aatom on ergastatud olekus. Juba 10 astmel -8 sek pärast langeb aatom tagasi madalamale energiavoole (graafikul), millele vastab paremal näidatud elektroni üleminek lähemale orbiidile ning energia kiirgumine. 3. Laetud osakeste jälg imise ja regitreerimise meetodid: 1)Geiger-Mülleri loendur: gaaslahendusloenduri põhiosaks on silindriline toru, mille telgjoont mööda kulgeb peenike metallniit. Niit ja toru on teineteisest isoleeritud. Toru on täidetud gaaside seguga,nt argooniga, milles on lisandina metüülpiirituse auru. Gaasi rõhk torus on u 0,1 atmosfääri.ioniseerivate osakeste regitreerimiseks rakendatakseloenduritoru kesta ja niidi vahele kõrge alalispinge.vooluallikas ühendatakse nii, et niit oleks anoodiks ja kest katoodiks. Läbi toru lendav kiire laetud osake
,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984....................................................................................................................................11 [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ............................................................................................................................................11 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998................................................................................................11 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3
arteri punktsioon ja hematoom, infektsioon, õhkrind, infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia, rütmihäired, närvikahjustus vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne kateeter ja sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl loputamiseks; õmblusvahendid ja niit, millega kateeter kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); rõhumõõtmissüsteem ja aparatuur kui jälgitakse pidevat CVP-d; kolmikkraanid vedeliku ülekandeks; infusioonisüsteem ja vedelikupudel 8.Arteri kanüüli paigaldamine sooritab arst vajadus invasiivse rõhu pidev mõõtmine; suured vedelikuülekanded; erakorralised situatsioonid (trauma, kardiogeenne šokk, elustamine); suured
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8
25 Eesti Põhikaardil võis eristada looduslikku rohumaad ning metsaala. 20. sajandi lõpuks on aga niidukooslused vähenenud sajandi algusest ca 65% võrra. 250 200 150 Pindala ha Mets Niit 100 50 0 1900 1920 1940 1960 1980 2000 2020 Aasta Joonis 3. Metsa- ja niidukoosluste pindala muutused (1905-2002) uurimisala põhjaosas. 2) Keskosa Uurimisala keskosas on luhapindala 1905. a. kaardil ca 162 ha. Luha laius kitsamates kohtades on 200-300 m, laiemates kohtades ulatub 600-700 meetrini. "Vene 1-verstasel" kaardil ning 1905. a
paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Puuvillapõõsa vili on kupar, seemneid katavad tihedasti põhiliselt tselluloosist koosnevad üherakulised karvad, mis kuivades muutuvad käharaiks kuidudeks. Puuvillane riie on pehme ja soojapidav. Lina-ja kanepikiud Lina-ja kanepikiud saadakse vastavate taimede vartest. Nendes on tselluloosi umbes 75%. Linaku´iud on peened, pikad ja tugevad ning kõdunemisele vastupidavad. Neid
Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Liigi tekke peamaisteks teguriteks on: -mutatsioonid -geenitriiv -looduslik valik Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: -arvukuse tõus -levila laienemine -ristumisbarjääri teke -geograafiline eraldatus Liigi tekke viisid: -geograafiline ehk erimaine -sümpatriline ehk samanimeline Liigi teke ühise levila piires kui levila on ökoloogiliselt liigendatud(nt: vahelduvad niit ja mets) Esineb rohkem taimeriigis (nt:polüploidsus, mis on võimalik ka üksikisendi geenmutatsiini tagajärjel). Alamliikide tekke 8000-15000 aastat (rohutirts, mardikas, linnud, hirved) Atlandi heeringas->räim 20000 aastaga. Makroevolutsioon Makroevolutsioon -liigist kõrgemate organismi rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) mikro ja makroevolutsiooni sarnasused: 1
Kottseente keha koosneb tüüpilistest eukarüootsetest rakkudest, mida ümbritseb rakukest. Rakukesta koostisaineteks on erinevates vahekordades kitiin ja glükaanid. Rakuvaheseintes esinevad nö. lihtsad avad, mis võimaldavad rakusisaldiste liikumist rakust rakku. Samas võivad seda takistada mitmesugused membraaniseoselised struktuurid, näiteks nn. Woronini kehad, mis sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad. Kottseente kehaks võib olla vaid üks rakk (pärmidel) või pikk niit, mis on vaheseintega jaotatud rakkudeks (seeneniit ehk hüüf). Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise teel; seeneniidid ehk hüüfid kasvavad tipmiselt ning annavad külgmisi harusid. On ka dimorfseid kottseeni, kes sõltuvalt keskkonnatingimustest esinevad kas üherakulise või hüüfilise eluvormina. Nii näiteks kasvab liik Candida albicans inimese nahal ja kehaõõnsustes pärmina, aga kultuuris toatemperatuuril kasvatades seeneniidistikuna.
Mullas paiknev horisontaalne risoom, mis harunedes moodustab mõne- kuni mitmekümnevõsulisi puhmikuid. Sellise puhmiku (klooni) vanus võib olla üle saja aasta, ehkki iga maapealne vars püsib elus vaid ühe suve. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie pärandkooslustele -- näiteks puisniitudele ja lookadastikele -- on kuldkinga kasvuks soodne. Loodussõbralik valikraie ja võsa-puhastus ning mõõdukas karjatamine jätavad talle just parasjagu valgust ning ei piira ta risoomi toiduga varustavaid võsusid igal aastal. Lageraie ja ülekarjatamine aga hävitavad kuldkinga. Samuti on kahjulik kuldkingale hooldus-ja valikraie, kui seda tehakse talvel külmunud maaga
Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Needki jäid ,,Siuru" buumi varju ja suurema vastukajata. Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. Ta toimetas aga Haapsalu esimesel paaril aastal lasteajakirja ja kirjutas siis ja hiljemgi palju südamlikke lastelaule, mida kogus eri raamatuks alles Ellen Niit. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Ekslikult välja kuulutatud matusepäeva tõttu ei olnud ta matusel ühtki kirjanikku, küll aga oli seal suur hulk linnaelanikke, õpetajaid ja õpilasi ka kaugematest paikadest.
sinu tuultest, sinu veest? Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Kas ei sinu kiusatused minu hinge murra ka? Kas ei sinu parandused mindki hüüa hõiskama? Pael ei paisu, niit ei nihu- üksi hingan, eesti taim. Ikka tahad, salalootus, põue põhjas tuksuda? Võidab viimaks mulle tootus kallistatud Kaanani? LOOMING Lydia Koidula on kirjutanud proosa- ja luuleteoseid. Ta on tegutsenud tõlkijana ja kirjutanud näidendeid. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86
Mida pikemad ja ühtlasemad on kiud, seda ühtlasem on kedratud lõng. *KIU JÄMEDUS(PEENUS) väljendatakse kiu(lõnga) numbriga, so kaalu ja pikkuse suhtarv. Kasutatakse kolme erinevat ühikut: tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda peenem niit *KIU RASKUS Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega, see sõltub kiu tihedusest (kiu kiu mass/ruumalaühiku kohta g/cm3). Looduslikud ja tehiskiud on üldiselt rasked ja sünteeskiud on vastupidi kerged. *KIU TUGEVUS Kiu tugevusomadused määravad selle kiu sobivuse ettenähtud otstarbel kasutamiseks, sest tekstiilmaterjale kasutamisel: venitatakse, väänatakse, hõõrutakse, kortsutatakse jne. Seega kiu tugevust iseloomustab:
püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; · nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud - kehtib Hooke'i seadus · raskusjõud - kehtib gravitatsiooniseadus Matemaatiline pendel Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga .
Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Ei kasutata sauna voodri valmistamiseks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel. Lepp Ellen Niit Ma tundsin leppa. Lepp oli lihtne puu, hall karjamaa-asukas, koore all ruske veri. Marjakorvile põhja lepaleht. Haigele varbale lepaleht - häda ja rohi, mõlemad eht. Lepavõsa mu kodumäe all nagu hallikas meri. Lepamähast punane lapse suu. Ma tundsin leppa. Lepp on harilik puu suvel päikesevari, soe raiesmaa maasikamari ning sügiseigavas lepakäbidest kari ja talve hakul pliidi all hagu ja kevadeurb
Viskoosi kasutatakse ka kardinate, mööbliriide, vildi ja vaipade tootmisel. Uued tulekindlad viskooskiud on hea materjalivalik ühiskondlike hoonete ja transpordi vahendite kardinateks. Tulekindlate kiudude eeliseks muude kiududega võrreldes on elektriseerumatus ja pillingukindlus. Viskoosniite võib ka kasutada mitmesuguste kangaste, trikootoodete ja tekstiilgalanteriitoodete (paelte, narmaste jm.) valmistamiseks. Antud niit sobib kasutamiseks ka õhukeste kangaste ääristamisel, nööpaukude tegemisel. 6. Kui loodussõbralik on viskoos? Viskoos koosneb puhtast tselluloosist ning ei põhjusta allergiat. Valget viskoosi saab steriliseerida, mistõttu sobib see kõrgete hügieeninõuetega toodete valmistamiseks. Võimalikeks allergiapõhjustajateks võivad viskoosi puhul olla värv- või viimistlusained. Veel võivad allergiat põhjustada tootmisprotsess kiudu jäänud võõrlisandid
Autor tõstab esile järgmiseid lasteluuletajaid: Heiki Vilep kes alates 2002 aastast peale avaldab peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007 ja Ilmar Trull, kes pakub meeldivaid luuleelamusi luuletustega: „Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007. Lastekirjanduse klassikute koondkogumikud on ilmunud kirjanikelt Leelo Tungal, Ott Arder, Ellen Niit, Hando Runnel või teemakesksed lugemikud „Ema, loe mulle!”, „Ruttu tuttu!”, „Unustatud mänguasjad”, jpt. Kindlasti väärivad selles kontekstis mainimist Reet Krusteni asjatundlikult koostatud „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) ja „Eesti muinasjuttude kuldraamat” (2009), samuti vastsündinutele jagatavad esimesed raamatud. Autor peab kümnendi tippteoseks Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm
Karula kõrgustiku maastikurajoon Tartu 2015 Sisukord Loodusgeograafiline ülevaade Asub Lõuna-Eestis. Valga ja Võru maakonnas, pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru-Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise ...
Maastik on küll üks sõna, aga teda saab mõista ja käsitleda väga mitmeid viise. Maastik on kombineeritud geograafilisest piirkonnast ja sotsiaalsetsest aspektidest. Maastikule annavad unikaalse väärtuse traditsioonid ja tüüpiline toode. (Bruni 2016) Minu arvates on maastikuarhitektile tähtsaks osaks maasikukultuuriline käsitlus ja üheks muusaks võiks olla maastiku vaade, mida sa enda ümber näed, näiteks laiuvaid põlde, mida ümbritseb tihe lopsakas mets või mõni niit, kus on jalutamas lehmad või lambad. Kindlasti mõjutab maastiku arhitekti traditsioonid ja ka maastiku tüüp toode. Igal erialal on omad maastiku komponendid, mis on just neile tähtsad. Kuid loodust ei tohiks liialt ära kasutada, maastiku olemused ja nende annid on meie elule väga tähtsad. Kasutasin erinevaid artikleid essees, kus autorid käsitlesid ja mõistsid maastiku erinevalt, ning alguses see võib olla arusaamatu ja segane. Kuid neid artikleid analüüsides sain aru, et
100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esiva...
kasutamine. Rhodophyta - väga vana rühm Chl a, Chl d , karotiinid, ksantofüllid, fükobiliinid - fükobilisoomides: erilised valgust koguva pigmendi ja valgu kompleksid tülakoidide pinnal. Tülakoidid ultrastruktuuri ja pigmentide poolest väga sarnased sinivetikatele (tsüanobakteritele). fükoerütriin ja fükotsüaan - võimaldavad sügaval kasvada. Enamasti hulkraksed, ca 4000 liiki, mõne mm kuni 1-2 m pikkused. Ehituse aluseks rakuline niit, mida seob teistega rakkudevaheline aine. Omapäraks on liikumatud paljunemisrakud ja keerukas suguline paljunemine. Sisaldab agar-agarit, kasut. tarrendites, s.h. söötmeis. Tallus võib olla sulgjas. 9. Pruunvetiktaimed – pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik, liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. Paljude liikide rakumahlas joodiühendeid. Hulkraksed, ca 1500 liiki, kuni 50-60 m pikad. Enamasti kuni 20 m sügavusel (alati <100 m),sõltumata kliimavööndist.
kordinaadistiku ideeks 8) Seos potensiaalse energia ja jõu vahel ? Jõud on võrdne vastandmärgiga võetud potentsiaalse energia gradientiga Wp Wp Wp F = - grad Wp F = f x i + f y j + f z k = - i + j+ k x y z 9) Kehad massiga m1 ja m2 on ühendatud niidiga ning asetatud lauale, niit kannatab tõmmet kuni 2N, millise jõu peab rakendama, et niit katkeks ? VIII 1) Mida nimetatakse inertsiaalseks taustsüsteemiks ? Materiaalne taustsüsteem kus inertsijäävuse seadus kehtib täpselt nim inertsiaalne täustsüsteem inertsiseadus iga püsib paigel või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju ei muuda sellist liikumisolekut
aastat hiljem. Esimese õmblusmasina Ameerikas ehittas Walte Hunt, mis küll töötas, aga ta ei patendeerinud oma leiutist kunagi. Ta uskus, et selline masin tekitab palju töötust ja rahutusi. 1846. aastal patendeeris Ameeriaks esimese õmblusmasina Elias Howe. Tema masin erines selle poolest, et see kasutas kahte erinevast kohast tulevat niiti ja silmaga nõela, lisaks oli masinal spetsiaalne raami mis hoidis kangast vertikaalselt. Nõel viis niidi kangast läbi ning teine niit, mis tuli kanga alt, tekitas esimese niidiga „sõlme“. See tehnika on ka praegu kasutusel. Kahjuks ei leidnud tema leiutatud masin kasutust ja ta läks tagasi Inglismaale, et masinat täiustada. Ameerikasse tagasi naasedes ootas teda üllatus Tema leiutatud masina idee olid mitmed leiutajad „ära varastanud“. Üks neist oli Isaac Singer. Ta küll kasutad oma õmblustehnikat, aga masin ise oli vägagi sarnane Howe omale
Tehiskoosluste loomisel tihti teisaldatakse muld või töödeldakse seda mehaaniliselt ja keemiliselt, muutes nii suurel määral mullaelustikku. Taimed enamasti kas külvatakse või istutatakse. Rohumaa - peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad. Rohumaid jaotatakse tavaliselt: 1) Looduslik rohumaa – pärismaise kooslusega (pärandkooslus). Looduslik niit ja karjamaa. 2) Kultuurrohumaa – külviga rajatud. Kultuurniit ja -karjamaa. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Lisaks võib rohumaade hulka arvata põldheinaga kaetud põlde ja murusid. Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms
Jaan Kross. URL=http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1. 28. veebruar 2008. 6. Veidemann, R. Autobiograafiline Jaan Kross. URL=http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html. 28. veebruar 2008. 7. Vikipeedia. Jaan Kross. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross. 28. veebruar 2008. 11 LISAD Foto nr.1 Jaan Kross. (Raigo Pajula) 12 Foto nr.2 Jaan Krossi abikaasa Ellen Niit. (Toomas Huik) 13
Taavi Peetre Kuulitõuge 19.91 15. 36 Kaie Kand seitsmevõistlus 5760 15 29 Tiidrek Nurme 1500 m 3.43,73 28. 54 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe 1.89 17. 33 Moonika Aava Odavise 53.86 26. 31 Lauri Leis Kolmikhüpe 15.98 38. 46 Marek Niit 200 m 21,21 39. 67 Mihkel Kukk Odavise 78.18 16. 48 Tanel Laanmäe Odavise - - 48 Gerd Kanter Kettaheide 66.88 3. 30 Aleksander Tammert Kettaheide 62.24 13. 30 Märt Isreal Kettaheide 59.58 22. 30
Mainitud riigid said olümpialt medaleid neli ehk üks iga 514 000 inimese kohta. Londoni olümpia edukaim medaliriik USA (104 medalit) on tabelis alles 49. kohal, Hiina (87) kogunisti 74. kohal, niiet võib rahulikult öelda, et vaikse ning väikse riigi kohta on eesti sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises
valgustingimustes, siis muudab ta ka oma värvi vastavalt valguse intensiivsusele nõrgas valguses tumedam ja intensiivses valguses heledam. Isegi herbaariumis heledaks pleekinud taimed muutuvad pärast täielikus pimeduses hoidmises uuesti tumedaks. (Trei, 1991) EHITUS Punavetikaid on olemas nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Viimane neist on tavalisem. Kõikide hulkraksete punavetikate talluse aluseks on rakuline niit, mis võib olla harunenud, lame ja terveservaline või lõhestunud ja liigestunud plaatidena. Tallused on suuruselt väga erinevad, mikroskoopilised kuni 1-2 meetri pikkusued. Eesti merevetes kasvavad põõsakujulised punavetikad, väheste eranditega. Rakulise niidi koorkiht ehk assimilatsioonikiht eritab rakkudevahelist ainet, mis seob niidid ühtseks koeks. (Trei, 1991) Rakkude keskosas asub suur vakuool, tsütoplasma on viskoosne ja paikneb seinmiselt. Rakukest
Keskriigi periood 476. a pKr BÜTSANTS Rõivastus: 4. saj. - lihtne ega luksus ja keskaegse ühiskonna kujundamine - kaetud keha - näitab klassi kuuluvust - tikitud siidrõivas - maani siidrüüsid - purpur ja kuld niit - erksavärvilised kangad - ornamendi rikkas Naised: - alussärk, T-kujuline tuunika, stoola, palla, paludamentum, paenula 7. saj. - ei rõhuta kehavorme Mehed: ja areng - püksid, tuunika, paludamentum, paenula Orjandusliku - fibulaga kinnitud tikitud tabljon
"Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10 ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13 ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 8 [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk.
midagi ei planeerita. Töötaja ostab üldiselt samal päeval kõik vajaminevad materjalid kokku, millest ta ümberdisainitud riided teeb. Vabadus on siinkohal õige märksõna. Näiteks, kui töötajal tekib kord aastas idee kasutada kangavärve, siis ei ole mõtet neid ette varuda ja kuskile lattu hoiule panna. Vaid kõik materjalid ostetakse ja kasutatakse kohe ära. Mõned näited, mida töötajad ostavad: niit, pael, pits, nööbid, pärlid, litrid, tikkimisniit, kumm, kinnitused, kangas, needid, lõng, liimiriie, lukud, kristallid, kangavärvid jne. Kehtestatud on kuulimiit, mis on 1000 , selle summa eest tuleb osta kogu materjal, sealhulgas kasutatud riided. Seda summat on lubatud erandkorras suurendada. Toodang On arvestatud, et päevas toodab üks tööline 4-8 riideeset, oleneb muudatuse keerukusest ja ulatusest. Ja kuus on keskmiselt 21 tööpäeva ja 4-5 laupäeva. 5(päevas tehtud esemete
TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). vajadus on inimese tarve, soov selle tarbe teadvustus mingi toote suhtes. Turunduskontseptsioon väidab, et turundaja ülim eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid, ...
VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17 Punamütsike Punamütsike pirtsutas: “Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord t...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati
”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). Põhilised probleemid, mis jooksus võivad tekkida on vale kehaasend, ebastabiilne start ja vale tehnika. Lisa info paikneb Lisades. 1) Maailma rekord (kiirjooks-400 m) kuulub meeste kategoorias Michael Johnson (USA) tulemusega 43,18. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Marita Kochile (Saksa DV) tulemusega 47,60. Eesti meeste rekord on 45,99, mille püstitas Marek Niit ja naiste rekord on 51,91, mille püstitas Egle Uljas. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 58.2 (Kaia Kiiroja) ja poiste rekord on 49.9 (Vello Lumi) 10 2)Maailma rekord (keskmaajooks-1500m) kuulub meeste kategoorias Hicham El Guerroujle (Maroko) tulemusega 3.26,00 . Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Yunxia Qu’le (Hiina) tulemusega 3.50,46. Eesti meeste rekord on 3
mulle räägitakse või mida teha kästakse. Lõpetaksin oma referaadi sama tsitaadiga, mille tõin sisse sissejuhatuses, kuna see on minu meelest parim ütlemine, mis murrete kohta iial öeldud. ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja." (J. Hurt) 15 8. Kasutatud kirjandus Keem, H. 1970. ,,Tartu murde tekstid." Tallinn: Valgus Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E. Viikberg, J., Päll, P. 2002. ,,Eesti murded ja kohanimed." Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Peebo, K., Peegel, J. 1989. ,,Igal puul oma juured." Tallinn: Eesti Raamat Koost. Juhkam, E., Kallasmaa, M., Lonn, V., Raud, P., Ross, E. 1982. ,,Väike murdesõnastik I" Tallinn: Valgus Koost. Haak, A., Juhkam, E., Kallasmaa, M., Kask, A., Niit, E., Norvik, P., Oja, A., Simm, J., Viikberg, J. 1982. ,,Väike murdesõnastik II" Tallinn: Valgus http://www.eki.ee/murded/
ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president 13 Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. 2006 kevadel otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab kulgema Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega umbes 1200 km. Juhtme esimene niit võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille suhtes on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson. Gaasijuhtme kasutuseaks on kavandatud 50 aastat. Vaatlejad näevad Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning
las ma olen nende tuul! Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill! Läbi õhu, läbi mulla voogab laul ööviiulil. Analüüs: Luuletus on kirjutatud abab riimiga. Põhjus, miks see luuletus nii väga meeldib on see, et olen kuulnud seda ka viisistatuna (Erko Niit ja Laura Junson). Luuletus pealtnäha on hästi lihtsalt kirjutatud, kuid on sügavamõtteline ja armas, armastusluuletus. 9 Kokkuvõte Debora Vaarandi panus Eesti kirjandusse on märkimisväärne, ta rikastas seda tõlgetega Bertolt Brechti, Anna Ahmatova, Eino Leino jt kirjanike teostest. Üks eesti ja vene kirjanduse tähtsamaid kohtumisi on 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli", kus on esindatud nii
Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased, pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks. 1.3. Materjal Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Et saada nahale püsiv kujutis, vigastatakse seda tätoveerimispressi, -nõela või - nõelakimbuga. Tekkinud haavakestesse hõõrutakse värvainet. Kirde-Aasias näiteks õmmeldakse nahasse värvitud niit, mis hiljem eemaldatakse. 12 000 aastal e.m.a. kasutati tätoveeringute tegemiseks tuhka. Isetehtud haavadesse hõõruti tuhka, nii et mustad söetükikesed sinna kinni jäid ja mustri moodustasid. ( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.4. Tätoveerimise põhjused Primitiivkultuurides ja hiljemgi ei tätoveeritud mitte üksnes ilu pärast, vaid see oli ka rituaalne toiming ja sotsiaalse kuuluvuse märk. Ajaloost on ka teada, et paljudes maades oli
3. Töö teoreetilised alused 3.1. Atwoodi masin Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeetrijaotistega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiiniumplokk B. Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on võrdse massiga m koormised C ja C'. Koormis on rauast, nii et seda võib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C ' massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalsihis. 3.2. Süsteemi kiirendus Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmistest kaalutlustest. Mõlemale
Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud......................................................................
Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi.
Herbivooria ehk Taimtoidulisus Taimtoidulise looma ja taime vahel. Ainult loom saab kasu. Näiteks maipõrnikas ja kask Kisklus Kiska ja saaklooma vaheline suhe. Ainult kiskja saab kasu. Näiteks lõvi ja antiloop, prantslane ja konn jne. 13. Ökosüsteemi mõiste. Biotsönoos, ökotoop. Ökosüsteemi iseloomustavad tunnused. Ökosüsteem Isereguleeruv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. (Näiteks järv, meri, niit, metts, raba, park, kõrb, akvaarium) Seega koosneb ökosüsteem: Elukooslusest ehk biotsönoosist - Omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimustelt enam-vähem ühtlast ala ehk biotoopi. Näiteks kõrbekooslusse kuuluvad kõrbehüpik, kõrberebane, stepikilpkonn Ökotoobist ehk biotööp See on elutingimustelt enam-vähem ühtlane ala , mida asustab mingi organismide kooslus. (Biotsönoosi elupaik) Näiteks on happelise
· E. Enno esimene lastevärss, religioosse hoiakuga ,,Andi unenägu", avaldati ,,Lastelehes" 1902.a. · E. Enno lastelaulude pealkirjad peaksid lausa üldrahvalikus mastaabis ellu äratama ja meelde tuletama ka vastava luuletuse niivõrd hingeomased ja kodutraditsioonilised on luuletaja värsid. Paljud neist on viisistatud (nt A. Kapp, G. Ernesaks jt). · 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima" · E. Enno toetub nagu K. E. Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Paremad lasteluuletused: ,,Tikk-takk", ,,Juss oli väike peremees", ,,Tibukese unenägu", ,,Kurekesed", ,,Notsu laul", ,,Miilu ja Kiisu", ,,Tibukesed", ,,Notsukesed", ,,Vaene mees", ,,Hällilaul" jt. Kasutatud kirjandus: 1
niidul ja kestvus 4-5 aastat viljakusega mineraalmullad. Sirplutsern: Puhmikulme pealis- või alushem, mida kasut niidul, kestvus üle 10 aasta 3.põukartlikud karbonaatse koresega- lutsern, punane aruhein, luste, mesikas. Ida-kitsehernes on püstiste, õõnsate, ülaosas hargnevate kuni 200 cm kõrguste vartega Mullad võibjaagda kaheks sobivuselt rohumaataimedele pealishein. Niit ja 10 aastat 1.) Eestis kõige kõrgema viljakusega mullad on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad H. nõiahammas: Puhmikuline pealishein, 50-60 cm. niitja karjamaa, 4-6 aastat. 2) turvasmullad- soodsad karmides talvitumtingimustes
mitu aastat silma hakkanud rahvusliku ornamentikaga kleidid. Lisaks sellele pühenduvad paljud moekunstnikud ja -näitused rahvuslike mustrite näitamisele. Näitena võib tuua Aldo Järvsoo kollektsiooni «Virve», mis oli kui kummardus vanale käsitööle ja mustritele ning tõi moekunstnikule ka Kuldnõela auhinna 8. 6 Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1. Kaheksakand Kaheksakand on kaheksanurkne geomeetriline ornament (vt pilte 1 ja 2). Sarnast ornamenti nimetatakse ka oktagooniks, koidutäheks, kahekordseks viisnurgaks, õnnetäheks ja muhu männiks. Kaheksakanda kooti, tikiti ja heegeldati riideesemetele. Vähemal määral võib kaheksakanda kohata puu- ja metallesemetel ning savinõudel. 9 Pilt 1
tähtsus. kasvanud õunapuuoks), 5) Praktiline töö: nööpnõelad, niit, luup sibula, mugula ja (7a);Hobukastani oks risoomi mõne pungaga, terav välisehituse nuga, luup (7b).
timut, galeega. Ka lutsern, pun. ja roosa ristik, har. aruhein, kerahein Karjamaasegus on liigid, millel on palju juurmisi lehti, hea ädalakasv, hea tallamiskindlus. valitakse 4-7 erineva valmimisajaga liiki, mis moodustavad tugeva, allamiskindla kamara. tüüpilised karjamaataimed on valge ristik, aasnurmikas, pun. aruhein,karjamaa-raihein, aas-rebasesaba; ka timut, kerahein Seemnesegu kogukülvinormid 100% külviväärtuse puhul peaksid olema -lühiajaline niit -20-25 kg/ha -lühiajaline karjamaa -25-30 kg/ha -pikaajaline niit -25-30 kg/ha -pikaajaline karjamaa -25-40 kg/ha (külviväärtus % = puhtus % x idanevus % :100) -puhaskülvinorm antud liigi külvise hulk kg/ha, mis seda liiki puhtalt külvates tagab soodsates kasvutingimustes suurima saagi; puhaskülvinormi suurendamisel arvestatakse mulla omadusi, heintaimede iseärasusi jms.
1990 aastate keskel teostatud kaugseire andmeilhõlmasid maakattes pllumajandusalad 15,6% Hiiumaa maastikurajoonist. 2002. a. oli aga põllukultuuride kasvupind Hiiu maakonnas ainult 5316 ha e ligi 5,4%. Roostike kogupinnal oli eelmise sajandi lõpul 680 ha ja rannasoolakud katsid 308 ha. Suurim on Salinõmme soolak (190 ha), mis oma soolarohukoosluse ja roostikuga on valgepõsklaglede põhiline rändepeatuspaik. Rannaniitudest on kõrge looduskaitseväärtusega Reigi- Kootsare-Mudaste niit (844 ha), mille sees asuvad ka Liivalais ja Kivilais. Sarve poolsaarel kasvab maapinnani ulatuva Juuru lademe murenenud paesel pinnal haruldane madalate põõsasasjade puudega lookaasik.Suurim jugapuu kasvuala on tahkuna poolsaarel. Hiiumaa juurde kuuluvad saared Vormsi saar (92.9 km²) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkona Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu
Hubasuse loojad majutusettevõtte ruumides Toanumbri asemel nimed Ühtne stiil. Sisustuses vältida tükk siit tükk sealt stiili. Maamajutusettevõttesse sobivad käsitöö ja vanad esemed Heledad ja soojad toonid Elavad lilled, kompositsioonid Üldruumide kaunistamine Põrandaks sobib vaipkate va. allergikute toad Naturaalsed materjalid Läbikostmatud seinad Prügikast igas toas Pliiats, paber, avaja, niit, nõel, hambapasta, hambahari jm. Ajalehed, ajakirjad Külastaja esmamulje toast · Üldmulje · Valgustatus · Lõhn selle puudumine · Värske õhk · Hubasus Koristamist raskendavad asjaolud: · Ehituslikud iseärasused: trepid, liftid, erinevad tasapinnad, kitsad koridorid, esikud. · Erinevad pinnamaterjalid · Töövahendite mittevastavus ja nappus · Koristaja teadmiste puudulikkus Üldruumide puhastamine Fuajeed, koridorid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
