Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte. · Kontaktallergia on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallrihma korral. Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini
Aine võib tugevdada või nõrgendada magnetvälja. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained: *Diamagneetik aine, mis nõrgendab veidi talle mõjuvad magnetvälja. Nt. hõbe, vask, kuld. Aine magnetiline läbitavus on väiksem 1st.*Paramagneetik aine, mis tugevdab veidi talle mõjuvat magnetvälja. Nt. alumiinium, wolfram, õhk. Aine magnetiline läbitavus suurem 1st*Ferromagneetik aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Nt. koobalt, raud, nikkel. Aine magnetiline läbitavus mitmeid kordi suurem 1st. Aine kuuluvus ühte või teise gruppi määrab ära aineosakeste magnetväli. Dia- ja paramagneetiku puhul on tegemist üksiku elektronväljaga. Diamagneetiku moodustavad kaks elektroni paari. Need väljad on nõrgad ja korrastamata.Ferromagneetikul ühe osakese magnetväli on väga tugev. Oluline osa aatomitel või ioonidel. Aines tekivad piirkonnad, kus osakeste magnetväli on ühe suunaga domeen.Välise magnetvälja mõjul domeenid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP..............................................................................................
Nisujahu SISSEJUHATUS TERAVILJAD Teraviljad on enamasti kõrreliste sugukonda kuuluvad kultuurtaimed, mida kasvatatakse tärkliserikaste söödavate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuuluvad kõrrelised, sealhulgas nisu, rukis, kaer, mais, riis ja hirss. Teraviljade hulka kuuluvad ka mittekõrrelisi, näiteks tatar, rebashein ja kinoa. Valdava osa kõrreliste juurestikust moodustavad lisajuured, mis omakorda moodustavad narmasjuurestiku. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis. Teraviljade hulgas on tugevaima juurestikuga mais, rukis ja talinisu. Vars koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast ja õõnsast torujast sõlmevahest. Kõrred kasvavad nii tipust kui sõlmede pealt. Iga sõlmevahe on pikem temast allpool olevast. Kõrre pikkust sõltub sordist ja kasvutingimustest. Leht kinnitub igale kõrresõlmele. Lehetupp ümbritseb kõrt ning toetab seda. Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinem...
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Ra...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Nb(niobium)ga. Tera kasvu takistavad N, Cr, Mo, Ni. Kroom: süsiniktevaestes terastes kuni 0,3%, konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%, kroomterastes 12...18% , kroomnikkelterastes 9...35%. keevitamisel moodustuv kroomkarbiid vähendab terase korrosioonikindlust ja suurendab keevitatavust halvendavate rasksulavate oksiidide teket. Nikkel: süsinikuvaestes terastes 0,2...0,3%, konstruktsiooniterastes 1...5%, legeerterastes 18...35%. Mõnes sulamis on niklit kuni 85%. Nikkel suurendab terase plastsust ja tugevust ning annab peeneteralise struktuuri, halvendamata keevitatavust. Molübdeen: terastes 0,15...0,8%. Mo suurendab teraste vastupidavust löökkoormustele ja kõrgele temperatuurile ning annab peeneteralise struktuuri. Mo soodustab pragude teket pealesulatatud metallis ja termomõju piirkonnas. Keevitamisel oksüdeerub Mo kergesti ja põleb välja. Vanaadium: eriterastes 0,2...0,8%, stantsiterastes 1..1,5%. Vanaadium soodustab teraste
lähedalt kuni +1000 °C ja enam, täpsusega 0,001 °C. Kasutatakse takistuse suure temperatuuriteguriga materjale, milleks sobivad enam mõningad puhtad metallid, mis on keemiliselt inertsed kogu mõõdetavas temperatuu-rivahemikus. Metalli oksüdeerumine põhjustab takistuse suurenemise ning rikub anduri gradueeringu. Kõige sobivamad on materjalid, mille takistuse temperatuurite-gur sõltub temperatuurist lineaarselt – plaatina, vask, nikkel ja raud. Kõige enam sobib neist omakorda plaatina, mis on keemiliselt inertne ning millel on lineaarne tun-nusjoon. 21 Plaatina korral mõõdetav temperatuur on kuni 1200 °C (kõrgemal temperatuuril algab metalli aurustumine). Vask on termotakistustajuris kasutatav kuni 180 °C (kõrgematel temperatuuridel vask oksüdeerib väga kiiresti ning tal on vähene keemiline vastupidavus agressiivsele keskkonnale. Vase eeliseks on hea töödeldavus, odavus ning kättesaadavus.
S 2011/2012 18. Elektrokeemia 1 Elektrokeemia alused Galvaanielement Galvaanielement on seadis, milles redutseerumis- ja oks¨udeerumisreaktsioonide tulemusena tekib elektrivool. anood Zn Cu katood 11 00 00 11 11 00 00 11 00 ...
Keskmetallid Vanaadium 6100 Kroom 7200 Tsink 7140 Tina 7290 Raud 7870 Nioobium 8600 Nikkel 8880 Vask 8930 Raskmetallid Molübdeen 10 200 Hõbe 10 500 Plii 11 340 Elavhõbe 13 550 Kuld 19 320
Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon (nn kül...
Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra. 8. Maa koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: · Raud 34,6% (massiprotsent) · Hapnik 29,5% · Räni 15,2% · Magneesium 12,7% · Nikkel 2,4% · Väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoore koostis Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest: · Hapnik 46% · Räni 28% · Alumiinium 8% · Raud 5% · Kaltsium 4% · Naatrium 3% · Kaalium 3% · Magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid. 9. Atmosfäär
Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti ...
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingu...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP2 VÄÄRISMETALLID PRILLIRAAMIDES Referaat materjaliõpetuses Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Prilliraamide valmistamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid materjale. Kuni 20. sajandini tehti prilliraame metallidest ja naturaalsetest materjalideks nagu looma sarv ja kilpkonnaluu. Tänapäeval on peamisteks kasutatavateks materjalideks endiselt metallid ja nende sulamid, kuid naturaalsed materjalid on asendunud plastidega. (Wilson 1999). Materjalid, millest prilliraame valmistatakse, peavad kindlasti olema kerged, tugevad, hästi kohandatavad, kosmeetiliselt atraktiivsed, ei tohi keemiliselt reageerida väliste tegurite ja kehaeritistega ning peaksid ka olema odavad, et neile oleks nõudlust. (Tamme 2012). Metallraame on lihtne reguleerida, on vastu...
65-75%. Reaktsiooni intensiivsus suureneb õhus leiduvate oksiidide (õhu saaste), näiteks väävlioksiidide, toimel. Kiirendatud korrosiooni põhjustab ka kloriidide esinemine lahuses (tänavate soolamine jää eemaldamiseks talvel, merevesi jne). Korrosiooniprotsessid võivad toimuda metalli pinnal, punktkorrosioonina või ka erinevate metallide piirpinnad. Korrosiooni saab vältida: · kattes terase pinna kattekihiga ( tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; · moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. Korrosiooniprotsess võib intensiivistuda või kulgeda selektiivselt juhul, kui meil on tegemist erinevate metallide ühendustega. Näiteks, kui kasutada koos kuumtsingitud terast ja tavalist terast, võib tekkida tsingis korrosiooniprotsess. Roostevabad terased (stainless steel) moodustavad rauasulamite selle hulga, mis sisaldavad vähemalt 12-25 % kroomi (Cr)
1) Nimeta erinev energiaresursse ning selgita nende kasutasime eelised ja puudusi. · Nafta - Kõige levinum energiaresurrs, Negatiivsed: Lõppeb varsti otsa, tarbiatest kaugel, saastusrikas. · Maagaas Lihtne toota, mugav, ökonoomne transport. Neg: Saab natuke hiljem otsa, kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia. · Kivisüsi Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias. 2) Liigita energiaressursse taastuvateks ja taastumatuteks · Taastuvad: Tuule, Maa pöörlemise, Biomassi, Vee, Loodete ja Lainete, Päikese, Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas 3) Selgita Energiamajanduse olemus · Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise töötlemise, tootmise, salvestamis...
y7,y8,y7A, y8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid.y9,y10,y11,y9A,y10A,y11A. Puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.y12,y12A,y13,y13A viilid kaabitsad ziletiterad tõmbesilmad Lekeerterased Lekeerterasteks nim niisugust terast millesse on lisatud teatav % lekeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele: X kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. H nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. K koobalt suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust M moluteen Suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust .Soodustab peenema struktuuri tekkimist Vene G mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust C räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele,suurendab elastsust
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
vesinikkarbonaadid. Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast Piimas leidub nii anorgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid Üheks tähtsamaks elemendiks piima on Ca, mida on keskmiseelt 1,2g liitris piimas Mineraalainetest on kõige suuremas koguses piimas kaalium Mikroelementidest on piimas vask, raud, kobalt, molübdeen, tsink, mangaan, jood, floor, boor, kroom, nikkel, seleen, räni Piimas olev raud on seotud suures ulatuses kaseiini mitsellidega. Piim on suhteliselt hea tsingi allikas. Joodi sisaldus piimas on suurem kui talvel. Piima happelisusust iseloomustab pH, mis enamikus proovides on 6,6...6,8. Segupiima keskmine pH 20 kraadi juures on 6,7. normaalne piim on nõrgalt happeline lahus. Piima pH tõuseb laktatsiooni kestel, kinnijääjate lehmade piimas on see 6,9. Ternespiima pH võib olla 6,0.
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Vase omadused: sulamistemp 1083 kraadi, hea soojus- ja elektrijuht, väga hea korrosioonikindlus, Vase sulamid: Messing(Vase ja tina sulam, tina 5-45%), pronks(vase ja tsingi sulam, medalid), melhior(vase ja nikli sulam), alpaka(vase, raua ja nikli sulam, hõbevalge, väärisraha). 5. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli omadused: sulamistemp 1455 kraadi, püsiv õhu ja vee suhtes, hea korrosioonikindlus Niklisulamid: Ni – Cu, Ni - Zn 6. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Alumiiniumi omadused: sulamistemperatuur 660 kraadi, kerge ning äärmiselt plastiline, väga hea korrosioonikindlus, hea soojus- ja elektrijuht Alu sulamid: Duralumiinium(laialdaselt kasutatav lennuki-, aparaadi- ja
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib ...
6. ilmastikuanomaaliate sagenemine HAPPESADEMED: sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Ei esine vaid vee kujul, vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. SO2 tähtsaim saasteaine. Reageerivad veega ja tekivad happed. Kahjulikkus: kahjustavad loodust, eriti okaspuid kahjustavad ehitisi ja skulptuure RASKMETALLID: elavhõbe Hg kaadmium Cd plii Pb tsink Zn nikkel Ni kroom Cr Vask Cu Ladestuvad aeglaselt keskkonda ja nendega kokkupuutuvates organismides, väga mürgised. Kahjulikkus: ladestuvad põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning pühjustavad kroonilisi haigusi. Vee karedus Vesi on väga hea lahusti. Vees lahustuvad paljud looduses leiduvad ained. Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi, mis peaaegu ei sisalda lahustunud soolasid. VEES LAHUSTUNUD KALTSIUMI-JA MAGNEESIUMSOOLAD PÕHJUSTAVAD VEE KAREDUST.
Töö eesmärk Õppejõu poolt antud lahusest nelja III rühma katiooni identifitseerimine. Lahuses on ainult III rühma katioonid, teiste katioonide rühmad puuduvad. Sissejuhatus Katioonide III rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+. Mõndasid neist saab juba eeldada olevat lahuses vesilahuse värvuse põhjal: Ni2+- heleroheline, Co2+- roosakaspunane, Fe2+- kahvaturoheline, Fe3+- kollane, Cr3+- tumeroheline, violetne, Mn2+- kahvaturoosa, peaaegu värvitu. Al3+ ja Zn2+ ioonid on vesilahustes värvitud. Hüdratiseerunud ioonide värvuste põhjal saab aga teha vaid esialgseid järeldusi nende sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. Katioonide kolmanda rühma süstemaatilise analüüsi asemel on võimalik katioone tõestada ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon segada tõestust ja sellisel juhul katse ei anna soovi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jää...
Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 2013 aastatel, 231 000 võrra). Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat ku...
nõrgendavad veidi magnetvälja). Sellisteks aineteks on inertgaasid, vesi, vask, kuld, hõbe ja paljud anorgaanilised ning orgaanilised ühendid. 3. Ferromagneetikud ained, milles suure osa molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja suunas ja seetõttu välja magnetiline induktsioon aines võib olla kümneid tuhandeid kordi suurem kui vaakumis (oluliselt tugevdavad magnetvälja). Sellisteks aineteks on raud, nikkel, koobalt ja nende sulamid. Peale omaduse oluliselt tugevdada magnetvälja säilitavad ferromagneetikute molekulide magnetväljad oma orientatsiooni välise välja suunas ka peale välise välja kadumist säilitavad omaduse olla ise magnetvälja tekitajaks. Sellistest ainetest valmistatakse püsimagnetid. Ainete omadust nõrgendada või tugevdada magnetvälja võrreldes väljaga vaakumis iseloomustatakse aine (keskkonna) suhtelise magnetilise
Kaugrannikul Sydneys sajab ühtlaselt kogu aasta. Loomad Austraalia loomariik on väga omapärane , kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teisiti mandrite liigist eraldi. Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Austraalias ei ole sõralisi , primaate ega kiskaid v.a. Inimeste aretatud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Kõik austraalia koduloomad on eurooplaste toodud. Loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta Aafrika Pindala: 30 306 000 km² Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²) Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m) Suurim järv: Victoria (69 484 km²) Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid
Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel. Kaks järgmist triaadi sisaldavad plaatinametalle : 1) kergete plaatinametallide triaad ruteerium, roodium ja pallaadium , 2)raskete plaatinametallide triaad- osmium, iriidium ja plaatina. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit,
Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud · Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku- ja vesinikuaatomitest. · Süsivesinikud moodustavad orgaanilise keemia aluse. Vahel ongi orgaanili...
kohale. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelad. Võib-olla tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, nagu väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus. On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast dünamoefektist, mis on praeguseks lakanud, kuid jätnud endast järele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva püsimagneti.
Haridus ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia Pto-07 Metallide tehnoloogia Iseseisev töö nr.1 Metallide kasutamine puidutööstuses Koostaja: Tõnu Tomson Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2008 1 Sissejuhatus Metalli kasutatakse puidutööstuses väga paljudel eesmärkidel. Põhilisteks kasutuskohtadeks on puidulõikeriistad, puidutöötlemisseadmete tootmises, mööbli furnituurides. Antud referaadis pööran põhitähelepanu puidulõikeriistades kasutatavatele metallidele. Puidulõikeriistade materjalile esitatakse järgmisi põhilisi nõudeid: · lõikevõime · kulumiskindlus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel · tugevus (nii lõikeriistal kui ka lõikeserval) · töödeldavus kuumutatult ja külmalt Kaasa...
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÜTUSEELEMENDID Referaat Koostaja: Marita Kose 10A 2012 Sisukord Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Mis on kütuseelement?................................................................................................................4 Kuidas kütuseelement töötab?............................................................................5-6 Enimkasutatavate kütuseelementide tüübid..........................................................7-9 Vesinik kütusena......................................................................................10-11 Kasutatud kirjanus........................................................................................12 Sissejuhatus ...
· Kõvaduse määramine - Brinelli meetodiga. Metalli pinda surutakse kõvasulamist kuul ja jäljendi järgi arvutatakse kõvadus. Hb=P(jõud)/A(jäljendi sfääri pind) (N/mm2) · Löögitugevuse määramine Tulekindlus - teras ei sütti ega põle vaid kaotab oma tugevuse temp. tõusmisel üle 500 kraadi. Legeerterased - sisaldavad erinevaid lisandeid, mis parandavad terase omadusi. · Nikkel - suurendab tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile. · Kroom - suurendab tugevust sitkust alandamata. Suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile. · Mangaan - Suurendab tugevust ja vastupanu korrosioonile. Vähendab väävli kahjulikku toimet, haprust. · Räni - Suurendab tugevust, säilitades sitkuse. Soodustab vetruvust. · Vask - Suurendab korrosioonikindlust. · Volfram - Annab väga kõva terase. ALUMIINIUM
Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist. 1.3 Pronksiaeg Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 a...
PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jupiteri magnetväljast.
Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO......................
Sulamid 350 N/mm2 18.3. Tina ja sulamid Tina kasutatakse valgepleki tootmisel, millest valmistatakse kontservpurke. Tabel 11. Tina omadused Tihedus 7300 kg/m3 Sulamis temperatuur 232°C Tõmbetugevus Puhas 10-12 N/mm2 Sulamid 115 N/mm2 18.4. Nikkel ja sulamid Puhtana on hästi töötlev metall. Seda kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides. Hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes. Tabel 12. Nikkeli omadused Tiheuds 8900 kg/m3 Sulamis temperatuur 1455°C Tõmbetugevus Puhas 270-700 N/mm2 Sulamid 1500 N/mm2
Vaseniklisulamid Tugevad, plastsed, suurepärase korrosioonikindlusega ning heade elektriliste omadustega Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisaldavad ca 30% Ni ja vähesel määral Fe ning Mn, mistõttu nad on püsivad merevees CuNi25 on tuntud mündimetallina mündimelhiorina. Zn lisamisel saadakse sulam (45...75% Cu; 10...20% Ni; 20...35% Zn), mis on tuntud uushõbedana ehk alpakana (plastne sulam, mida kasutatakse juveelitööstuses) Nikkel Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall; väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes. Suur osa niklist kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Paljude tehnomaterjalide põhikomponent Kasutatakse keemiatööstuse seadmeis, toiduainetööstuses, metalsete materjalide katmisel. Niklisulamid Korrosioonikindlust parandatakse Cu, Cr või Mo lisamisega. Parima korrosioonikindlusega on monelmetall, milles Ni ja Cu vahekord on 2:1
2 25,75 2,20 8,50 Ümmargune Välimine Välimine osa: Servatekst osa: kupronikkel Peen- valge Sisemine osa rihveldus Sisemine kolmekihiline: osa: nikkelpronks kollane nikkel nikkelpronks 1 23,25 2,33 7,50 Ümmargune Välimine Välimine osa: Vahelduv osa: nikkelpronks rihveldus kollane Sisemine osa Sisemine kolmekihiline: osa: kupronikkel
Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm3 8. Magnetiseeritavus: ferromagneetilised: raud (Fe), koobalt (Co), nikkel (Ni)- tugevalt magneetiseeritavad paramagneetilised: alumiinium (Al), kroom (Cr)- nõrgalt magnetiseeritavad
Legeer- ehk erimessingis (sisaldavad peale Cu ja Zn veel teisi komponente). Legeerimisega parandatakse mitmeid messingi omadusi. Tugevust tõstab Al, Fe, Ni, Sn, eriti aga Mn lisamine. Neid sulameid kasutatakse valatuna või külmsurvetöödelduna. Pb lisamine tagab hea lõiketöödeldavuse. 1. Pronksid, need on vasesulamid, kus põhilisandiks ei ole tsink ega nikkel. Vanimate vasesulamitena kasutatakse mitmesuguseid tinapronkse tina sisaldusega kuni 20%. Väikese, kuni 7% Sn sisaldusega tinapronkse kasutatakse survetöödeldult, suurema Sn sisaldusega pronkse põhiliselt valatult. Tinapronksidele analoogsete omadustega on alumiiniumpronksid. Neid iseloomustab
· plastiline · väga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv. Leeliste lahustega nikkel ei reageeri
3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5. Sideaine peab olema suure voolavuspiiriga nii normaal kui ka kôrgetel temperatuuridel. Kôige paremini vastab eeltoodud nôuetele sideainena Fe grupi metallid - koobalt (WC baasil kermistele) ja nikkel (TiC ja Cr3C2 baasil kermistele) ning Fe - TiC sulameile. Nad praktiliselt ei lahustu toatemperatuuril karbiidides (<1%), küll aga lahustuvad neis eutektikumi temperatuuril märkimisväärses koguses (ca 10%) - rasksulavaid ühendeid, mis ei moodusta sideainega keemilisi ühendeid ja intermetalliide. Co ja Ni märgavad täielikult WC ja Cr3C2 ( =0°). Kuigi WC lahustub kõigis Fe-grupi metallides, on tema lahustuvus Co - s suurim (4% 1280 oC
takistustajurite hulka. Selle takistus muutub tajuri deformatsioonil. Kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Termotakistustajurid – nende töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist. Metallid: plaatina, vask, nikkel ja raud Induktiivtajurid - sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Praktikas kasutatakse muudetava õhupiluga induktiivtajureid Mahtuvustajurid - lineaarnihe või nurgamuutus muundatakse kondensaatori mahtuvusemuutuseks. Trafotajur – asendist sõltuva elektromotoorjõu saamine (transformatoorne pingejagur).
Uuringud", kirjutab Põhjarannik. Selle nimel laekusid tänavu 13. märtsil Keskkonnaministeeriumile kaks geoloogilise uurimistöö taotlust, mis hõlmavad kokku ligemale 20 000 hektari suurust maaala Vaivara, Toila ja Illuka vallas. Uurimistöö lähteülesandeks on metalsete maavarade tootmisväärsete koguste ja kontsentratsioonide perspektiivsuse hindamine. Otsitavate metallide loetelus on raud, molübdeen, vask, plii, tsink, nikkel, uraan, vanaadium, kuld, hõbe ja plaatina. ... Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktori Alvar Soesoo sõnul on Monaro Mining NL välisfirmadest esimesena tegemas Eesti maapõuevarade uuringutes kõige konkreetsemaid samme. "Ukse taga on moodustumas pikk järjekord, seal on firmasid nii Kanadast, USAst kui Rootsist. Eeskätt huvitab neid meie diktüoneemakildas sisalduv uraan, aga ka sellega kaasnevad muud elemendid,
osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad TUUM koosneb metallilistest elementidest: raud, nikkel. Jaguneb välistuumaks (vedel) ja sisetuumaks (tahke)' · Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3 10 km paks 25 70 km paks Koosneb: settekivimite ja basaldikihist Koosneb: settekivimite kihist, graniidikihist ja basaldikihist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
