Veronica Varred nõrgavõitu, Lehed lühirootsulised Õied hõredates õisikutes, chamaedry alusel tõusvad, või rootsutud, vastakud, õiekroon neljatine, s harilikult kahe rea südajasmunajad, ratasjas, ebakorrapärane, pehmete ebakorrapäraselt sinine, kaks tolmukat. karvadega. hambulise servaga. Cymbalaria Niitjad roomavad Lehed pikarootsulised, Õied helelillad, harvem muralis varred. ümarsüdajad, 5-7 valged või roosakad, hõlmised, paljad. neelus 2 kollast laiku. Hõlmad ogaterava tipuga. Mimulus x Hästi harunevad Lehed helerohelised, Kreemikaid, roosasid,
1. Vetikad. Kus vetikad elavad? Nende ehitus ja mitmekesisus. Punavetikad, rohevetikad – iseloomustus, näited liikidest. Vetikate tähtsus looduses ja kasutamine inimese poolt. Vetikad elavad peamiselt vees, vaid vähesed neist on kohastunud elama maismaal. Vetikate suurus ja kuju on väga mitmekesine. Suurima osa moodustavad mikroskoopilised üherakulised vetikad. Osa üherakulisi moodustavad kolooniaid, milles rakud on ühendatud limaga. Hulkraksed vetikad on kujult plaadikujulised, niitjad, kerajad, kotjad jms. Nende keha on lihtsa ehitusega: see pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nim talluseks. Rohevetikad - suurem osa elab magevees, kuid neid elab ka meredes. Leidub nii üherakulisi kui ka suuri hulkrakseid maismaataimi meenutavaid liike. Hulkraksed rohevetikad on sageli niidi- või plaadikujulised. ENAMASTI ROHELISED. Näited: juusvetikas. Punavetikad - väga vormirohked
-spoor on tugeva kestaga kaetud rakkujäänuk, milles on nukleoid ja natuke tsütoplasmat ehk ka dehüdreerunud rakk -kui ebasoodsad tingimused mööduvad, spoor rehüdreerub ning temast saab jälle päris rakk -spooril elutegevus peaaegu puudub -spoorid võivad püsida aastaid kuni aastasadu Erinevad baktereid -baktereid eristatakse üksteisest a) kujult: - kerabakterid e kokid - pulkbakterid e batsillid - sprillid (spiraalsed) - niitjad - keeritsbakterid e spiroheedid (kruvikujulised) - pungade e jätketega bakter b) rakukesta struktuurilt - grampositiivne (kest on peptidoglükaanist) - gramnegatiivne (kest on peiidoproteiinist) c) hapnikutaluvuse poolest - aeroobid (vajavad elutegevuseks hapnikku) - anaeroobid (ei vaja elukegevuseks hapnikku, hapnikukeskkonda sattudes surevad)
koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine. Äestamine tõrjub ainult seemnest tärkavaid umbrohte. Õige aeg äestamiseks on siis, kui mullapinnalt ilmuvad kraapimisel nähtavale umbrohtude niitjad idandid. Kui umbrohutaim on juba hästi väljaarenenud idulehtedega, on äestamise mõju tagasihoidlik. Tuleb meeles pidada, et kõik kõrsviljad on äestamise suhtes tundlikud 1,5-2 lehe faasis. Seega selles kasvufaasis neid äestada ei tohi. Oraste äestamiseks sobib keskmise raskusega võrkäke. Iga mullaliigi ja kultuuri korral on mullaharimine erinev, mida tuleb arvestada. Kui põld on väga tugevalt umbrohtunud, võib selle jätta mustkesasse. Põhjendatud on see ainult siis, kui
ne e Oluline osa mulla kujundamisel Sarnasused: 1. Rakutuuma olemasolu 2. Suur osa sarnaseid rakustruktuure Bakterid Üherakulised eeltuumsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel Väliskujult kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised Ehitus: Ümbritseb lisaks ühele või kahele membraanile ka kest o Kest on kaetud karvakeste (kinnitumiseks), viburite (liikumiseks), piilide (toitumine, gen. info vahetus) või limakapsliga (kaitseks, hõlbustab liikumist) Tsütoplasma on erineva tihedusega Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb vaid üks rõngasjas kromosoom, mis koonseb ühest DNA molekulist
Väike kõrvahark Labia minor on varjatud eluviisiga ning haruldasem kui eelmine liik. Liikide arv: 1300, Eestis 2 liiki. Kirjandus: - Selts: Kevikulised Plecoptera Kevikulised on keskmise suurusega (4-20 mm), õhukeste katetega veidi lamendunud keha ja niitjate tundlatega putukad. Eestiivad on tagatiibadest kitsamad, kuid sarnase struktuuriga. Tagatiibade lai kannasagar volditakse lehvikukujuliselt kokku. Pika tagakeha tipus on pikad niitjad urujätked (mõnedel liikidel ka lühemad). Valmikud kooruvad varakevadel (elavad paar nädalat), vahel leitakse neid isegi lumelt. Lendavad halvasti ja ilmselt ei toitu. Puhkavad meeleldi veekogude kaldail asuvatel betoonehitistel. Vastsed elavad vees (eriti jahedates kiirevoolulistes ojades), arenevad 1-3 aastat. Toituvad kõdunevast orgaanilisest ainest, vetikatest või on röövtoidulised. Liikide arv: umbes 2000, Eestis ligi 30 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I
Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. (Thiomargarita , Thioploca) 22. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Epulopiscium fishelsonii, Thiomargarita namibiensis, Chromatium oceanii Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Tema ühe raku diameeter on 100-750 µm
144. Nimeta enamlevinud kiililiste perekonnad ja sugukonnad Eestis: 1. G Coenagrion liidrik 2. G Calopteryx vesineitsik 1. F Corduliidae hiilgekiillased 2. F Libellulidae vesikiillased 3. F Aescnidae tondihobulased 145. Elumajades elab prussakas Blatella germanica harilik prussakas 146. Kuidas eristada silma järgi tirtsulisi ritsikalistest? Ristikalistel niitjad tundlad enamasti kehast pikemad, kuid tirtsulistel tundlad on lühikesed u kätlin 147. Harilik kõrvahark on inimesele ohtlik, võib ronida kõrva ja purustada tagakeha tangjate jätketega kuulmekile, inimene jääb kurdiks. vale 148. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke mardikaid Eestis: 1) Cetonia aurata - kuldpõrnikas 2) Oryctes nasicornis - ninasarvikpõrnikas
Mitmed suured pruun- ja punavetikad on tööstuses tooraineks. Mõnedest punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel. Idamaades kasvatatakse vetikaid toiduks. 8 [Vetikad] 9 Sammaltaimed Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud – risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega
rahvas peab ekslikult taime varreks. ALLIUM – PEREKOND LAUK • Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks. Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse Allium kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas schoenoprasum või silmustega kuni aukudega. murulauk • Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks. Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi. PUSCHKINIA – PEREKOND PUŠKIINIA • üheliigiline sibultaimede Puschkinia perekond liilialiste scilloides'Aragats_Gem'
sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. BAKTERID Bakterid on üherakulised organismid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad, niitjad või kruvikujulised. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile. Membraanist väljapoole jääb kest
RNA ja valkude süntees. Geneetilisi haiguse saab ravida norm geeni viimisega haigesse organsimi. Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen (kasut lüsogeenseid DNA-viirusi, mille enda geenid pole in ohtlikud), viirus viiakse inimorganismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Saadakse vajalik valk ja in terveneb, sest norm geen on avaldunud. Seda nim geeniteraapiaks. 40. Bakteriraku ehitus. Kerajad, niitjad või kruvikujulised. Ümbritsetud 1 või 2 valkudest ja lipiididest koosneva membraaniga ja peam polüsahhariididest kestaga, mis täidab kaitsefn-i. Kaetud karvakestega või viburitega. Lisaks kestale esineb osadel bakteritel ka limakapsel, mis on nii kaitseks kui ka hõlbustab liikumist. Puudub membraanidega piiritletud tuum, selle asemel tuumapk, milles 1 rõngaskromosoom (DNA) ja plasmiidid (sisaldavad geene, mis vajalikud ensüümide sünteesiks)
9 Naha tekised ehk DERIVAADID Küüned UNGUES * koosnevad keratiini sisaldavatest sarvestunud kettudest * küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2.PÄRISKARVAD 3
......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13 Niitjad bakterid ................................................................................................................. 13 Punguvad ja jätketega bakterid ........................................................................................ 14 Muu kujuga bakterid ........................................................................................................ 14 Aktinomütseedid (aktinobakterid) ......................................................................
bakter võimeline sünteesime ensüüme, mis teevad kahjutuks bakteri elukeskkonnas eksisteerivad ained). * Ribosoom ainus koht, kus sünteesitakse valke. * Piilid ehk karvakesed bakterid kinnituvad üksteise, toidu või keskkonna külge. * Bakterid paljunevad enamjaolt pooldumise teel. * Väliskuju alusel eristatakse kuute rühma baktereid: kera-, pulk-, spiraalsed-, keeris-, punguvad ja jätketega- ja niitjad bakterid. * Generatsiooni aeg aeg, mis kulub bakterite populatsiooni kahekordistamiseks (20 min). * Bakterid on olulised antibiootikumide, vitamiinide, aminohapete tootjad. Kasutatakse toiduaine tööstuses, keskkonna kaitses. Looduses olulised lagundajad. * Normaalne mikrofloora erinevad bakterid, mis elavad antud organismiga koos (peal ja sees). Enamasti kahjutu ning koostis sõltub paljudest asjaoludest (east, söödavast toidust).
Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Viiruste iseloomulikuks tunnuseks on kahesugune eksisteerimisviis: 1) viirus viibib väljaspool rakku; 2) viirus viibib seespool rakku. Viiruste paljunemine Tsükliline protsess, mis koosneb 3-st tsüklist:
Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Viiruste iseloomulikuks tunnuseks on kahesugune eksisteerimisviis: 1) viirus viibib väljaspool rakku; 2) viirus viibib seespool rakku. Viiruste paljunemine Tsükliline protsess, mis koosneb 3-st tsüklist:
9 Samuti kohtab kesalillel mitmeid teistele taimedele kuuluvaid nimesid: karikakrad, kummelid, piimalill. Kõik need viitavad sarnasusele vastavate taimedega. Kesalillel on karikakardega sarnased õied. Samuti on mõlemate lehed jagunenud peenteks hõlmadeks. Karikakral on aga siiski lehehõlmad lamedad, kesalillel aga päris niitjad, peaaegu nagu tilli lehed. Kesalill on harilikult karikakrast palju võimsama kasvuga. Sarnasus kummeliga seisneb lehtede ja õite välimuses, kuid kummelilõhna kesalillel pole. Mõnevõrra erinev on ka nende õisik. Kummeliõisik on kuhikjas ja seest tühi, kesalille oma aga lame ja seest valge säsiga täidetud. Piimalillel pole aga kesalillega mingit silmnähtavat sarnasust, vahest vaid veidi üldkujus.
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
-''- Bakterite suurus. Keskmine V=1mikrom3 Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 mikrom. Eripinna mõiste. Eripind on pinna ja ruumala suhe. Mida suurem eripind, seda kasulikum bakterile. Eripind ja bakteri kuju. Eripind kahaneb raku suurenedes. Suuurim eripind on lamedatel ristkülikukujulistel bakteritel(Haloquadratum wasbii), veel on suur eripind peenikestel pulkadel, keradel aga see- eest väiksem. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) . Väiksed on mükoplasmad ja nanaobakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda
Gramnegatiivsed fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid (Escherichia coli, Shigella spp., Salmonella spp.). Põhjustavad mitmeid seedetraktiga seotud haigusi Kruvibakterid jagunevad kuju ja keerdude arvu järgi: vibrioonideks ühe keeruga, komasarnased, nt kooleratekitaja; spirillideks mitme keeruga ümber kesktelje; spiroheedid paljude keerdudega keeritsbakterid, nt tüüfuse tekitaja. niitjad vormid. Suuruse järgi jaotatakse bakterid : väikesed (kuni 1,5 µm), keskmised (1,5 -- 3 µm), suured (4,0 -- 10 µm). Baktereid jaotatakse järgnevatesse alarühmadesse: aktinomütseedid, riketsiad, mükoplasmad. Aktinomütseedid - (kreeka keelest, kus actis tähendab kiirt ja myces seent) ehk kiirikseened. Nad meenutavad seente välisehitust ja on üheraksed organismid. Rakul on prokarüootse raku ehitus. Seetõttu ei
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia ...
iseloomusta taimeraku spetsiifilisi ehituslikke osasid, lk 64.68( kloroplastid, kesta, plastiide, vakuoole) SEENERAKK Seeneteadus ehk mükoloogia Seenerakud on eukarüoodsed ehk päristuumsed. Seenerakud on heterotroofsed- toituvad valmis orgaanilisest ainest. Rakud on püsiva kujuga, st rakku ümbritseb kest. Seened on rakulise ehituse alusel nii ainuraksed kui hulkraksed (u. 1,5 milj. liiki) Raku kuju on väga mitmekesine. Võivad olla ümmargused, hargnenud, või pikad niitjad ehk hüüfid (kõrgematel seentel). SEENERAKU EHITUS Ehituslikult sarnane loomarakuga. Lisaks on seenerakul ümber kitiinist kest (elastne) ning esineb vakuoole. Pikkadel niitjatel rakkudel ehk hüüfidel on mitu tuuma. Nad moodustavad läbi põimunud kimpe ehk mütseeli. SEENERAKU TOITUMINE Toimub läbi rakukesta ja membraani sisseimendumise teel. Imenduvad nii anorgaanilised kui orgaanilised ained. Toituvad välispidise seedimise teel, st seenerakud eritavad keskkonda
40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. 1)Protistid häähää 2)taimeriik rakukest, plastiidid, suuredvakuoolid 3)seeneriik kõik heterotroofid, kasutavad teiste organismide sünt org ainet. 4)loomariik 41. Algloomade raku ehitus. Vibur! Võivad sisaldada ka kloroplaste. 42. Seeneraku ehitus. Samad organellid, mis loomsesrakus, taimedele omased plastiidid puuduvad, sh vakuoolid. Üherakulised seened on ümarad, kuid hulkraksed, hüüfemoodustavad seened on niitjad, otste kaudu liiguvad organellid ja rakutuumad. 43. Restriktaasid. Paljud bakterid produtseerivad ensüüme, restriktsioonilisi endonukleaase e. klass II restriktaase, mis tunnevad kindlaid 4 8 aluspaari pikkusi DNA järjestusi ning lõikavad DNA d ainult nendest spetsiifilistest kohtadest. Nii kaitsevad restriktaasid baktereid näit faagide sissetungi eest, lagundades nende DNA enne, kui faag jõuab mikroobi kahjustada.
Vähese läbipaistvuse põhjuseks oli vetikate massiline vohamine. Vetikad muutsid vee juulis, augustis ja septembris roheliseks. Veeproov, mida uuris Eesti Maaülikooli rakendushüdrobioloogia magistrant Kristel Panksepp, näitas oma liigilise koosseisuga, et järv on tugevalt eutroofne. Analüüsi käigus selgitati välja, millised liigid on Undi veehoidlas veeõitsengu ajal massilised. Undi veehoidlas domineerisid niitjad sinivetikad. Tsüanobakteritest domineeris ülekaalukalt rohketoitelistele järvedele iseloomulik Planktothrix agardhii. Esinesid Anabaena compacta, Pseudanabaena limnetica, Planktolyngbya limnetica, Planktothrix suspensa, Aphanocapsa parasitica, Chroococcus limneticus. Ränivetikatest domineeris Stephanodiscus hantzschii, mis on iseloomulik just reostunud järvedele. Esinesid eutroofset vett nõudev Aulacoseira ambigua ning perekonna Cyclotella liigid
Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahe...
seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Lüsosoomid neis lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Seepärast nimetatakse neid ka raku jõujaamadeks. Mitokondrid on erineva kujuga: nad oma ümarad, ovaalsed või niitjad. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on selles mitokondreid. Näiteks pidevalt töötavates südamelihase rakkudes on mitokondreid rohkem kui silelihase rakkudes. 4. TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS ( Õ LK 10) Rakk on väikseim organismide iseseisev, ehituslik, talituslik üksus. Taimerakud ja loomarakud on päristuumsed. Taimerakul on vakuool, milles on aine mahuti. Loomarakul vakuoole pole. Taimerakus on kloroplastid, milles toimub fotosüntees. Mõlmaid rakke kaitsev
Puit on hajulisooneline, peenekiuline, äraspidimunajad lihtlehed südaja Puhkemisel ilmuvad nähtavale Euroopa, Aasia, tihe, kõva, ristlõikes on näha laiad alusega ja kahelisaagja servaga; punaka emakasuudme niitjad Põhja-Ameerika. säsikiires. leherootsul sageli näärmekarvad. kimbud; Õitsemine toimub varakevadel, sarapuud on tuultolmlejad. Lihtlehed sulgroodsed, lühikese Ühesoolised õied koondunud
ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamriik, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda. Süstemaatika: Esiviburlased:Peronospora,peristeetsiumid, apoteetsimid Seened: 350000 liiki Eestis Viburseened-olipiidilised, kartulivähk Ikkeseened-hallikad Kottseened-jahukaste, mürflid, korgitsad, pärmseened, seenevähk, lumiseen Kandseened-puuseened, kasekäsn, haavatalvik, majavamm,puravikud, riisikad,pilvikud jne Riik - Seened. Riik - Esiviburlased.- Päristuumne eluriik; Üherakulised, niitjad või koloonialised organismid; Elutsüklis viburitega varustatud staadiumid; Oluline tunnus viburi ultrastruktuur; Ebajahukasted, tõusmepõletikud jne Riik - Ainuraksed.- Valdavalt üherakulised plasmodiaalsed organismid; Rakul esinevad kulendid liikuvad; Osa parasiite, osa saprobionte; Esindajad: limakud, ebalimakud ja nuuterseened Seente osa põllumajanduses.- üleval tekstis Parasiitseened ja taimehaigused.- Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel
10) . Igas klassis on 2-3 pilvetüüpi ( kokku 10) Tegijapoiss 2010 1) 1) Kiudpilved ( Cirrus Ci) - Õhukese, peene, kiulise struktuuriga. esinevad "kriidijoonte", kiudude, niidikestena, üksikute kimpudena; haakide, komade ja linnusulgede kujul.Võivad olla niitjad ; küünilise või konksukujulised ; mäekurukujulised ; korratud. 2) Kiud-Rünkpilved ( Cirrocumulus Cc) Meenutavad üksikuid valgeid räitsakaid või puuvillatopikesi . Võivad olla lainelised ; läätsakujulised ; kuhilataolised. 3) Kiud-kihtpilved (Cirrostratus Cs) Valkjas-sinakad .Päikese ja kuu umber tekib sageli kahvatutes vikerkaarevärvides ring halo . Võivad niitjad ja udutaolised olla.
nimetatakse makrosklereiidideks. Kui need on kujult otsekui otstest laienenud toruluud ning moodustavad pideva kihi näiteks seemne- või viljakestas, nimetatakse neid osteosklereiidideks. Harunenud taimekarvadele sarnanevad trihhosklereiidid ning niinekiududele niitjad sklereiidid. Ka viimased võivad olla harunenud. 2. Niinekiud (joonis: D, E) on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist (sekundaarsed niinekiud)
Seenel on rakukest(kitiinist), rakumembraan. Rakukest toestab, kaitseb ja annab seenele kindla kuju. Seente tähtsus- Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. (Hangib vajalike aineid ka elusorganismidest-Seenhaigused nt nahaaigused) kasutavad ainena ka tselluloosi, ligniini(puudekoor) Bakterid- Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum, moodustavad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma.Väliskujult kerajad või niitjad Ehitus: ümbritsetud ühe membraaniga(valkudest,lipiididest). Väliselt on kest(polüsahhariididest)- kest täidab kaitsefunktsiooni.(kest kaetud karvade või viburitega). Kest eristab ka limakapslit(kaitse, liikumiseks) Organismile ohtlikud bakterid-patogeenid(tuleneb bakteritoksiinist) Haigused nt: teetanus, difteeria, koolerat Kromosoom: Bakteril pole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist)
egaloomulikult paksenenud või sisselangenud piirkonnad. Kõige kindlamaks tunnuseks on puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt: · Sinna, kust seen omal ajal puusse tungis (tüvelõhed, oksaasemed) · Läbipehkinud tüveosale, kus üha väljapoole tungiv seeneniidistik on kahjustanud juba maltspuitu ja puutunud kokku välisõhuga. Viimane annab seenele signaali viljakeha moodustamiseks. Tselluloosimolekulid on väga pikad niitjad süsivesiniku molekulid, mis on liitunud jäiga kristalse struktuuriga kiududeks. Puhas tselluloos on valge. Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel
Lüsosoomid Viburid Liikumiseks Karvakesed Kinnitumiseks Gaasivakuoolid e. Aerosoomid Tsüanobakteritel Reguleerivad vastavalt veerõhule Reguleerivad erikaalu Nad on eeltuumsed e prokarüoodid · Kuju Kera Kokid Pulk Batsillid Spiraalsed Spirillid Keerits Spiroheedid Niitjad Jätketega Vibroomid · Suurus Väikseim Mükoplasma 0,1-0,3 m · Paljunemine Bioloogia Page 31 · Paljunemine Pooldumine Generatsiooniaeg Aja hulk mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks · Toitumine Autotroofid Süsinikallikas CO2 Heterotroofid Saavad energia org ühendite oksüdatsioonist
Viljakehad võivad areneda otse substraadil või ka stroomades, ebastroomades või mütseelipõimikul; Paljudel esindajatel olemas seenemügarad (sklerootsiumid); Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism; Oluliste taimehaiguste tekitajaid; Palju samblikke moodustavaid sümbiotroofe, vähem mükoriisaseeni. Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina - Äärmiselt erineva ehitusega: suhteliselt komplekssed niitjad vormid, üherakulised pärmitaolised vormid. Prk. Taphrina Saccharomycotina - Kasvab tavaliselt üksikute rakkudena, esineb pseudohüüfe või ka tõelisi hüüfe. Viljakehad puuduvad. Candida albicans. Pezizomycotina - traditsioonilises mõistes kui viljakeha omav päriskottseen. Viljakehad võivad moodustuda üksikult või rühmiti, paikneda substraadi peal või selle sees. Eoskotid suletud viljakehas on hästi kaitstud, kuid nad vabanevad ainult viljakeha koore mehhaanilisel murdumisel
kasvu puudumine väljaspool elusat rakku; nad on võimelised läbima baktereid kinnipidavaid filtreid. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused – tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus; 2) kerakujulised ehk kokiviirused – gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused – osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Nende mõõtmed jäävad vahemikku 8—100 nm. Bakteriofaag sisaldab valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad mikroobi valkudest. Bakteriofaagid
lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA (anaeroobne glükolüüs), mille üheks lõpp- ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete produktiks on kas piimhape või etanool ja moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T süsihappegaas. ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kääviniidid rakujagunemise ajal moodustuvad Konkurents on liikidevaheline või liigisisene niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside kromosoomide või kromatiidide jaotamises (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. tütarrakkude vahel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev Laguahel heterotroofsetest organismidest valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. koosnev toiduahela osa, milles looduses leiduvad Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes
Sugukond madaralised. Kasvukoht: hobumadar kasvab kuivades kasvukohtades, loodudel ja liivikutel; ta on lubja- ja valguselembene mitmeaastane taim. Risoom on peenike, arvukate lisajuurtega. Hobumadar on kuni 80 cm kõrgune püstiste või tõusvate ümarate vartega taim, mille kollased õied on väga tihedas õisikus. Teistest madaratest erineb ta oma kuldkollase õite värvi poolest; kõik ülejäänud Eesti madarad on valgete õitega. Lehed on niitjad või lineaalsed, rullunud servaga ja 6-kaupa männases. Taim õitseb juunist augustini ja tal on kibekootav maitse. Viljaks on augustis valmiv kaksikpähklike. Paljuneb nii tuule poolt laiali kantud seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: hobumadarat piima sisse pannes läheb piim kiiresti hapuks, tänu sellele on taime varemalt kasutatud laapensüümi asendajana juustu valmistamisel. On kasutatud õllelisandina
kasvamispiirkonda. Küüne külgmised osad ulatuvad samuti nahakurdudesse, mis moodustavad küünemõika. Kogu küüs paikneb küünealumikul, mis koosneb sidekoest ja kasvu- e. tekitusepiteelist. küünealumikus leidub rohkesti veresooni ja sensoorseid närvilõpmeid. Küünel, nagu epidermiselgi, eristatakse sarvkihti ja kasvukihti. Kasvukihi rakkudel paljunemisel arvel toimubki küüne kasv. Elusal inimesel kasvab küüs pidevalt ja küllaltki kiiresti - kuni 4 mm kuus. Karvad Karvad on niitjad jäigad sarvmoodustised, mis katavad tunduvat osa nahast. Nad puuduvad peopesadel, jalataldadel, huulepunal, sugutilukil, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja väikeste häbememokkadel. Karvkate ei ole keha erinevates piirkondades ühesugune ja varieerub individuaalselt. Väliskujult jagunevad karvad mitmesse tüüpi. Pikkade karvade hulka kuuluvad juuksed, habeme- ja vurrukarvad, kaenlaaugu, suguelundite ja häbemekingu piirkonna karvad.
võimalus nahka tungida. Kliiniliselt on soolatüügas nööpnõelapea suurune või suurem nahavärvi kõvem sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja sisaldada isegi verd. Olenevalt asukohast võivad soolatüükad erinevalt välja näha, näiteks esinevad klassikalised soolatüükad kätel ja sõrmedel, kuid silmalaugudel olevad tüükad on niiditaolise varrega ja meenutavad sageli fibroome. Habeme piirkonna niitjad tüükad aetakse sageli ära ning tulemuseks on nende laialikülv. Sõrmede ja varvaste vahel olevad tüükad on oma asukoha kitsuse tõttu papilomatoossed, meenutades sageli sidekoelisi kasvajaid. Taldadel olevad tüükad "pressitakse" keha mõjul naha sisse ja nad meenutavad mosaiikset kollet. Suu limaskestadel olevad tüükad on ümarad, pehmed papillomatoossed valkjas-hallikad vohandid. Peenisel ja suurtel häbememokkadel olevad soolatüükad on kas üksikult või paljukoldeliselt, on kõva
Elusloodus / üherakulised hulkraksed bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud. Rakkude kuju: *Bakterid - kerajad, pulkjad, niitjad või kruvikujulised *Hulkraksetel rakkude kuju sõltub koest kus rakud on pärit. *Taimeraku kuju määrab rakukest 12 PÄRISTUUMNE RAKK lk 53-55 RAKK / eeltuumne päristuumne prokarüoodid eukarüoodid (bakterid) (protistid, taimed, seened, loomad) Raku ehitus:
Sõltuvalt funktsioonist, esineb putukatel väga erinevaid tundlatüüpe. Kõige sagedamini on tundlate ülesandeks kompimine. Sellised tundlad on tavaliselt pikad, koosnevad paljudest lülidest. Kui tundel aheneb tipu suunas, nimetatakse seda harjasjaks, kui ei ahene, siis niitjaks. Harjasjad tundlad on näiteks prussakal (Blatella germanica), kes kasutab neid toidu otsimisel. Ka paljudel parasiitsetel kiletiivalistel (käguvaablased, juuluklased jt.) on harjasjad või niitjad tundlad. Nendega kompides hindavad nad peremeesputukate kvaliteeti. Emaste käguvaablaste tundlatel on sageli valge ring; arvatakse, et selle abil on nad võimelised hindama peremeesputuka suurust. Mitmed tundlatüübid on evolutsiooni käigus kohastunud vastu võtma keemilisi signaale õhust. Headeks näideteks on siin maipõrnika lameljad, samuti paljude ööliblikate kamjad tundlad. Sellist tüüpi tunnaldele mahub oluliselt rohkem retseptoreid kui lihtsatele
Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1-0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest.Kest ei ole nii jäik kui taimedel ning see võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni
keskel külgmiselt · Kruvibakterid e spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) jagatakse: vibrioonideks (1-1,5 keerdu) spirillideks (keerde rohkem) keti moodustumine on väga erandlik · Keeritsbakterid e spiroheedid Rakk on keerdunud ja painduv Tema kuju tekib täna valguliste fibrillide keerdumisel ümber raku Viburid paiknevad periplasmas · Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: Niite moodustavad e niitjad bakterid Rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval moodustades niidi e trihhoomi Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused Mõnedel tsüanobakteritel on niidis erineva funktsiooni ja morfoloogiaga rakke · Spoorid e akineedid taluvad hästi ebasoodsaid tingimusi; neil on paks kest ja suur varupolüsahhariidede sisaldus; taluvad kuiva, külma jms aga mitte kuuma · Heterotsüstid fikseerivad N-te (õhulämmastikku)
Bakterid on kõige väikse mad ja lihtsamad rakulise ehitusega mikroorganis mid. Nad on tüüpiliselt üherakulised e eltuumsed organis mid, kuuluvad koos sinivetikatega eluriiki Procaryota. Nende suurus on ligikaudu 0,0010,003 m m. Bakterite hulka kuuluvaks loevad paljud teadlased ka eraldi rüh madena eristama hakatud m etabaktereid, keda peetakse vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite (Eubacteria) ja rakutuumaga päris tuumsete organis mide vahel. Väliskujult kerajad, niitjad v õi kruvikujulised. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist o mavahel seotuks ja m o odustavad rakukogu mikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsenud ühe rakum e m braaniga, kuid m õnel ka kaks m e m braani. Se e koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päris tuumsete organis mide rakume m braanile. Me mbraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. Se e ei ole
Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised Idujuur on taandarenenud, mille tõttu juurestik koosneb lisajuurtest, puudub primaarne kambium. Hästi on arenenud rõõp- ja kaarroodsed lehed, nt liilialised. Enamikud on kas sibulate, mugulate või risoomidega. Risoomidega liilialised: maikelluke, piibeleht. Sibulaga liilialised: kõik laugud(lehed on kas lamedad, niitjad või ruljad; iseloomulik on sarikõisik; kõikides laukudes on teravalõhnalised eeterlikud õlid; hütonsiidid, vitamiinid).Murulauk on u 15 cm pikk, kasvab rannaniitudel. Karulauk kasvab lammi- ja salumetsades. Harilik sibul, küüslauk, porrulauk. Küüslaugu ravitoime on mitmekülgne hütonsiidide toimel hävib enamik soolenakkusi põhjustavaid pisikuid, ergutab sapi, maksa ja teiste näärmete tegevust.
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
Viljastunud munarakust areneb seemeSeemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt Sammaltaimed Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed, millel ei ole eristunud taimeorganeid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured ja õied. Taimede kasv ei ole geneetiliselt määratud. Taimede kasvukõrguse määrab ära vee kättesaadavus. Nende asemel on maasse kinnitumiseks niitjad väljakasvud- risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Sammaltaimede paljunemine ja arenemine Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad võivad
juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks. Katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Käärimine - rakkude tsütoplasmas hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine (anaeroobne glükolüüs), mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool ja süsihappegaas. Kääviniidid - rakujagunemise ajal moodustuvad niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Keemiline evolutsioon - universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Keskkond - on kõik see, mis ümbritseb organismi, nii aineline keskkond (õhk, muld, vesi) kui ka teised elusolendid.
63. Eestis umbes 4500 liiki. Kahetiivalised on mõõtmetelt enamasti väikesed (1-50 mm), väga mitmesuguse kuju ja värvusega putukad. Üks liigirikkaim selts, kellele vaevalt leidub võrdset. Ühiseks tunnuseks on üks paar kilejaid tiibu ja tagatiibade reduktsioon. Viimased on muutunud sumistiteks so nuiakujulisteks moodustisteks. Pea on kahetiivalistel väga liikuvalt rindmikuga ühendatud. Silmad on suured. Tundlad on ürgselt pikad, mitmelülilised ja niitjad, kõrgemalt arenenud liikidel tavaliselt 3-lülilised. Suised on peamiselt imemis- või pistmistüüpi. Tiivad on kilejad, enamasti saledad, keskmise soonestusega, harvem puuduvad (raudkärblased). Kahetiivaliste tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330, sääskedel 600 ja on isegi andmeid, et kuni 1000 korda sekundis. Jalad on kõnnijalad, mõnikord väga pikad (sääriksääsed), harvem röövjalad, pikkade küünistega. Munemisel esineb suur mitmekesisus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
