Element Fe Cu Zn Mn Co I Mo V raud vask tsink mangaan koobat jood molübdeen vanaadium Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng, ensüümid, luukoeteke, immuunsüsteemide kolesterooli funktsioon süntees, kilpnäärme luukoe teke ja hemoglobiini ja valgud ensüümide talitlus süntees, funktsio...
protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Korduv sulatamisel lisatakse legeeritavaid komponente, et saada spetsiaalse eriomadustega terase marke. Legeerivateks komponentideks on kroom, nikkel, vanaadium ja volfram jt. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: raua polümorfse muutuse temperatuure A3 ja A4; ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumakindlust ja karbiidse faasi moodustumist. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse
Mineraalained Maakoores esineb looduslikult 90 keemilist elementi Nendest umbes 27 on eluks vajalikud C, H, N, O, P, S -moodustavad 99% elavatest süsteemidest Element on eluks vajalik, kui tema eemaldamisel toidust või muutes organismi sattumise viisi, põhjustab füsioloogilise funktsiooni kahjustuse Vajadus on mõnest mkg-päevas kuni 1g-ni päevas Mineraalained taimsete ja loomsete kudede põletamine tuhk Mineraalained jagatakse: Makroelemendid Mikroelemendid Makroelemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, P >50 mg/päevas Mikroelemendid Fe, I, F, Zn, Se, Cu, Mn, Cr, Mo, Co, Ni <50 mg/päevas Ultra-mikroelemendid Al, As, Ba, Bi, B, Br, Cd, Cs, Ge, Hg, Li, Pb, Rb, Sb, Si, Sm, Sn, Sr, Tl, Ti, W Väga erinevad funktsioonid: ensüümi koostisosad ehitusmaterjal luudes ja hammastes Makroelemendid inimkehas Element Sisaldus, g/kg Kaltsium 10-20 Fosfor 6-12 Kaalium 2-2,5 Naatrium 1-1,5 Kloor ...
kivimeteoriidi põhimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit. Jämedateralistel aga mõnikord kondrid puuduvad ja nimetatakse akondriititeks. Neid teatakse 140, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Neid tuntakse Shergotty, Nakhla ja Chassigny meteoriitide järgi SNC-meteoriitidena. Foto: Akondriit - Luotolax, Soome, langes 13. detsembril 1813 Raudmeteoriidid: Ehk sideriidid. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 94%) ja nikkel (5 25%). Nikli sisalduse järgi jagatakse heksaedriidid, oktaedriidid ja ataksiidid. Koobaltit leidub kuni 1%, keskmiselt siiski ainult pool protsenti. Vähesel määral sisaldavad raudmeteoriidid veel galliumi, süsiniku modifikatsioone ja vaske. Vägagi raske on eristada raudmeteoriite mitmesugustest tavalistest leitud rauatükkidest. Keskkonnas roostetamisel kaovad raudmeteoriidi pinnalt tema iseloomulikult tunnused. Raudmeteoriidile
0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks
Sulam Koostis metallid Kasutatakse Pronks vask + tina relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid, masinaosad, seadmed, tarbeesemed Duralumiinium alumiinium + lennukid, autotööstus vask/magneesium/mangaan Melhior vask + nikkel lusikad, ehted, kelladetailid Teras raud + süsinik (kuni 2%) seadmed Malm raud + süsinik (üle 2%) masinate korpused ja kered Messing ehk valgevask vask + tsink tööriistad, torud, kraanid, relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid, masinaosad,
........................................................................... 8 5. Terase keevitamine..............................................................................................................................11 5.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases.........................................................................11 5.2 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis..................................................................................11 5.3 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis.................................................................................. 11 5.4 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases.............................................................................11 5.5 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases............................................................................ 11 5.6 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases...........................................................
F=B*I*l*sin? 4. MAGNETISM Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli. Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel. Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja. Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. Ampe´re´i seadus Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel Ampe´re avastas: · Parallelsete juhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõudu pole · Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. · Jõud on alati risti juhtme...
e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise ja ookeanilise maakore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 70 km 20 km Maakoore vanus - 4 miljardit aastat - 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 g/cm3 (kergem) 3,0 g/cm3 (raskem) Kivimikihid Graniit- ja settekivimikiht, Sette- ja basaltkivimi basaltkiht
Olustvere teenindus ja maamajandus kool Iseseisev töö Benseen Juhendaja: Pilvi Ailt Koostaja: Eliise Saska MTT2 Olustvere2012 Benseen Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,58 mahuprotsenti. Bens...
organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektri¬liste omadustega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Pildid: http://max8888.orconhosting.net.nz/images/audio/PCB/IMG_48821.jpg
sulamit kasutatakse elektroonikas (jootmisel). · Ühenditest tähtsamad PbO2 akudes elektroodina ja Pb3O4 värviainena. Orgaanilist tetraetüülpliid kasutatakse bensiinis (saastab keskkonda). · Plii ja tema ühendid on mürgised. SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus · Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. · Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle. · Ühendite moodustamiseks loovutavad nad väliskihilt enamast 2 elektroni. · Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. · Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3 põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud
sulamit kasutatakse elektroonikas (jootmisel). Ühenditest tähtsamad PbO2 akudes elektroodina ja Pb3O4 värviainena. Orgaanilist tetraetüülpliid kasutatakse bensiinis (saastab keskkonda). Plii ja tema ühendid on mürgised. SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle. Ühendite moodustamiseks loovutavad nad väliskihilt enamast 2 elektroni. Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3 põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud
Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega. Peale B4C moodustab boor ka teisi kovalentseid karbiide, nagu näiteks B25C. Boorkarbiid on kasutuses lihvimisketaste ja -otsakute pinnakatetes, termopaarides, uhmrites ja uhmrinuiades, jne. Sünteetiline teemant e tehisteemant saadakse grafiidist suure rõhu all (100 MPa) ja kuumutades (2000° C) katalüsaatorite (raud, kroom, nikkel jm) juuresolekul. Grafiit, tehisteemandi lähtematerjal, on must kuni terashall mineraal, puhta süsiniku püsivaim vorm, K1, tihedus 2230 kg/m³. Teemantidega varustatud ketaslõikuri ketastest on umbes 90% valmistatud sünteetilistest teemantidest. 3
Norra Kuningriik 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis · Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas, mistõttu pea 46% kogu mast on mägede, liustike ja tundrate all. · Norra asub parasvöötme alas, kus tänu Golfi hoovusele on väga mahe ja niiske kliima. · Keskmine aastane õhutemperatuur jab vahemikku 6°-8° C. Aasta keskmine sademete hulk on kuskil 500- 1000 mm. · Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas võimalik tegeleda põllumajandusega. · Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. 2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumaja...
ehk nõgestõbi - kahel ja küünte kahjustus - ühel juuksuril. Nahahaiguste põhjuseks olid sagedamini koobaltkloriid, ammooniumpersulfaat, parafüneeldiamiin, 4- aminoasobenseen, tolueendiaminosulfaat, pürokateool, formaldehüüd, diaminotolueensulfaat ja lateks. Töötool säästab juuksuri selga ja jalgu. Londonis (St. John'i nahahaiguste kliinikus) uuriti 60 juuksurit, kel oli diagnoositud käteekseem. Neist 70% olid positiivsed mitu tööallergeeni, 37% oli positiivne nikkel, 35% parafenüleendiamiin, 10% ammooniumpersulfaat, 5% Peruu palsam ja 7% mitmesugused ravimid. On oht nakatuda nahaseenhaigusse, kui klient seda haigust põeb. Profülaktika. Teatud tööetappidel peab kindlasti kasutama kaitsekindaid, kuid needki (lateksi sisalduse tõttu) võivad põhjustada allergiat. Allergikutel ei ole soovitav õppida juuksuriks. Juuksuritel võivad tekkida varikoossed (veenikomulised) laiendid alajäsemetel. See
43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohta. · Maa lapikus on hästi seletav pöörlemisega. Maa- ellips MAA siseehitus maakoor vahevöö välimine tuum sisetuum Maa tuum · Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. · S lained sellest edasi ei levi, mis viitab selgelt tuuma välimisosa vedelale olekule. · Arvatavasti on Maa tuumas ülekaalus metallilised elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö · on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni). · Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks
paremale. Sellepärast on ka ligikaudne piir metallide ning mittemetallide vahel diagonaalne. Tüüpilistest elementidest on s-metallid (IA ja IIArühma metallid) keemiliselt aktiivsed ja seetõttu rohkem tuntud ühenditena kui lihtainena. P-metallide lihtained on suhteliselt püsivamad. Mitmed nendest on meile argielus hästi tuntud metallid, näiteks alumiinium, tina ja plii. Paljud tuntud metallid kuuluvad aga siirdemetallide hulka, näiteks raud, vask, kroom, nikkel jt. Väärismetallid hõbe, kuld ning plaatina on samuti siirdemetallid. Sulamid- koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de)ka mittemetalle. 1) Vask ja tsink= valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad) 2) Alumiinium, vask ja mangaan= duralumiinium (lennukiehitus) 3) Vask ja tina= pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Sulamid on paremate omadustega (kõvemad, tugevamad jne). Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel
XXXXXX Keskkool Xxxxxx 11b AINETE MAGNETILISED OMADUSED Referaat Viimsi 2008 Sisukord 1. Aine magnetiline läbitavus 2. Diamagneetik, Paramagneetik ja Ferromagneetik 3. Ferromagneetik magnetväljas 1. Aine nõrgendab talle mõjuvat välja. Aineosakesed on suutelised tekitama ka magnetvälja. Erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Magnetvälja tugevnemine tähendab seda, et kehade vahel mõjuvad magnetilised jõud on aines tugevamad kui vaakumis. Nii on see näiteks raua ühendite korral. Seetõttu hakati aine magnetilisi omadusi kirjeldama suurusega, mis näitab, kui mitu korda on kahe keha vahel mõjuv magnetjõud aines suurem jõust vaakumis. Seda suurust nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. Selle saab leida jagades aines mõjuva jõu F vaakumis oleva jõu F0-ga. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on ...
läheduses · Hea ühendus keskustega · Seotud ettevõtte olemasolu 3. Teaduspargid: Cambridge'id, Uppsala, Lund 4. Elektroonikatööstuse tooted: pooljuhid, mälukiibid, mikroprotesessorid Metallurgia 1. Nimeta metalle ja nende omadusi: · Vask, alumiinium hea elektrijuht · Raud kõrge sulamistemp., tugev, kõva, hästi töödeldav · Alumiinium kerge, hästi töödeldav · Nikkel, tina, plii, kuld püsivus, · Kuld, hõbe pehmed, kerge töödelda 2. Metalli töötlemine: Maagi kaevandamine, rikastamine, tooraine sulatamine, puhtametalli või sulami tootmine, valtsimine, stantsimine, valamine, viimistlemine. 3. Metallurgia areng: · Varem koondunud kivisöebasseinidesse · Praegu pigem sadamalinnadesse või odava elektriga piirkondadesse hüdroenergia piirkonnad · Kaevandamine, rikastamine, toormetalli sulatamine arengumaades
VIIMSI KESKKOOL Margit Praks 11.c MAA MAGNETVÄLI Ettekanne Viimsi 2008 Sisukord Lehekülg 1. Sisukord.................................................................................................................... 2 2. Sissejuhatus............................................................................................................... 3 3. Maa magnetvälja mõju.............................................................................................. 3 4. Maa magnetvälja suund............................................................................................. 4 5. Magnetvälja muutumine............................................................................................ 4 6. Kompass ...........................................
1.Magneetikud. Ferromagnetism. Magneetikud. Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega ( ). Magneetikud jaotatakse sõltuvalt - st vastavalt: - Diamagneetikud km ~ 10-8 ÷ 10-7 m³/kmool (negat.) - Paramagneetikud km ~ 10-7 ÷ 10-6 m³/kmool (posit.) - Ferromagneetikud km ~ 103 m³/kmool (posit.) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud ,nikkel,koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nimetatakse ferriitideks. Nõrgalt magnetiliste ainete magneetumus sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magneetumus sõltub väljatugevusest keerulisel viisil. Püsimagnetite jaoks kasutatakse kalke ferromagne...
67% territooriumist jääb metsa alla. 30% territooriumist katab soo. MULLAD Valdavalt väheviljakad leet- ja soomuld. Viljakamad mullad asuvad Edela-Soomes. LOODUSVARAD Mets. Vesi – hüdroenergia tööstusele. Maavarad – mitte rikkalikult a) Rauamaak b) Vasemaak c) Nikkel d) Ehitusmaterjalid e) Turvas RAHVASTIK Keskmine tihedus 17 in/km2. Tihedaima asustusega on Uusimaa maakond (200in/km2). Hõredaim on Lapimaa (2 in/km2) Soomes on ametlikult kaks keel: a) Soome b) Rootsi Soome keel kuulub Uurali keelkonda, Soome-ugri keelerühma. Rootsi keel kuulub Indoeuroopa keelkonda, germaani keelerühma.
Keemia kontrolltöö 1. Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana? Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC) ● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega ● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav 3. Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele. Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeeru...
Europa Io JUPITER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SATURN Suuruselt teine meie Päikesesüsteemis Nimetatud Rooma põllutöö- ja viljakasvujumala Saturnuse järgi Tiirlemisperiood 29,5 aastat, pöörlemisperiood 10h 32min 15 s Kaaslasi vähemalt 60 Ehitus: tuum (raud, nikkel ja silikaatne kivim ümbritsetuna metallilise vesinikuga),vahekiht (vedel heelium ja vesinik, ümbritseb väline gaasikiht) Näib hele-kollane atmosfääris asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Magnetväli 1/20 Jupiteri magnetväljast Ammoniaagiudu, ammoniaagijää pilved, vee ja jää pilved Puhuvad tuuled kiirusega 1800 km/h (suurem kui Jupiteril, väiksem kui Neptuunil) Üheksa rõngast ja kolm katkendikku kaart (koosnevad põhiliselt jääosakestest ja kiviprahist, tolmust)
kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav
Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik 2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine 2.2.1 Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. 2.2.2 Pronks Pronks on vase ja tina sulam. Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal
Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitte tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus. andvate tööriistade valmistamiseks. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Vasesulamid: Uushõbe-- alpaka ja melhior Uushõbe Nikkel (Ni) Alpaka sisaldab 65 % vaske, 18 % niklit, 17 % tsinki Sulamistemperatuur 1455 ºC (heleda värvusega). Väga hea korrosioonikindlus Uushõbe ei korrodeeru õhus. Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Kasutatakse kella detailide valmistamiseks.
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati. Looduses leidub punakas-pruuni rauamaagina (Fe2O3), magnetiidina (Fe3O4), raudoksiidina (FeO), püriidina (FeS2), rauapaguna (FeCO3)
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püs...
Sest seal on veel tooraine alles, see tootmisvaldkond saastab keskkonda ja arengumaad ei pööra sellele nii palju tähelepanu. 13. Millised on metallide omadused, näited! Metalli omadust Näide Hea elektrijuht Vask, alumiinium Kõrge sulamistemp, tugev, kõva, hästi töödeldav Raud, teras Kerge, hästitöödeldav, hea elektri- ja soojusjuht Alumiinium Põsivus, reaktsioonikindlus Nikkel, tina, plii, kuld Pehme, hästiviimistletav Kuld, hõbe 14. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Metalle asendatakse mitmete muude materjalidega. Metallide suunitlus nõuab õldse vähem metalle. Masinad valmistatakse väiksemad. 15. Miks ei kasutata massinate valmistamiseks malmi? Sest malm on rabe ja seetõttu on teda raske töödelda. Malmist valmistatakse asju, mida saab hästi valada (radiaatorid). 16. Rauametallurgia Jaapanis ja Hiinas.
n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium Alumiinuim, lisandina vask ja Lennuki-ja laevaehitusmaterjal, magneesium ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing e. valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka teisi Lauatarbed, ehted, mündid, metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall(jootmistöödeks) 3.Kuidas jagatakse metalle(sulamistemp., tiheduse ja kõvaduse järgi) Näide! Sulamistemperatuuri järgi suhteliselt madalad (alla 500 kraadi) (Sn, Pb, Zn) - keskmised (500-1100 kraadi) (Mg, Al, Ag, Cu) - kõrged (üle 1100 kraadi) (Fe, Cr) Tiheduse järgi
magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsub esile elektivälja, liikuv laen aga täiendavalt ka magnetvälja. Magnetvälja olemasolu täpselt niisama suhteline, kui liikumine. Laengu liikumine vaatleja suhtes tähendab aga seda, et laengu elektriväli vaatleja asukohas muutub. Elektrivälja
2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest (silikaadid/raud-nikkel) koosnev tuum tsentris, seda ümbritsev jäine vahevöö ( sealne jää pole see mida arvate vaid...
Geograafia kt lk 107-123 1Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid. Vanad tööstusharudUued tööstusharudUusimad e. Kõrgtehno-loogilised tööstusharud. 1. Rõivatööstus. 2. laevaehitus 3. veduri- ja vaguniehitus.1.autotööstus. 2.naftakeemia. 3.kodumasinate tootmine. 4. kosmeetikatööstus 5.põllumajandusmasinate tootmine 6. telekommunikatsiooni- ja sidevahendite tootmine.1. arvutitööstus. 2.kosmosetehnika tootmine. 3. elektroonikatööstus. 1Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks tootmine (fordism)Õigeks ajaks tootmine (toyotism)Detailide hankiminePaljudest juhuslikest ettevõtetest.Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele.LaoseisudSuured (igaks juhuks)Minimaalsed (õigeks ajaks)Kvaliteedi kontrollKvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel.Kvaliteeti kontrollib detaili valmistav tehas.JuhtimissüsteemHierarhiline palju allüksuste juhteKvaliteed...
Universumi väikekehad Asteroidid · Nimetus asteroid tuleb kreeka keelest ja tähendab "tähekujulised" · Kasutatakse ka nimetust "väikeplaneedid" või "planetoidid" · Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese · Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres) · Praeguseks on teada tuhandeid asteroide · Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö ka...
Materjalide kasutamine ajaloos- 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld. See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergs...
Kordamisküsimused kontrolltööks „Magnetvälja ja aine vastastikmõju“ 1. Millest on põhjustatud iga aineosakese magnetväli? Aineosakeste magnetväli on põhjustatud aineosakeste loomulikust omaliikumisest (pöörlemisest), mida kirjeldab kvantarv spinn. 2. Miks on kõikide keha moodustavate aineosakeste magnetväljade summaarne väli null (keha tervikuna ei oma magnetvälja) ilma välise välja mõjuta? Ilma välise magnetväljata puudub kehal mõjutaja, mis paneks muidu kaootiliselt liikuvad aineosakesed orienteeruma kindlasuunaliselt välise magnetvälja suhtes. Välise magnetvälja mõju aga põhjustab keha aineosakeste kindlasuunalise orienteerituse, mistõttu omandab keha tervikuna magnetvälja. Kui osakesed pole kindlasuunaliselt orienteeritud välise välja suhtes, on keha aineosakeste summarne väli null. 3. Milline on välise välja (välja, millesse keha asetatakse) mõju aineosakeste magnetväljadele ainete ...
· Orgaanilised ühendid tekivad: · Kovalentne side: ühe ja sama elemendi aatomite vahel - organismide elutegevuse käigus (rasvad, valgud) aatomite vahel, mille elektronegatiivsus pole - organismide elutegevuse jääkidest (nafta, kivisüsi) Paulingi skaalal väga suur · Orgaaniliste ühendite omadused: · Iooniline side: moodustub erinevate laengutega ioonide vahel - sisaldavad C ja H - suur molaarmass · H-side: annavad F, O, N, S, Cl jt kui on seotud H-aatomiga - aatomite vahel kov side H-F; O-H vees - vesilahused ei juhi elektrit täiendav side, mis põhjustab ainete sulamis- ja - keemilised reaktsioonid kulgevad aeglaselt ...
Suhteliselt hea elektrijuht on alumiinium. •Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid, neis esineb valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles
reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati. Looduses leidub punakas-pruuni rauamaagina (Fe2O3), magnetiidina (Fe3O4), raudoksiidina (FeO), püriidina (FeS2), rauapaguna (FeCO3)
Klass: Õpetaja: Tallinn 2014 Mis on magnetid? Me kõik teame magneti tüüpilisi omadusi: nad tõmbavad spetsiaalseid metalle enda poole, neil on põhja ja lõuna poolus, mis tõmbuvad vastand poolustega (põhi tõmbub lõunaga ja vastupidi). Magnetism koos gravitatsiooni ning tugeva ja nõrga aatomijõuga on üks neljast põhijõust meie universumis. Magnetid on asjad, mis tekitavad magnetivälju ja tõmbavad ligi metalle nagu näiteks raud, nikkel ja koobalt. Magnetvälja jõud tuleb välja magneti põhja poolest ning siseneb lõunast. Kõvad või püsimagnetid tekitavad kogu aeg oma magnetvälja ise. Pehmed või ajutised magnetid suudavad tekitada oma magnetvälja siis, kui teine magnetvälu on läheduses või väheke aega peale teisest magnetväljast lahkumist. Elektromagnetid tekitavad magnetvälju ainult siis, kui elekter läheb läbi nende mähiste. Kuidas magneteid teha?
reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati. Looduses leidub punakas-pruuni rauamaagina (Fe2O3), magnetiidina (Fe3O4), raudoksiidina (FeO), püriidina (FeS2), rauapaguna (FeCO3)
METALLID Metallid esinevad looduses ehedalt (Cu, Ag, Au, Pt) või ühendites (maakidena). Tuntakse 90 metalli, neist kasutatakse 60, millest tehakse 5000 sulamit. Metallides esinev metalliline side põhjustab enamiku metallidele iseloomulikke omadusi. Füüsikalised omadused: 1)head soojus- ja elektrijuhid 2)plastilised 3)metalne läige (peegeldamisvõime) 4)värvuselt enamasti valged või hallid (värvilis- ja mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg- ja raskmetallid) 7)erineva kõvadusega 8)magnetiseeritavad (Fe, Co, Ni) 9)temp. tõustes paisuvad – soojuspaisumine. Aatomi ehitus. Metalliaatomite väliskihil on enamasti 1-3 elektroni. Metall on seda aktiivsem,mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. Aktiivsus perioodis vasakult paremale väheneb ja A-rühmades ülalt alla suureneb. Keemilistes reaktsioonides metallid lihtainetena alati loovutavad väliskihi ele...
ülemmääraks 0,08 %, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12 % väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides teda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2 %). Legeerivad lisandid malmis. Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid, mis terasteski, n.o. mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate lisandite mõjust grafiidi tekkele liigitatakse need kahte gruppi: - grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti), - grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) Mangaan. Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu on ta põhiliseks legeerivaks lisandiks kulumiskindlates lible- ja keragrafiidiga malmides. Kõrglegeeritud mangaanmalmide Mn-sisaldus on piires 4...9 %. Räni
Põllumajandus, karjakasvatus, maavarad. 4.2. Esmasektor Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kasmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. 9 4.3. Tööstus Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe. Peamised maavarad on: nafta, kivisüsi, vask, molübdeen, volfram, fosfaadid, tina, nikkel, tsink, fluoriidi, kuld, hõbe, raud. 4.4. Teenindus Riigis on turism suhteliselt vähe arenenud kuna seal on suur osa riigist tühermaa ja stepp. On ka vaatamisväärtusi milleks peamiselt on kooostrid neist kuulsaim Gandani klooster. Samal tasemel on ka turismiga komminikatsioon. 10 5. Põnev
ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 A...
auke tsentrifugaaljõud,mis tekib ajal rotatsiooni.Suhkur,pritsib läbi pea, muutub kiudaineteks, jääb kinni, kus müüja viib kaussi kus varsti kinni moodustunud maitsevsuhkruvatti tuba. Ja nii, saab kasvatada oma kapitali. 1.3. Osanikud 1.4. Juhatus ja tegevdirektsioon Juhatus: Aleksandra Sazinova 15.11.1986 3 Tegevdirektor: Sten Soo 12.11.1989 Osanikud: Helvi Nikkel 13.11.1989 Müüjad:Edgar Savisaar 16.11.1959 Mart Laar 17.11.1960 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENGUSUUNAD 2.1. Tootmisharu arengusuunad 2.2. Muutused riigi majanduspoliitikas 4 Seade turule on esindatud peamiselt Ameerika aparaadit, kõige populaarsem seade on ECONO, avatud tarkvara firmade mis said kuldmedali. See on väike - 65h65h40 cm, ja suhteliselt odav -
Mangaani lisamine tõstab kulumiskindlust(valmistatakse raudteerööpaid) · Malm süsinikusisaldus 25%. Tehakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu. · Pronks: põhilisand tina · Messing: valgevask(põhilisandiks tsink). Valmistatakse relvi, skulptuure, kirikukellasid, münte, medaleid. Tänapäeval ka tööstusseadmeid, masinaosi ning tarbeesemeid. Messing on punaka või kollaka värvusega · Melhior: vask + nikkel. Valmistatakse lusikaid, ehteid, kelladetaile jms. Värvilt sarnane hõbedaga · Duralumiinium: koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist. Puhtast alumiiniumist veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt lähedane terasele. Kasutatakse lennukiehituses ning mujal, kus vajatakse tugevat ning kerget metalli. · Amalgaam: elavhõbeda sulam(enamasti hõbeda ja kullaga). Hõbeamalgaami kasutatud varasematel aegadel hammaste plommidena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
