energiaallikad on süsivesikud. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine on seotud pideva energia kulutusega. Mineraalelementide makroelemendid on kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium ja kloor. Mikroelementideks loetakse raud, mangaan, tsink, vask, seleen, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen ja liitium. Vitamiinid liigitakse rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B, H, P, C) vitamiinideks. Nende puudus põhjustab organismi vastupanuvõime haigustele vähenemise. See pidurdab loomade kasvu ja arengut ning lisaks halvenevad ka sugulised funktsioonid. Peale selle väheneb ka toodang. Mineraalelemendid on vajalikud: luuaine moodustamiseks, närvi- ja lihasrakkude talitluseks,
vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (moldm3s1). Reageerivate ainete eripära. Ained käituvad sarnastes tingimustes vägagi erinevalt. Nii näiteks reageerib väike vasetükk kontsentreeritud lämmastikhappega sekundite jooksul, nikkel aga kestval keetmisel. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsent- ratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust.
Saun võib kergendust tuua ka ninakinnisusele. " PUHKUS JA SUHTLUS - Saunakogemus võib olla vägagi isiklik nauding, aga seda võib jagada ka perekonna ja sõpradega. Koos mõne erilise inimesega saunas olles jääb aega avameelsuseks, vaikseks vestluseks ja läheduseks. " LÕDVESTAB LIHASEID - Saun võib ajutiselt leevendada ka liigesepõletikku ja reumat. " PUHASTAB MÜRKAINETEST - Läbi higistamise aitab saun sul vabaneda sellistest mürkainetest nagu plii, nikkel ja elavhõbe. " PUHASTAB NAHKA - Annab nahale nooruslikuma jume. Pooride avamise ja naha puhastamisega ei saa sa mitte ainult puhtama naha vaid ka ilusama jume. " LEEVENDAB STRESSI - Saun aitab meil end lõdvaks lasta ja vabastab meid igapäevaelu stressist ja ärevusest. Kokkuvõte Saun on olnud eestlaste elus üks pidepunkte. Kui hakati ehitama uut talu, ehitati kõigepealt valmis suitsusaun, seejärel laut ja alles siis elumaja. Väheste
Materjaliõpetus Ranner Alasild EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomit...
sügavsinine värv madala õhunisskusega kõrbes ja talvel taevas. Asuriit on ebastabiilne õhu käes, mistõttu asendatakse seda tihti malahhiidiga. (Azurite, 2014) 4. Asuriit 8 2.2. Tähtsamad leiukohad Vaske leidub pea kõikides maailmajagudes (Metallurgia, 2014). Vase maagimaardlates on umbes 90% vaske, ülejäänud osa moodustavad muud metallid. Tavaliselt on see nikkel. (Медные руды, 2011) Vasemaaki on palju Tšiilis, Kasahstanis, Usbekistanis, Armeenias, Peruus, Zairis, USAs, Kanadas, Aafrika keskosas (Sambia ja Kongo DV territooriumil). Samuti on suuremad vasemaagi leiukohad on Poolas. (Ida-Euroopa) 2.3. Tootmise põhiprotsessid Vaske tootmiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Enamus vasemaagist tekib rikastamise teel-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest (Медные руды, 2011). Kuid
suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam 5 asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake
· varvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · vaga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tommatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel ohus kattub vask musta varvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas ohus on vask pusiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hobevalge, kollaka laikega plastne metall. 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Hobevalge. Tihedus: 2,7 g/cm3. Sulamistemperatuur: 660 °C . Vaga hea korrosioonikindlus Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning aarmiselt plastiline.
soojus- ja elektrijuht; kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga; kuivas õhus on vask püsiv VASESULAMID: messing e valgevask (Cu - Zn); pronks (Cu - Sn); melhior (Cu - Ni); uushõbe e alpaka (Cu - Ni - Zn) KASUTATAKSE: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis 28. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). NIKKEL: Keemilised omadused - tihedus: 8,9 g/cm ; T =1455 C; hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja 3 S o vee suhtes Füüsikalised omadused - Ni oksüdeerub alates 500 C NiO tekkega, halogeenidega o
ALALISVOOL Elektrivooluks nim. laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (voo...
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulut...
Pärnu Ühisgümnaasium KOLUMBIA MAJANDUS Referaat Getri Mitt G1B Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD....................................................2 SISSEJUHATUS............................................3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....................4 1.1.Üldandmed...........................................5 1.2.Geograafiline asend.............................6 1.3.Kliima...................................................7 1.4.Arengutase.................................................8 2.Rahvastik.....................................................9 3.Energiamajandus......................................10 4.Tööstus......................................................11 5.Turism ......................
mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA's leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike
Neitsi kasvatagu eredaid väikesi lilli Neitsi lilleaias kasvagu nartsissid, astrid ja krüsanteemid. Üleüldse tunneb ta tõmmet eredate väikeste lillede poole hea, kui need on sinised või kollased. Puudest sulanduvad tema meelelaadiga kirss ja pähklipuud, loomadest kassid ja koerad, kes aga peaksid ka üksindusega leppida suutma. Maa märgina leiab Neitsi tröösti tumesinisest, tumepruunist, rohelisest ja lillast. Metallidest kõlksuvad temaga kokku nikkel ja plaatina, sobib ka elavhõbe. Kui Neitsi peaks koostama reisimarsruudi, võiks see läbi põigata sellistest paikadest nagu Kreeka, Kreeta, Kariibi mere saared, Türgi, Brasiilia, Balkani poolsaar, Jordaania ja Sveits. Kaalude aias sibagu ringi sisalikud Kaalude päikesemärgi esindaja kasvatagu suuri roose, astreid, karikakraid ja münti. Talle sobivad ka Sõnni lilled ja Sõnni puud, samuti ploom ja pappel. Kaalude
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmajanduse keskusest Kagu-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Filipiinid Malaisia Indoneesia Singapur Tai Vietnam Laos Prunei Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Mussoonmetsad Lähisekvatoriaalsed metsad Puisrohtlad Ekvatoriaalsed metsad Maavarad Nikkel Tina Nafta Kivisüsi Vask Klima Asub ekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes Lähisekvatoriaalne kliimavööde o Kuum ja kuiv talv o Kuum ja niiske suvi Ekvatoriaalne kliimavööde o Väga väikse amplituudiga kõrged temperatuurid o Suur hulk sademeid Põllumajandus Hõlmab 42,1% Veisekasvatus teraviljakasvatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
