Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter). Ectothiorhodospira halophila (spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H 2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku). Bakterite suurus Keskmine bakteriraku ruumala on 1 m3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 m-ni. Thiomargarita namibiensis: ühe raku diameeter on 100-750 m, seega peaaegu 1 mm. Eripind pindala ja ruumala suhe, mis näitab, kui suurel pinnal toimub ainevahetus/transport väliskeskkonnaga. o Mida rohkem on pinda ruumala kohta, seda suurem on pind, mille kaudu transport toimub. o Suur eripind võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna,
lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks). Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. 11. Bakteritel avalduvad kõik mutatsioonid Väliskuju järgi eristatakse: 1. kerabakterid e. Kokid 2. pulkbakterid e. Batsillid 3. spiraalsed bakterid e. Spirillid 4. keeritsbakterid e. Spiroheedid 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud.. Paljunemine Jagunemine e. Pooldumine: 1. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub(DNA replikatsioon) 2. Toimub varuainete süntees 3. Toimub bakteriraku pikenemine ning kesta/membraani sissesopistumine 4. Moodustub tütarrakke eraldavad rakumembraan ja -kestad 5. Tütarrakkude eraldumine Pungumine e. Raku ebavõrdne paljunemine Paljunemise kiirus sõltub 1
3.1 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. 3.2 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku kollageeni, mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku elastiini, moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel on toite- ja kaitsefunktsioon. Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel. 3.3 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema
kaheksa), statülokokid(kobarad), tetrakokid(neljakaupa) · Pulkbakterid e batsillid: pikkus suurem kui laius, diklobatsillid(kahekaupa), streptobatsillid(ahelad) ja kokobatsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid: enamasti varustatud viburiga, komakujulised või kaardus · Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud · Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu · Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius · Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel) · Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine · Võib toimuda enne pooldumist konjugatsioon- bakterid koonduvad ja vahetavad geneetilist informatsiooni. Bakterid vahetavad osaliselt oma DNAd · Lülieoste e koniidide abil aktinomütseedid · Pungumine ei ole võrdne jagunemine(alguses väiksem)
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Bakterid (suurus, kuju, paljunemine, toitumine, spoorid) Bakterite suurused jäävad vahemikku 0,1...25 m (väikseim on mükoplasma, suurim epülobakter--0,6mm). Kujult jagunevad baktereid: 1) Kerabakterid (kokid) 2) Pulkbakterid (batsillid) 3) Spiraalsed bakterid (spirillid) 4) Keeritsbakterid (spiroheedid) 5) Punguvad ja jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel. 1) Tuumapiirkonna (DNA) replikatsioon, sellega tagatakse täpne päriliku info jagunemine mõlemasse uute rakku. 2) Raku membraan ja kest soonistuvad sisse ning jagavad raku kaheks. Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel. Toitumine toimub kahel viisil: a) Heterotroofid kasutavad väliskeskkonnast valmis orgaanilist ainet (süsivesikudi,
Tsentromeer- päristuumse raku kahte DNA ahelat ehk KROMATIIDI ühendav koht Karüokenees- mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma ning rakuorganellide jagamine mitoosis tekkiva kahe uue raku vahel Kromosoom- DNAst ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad kindlas järjestuses paiknevad geenid Kromatiid- üks kahest identsest kromosoomi osast Kromatiin- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu Kääviniidid- rakujagunemisel tekkivad niitjad valgud, mis kinnituvad tsentromeeri külge Tsentromeer- loomaraku jagunemisel kääviniitide moodustamises osalev organell Tsentriool- loomarakud esineva tsentrosoomi osa Tuumake- rakutuuma piirkonnad, kus tehakse ribosoome Homoloogilised kromosoomid- sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes koruses ehk homoloogiliste paaridena Haploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik komosoomid esinevad
BIOKEEMIA I KT 1) Biokeemia põhiülesanne: Kirjeldada raku koostsimolekulide struktuure, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kirjeldada, kuidas raku koostismolekulid funktsioneerivad molekulraatasemel. 2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine: Monomeerid ühinevad üksteisega kovalentsete sidemetega. Stabiliseerivad Londoni dispersioonijõud, dipool, vesiniksidemed, ioonsus ja hüdrofoobsus. 5) Londoni dispersioonijõud: Väga nõrgad, lühiajalised külgetõmbe-tõukejõud. Ühe molekuli aatom + tõmbab enda poole teise molekuli aatomi elektropilve -. Kohe mõjuvad nende molekulide ...
kaltsiumi; inimene võtab luudest)) vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki Peale munemist uus ovulatsioon; Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); Isaslindudel munandid neerude all seljal; Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus- spermatosoidid paisatakse emaskanasse Kana vajab 4g Ca päevas; Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks; Lindude spermatotsoidid erinevad imetajatest, niitjad, emasloomas olemas tuubikesed, kuhu spermatosoidid paiknevad ja ootavad muna, võivad olla seal kuni 2 kuud. Emaka ja tupe vahel Muna koore värvus geneetiline, Rebu värvus sõltub toidust Kui rikkalik söök on, siis toodab kana mitu rebu.sp võivad olla ühe muna sees kaks rebu. Aga võib muenda ka kaks muna päevas Kui vanalt tibusid eristada 8- ... Peenikesed suled- naine Kohevad ja laiad suled- mees
paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.Ühest rakust tekib üks spoor. Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk
siseehitus korrapärane. flageliinist,siseehitus koosnevad tubuliinist. on ka korrapäratu. tsütoskelett tsütoskelett puudud rakkude mõõtmed läbimüüt 0.5-1 mikromeetrit.. läbimõõt 30-150 mikromeetrit. eri erinevad rakutüüpe 10-kond rakke u. 250 tüüpi organismide 1-rakulised,niitjad, kobarad jne 1-rakulised, niitjad, kolooniad. esinemise vorm hulkraksed näited bakterid kõik ülejäänud rakud jagunemine amitootiline. paljunevad keharakud jagunevad mitootiliselt, enamasti mittesuguliselt sugurakud meiootiliselt. esineb suguline paljunemine
elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil. Erinevalt bakteritest on hallistuseened kahjulikud ja neid ei saa ära kasutada nägu baktereid.Hallituse mõju inimesele sõltub oksiine tootva seene liigist, seeneeoste hulgast ning seenemassist, kokkupuuteajast seeneosadega ja konkreetse inimese vastuvõtlikkusest. 6 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 4. LISA 1 A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad · Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid · spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakteri 7 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 5. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.tervisekaitse.ee/documents/haridusjasotsiaal/artikkel_hallitus
järjestusest ning nende hulgast valgumolekulist. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab ta vaid toiduga. Osaliselt asendamatuid aminohappeid on 3. Neid sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendatavaid aminohappeid (9) suudab organism ise sünteesida. Lihtvalgud: Koosnevad ainult aminohappe jääkidest. Sinna kuuluvad fibrillaarsed ehk niitjad valgud.. nad on kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, verehüübimis valgud ja lihastöös osalevad valgud. Globulaarsed valgud on kõik ensüümid, antikehad, histoonid. Liitvalgud: Neis on lisaks aminohappe jääkidele veel teisi orgaanilisi aineid. Valkude funktsioonid 1. ensümaatiline ehk katalüütiline Kõik ensüümid ehk biokatalüsaatorid on valgud 2. geeniregulatoorne funktsioon Histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 3
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
sinine leek Monokliinne kristallvõre sõlmpunktides molekulid S8. Erineb Kahvatukollane, seismisel S8 muutub rombiliseks rombilisest vaid kristallide ehituse poolest niitjad , nõeljad kristallid , kõige lihtsam saada lahustamisel St üle 119 C, tihedus alla orgaanilistes lahustites ja kuumutamisel üle 96 C 0 1,98 g/cm3, Püsiv üle 960 C Plastiline Spiraalne ahelastruktuur, Tekib sulatatud (190ºC) Ebastabiilne. Plastiline väävel väävli kallamisel külma (jää) vetteToatemperatuuril pruunikas, veniv, seistes
Süüakse tigusid, röövikud ja erinevaid tõuke. Paljud neist toitutavd osaliselt või täieliku seemnetset või muust taimsest materjalist (Merivee; Must; Kruus, 2012). I. Jooksiklaste kehaehitus Pea kinnitub tavaliselt väljakujunenud kaela abil liikuvalt eesrindmiku külge. Silmad on mitmesuguse suuruse ja kujuga ning asetsevad pea külgedel, tundlate taga. Tundlad kinnituvad laubale (pea kumerama ülapoole silmadevaheline osa) või põskedele (suuava ja silmade vaheline osa) ning on niitjad ja koosnevad 11 lülist, mis on mitmesuguse karvastusega. Suuava ümbritsevad haukamissuised ning katavad ülahuul, mis võib olla peakilbiga liitunud ja alahuul, mis kinnitub tugevale lõuaosale. Üla – ja alahuule vahel paiknevad ristsuunaliselt liikuvad lõuad. Ülalõuad on tugevasti sklerotiseerunud, alalõuad on nõrgemad (Haberman, 1968). 2 Rindmik koosneb kolmest lülist: ees-, kesk-ja tagarindmikust. Kõige tugevamini on välja
samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmooselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. 6 Hallitusseened Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. 7 Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest
kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin)
- pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus.
. Tärklis ja tselluloos on väliselt sootuks erinevad ained. Siiski on neil ühesugune molekulvalem (C6H10O5)n Tärklis Tselluloos Aatomirühmad alfa-glükoosi jäägid beeta-glükoosi jäägid Ahela kuju spiraalne/hargnenud pika niidi taoline Kiud glükoosijääkide niitjad kimbud Glükoosijääkide arv 6000/200 10 000 Molekulmass 1 mln 1 mln Füüsikalised omadused: > tahke > valge värvusega > kiuline > kiu pikkus kuni 50 mm > kristalne struktuur > ei lahustu vees ega org. aines > reageerib mitmete metallide kompleksühenditega (tuntuim on Schweizeri reaktiiv, kus tselluloos moodustab kolloidlahuse) Keemilised omadused:
Megasphaera suurte kerakujuliste rakkudega bakter Clostridium acetobutylicum kurikakujuliste rakkudega bakter, kes käärimisel moodustab atsetooni ja butanooli. 13. Bakterite suurus. mikroorganismidest suurimad on algloomad, seejärel rohevetikad ja pärmid. Baktereid mõõdetakse mikromeetrites. Enamiku bakterite suurus on 0,5-3 µm. On ka hiiglasi ja kääbuseid. Suured bakterid on niitjad bakterid. Niitide pikkus võib ulatuda 500µm-ni. Nt mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kuni 12mm (hästi peenikesed). Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. Thioploca (väävlipats) niitide pikkus võib ulatuda 7cm-ni. Niidid paiknevad sajakaupa ühises tupes. Jämedamad niidid (10 ja 35 µm läbimõõdus) kuuluvad kahele Thioploca liigile. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter Thiomargarita namibiensis.
elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki. Eestis on ehmestiivalisi leitud umbkaudu 160 liiki, kuid neid peaks siin esinema tunduvalt rohkem - kuni 250. Välisehitus Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Tundlad on heaks vahendiks ööliblikate ja ehmestiivaliste eristamisel. Nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda ette välja sirutatult, ööliblikad aga peidavad need tiibade alla. Tundlad on alati niitjad, umbes sama pikad kui keha, harva tunduvalt lühemad (sugukond Hydroptilidae) vi pikemad (sugukond Leptoceridae). Liitsilmad on suured ja kerajad, täppsilmad vivad sltuvalt liigist kas esineda vi puududa. Suised on tugevasti muundunud ja taandarenenud, nii et ehmestiivalised saavad vaid juua vett vi taimemahlu. Pea ja keha on tugevasti karvased. Jalad on lihtsad jooksujalad, paljude liikide emastel on keskjalgade säär ja käpp tugevasti lamenenud, see aitab
jääkproduktid ning taimede ja loomade jäänused. Seened koos bakteritega ongi peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, sellega põhjustavad nad erinevaid seenhaigusi (esinevad nii loomadel, kui inimestel). Bakterid Bakteritel puudub membraaniga piiritletud tuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on bakterid niitjad, kerajad või kruvi kujulised. Bakterid saavad ka üksi elada, kui tihti peale pooldumist jäävad nad omavahel seotuks ja moodustavad nii raku kogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Missuguse ehitusega on bakteriraku ümbrised? Enamus baktereid on ümbritsetud ühe membraaniga, mõned ka kahega. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest ning on päristuumsete organismide membraaniga sarnane.
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM LIBLIKALISED PÄÄSUSABA Referaat bioloogias Koostaja: Kairit Veri 8a Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Liblikalised.........................................................................................4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik............................................................................................4 1.4. Sise- ja välisehitus.......................................................................5 2. Pääsusaba........................................................................................6 2.1. Paljunemine........................
mehhaanilistele vigastustele. Endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega. 1. Kui suured on bakterid? Enamiku bakterite pikkus või diameeter on 05-3 m. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. 2. nimetage bakterite põhilised kujurühmad. 1. kerabakterid ehk kokid 2. pulkbakterid ehk batsillid 3. spiraalsed bakterid ehk spirillid 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid. 3. Milliseid kogumeid võivad moodustada kokid? Kui kera-ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Kerabakteritel näiteks võivad moodustuda kaksikkokid, ahelkokid, kobarkokid, kuupkokid jne. 4. Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Erinevate müksobakterite viljakehad on
Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1- 0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. See koosneb peamiselt polüsahhariididest, kuid on ka valke ja lipiide
toimub sugurakkudes protsess, mida nimetatakse meioosiks. Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda jaguneda, et jõuda lõpuks poole väiksema kromosoomide arvuni. Mitoosi kääviniidid Meioosi kääviniidid Profaas- tsentrosoomid liiguvad rakus I profaas- tsentrioolid liiguvad raku vastassuunas ja nende vahele poolustele ja nende vahele moodustuvad moodustuvad niitjad valkudest kääviniidid ühendused, mida nimetatakse kääviniitideks. Nende ülesandeks on II profaas jaotada kromosoomid tütarrakkude vahel. Metafaas- kääviniidid kinnituvad I metafaas- kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele tsentromeeridele II metafaas- kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kääviniidid rakujagunemise ajal moodustuvad niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel Meioos - sugurakkude paljunemine, kus kromosoomide hulk väheneb poole võrra Mitoos - Päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Ontogenees isendi individuaalne areng Ovogenees - munaraku arengu Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine
alluviaalsetes puistetes; MH (intrusiivides Hõbe Dentriitjad, niitjad, Hõbe-valge Metalne L puudub K 2,5 HT; MUR taotav Ag ebakorrapärased pruunikas M haakjas T 10-11 kuubiline massid; suletistena sulfiidides Vask Dentriitjad agreg, Vasepunane, Metalne L puudub K 2,5 3 HT; MUR taotav
5-3 µm. Eripinna mõiste. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Eripind ja bakteri kuju. Näiteks kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Bakteritest on suurim eripind lameda õhukese plaadi kujulistel bakteritel. Selline on näiteks Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on
ehk seenjuur. Samblik samuti sümbioos (seened + vetikad), liitorganism. BAKTERID Bakterid on ainuraksed prokarioodid (eeltuumsed puudub membraanidega piiritletud rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakteritel on tuumapiirkond ehk nukleoid, kus asub rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist), kus asub bakteri pärilik informatsioon
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
talved mõnikord isasõisikuid kahjustada, mille tagajärjel need kevadel ei avanegi, vaid kuivavad. Kevadine tuulepuhang või okste kerge puudutus tõstab nendelt õietolmurikastelt urbadelt õhku tolmuterade pilve, mis kandub emasõiteni. Sarapuude emasõisikud, mis moodustuvad varakevadel. Emasõied: puhkedes turritab õisikutipust välja justkui punane pisike pintslike. Selle „pintslikese” karvad on aga emakasuudmete niitjad kimbud.Viljastunud emasõisikust areneb suve lõpuks vili on õlirohke pähkel. Olenevalt kasvukohast võib pähkli suurus ja kuju üsna palju erineda, peamiselt on need ümmargused või piklikud. Meil looduslikult kasvavate pähklite läbimõõt on 1–1,5 cm, Lõunapoolsete sortide pähkli mass on neist kaks-kolm korda suurem. Sarapuu pähkel on augusti alguseks arenenud täissuuruseks. Kuid ta küpseb täielikult alles
Puudub tuum ja membraaniga ümbritsetud organellid Eritingimustes kohastunud erinevad bakterid Paljunevad mittesugulisel teel Omavad karvakesi ehk piile- edasiliikumiseks või kinnitumiseks Moodustavad endosspoore Toituvad osmooselt Jagatakse ehituse järgi: Kerabakterid e kokid-nt streptokokk Pulkbakterid e patsillid-nt tuberkuloos Spiraalsed bakterid e spirillid Niitjad bakterid Bakterhaigused Saab ravida antibiootikumidega- pidurdavad bakterite eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta süntees, ainevahetus, valkude või nukleiinhapete sünteesi . Antibiootikumiresistentsus- bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile. Resistentsusgeenid võivad kiiresti mutandeeruda ühelt bakterilt teisele Levivad: õhu kaudu (nt kopsupõletik, tuberkuloos) toidus , munast, kalast, lihast(nt salmonella)
mikroorganismid. Nad on tüüpiliselt üherakulised eeltuumsed organismid, kuuluvad koos sinivetikatega eluriiki Procaryota. Nende suurus on ligikaudu 0,001-0,003 mm. Bakterite hulka kuuluvaks loevad paljud teadlased ka eraldi rühmana eristama hakatud metabaktereid, keda peetakse vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite (Eubacteria) ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Kujult vôivad bakterid olla väga erinevad: kerajad, pulkjad, niitjad. Looduses esinevad bakterid üksikult, ahelatena vôi kogumikena. Enamik neist on värvusetud. 2. Bakterite ehitus Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Rakud kujutavad endast kõige fundamentaalsemaid eluühikuid, mida leidub looduses. Organismis toimub rakkude diferentseerumine selleks, et tekiksid erineva funktsiooniga koed, mille abil organism talitleb
Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg). Rakud võivad olla ümmargused, niitjad ja kruvi kujulised. Mõnel on ripsmed, mõnel on viburid, mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu. Üherakuliste alla kuuluvad bakterid, algloomad ja pärmseened. Hulkraksetel sõltub kuju sellest, millisest koest on nad pärit. Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB
kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist.
Näidati, et nad võivad olla mineraalset päritolu. Oscillatoria Tänapäevased tsüanobakteri d Ürgsetest stromatoliitidest pärit mikroobide kivistised (vasakul) ja tänapäevased niitjad tsüanobakterid (Oscillatoria) ja rohelised mitteväävlibakterid paremal. Tänapäevased niitjad rohebakterid (Chloroflexus) ja nende mikroobne matt kuumaveeallikast Mikrobioloogia I 2017 Yellowstone’i rahvuspargis 2 miljardit aastat tagasi Hapniku hulk atmosfääris tõuseb Hapnikku tekitavad veest tsüanobakterid . Praegu on
September 2009 · · Bakterid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. Kerabakterid ehk kokid 2. Pulkbakterid ehk batsillid 3. Kruvibakterid ehk spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. Keeritsbakterid ehk spiroheedid · · Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju, sõltumata tema eelnevast kujust. · · Lisaks bakterite põhirühmadele on ka teisi kujusid: · Niitjad bakterid · Aktinomütseedid · Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid. 7. Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Nakatanud koht muutub elutuks ja nende ravimine on pikk ja keeruline protsess, sest enamik antibiootikume seentele toimet ei avalda. 8. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete ja farmaatsiatööstuses, meditisiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. lk76 1. Enamiks baktereid on mõõtmetelt väga väikesed. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. 2. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. 3. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kkaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest. membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni
· Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid · Suuremad, enamasti seotud kareda EPR-ga, hulk suurem · Taimedel tselluloosist, hemitselluloosist. Seentel kitiinist. Loomadel on vaid ainuraksetel ja teistel loomadel munarakkudel. · Suuremad. Siseehitus korrapärane. Koosnevad tubuliinist. On ka tsütoskelett · Läbimõõt 20 40 mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi · 1-rakulised, niitjad, kolooniad, kulkraksed · Kõik ülejäänud rakud · Kõik ülejäänud rakud · Aeroobid · Vedelam ja liikuv · Ttaimed on autotroofid (fotosüntees), loomad ja seened heterotroofid · Aeglasem · Aeglasem Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus 10 ?m 0.3-20 ?m (+erandid)
nende hulgast valgumolekulis. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab ta vaid toiduga. Osaliselt asendatuid aminohappeid(3) sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendavaid aminohappeid(9) suudab organism ise sünteesida. Lihtvalgud. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Fibrillaarsed e niitjad valgud on kõõluste Erinevaid valke on looduses lõpmata(?) palju, inimese rakkudes on neid u. 500000... Igal valgul on oma, ainult üks ülesanne. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. VALKUDE ÜLESANDED: ehituslik funktsioon Kõik valgud on ensüümid, kõige olulisem on süljes olev amülaas. Vajavad vitamiine. Kaitse ülesanne Liikumis ülesanne Transpordi ülesanne Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. Kasvuhormoon
· Loksutan ning jätan seejärel 5 minutiks seisma (tekib sade) · Filtreerin lahuse · Saadud filtraadile lisan kristalset (NH4)2SO4 kuni lahus on küllastunud (sool ei lahustu enam) Munavalgule (NH4)2SO4 lahust lisades tekib poolküllastunud lahus ning tekivad globuliinid (sade), mille filtrin välja. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel lahusele kuni sool enam ei lahustu, on lahus küllastunud ning tekivad albumiinid valged niitjad moodustised. Kuna poolküllastumata lahuses oli sade suurem, oli globuliinide hulk suurem. Seega on munavalgus enam globuliine kui albumiine. 1.1.5 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgetel temperatuuridel kõik valgud denatureeruvad pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumisega kaasneb ka väljasadestumine, kuid
Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid · Keerisbakterid e spiroheerid · Punguvad ja jätketega bakterid · Niitjad bakterid Enamik baktereid paljunevad pooldudes, mõned ka punguvad. Sporrulatsioon tähendab seda, et bakter kaotab tsütoplasmas suurema osa veest. Moodustab raku ümber kesta ning aeglustab ainevahetuse maksimaalselt aeglaseks. Bakterid on olulised lagundajad, olulised lämmastiku ja süsiniku ringes. Nad põhjustavad ka haigusi. Keemia tööstuses kasutatakse ka. Need bakterid, kes elavad ühe organismiga koos, nimetatakse organismi normaalseks mikroflooraks
polüpeptiidahelasse liitunud, kuid ei väljenda molekuli ruumilist kuju o Tümiin -> tümidiinfosfaat (T) 2) Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel Komplementaarsed on A=T ja G=C kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Molekul on kaheahelaline, vesiniksidemed lämmastikaluste vahel hoiavad 3) Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid (nt ensüümid) või niitjad kahte ahelat koos. DNA ruumiline kuju (sekundaarne struktuur) on fibrillid biheeliks (nt lihasvalgud) Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki 4) Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel vastupidav
kihiga, võimalusel rajatakse oja - looduslik filter, ärge lülitage pumpa hooaja kestel välja - hapniku vajadus, paigutage veesilma ujuvaid taimi ja taimi, mis toodavad rikkalikult hapnikku,võite paigutada veesilma turbasammal- aitab alandada pH taset. Kui soovite kasutada vetikavastaseid vahendeid, kasutage selliseid, mis tõmbavad vetikad klimpi - saab hõlpsamini nad veesilmast kätte (eemaldage koheselt). Niitjad rohevetikad saab eemaldada mehhaaniliselt pika kepi ümber keerates ja veest välja tõstes. Ei tohi kasutada kunagi kemikaale, mis on mõeldud basseinide puhastamiseks sisaldavad kloori, mis surmab nii taimed kui ka kalad. Vetikahävitaja 500ml Aeglustab vetikate kasvu. Soovitatav kasutada toodet püsivalt. TAIMED Taimed vajavad veekogus palju valgust, kuid keskpäeva päikese eest varjamiseks on soovitav lõunakaldale istutada mõni suur taim või põõsas
· enamik rakke diferentseeruvad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse paljud rakud kaotavad paljunemisvõime · raku eluring rakutsükkel Mitoos · PROFAAS · kromosoomid keerduvad kokku · rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad · tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub · tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid niitjad valgud · tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS · kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale moodustub raku ekvatoriaaltasand · kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele · ANAFAAS · lühenevad kääviniidid · kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest tsentromeerid kahestuvad · TELOFAAS · kääviniidid kaovad
- leht äraspidi lai munajas või laimunajas - südamja alusega - lehe rood on karvane - rootsul näärme karvad (suur leht, lai, ümar roheline, saagjad) * Quercus robur - harilik tamm - lehed hõlmised - äraspidine - tömbiline - alumisel roosu ümbert sisselõige - paks/nahkne (nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine - äraspidine - hõlmad teravatipulised - üksikud teravatipulised hambad ja niitjad teravikud - paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas) * Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik)
päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt päristuumsete organismide rakumembraani sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
