Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
1. mitmesugused otsimisseadmed · sündmuskoha, ruumi ja paikkonna vaatlusel ning läbiotsimisel kasutatakse otsimiseks mitmesuguseid tehnikavahendeid. Esemete otsimisel sõltub vahendite valik sellest mida otsitakse (nt maetud, pehmesse mööbliesemesse, madratsisse või riideeseme voodri alla peidetud kõvast materjalist eset otsitakse uurija kohvrist võetud torkevarda abil). · kui otsitav ese on ferromagneetilisest materjalist (raud, nikkel, koobalt) ning seda otsitakse rohust, veest, mudast, lumest või tuhast, tuleb kasutada mitmesuguseid metalliotsijaid täiuslikumad neist on väga tundlikud ja reageerivad metallesemele valikuliselt. · raadioisotoopsete aparatuuride (põhineb raadiaktiivsetel ainetel) puhul kasutatakse gammakiirgust ja rakendatakse metallist ning mittemetallist (raha, dokument) esemete peidikute otsimisel
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
ulatub umbes 29005100 km sügavusele. [redigeeri] Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. [redigeeri] Koostis Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on: · raud 34,6% (massiprotsent) · hapnik 29,5% · räni 15,2% · magneesium 12,7% · nikkel 2,4% · väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt aga kergematest elementidest: · hapnik 46% · räni 28% · alumiinium 8% · raud 5% · kaltsium 4% · naatrium 3% · kaalium 3% · magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enam levinud mineraalid ja kivimid. 28. Maavärinad
Taimede kaitse: Spetsiaalsete orgaaniliste ainete viimine mulda Mükoriisa Fütokelaadid 8. Keskkonna saastajad. Saastaja on õhu, mulla või vee saasteaine, millel on kahjulik mõju elusolenditele. Saastajad võivad pärineda looduslikust allikast (vulkaanid), aga enamik on siiski antropogeense päritoluga. Kaks peamist saastajate rühma, millega taimed peavad toime tulema, on: 1) Raskmetallid - arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, nikkel, plii, tsink, vanaadium, vask; neid on peamiselt leitud mullast ja veest 2) toksilised gaasid - on atmosfääris muundunud fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena. 9. Soolastress. Risosfääri kõrge soola kontsentratsioon tekitab stressi läbi vee defitsiidi ja iooni mürgisuse. Soola välistamine ja osmootne regulatsioon mängivad mõlemad suurt rolli kõrge soola keskkonna talutavuses. Praktikas mõiste soolastress viitab ainult ioonide liialdusele, aga kindlasti
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühend...
- varustab lihaseid hapnikurikka verega, mis aitab kaasa ainevahetuse jääkproduktide eemaldumisel - aitab kaasa rasvkoe ja tselluliidi vähenemisele (30 minutiga 600 kcal) - leevendab südameveresoonkonna ja kõrgvererõhutõve haigusi - kasutatakse ka lihas- ja liigeseprobleemide korral - koed vabanevad mitmesugustest mürgistest jääkainetest (toksiinid, nikotiin, alkohol, kolesterool) ja raskemetallidest (plii, tsink, nikkel, elavhõbe, alumiinium, tina) - samuti ravib haigusi nagu reumatoidartriit, osteoartoos, krooniline kaela- ja seljavalu jne. - puhastab nahka ja parandab selle väljanägemist, stimuleerib rakkude uuenemist - kiirendab akne, psoriaasi, ekseemide, nahapõletuste ja haavade paranemist - vähendab stressi ja väsimust - vähendab valu - tõstab organismi immuunsust 1.2 Massaaz Eestis tegeletakse väga paljude väga erinevate massaaziliikidega. Mõned on uuemad aga suurem
lõunapoolusteks. Püsimagnetite omadusi seletatakse sellega, et elektronidel on olemas oma magnetväli, mis on tingitud elektronide loomulikust omaliikumisest (pöörlemisest), mida kirjeldab kvantarv spinn. On olemas metalle, mis koosnevad piirkondadest, kus elektronide spinnid on omavahel rangelt paralleelsed. Sellist aineosa nimetatakse domeeniks. Domeenide mõõtmed on keskmiselt ca 0,01 mm. Aineid, mis koosnevad domeenidest kutsutakse ferromagneetikuteks. Niisugused ained on näiteks raud, nikkel, mitmesugused sulamid. Tavaliselt on domeenide magnetväljad orienteeritud üksteise suhtes juhuslikult. Välisesse magnetvälja paigutatud ferromagneetikus orienteeruvad domeenide magnetväljad välise välja suunas ja hakkavad üksteist tugevdama: tekib püsimagnet. Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on määratav vasakukäe reegliga: kui magnetväli on suunatud peopessa ja väljasirutatud
-2. at eKr. · Praeguseks on Maal avastatud kokku üle 200 meteoriidikraatri või nende rühma. · Maale langenute seas on raudmeteoriidid (34%), kivimeteoriidid (62%) ja segameteoriidid (4%) Sihote Alin'i meteoriit · Langes 12.02.1946 Venemaale Ida-Siberisse Vladivostokist 500 km põhjapoole Sihote Alin'i mäestiku alale taigas. 30 km pikkune suitsusammas. Killud langesid alae 12x4km · Koostis: raud 93%, nikkel 5,9%, koobaltit 0,42% fosforit 0,46%. Raua maaki leidub väga erinevates piirkondades. Eestis esineb soodes ja järvesed soo- ja järvemaagina. Sellest on võimalik välja taandada ka täiesti korralikku rauda. Raua taandamisele maagist on vaja väga kõrget temperatuuri (vähemalt üle 1500 kraadi). Raua kasutamise juureson väga olulisel kohal hetiidid, kes õppisid maagist rauda tootma ümbes 1500 eKr. Nad hoidsid neid saladusi ainult enda teada. Tutanhamoni hauakambrist on
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Süsiniku "väljapõletamine" toimub metalli pealispinnalt. Protsess on märksa aeglasem (4...8t), kuid paremini reguleeritav. · Elektersulatusmeetodi puhul toimub metalli sulatamine kaarleekahjus. Protsess on hästi reguleeritav ja saadakse kõrge kvaliteediga teras. · Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad lisandid on: · nikkel suurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase karastamist; · kroom suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile, halvendab aga karastamist; · mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust; · räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja
reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati. Looduses leidub punakas-pruuni rauamaagina (Fe2O3), magnetiidina (Fe3O4), raudoksiidina (FeO), püriidina (FeS2), rauapaguna (FeCO3)
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...
3. Magneetiliste omaduste järgi. Metallid ja sulamid sulamistemperatuuri järgi: · Kergsulavad sulamistemperatuur on väiksem kui pliil s.t. 327ºC. Nt. tina, plii, antimon, elavhõbe, magneesium, allumiinium. · Rasksulavad sulamistemperatuur on suurem kui raual s.t. 1539ºC. Nt. volfram, tantaal, kroom, vanaadium, titaan. · Kesksulavad sulamistemperatuur on suurem kui pliil ja väiksem kui raual. Nt. mangaan, nikkel, kuld, vask. Sulam sulatatud metallile on lisatud ühte või mitut teist metalli või mittemetalli ning modustuvad jahtumisel tahke sulami. Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Malmid (Fe ja C sulam, kus C >2%) - Heade valuomadusetega, mehaanilised omadused sõltuvad mikrostruktuurist (sõltub keemilisest koostisest ja jahtumiskiireusest):
Sulateras valatakse vormidesse ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele. Valatav teras jaguneb keevteraseks ja rahulikuks teraseks. Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veel eraldub ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Legeerivad lisandid: nikkel, kroom, mangaan, räni, vask, volfram Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse
Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standarditele peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus Mitmetest piirkondadest on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega Vees sisalduvate ainete jaotus olmevee kvaliteedinõuete kohaselt: Mürgised ained - elavhõbe, kroom, plii, arseen jne Laialt levinud tervisele kahjulikud ianed - alumiinium, boor, nikkel, nitraadid Vee organoleptilisi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) omadusi ja kasutamist mõjutavad ained - raud, vask, tsink, kloriid Üldist saastust iseloomustavad ained - ammoonium, naftaproduktid, nitraadid jne.. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
Peale Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks Hankosse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ning 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri Väinö Tanneri tagasiastumist. Samuti oli Soome vastu hakanud huvi tundma Saksamaa ( nikkel Petsamos,rikkaim Lääne-Euroopa kaevandus), kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügiembargo. 1941 aasta alguses suurenes Nõukogude surve Soomele. Lõpetati viljatarned, Nõukogude saadik kutsuti Helsingist tagasi, raadios algas Soome-vastanepropaganda. Läbirääkimised Petsamo küsimustes jooksid ummikusse. Samal ajal tihenesid Soome suhted Saksamaaga. 7. juunil saabusid Petsamosse esimesed Saksa väed
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
2. MARTÄÄNMEETOD terase toormaterjal võib olla nii sulas kui tahkes olekus. Süsiniku väljapõletamine toimub metalli pinnalt. Protsess on aeglasem, kuid paremini reguleeritav. 3. ELEKTERSULATUSMEETOD metalli sulatamine toimub kaarleekahjus. Protsess hästi reguleeritav ja saadakse kõrge kvaliteediga teras. 19. LEGEERTERASED sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid lisandeid, mis parandavad terase omadusi. Nt: 1) Nikkel suurendab tugevust, sitkust, vastupanu korrosioonile 2) Kroom suurendab tugevust, kulumiskindlust, vastupanu korrosioonile, halvendab karastamist 3) Mangaan vähendab haprust, suurendab tugevust, sitkust, vastupanu korrosioonile 4) Räni suurendab tugevust, vetruvust, soodustab karastamist 5) Vask suurendab korrosioonikindlust 6) Volfram annab väga kõva terase. 20. Legeerivate lisandite järgi jagatakse terased:
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
liitsüsivesikuid, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Tänu rukkile ja hernele on kamajahus B-grupi vitamiine mitu korda rohkem, kui teistes jahudes. B-grupi vitamiinid on närvisüsteemi, mälu, õppimisvõime ja stressijuhtimise olulised vitamiinid. Kamajahu sisaldab ka väärtuslikku antioksüdanti E-vitamiini, mida loetakse nooruse ja ilu vitamiiniks ning mis vähendab vähiriski. Mineraalainetest olulisemad kamajahus on kaalium, fosfor, räni, raud, tsink, nikkel, fluor, jood ja seleen. Kaalium on südametegevuse hea käekäigu eest seisev mineraalaine. Fosforit vajab meie keha energiamajanduse korraldamisel, aga ka luukoe ehituses, biomembraanide ehituses ja paljudeks muudeks ülesanneteks. Rauast sõltub kudede varustamine hapnikuga, tsink omab olulist rolli maitsmismeele töös, rakkude remontimisel, immuunsussüsteemi töös. Seleen on oluline antioksüdant, räni parandab naha, küünte, juuste ja kõhredeseisundit.
tõmbub tugevamasse magnetvälja. Märgime , et paramagneetikul esineb diamagneetiline efekt, kuid paramagneetiline domineerib. Aatomi paramagneetiline magnetmoment on umbes tuhat korda suurem tema diamagnetilisest magnetmomendist. Para- kui ka diamagneetik on nõrk magneetik võrreldes ferromagneetikuga, siis ka vastasmõju välise magnetväljaga on suhteliselt nõrk. 40. Ferromagneetikud.Halliday lk 877 Ferromagneetikud on püsimagnetid. Raud, koobalt, nikkel, gadoliinium, düsproosium ja sulamid, mis neid elemente sisaldavad, on ferromagneetikud kvantfüüsika nähtuse tõttu, mida nimetatakse vahetusmõju seoseks ning mille puhul ühe aatomi elektronide spinnid mõjutavad naaberaatomite spinne. Tulemuseks on aatomite magnetiliste dipoolmomentide joondumine hoolimata aatomite juhuslikest kokkupõrgetest soojusliikumise tõttu. See püsiv joondumine on just see nähtus, mis annab ferromagnetilistele ainetele püsiva magnetismi.
Üldiselt on jõutud arusaamale, et kui ei ilmne kvalitatiivselt erinevaid nähtusi või fenomene, siis sellisel juhul loetakse leiutis eelneva prior art'iga kaetuks.38 Samas leidis EPO enda otsuses39 nanokristalliliste metallide kohta, et elektroodide paigutuse tulemusel saadud ja osakestega väiksemad kui 11 nm, nanokristalliline nikkelmaterjal on uudne, olenemata asjaolust, et aineliselt identne materjal on eelnevalt kirjanduses avalikustatud kui makrotasandil kristalliline nikkel, mis on saadud elektroodide paigutuse tulemusel. Otsusest tulenevalt on eelnevalt makro tasandil avalikustatud leiutis nanoskaalal uudne, olenemata, et vastavalt identne materjal on eelnevalt avalikustatud. Otsus ei ole aga üllatav asjaolul, et see lihtsalt laiendab EPO üldiselt aktsepteeritud printsiipi nanoskaalal leiutistele, kus hästi määratletud kristalliline aine on uudne üle teise sama aine, mis on erineva kristallilise või amorfse vormiga
- Litosfäär on astenosfääri peale jääv Maa kivimikest,mis on liigendunud laamadeks. - Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimikest,laiub kuni 2900km sügavuseni,olek tahke,peamised kivimid periotiidid,temperatuur 1200-2500*C. - Maa tuum on nikkelraua koostisega,paikneb 2900-6378km sügavusel ja jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C b)sisetuum-kivim nikkel,olek tahke,temperatuur 3500*C - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend,millel on iseloomulik kristallstruktuur. - Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum,mis esineb looduses kihi,tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana.Jaguneb kolmeks:Tardkivimid,moondekivimid ja settekivimid. - Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal
Paramagneetikuks nim. Ainet mille molekuli summaarne magnetväli mõnevõrra erineb nullist. Välise magnetvälja puudumisel üksikute molekulide summaarsed magnetväljad neutraliseerivad üksteist. Kui paramagneetik asetada välisesse magnetvälja, siis molekulide summaarne magnetväli on suunatud samas sihis esialgse magnetväljaga ja sp tugevneb vaevumärgatavalt. Ferromagneetikuks nim. Ainet, mille molekuli summaarne magnetväli erinev tunduvalt nullist ( raud, nikkel, koobalt). Sellises aines paiknevad molekulid nn domeenide kaupa. Välises magnetväljas orienteeruvad domeenide magnetväljad rohkem välise magnetvälja sihis ja nende mõjul tugevneb magnetväli võrreldes vaakumiga tunduvalt. Eriti tugevates ferromagneetikutes võib magnetväli tugevneda isegi tuhandeid kordi. 56. Faraday katsed 1. (katse on aluseks dünamo ja generaatori tööpõhimõttele) Mähis ühendatakse apermeetriga ja selle läheduses liigutatakse püsimagnetit
planeedi mahust ja pindalast. Maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maalt leitud mineraaliterad on 4,2-4,3 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast. 3. MAAKERA TEKE Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi
Autoimmuunhaigused, ravimid, nakkushaigused Tüüp IV ülitundlikkus. Viivitusega ülitundlikkus DTH-Delayed-Type Hypersensitivity. Peab olema toimnud kontaks antigeeniga, sellel järgnenud T rakkude klonaalne paljunemine, kui hiljem kontaks selle antigeeniga toimub, siis Trakkude kaudu sekreteeritakse tsütokiine, mis aktiveeriuvad amkrofaagid, mis omakorda tekitavad mitmeid reakstioone. Siia alla lähevad libaallergiad - kontaktdermatiidid nt nikkel, formaliin, mürgised ühendid. 1890 Robert Koch - tuberkuliini reaktsioon 1.kontakt antigeeniga-T helper rakkude klonaalne paljunemine + makrofaagid ( MHCII) 2.kontakt antigeeniga -tsütokiinid makrofaagide aktiveerumine tuberkuliini test 48-72 tundi 80-90% makrofaagid Kontaktdermatiidid-Ni,formaliin,detergendid,mürgid DTH mehhanismiga haigusi: 1. tüüpi diabeet reumatroidartriit multiskleroos tsöliaaklia
Põrandakatetest pehmed loodusliku kivid (marmor, paekivi, dolomiit ), samuti kiviplaadid. Muudest materjalidest kroom, nikkel, plastmass jms. Pikaaegne happe mõju söövitab nimetatud pindu ning rikub pinnad jäädavalt. 5
Mangaan osaleb kilpnäärme hormoonide, rasvhapete, kolesterooli sünteesil. Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks. Jood kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks
omaseid unikaalseid omadusi näiteks pooljuhtmaterjalide elektrilised omadused. Järgnevalt iseloomustame lühidalt ülaltoodud erinevatest klassidest materjale. 1.3.1. Metallid Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad täiendavalt sisaldada ka mittemetallilisi elemente (hapnik, süsinik, lämmastik). Tuntumad metallid on raud, vask, alumiinium, nikkel ja titaan. Metallidele on omane kristallstruktuur, kus metalli aatomid on paigutunud korrapäraselt. Metallidele on samuti iseloomulik suur arv vabu elektrone s.t. elektrone, mis ei ole seotud mingi konkreetse aatomiga. Vastavalt sellele on metallid väga head soojus- ja elektrijuhid. 9 Paljud metallid omavad suurt kõvadust toatemperatuuril ja mõned neist säilitavad selle ka kõrgetel temperatuuridel
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
Sulatus ja väärindamine lähevad aga lahku, seatina puhul toimub see enamasti söebasseinides, tsingi puhul odava elektri juures. Arengumaadel nende metallide saamisel erilist tähtsust ei ole, nimetada võiks Mehhikot ja Hiinat. Kõrgeltarenenud maade hulgas on tähtsad tootjad USA, Venemaa ja Austraalia, kes kasutavad peamiselt oma maake. Lääne-Euroopas tegeldakse peamiselt väärindamise ja viimistlemisega, ostes toormetalli väga mitmelt poolt. Legeerivad metallid. Tähtsaim neist on nikkel, mida kasutatakse osalt ka iseseisvalt. Maailma suurimad niklitootjad on Kanada ja Venemaa, tänu suurtele maagileiukohtadele ja odavale elektrile. Teatav tähtsus on ka Soomel. Arengumaades on niklitööstus vähelevinud, mõni üksik toodab rikastatud maaki, müües ühele kahest suurtootjast. Teisi legeerivaid metalle kasutataksegi rikastatud maagi kujul, neid pole sulatada vaja. Kaevandamine ja rikastamine paikneb muidugi seal, kus maaki leidub. Leiukohad on maailma pidi hajali,
C-grupi terastel on kontrollitud mõlemad. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, misparandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad lisandid on: ·Nikkelsuurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase karastamist; ·Kroomsuurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile, halvendab aga karastamist; ·Mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet-haprust; ·Ränisuurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; ·Vasksuurendab terase korrosioonikindlust; ·Volframannab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: ·Süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; ·Madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%;
mineraalaineid. Tänu rukkile ja hernele on kamajahus B-grupi vitamiine mitu korda rohkem, kui teistes jahudes. B-grupi vitamiinid on närvisüsteemi, mälu, õppimisvõime ja stressijuhtimise olulised vitamiinid. Kamajahu sisaldab ka väärtuslikku antioksüdanti E-vitamiini, mida loetakse nooruse ja ilu vitamiiniks ning mis vähendab vähiriski. Mineraalainetest olulisemad kamajahus on kaalium, fosfor, räni, raud, tsink, nikkel, fluor, jood ja seleen. Kaalium on südametegevuse hea käekäigu eest seisev mineraalaine. Fosforit vajab meie keha energiamajanduse korraldamisel, aga ka luukoe ehituses, biomembraanide ehituses ja paljudeks muudeks ülesanneteks. Rauast sõltub kudede varustamine hapnikuga, tsink omab olulist rolli maitsmismeele töös, rakkude remontimisel, immuunsussüsteemi töös. Seleen on oluline antioksüdant, räni parandab naha, küünte, juuste ja kõhredeseisundit
Maa tumma sügavus on 2900 km kuni Maa tsenter. 5200 km sügavusel eraldub selge seismiline sise ja välistuuma piir. Kuna S-lained tuumas ei levi ja Maa taha tekivad nii S ja P lainete varjatud tsoonid viitab see selgelt tuuma välimise vöö vedelale olekule. Põhiliselt meteoriitsetele, seismilistele ning Maa tiheduse andmetele tuginedes võib väita, et Maa tuumas on ülekaalus metallilised elemendid, põhiliselt raud, tõenäoliselt veel nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni. Tuum jaguneb: VÄLISTUUM - 2900- 5200 km. Ei juhi S-laineid, vedel. SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti. Juhib S-lained kuid väga aeglaselt mistõttu arvatakse, et on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. 24. Mis tõendab Maa välistuuma vedelat olekut? Varjutsooni olemasolu ja ristlainete kadumine.
vesinikkarbonaadid. · Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast. · Piimas leidub nii orgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid. · Üheks tähtsamaks elemendiks piimas on Ca, mida on keskmiselt 1,2 grammi liitris piimas. · Mineraalainetest on kõige suuremas koguses piimas kaaliumi. · Mikroelementidest on piimas vask, raud, koobalt, molübdeen, tsink, mangaan, jood, floor, boor, kroom, nikkel, seleen, räni. · Piimas olev raud on seotud suures ulatuses kaseiini mitsellidega. Piim on suhteliselt hea tsingi allikas. Joodi sisaldus piimas on suurem talvel. PIIMA HAPPELISUS · Piima happelisus. Seda iseloomustab pH, mis enamikus proovides on 6,6...6,8. Segupiima keskmine pH 20 0C juures on 6,7. Normaalne piim on nõrgalt happeline lahus. Piima pH tõuseb laktatsiooni kestel, kinnijääjate lehmade piimas on see 6,9. Ternespiima pH võib olla 6,0.
all on väga tugevad ja neist tehakse väiksemate laevade keresid. Värvid, lakid ja mastiksid Linaseemnevärnitsa alusel segatud õlivärvid ja lakid on asendunud sünteetiliste värvide, lakkide, mastiksite, pahtlite laialdase valikuga. NB: Tuleb arvestada, et teatud sünteetilised värvid ja lakid mõnede teisel alusel segatud värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks. Vask: kaablid, veetorud, elektriseadmed Babiit: puksid, liuglaagrid Tina, tsink, nikkel, titaan: sulamitena Tsink: protektorid, kaetakse veetorud Plastik: siseruumide viimistluses Soojustusmaterjalid Puit: siseruumide viimistlus, tekid Laevakere valmistamiseks kasutatakse madalalt legeeritud suure tugevusega leht- profiil- ja ribaterast. Laeva tugitalastiku talade jaoks kasutatakse fassong-valtsprofiile: võrd- ja mittevõrdhaarseid nurkprofiile, tilkribasid Raamtalastiku T-profiilid valmistatakse vahetult tehases laevakere koostamisel, keevitades õhema püstriba
Metallidest ehitusmaterjalid on laialdaselt kasutatavad, sest nad on väga tugevad, elastsed, mitmeti töödeldavad. Ehitusmaterjalid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast, mille peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad mustmetallid malmideks ja terasteks. Värvilistest metallidest on tuntumad vask ja alumiinium. Neid kasutatakse ehitusel kõige rohkem. Veel on värvilised metallid: nikkel, tsink, tina, seatina, kroom jne. Sulamitest kasutatakse ehitustel kõige rohkem pronksi, messingut ja duralumiiniumi. 4.2. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes. Malmi tooraineks on raud, koks ja räbustaja (lubjakivi, dolomiit). Kõrgahi on šahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust see välja lastakse. Malmid jagunevad 3 alaliiki: Valumalmid. Seda nimetatakse ka hallmalmiks, sest tema murdepind on hall
· Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: · mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen · vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH · vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Orgaanilised ühendid ja huumusesisaldus
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
lisamine tugevdavad terase vastupidavust. Cu suurendab vastupidavust hapetele (0,005%) ja vähendab korrosiooni kiirust 3-4x; Ni mõju parandab mehaanilisi omadusi, Cr-Ni parandavad ka vastupidavust agressiivses atmosfääris (tööstuslikus). Mille poolest erineb ilmastikukindel teras süsinikterasest: Ilmastikukindel teras sisaldab legeerivaid lisandeid - kroom 0,4-1,25 %, vask 0,25-0,55% ja nikkel 0,4-0,65%. Süsinikteras on aga legeerimata (sisaldab 0,04-2% süsinikku, kuni 1% mangaani, kuni 0,4% räni, kuni 0,07% väävlit ja kuni 0,09% fosforit). 55. Terase tsinkimise meetodid. Millest sõltub (lähtub) tsinkimise meetodi valik? Millised on iga meetodi korral saadava tsingikihi paksus ? Kas terase koostis mõjutab kuumtsinkimisel moodustuva tsingikihi paksust? Kui ja, siis kuidas? Tsinkimise meetodid:
FOSFOR (mg) VÄÄVEL (mg) KROOM (µg) NIKKEL (µg) FLUOR (µg) TSINK (mg) RAUD (mg)
antigeen, mida kasutatakse antikehade eraldamiseks, näiteks, vereseerumist. Metallkelaat-afiinsuskromatograafia ehk immobiliseeritud metalliiooni afiinsuskromato- graafia (IMAC, immobilized metal ion affinity chromatography,) põhineb aminohapete tugevale interaktsioonile metalliioonidega koordinatiivsete sidemete tekkimise kaudu. Statsionaarseks faasiks on kandjale seotud kelaadi vormis metalliioonid. Enamkasutatavad on nikkel, koobalt ja vask histidiini sisaldavate valkude puhastamiseks ning raud, tsink või gallium fosforüülitud valkude ja peptiidide puhastamiseks. Reeglina on kromatografeerimisprotsessid aeglased ja labiilsete komponentide koostises võivad toimuda muutused. Samuti on oht proovi komponentide hajumiseks kolonni läbimise vältel, mistõttu lahutusvõime langeb. Kaasajal kasutatakse laialdaselt kõrgsurve- vedelikkromatograafia meetodit (HPLC, high-performance liquid chromatography). Sellega
Kasutatakse peamiselt roostevaba terasest konstruktsioonide kaitseks. Legeerivate lisandite Cu ja Ni lisamine tugevdavad terase vastupidavust. Cu suurendab vastupidavust hapetele (0,005%) ja vähendab korrosiooni kiirust 3-4x; Ni mõju parandab mehaanilisi omadusi, Cr-Ni parandavad ka vastupidavust agressiivses atmosfääris (tööstuslikus). Ilmastikukindel teras erineb süsinikterasest: Ilmastikukindel teras sisaldab legeerivaid lisandeid - kroom 0,4-1,25 %, vask 0,25-0,55% ja nikkel 0,4-0,65%. Süsinikteras on aga legeerimata (sisaldab 0,04-2% süsinikku, kuni 1% mangaani, kuni 0,4% räni, kuni 0,07% väävlit ja kuni 0,09% fosforit). 56. Terase tsinkimise meetodid. Millest sõltub (lähtub) tsinkimise meetodi valik? Millised on iga meetodi korral saadava tsingikihi paksus ? Kas terase koostis mõjutab kuumtsinkimisel moodustuva tsingikihi paksust ? Kui ja, siis kuidas ?
arvestada järgmisi saasteaineid • vääveldioksiid lämmastikdioksiid • benseen • PM 10 • vingugaas • tahked osakesed • polüaromaatsed süsivesikud • plii • kaadmium • osoon • arseen • nikkel • elavhõbe Õhuseire parameetrid Eesti keskkonnaindikaatorite süsteemis Hapestumine Surve- indikaatorid *vääveldioksiidi heitmed *lämmastikoksiidide heitmed *ammoniaagiheitmed *hapestamispotentsiaal Seisundi- indikaatorid * vääveldioksiidide aastakeskmine kontsentratsioon * lämmastikoksiidide aastakeskmine kontsentratsioon * aastakeskmine väävli sadenemine * aastakeskmine lämmastiku sadenemine Mõju- indikaatorid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähen...
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
