Teha saab nii ehteid, kodukaunistusesemeid, vaipu, kaltsutekke ehk siis peaaegu kõike. 3.1 Kelluke Kelluke on kena kaunistus, millega saab jõulude ajal ruume kaunistada. Selle tegemiseks ei lähe palju vaja. Vahendid: · Jogurtitops · Hõbepaber (seda saab sokolaadi tahvli ümbert) · Niiti-nõela · Nööp (mida enam vaja pole) Kellukese tegemine on lihtne ja lõbus. Jogurtitops katta üleni hõbepaberiga. Seejärel teha topsi põhja auk, et kinnitada niit. Niidi külge on veel vaja üks nööbike ja kelluke ongi valmis. 3.2. Värviline vaas Aeg-ajalt ikka juhtub, et kodus pole enam kuhugi lilli panna. Miks mitte teha olemasolevatest asjadest, mida enam vaja ei lähe, uue vaasi? Vahendid: · Üks tavaline purk · PVA-liim · Guassid Esmalt on vaja purk ilusti ära pesta, et sellel poleks silte. Seejärel tuleb valmis mõelda, mida purgile joonistada. Kui idee on olemas, siis segada valitud värv PVA-
keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate Mulla aluskiviks on paekivi. Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud. Mullastik on väga õrn ja tundlik reostuse suhtes. Taimkattes on enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad. Rannaniidud esinevad enamasti kitsa ribana, üksnes Saarnakil leidub ulatuslikum tuderloa (Juncus gerardii) niit. Lookadastik moodustab olulise osa Saarnaki, Hanikatsi, Kõrgelaiu, Kõverlaiu ja Öakse taimkattes. Metsadest on tavalisemad kaasik, kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik, Hanikatsil kasvab ka laialehelist salumetsa. Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma
Meie ja teie Meie ja teie. Neiud ja noormehed. Noored, kes on kohati nii sarnased ja samal ajal nii erinevad. Inimesed, kellel seisab ees suursugune tulevik ja pikk elu. Meid kõiki ühendab soov leida sõpru ja kaaslasi kogu eluks. Me soovime kõik kedagi enda kõrvale. Kuid kuidas näevad suhteid erinevad sugupooled - meie ja teie? Liikudes mööda ühiselamu pikki koridore kohtab väga palju erinevaid noori, keda kõiki seob üks ühine tunnus- nad kõik on kas meie või teie tervikliku grupi üheks liikmeks. Tungides nende masside hingeellu on näha üks suur erinevus. See seisneb omavahelistes suhetes. Meie, tüdrukud, sõbruneme kiiresti. Meile piisab vaid paarist tühisest minutist, et jutt jooksma hakkaks ja meie vahele tekiks sõprus või ühtekuuluvustunne. Me leiame kiiresti ühise keele, kuid me suudame selle ka ruttu lõhkuda. Tütarlaste puhul on tavaline, et sõbrannadena käiakse igal pool koos, tehakse kõike ühiselt- ollakse nagu sukk ja ...
I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse massiga muhvi 4. Nende nihutamisega piki varrast on võimalik muuta süsteemi inerts-momenti. Võllile on kinnitatud niit, mille teises otsas on alus 1 koormiste jaoks, vardast pööramisega saab kerida niidi võllile. Kui vabastada süsteem, hakkab viimane aluse ja temal olevate raskuste poolt tekitatud jõumomendi mõjul pöör-lema. Jõumomendi määramiseks on vaja teada jõudu F ja selle õlga r. Kuna niidi läbimõõt on palju väiksem võlli läbi- mõõdust, siis võib lugeda jõu õla võrdseks võlli raadiusega. Jõud F, mis tekitab pöördemomendi, arvutatakse valemiga:
Lüürika jaotus: · Luuletus: - Tunnused: rütm, värss, vorm, sõnum, kõlakujundid - Juhan Liiv "Muusika · Haiku: - Haiku on väike Jaapani loodus- või mõtteluuletus, mille sõnum on faktirikas ja detailne - Koosneb kolmest reast ehk värsist - Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus:
Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil. Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega. Nad võivad olla nii ametlikud kui ka mitteametlikud. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg ,,Eesti murded ja kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on
1. Kehade elektriseerimise võimalused: kehade vahetul kokkupuutul (vähemalt üks keha laetud)/ kehade vastastikusel hõõrumisel (hõõrdumisel). 2. Elektrilaengud: positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" 3. Elementaarlaeng- elementosakese laeng |e|=1,6*10 -19 C, elektronil, prootonil 4. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemis on summaarne laeng muutumatu. q1+q2+q3+...+qn=0 5. Coulombi seadus: kaks punkti kujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute abs. väärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kaugusega. F=(k|q1||q2|)/R2 6. [1C] laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul, kui juhis on vool tugevusega 1A 7. Punktlaeng on laeng, millel puuduvad mõõtmed või laengut omava keha mõõtmed on nii tühised võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest või osakestest 8. Lähimõju: laengud mõjutavad üksteist mingi vahelüli (niit, juht, varras) ...
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, kuid jääb vee alla kõrgvee ajal. Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm. kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. 1) TAIMED Tüüpilised rannaniidutaimed, keda karjatamine soosib, on näiteks: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene
xxx xxx xxx xxx ÄRIPLAANI ANALÜÜS Juhendaja xxx Tallinn 2012 ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: Nahkkotid OÜ Töötajad: 2 isikut. Üks tegeleks nahkkottide õmblemisega, teine muude firma asjadega. Õmblejal on töökogemust 20 aastat. Teisel 10 aastat igasuguste firma asjade ajamisega. Äriidee ja põhieesmärk: pakkuda inimestele käsitööna valminud kvaliteetseid täisnahast käekotte (soovi korral ka muid taolisi asju, nt meigikotte) taskukohase hinna ning vähese ajakuluga. Asukoht: Nahkkotid OÜ asuks Tallinnas. TOODE/TEENUS Toote/teenuse uudsus ja erilisus seisneks selles, et valmistatakse täisnahast käekotte (soovi korral ka muid taolisi asju, nt meigikotte) täpselt ostja eelistuste järgi, seejuures maksmata hirmkallist hinda. Üldjuhul võime turult leida masstoodanguna müüdavaid kunstnahast kotte, mis oma olemuselt ei pea kaua vastu. Meie pakuksime ostjale võimalust olla...
sügisese pargiga taustal seisvast pigem uhkelt riietatud naisest jättis üsnagi sisutühja mulje, sarnanedes natuke moefotodega. Siiski, portreedel on enamikus oma nõnda öelda lugu olemas. Modellide väljanägemise järgi võib öelda, et on üritatud kujutada kaotatud võitlusi ja endiselt kripeldavaid unistusi läbi nukra, räsitud ilu. Kohati on see ka õnnestunud. Paeluvaim neist piltidest on kesk kesa seisva neiuga taies, kus foto meeleolule annab palju kaasa südasuvise udu lummas niit. Samas on naise pilgus laibalikku tuimust, alistumust ja ükskõiksust, mis sobivalt jutustavad kaotatud unistustest. Portreepiltide toonides on jäädud enam vähem samaks maastikupiltidega, samas valguse kujutamine on portreepiltidel justkui tahaplaanile jäetud. Minule jättis näitus pigem meeldiva mulje. Sisu on ühesõnaga olemas, kuid puudu jäi nö vau- efektist, ükski pilt ei naelutanud oma ette pikemaks ajaks kui märkmete tegemiseks vajalik oli
SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha
tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Metallide kasutusel on oluline ka metallide sulamistemperatuur. Näiteks hõõglampide niitides kasutatakse volframi, sest see on kõige rasksulavam metall. Kui niit oleks mingist muust metallist ei oleks lambi põlemine võimalik, sest niit sulaks lihtsalt ära. Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ja värvilisteks. Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjashall, kuld on kollane, vask on roosakaspunane ja mõned metallid on hõbevalged, ainult helgivad kas sinakalt (nt. plii ja kroom) või kollakalt (nt. nikkel). Metallide kasutamine sõltub ka kõvadusest. Kõige kõvem metall on kroom, kuid puhas kuld ja plii on
- Miks on ohtlik sahharoos? Sest ta on juuretiseks kapslile (võib küsida) Organellid, varuained ja sisaldused - taxis liikumine - varuained polüfosfaadid bakteritele omased - varuaineid iseloomustab see et varuained on polümeersed ja vees mittelahustuvad. Sageli asuvad varuained terakestena. - ATP adenosiintrifosfaat - Sergei Vinogradsky avastas sellise toitumise nagu kemolitoautotroofiaks - Trix niit - Thio väävel Bakterite viburid ja liikumine - bakterite suunamuutmine käib sik-sakiliselt - foto valgus - piilide roll bakterite kleepimine pinnale Mikroorganismide kasv, paljunemine ja arengutsüklid - kõige tüüpilisem bakteri paljunemisviis on pooldumine - pärmid on eukarüoodid nagu ka hallitusseened - bdellos kaan - vibrio koma - bakteriovorus bakterisööja
Lydia Koidula luule. ,,Sügis" Juba kase ladvalt lehed langvad, kõle tuul käib üle kesamaa. Aastakellal rõõmuhääl on lõppend, viimseid tunde hakkab lööma ta. Kena päike, kas sa väsind oled, pikkamisi pead veel tõstad sa? Kurvalt oma laste peale vaatad, sügise neid riisub armuta. Kõrgel pilved nagu hirmust aetud üle maa ja mere lendavad, kurehääled haledasti hüüdvad, kodu poole nemad tõttavad. Kodu poole kodu magus sõna. Süda kannata. Ei sinagi kaua enam oota. Kodu poole kutsub Isa sind ka viimati... ,,Kodu" Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepu...
suuava. Suuava ümbritseb toidu haaramiseks ette nähtud peenikeste kombitsate pärg. Iga kombits on varustatud kõrverakkudega, milles paikneb kõrveniit. Raku välispinnal on tundekarvake kõrvetripse, mille puudutamisel kibekiiresti kõrveniit ohvri poole paisatakse. Hüdralastel võib olla erinevat tüüpi kõrverakke. Esimese tüübi kõrveniit on varustatud ogaga, mis tungib ohvri kehasse, põhjustades üldist või siis kohalikku mürgistust. Teise tüübi niit mässib end ohvri ümber. Samuti on olemas kõrverakud, mis kleebivad ohvri enese külge. Neid kasutavad hüdralased ka ajutiseks kinnitumiseks edasiliikumisel. Ta elab puhtaveelises veekogus.Hüdra kinnitub taimedele vm. veealustele esemetele tallaga. Ta võib liikuda aeglaselt ühest kohast teise. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees. TOITUMINE Hüdralased toituvad mitmesugustest veeloomadest, kes on piisavalt väikesed selleks, et hüdralased need nahka panna võiksid
Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest
ameeriklane Walte Hunt Ameerikas esimese õmblusmasina, mis ka töötas. W.Hunt ei patendeerinud oma leiutist kunagi. Põhjuseks oli tal usk , et selline masin tekitab suure töötuse ja masside rahutused. 1846 aastal patendeeris Ameerikas esimese masina Elias Howe. Tema masina puhul oli revolutsiooniline see, et masin kasutas kahes erinevast kohast suubuvat niiti ning silmaga nõela. Nõel viis niidi kangast läbi ning teine niit omakorda tekitas siis aasa. Selline niitide sidumise tehnika on kasutusel tegelikult tänaseni. Howe masin töötas hoides kangas spetsiaalses raamis vertikaalselt. Tegelikult polnud see algeline masin eriti otstarbekas. Kahjuks aga ei leidnud tema leiutis laiemat kasutust, ning mees pöördus tagasi Inglismaale, et oma masinat täiustada. Suur oli tema üllatus kui ta paari aasta möödudes taas Ameerikasse naasis. Tema leitatud masina olid ,,üle võtnud" mitmed leiutajad
Siis tuli külm ja varbaid pures, kalad kottides. tuul kibedasti nahutas. Ent temal oli ainult mure, Jalgades veel tuuleõõts, kuis uusi asju mahutab. näod parkund ees. Nii nad läksid vaikides mööda maja eest. Nagu hõbedane särg nende taha jäi KARU TALVELAUL pikast päevast puhkav järv, Ellen Niit valget vaikust täis. Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund. Sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Kuulatama jääb siis kodukäija äkki, Mis teeks karu keset tuiske, sahtlisse poeb peitu, kui tal pole suuski, uiske, välgutades päkki. kui tal pole kelku, saani ega saanisõiduplaani?! Pole karul karupükse,
Käina Gümnaasium Kairo Kuuse, Marleen Pahtmann Tänavaküsitlus Juhendaja: Urve Niit 2011 Jaanika Puusepp: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline sõber. Soovime teada Teie aramust." ,,Milline on tõeline sõber?" ,,Ma arvan, et õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu, usaldusväärne, ning igavene..." ,,Kas mõni sõber on Teid reetnud?" ,,Jah on küll reetnud." ,,Mida Te sellest õppisite?"
Saare murre Saarte murret on uurinud Paul Ariste, Helmi Neetar, Enn Koit, Varje Lonn, Ellen Niit, Juhan Peegel jmt. Saare murde keeles tekst Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab
Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kuni 4 m kõrguseks, India, Bangladesh, Tai Lina: Vahemeremaad (Mesopotaamia), palju päikest, pinnas niiske ja viljakas, isekülv, paras– ja lähistroopilises vöötmes, Usa, Hiina, India
teostuse ja kõrge kunstilise taseme poolest väga kõrgelt. Pitse on maailmas tuhandeid ning kõigil neil on oma köitev ajalugu ja saamislugu. Uurimustööna tutvustame teile x erinevat pitsiliiki. Kuna paljud pitsid on vajunud unustustehõlma ning tänapäeva tehnika on need välja tõrjunud, siis valisime välja tuntumad. Niplispits Niplispits ehk pulgapits ehk padjapits on põimimise liik , kus niit on keeratud lühikestele puust, luust või metallist niplispulkadele ja põimimine toimub spetsiaalsel padjal. Põimimisel kasutatakse ainult kahte põhiliigutust niidi ristamine ja keerutamine. Niplispitsi algust on raske määratleda nii ajaliselt kui kohaliselt. Osa autoreid arvab, et pitsi tegemine algas juba Vanas Roomas. Nende arvamus põhineb leitud väikestel silindritel, mis meentuavad niplamise pulka. Kindlad
soojusliku tasakaalu võrrand on Q1+Q2+Q3+...+Qn=0. Keha poolt juurdesaadud või äraantud soojushulka saab arvutada valemiga Q=mc(t2-t1) m- keha mass c- erisoojus t1-algtemperatuur t2-lõpptemperatuur 2. Töö eesmärk: Metallist silindri erisoojuse määramine ja selle põhjal silindri materjali kindlakstegemine.. 3. Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonilised kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha veest väljavõtmiseks, erisoojuste tabel. 4. Töö käik: Ühendage kann vooluvõrku, et töö ettevalmistamise lõpuks vesi juba keeks. Kaaluge kalorimeetri sisemise anuma mass algul, ilma veeta ja seejärel koos veega. Kalorimeetris peab külma vett olema, nii palju, et katsekeha oleks täielikult kaetud (1/3 kalorimeetri kõrgusest). Mõõtke vee temperatuuri täpsusega kuni 0,5o . Kaaluge keha, asetage see keevasse vette ja hoidke seal umbes 5 minutit.
püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. 2006/2007 aastal toodeti maailmas 25 miljonit tonni puuvilla. Suurimad puuvillatootjad on Hiina (27%), Euroopa Liit (21%), USA (19%) ja India (18%). Lääne-Aafrika riigid toodavad 7% maailma puuvillast, mis on peamine sissetulekuallikas sellistele riikidele nagu Mali, Burkina Faso, Benin. Hinnanguliselt sõltub otseselt puuvillatootmisest 10 miljonit inimest
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele. Thomson, K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A. Baltin/T. Niit, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 120-121. Thomson, K. (2005). Eneseteostus: kas terve või kahjustatud psüühika? Kogumik "Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas" (ilmumas). Vadi M. (2004).Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE II TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1
või karjatatud loomi, näiteks: · Puisniidud · Soostunud niidud · Sooniidud · Lamminiidud · Aruniidud Kas Eestis on ka looduslikke niite? · Looduslikult tekivad niidud laiudele ja rannikutele, mis neotektoonilise maakerke tõttu merest välja kerkivad. · Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus ei ole puude kasvuks sobivaid tingimusi.: · 1. Iga-aastased üleujutused- tekivad lamminiidud · 2. Liiga kuiv kasvukoht- looniidud Mis on niit? · Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. · Kui niidul kasvab 10-50% puid ja põõsaid, on tegu puisniiduga. · Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud nelja suurde rühma: · 1. Aruniidud · 2. Lamminiidud · 3. Rannikuniidud · 4. Soostunud niidud Millised taimed kasvavad niidul? · Niidutaimed on enamasti valguslembesed taimed. · Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised.
Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustund, ei kustu inimestel? Eluhelbed Betti Alver Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. 20 Karu talvelaul Ellen Niit Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund, sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Mis teeks karu keset tuiske? Karul pole suuski, uiske. Pole karul kelku, saani ega saanisõiduplaani. Pole tal ka karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaene koopaasukas, tal ainult karukasukas! Kevadkuul Ellen Niit Kippadi-kõppadi kuldsed kingad, sihva-sahva siidist saba: paistab päike,
kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli
traditsioonilise lapitehnikas koti. Ligikaudne ajakulu: 4 h Vajaminevad vahendid: Pealisriie – kirju puuvillane kangas (32x32 cm, 2 tk) või erinevatest kangastest lapid (9x9 cm, 32 tk) Kotisuu riie – kirju puuvillane kangas (20x32 cm, 2 tk) Voodririie – kirju või ühevärviline kangas (32x32 cm, 2 tk) Villast või puuvillast lõnga paelte punumiseks (1 m jupid) või valmis nööri (90 cm, 2 tk) Õmblemistarvikud – nööpnõelad, niit, käärid, õmblusmasin, joonlaud Detailne juhend Kihnu vardakoti valmistamiseks koos fotodega on leitav ka raamatust „Noppeid Kihnu näputööst“, autor Ingrid Uus. Tööetapid: 1. Kuna traditsioonilised Kihnu vardakotid on õmmeldud lapitehnikas, on soovituslik õmmelda koti pealiskangas kirjudest sitsilappidest. Kõige paremini sobivad täispuuvillased väikesemustrilised kangad (eriti lille- ja neerumustrid). Soovi korral
toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. Toiduvõrk-omavahel seotud toiduahelad. Ökoloogiline tasakaal-ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna. Elurikkus e. Bioloogiline mitmekesisus-liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas. Näited Liik: üks seitsetäpp lepatriinu Populatsioon:mitu seitsetäpp lepatriinut Kooslus: ühe metsa kuused Ökosüsteem: üks niit Konkurents: tiigrite võitlus toidu pärast Sümbioos: sipelgas ja lehetäi Koloonialisus:rohtlahaukurid Parasitism: viljalutikas on taime parasiit, kes toitub taimemahlast Kisklus: metskitsed võivad langeda huntide roaks Toiduahel: Aedmaasikas➔nälkjas➔laanepüü➔hunt Laused Eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt viljakaid järglasi ei anna. Populatsiooni moodustavad näiteks ühes metsas elavad hundid.
1. Millised järgmistest näidetest on seotud millegi võnkumisega: a) hakklihamasina väntamine; b) nätsu närimine; d) pendelteatejooks; g) käsisaega saagimine? 2. Millised kehad kuuluvad võnkesüsteemi, milles saab võnkuda niidi külge seotud kivi? Kivi, niit, hoidev ese 3. Too näiteid vabalt võnkuvatest kehadest. Vedrupendel, niitpendel, pillikeel 4. Too näiteid sundvõnkumistest. Millised välised jõud neid esile kutsuvad? Pendli ja vedrupendli võnkumine, õmblusmasina nõela ja autokolvi võnkumine. Pendli paneb liikuma inimene, autokolvi paneb liikuma plahvatus mootoris. 5. Vedru otsa riputatud raskus teeb kolme minutiga 360 võnget. Arvuta võnkumiste periood ja sagedus. 6. Niidi otsa riputatud kivi kallutati tasakaaluasendist 10 cm kõrvale ja pärast lahtilaskmist tegi see esimese minuti jooksul 80 võnget. Leia kõik seda võnkumist iseloomustavad suurused. 7. Keha teeb igas minutis 12 võnget. Arvuta selle võnkumise faas hetkedel 2,5 s ja 10 s...
Tallinnast pärilt. Õppis Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas. Olu panga ning sõjaväe ametnik. Teda arreteeritakse kuna otsis kontakte inglastega. Lõpetas ülikooli peale vanglat. Temast saab kohe õppejõud. Pärast siberist tulekut hakkas kirjutama. Töötas ajalehtede jaoks. Kirjandusse tuleb luuletajana. Edasi kirjutab proosat-ajaloolistel teemadel. On kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusjutte. 3 korral abielus olnud, viimane E. Niit. Lapsed on tal väga edukad. Ta ei saanud enda jaoks olulistest asjadest kirjutada ning kirjutas seetöttu minevikust. Tema põhiteos oli "pöördtoolitund". Kirjutas palju linnast, kuna oli linna inimene. Tegi ka palju keelelisi ekperimente. Tema teosedon ka "kolme katku vahel" ja "wikmani poisid.". teda on palju tõlgitud. Kirjutas Lennart Merele mälestus kõne. Paul Erik Rummo 1942 Sündis Tallinnas. Õppis filoloogiat tartu ülikoolis
jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N .SI-süsteemi mõõtühik W vatt . 3. Elastusjõud- esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Gravitatsioonijõud- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha , mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne , siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. 4. Mehnaaniline töö- on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul khea poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Töö= jõud*teepikkus. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö on seda suurem, mida suurem on kehale rakendatud jõud ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse
meetodil. Viimistluste terminid KULUNUD VÄLIMUS Toode on töödeldud spetsiaalse viimistlusega, mis annab rõivale unikaalse välimuse. POLÜMEERIDEGA LAMINEERIMINE Mida paksem kangas, seda tihedam polümeeri kiht. Õhu läbilaskvus väheneb, aga kaitse määrdumise eest suureneb. Riidesordid Buklee – mahuline, pehme ja sõlmelise pinnaga materjal, mis on kootud bukleelõngast.Kujutab endast efektlõnga, kus üks niit on keritud laineliselt ümber teise- karkassniidi- nii, et esimeset tekivad aasad ja sõlmekesed. On hinnatud kui kostüümi materjal. Changeant – kanga tüüp, kus kanga värv ja välimus muutuvad sõltuvalt vaatamise nurgast. Šantungriie – labasekoeline siidist kleidiriie, kodukootud välimus. Riidesordid Šakaarriie Šenill – kootud šenilllõngast, mis on efektlõng. Väiksem vastupidavus. Twiid
100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal nii, et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardiststardipakult. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt Berliinis, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal Fayettevilles. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner Indianapolises, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006 Göteborgis. Edukamad sportlased maailmas: Gail Davers (kahekordne olümpiavõitja), Maurice Greene (kolmekordne maailmameister) ja Usain Bolt(rekordiomanik). Eesti tuntuimad on Marek Niit (rekordiomanik), Mikk Pahapill ja Erki Nool (kümnevõistlejad).
Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest Loomingu ülevaade Romaanid
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
Koloonias on nad ühendatud tsütoplasmaväätidega (See aitab neil koos töötada, et nad saaksid kergemini ujuda sinna, kus on soodsamad tingimused). · Ehituselt ja eluviisilt on koloonialine kerasviburlane üheks vahevormiks ühe- ja hulkraksete vetikate vahel. · Nad pole võimelised kasvuperioodil paljunema. Hulkraksed vetikad NIITJAD ROHEVETIKAD Vesijuus · Kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades. · Selle üksik niit on mikroskoopiline. · Tavaliselt kasvab koos sadu vetikaid. · Kinnituvad otsa pidi veealustele esemetele ja lehvivad veevoolus. · Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast. · Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Keermikvetikas · On ka niitvetikas · Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad · Nende niitjas tallus on harunenud.
Selline mägine maastik raskendab aga kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust, samuti ei saa tegeleda mägistel aladel põllumajandusega. Prantsusmaal on mitu suurt ja veerikast jõge: Seine, Loire, Garonne ja Rhône. Enamikku Prantsusmaast katab põllumaa. Suur osa maast on ka karjamaa ja mets. Suurim metsaala paikneb Põhja-Prantsusmaal, Püreneedest lõunas, Biskaia lahe ääres. Looduslikke karjamaid ja istandusi on vähe. Taimkattest moodustab suurima osa laialehine mets ja niit, seejärel mets ja põõsastik ning okasmets. Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets. Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel. Prantsusmaa asub merelises parasvöötmes, ainult väike osa Lõuna-Prantsusmaast ulatub merelisse lähitroopilisse kliimavöötmesse. Parasvöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad
eesti murrete silmapaistev uurija ning kauaaegne õppejõud. Mari Must (1920 Tartu 2008 Tallinn) oli murdekogumise ja -uurimise korraldajaid TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ning Emakeele Seltsis. Ta oli fonoteegi rajaja (1957), murdesõnaraamatu koondkartoteegi loojaid (195263) ja EMS-i käsikirja koostamise suunaja. Kirjandust Murdeplaate Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja Kendla, Mari. Kirderannikumurde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. kohanimed. 2., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. Kendla, Mari. Võru murde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. Kask, Arnold. Eesti murded ja kirjakeel. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 16. Viikberg, Jüri. Eesti murdeplaat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Tallinn: Valgus, 1984.
Mustas ja pruunis värvis on selgelt näha kõigi Töö eesmärk: Uurida viltpliiatsi värvainete koostist. kolme värvaine esinemist. Roheline koosneb sinisest ja kollasest Töövahendid: kromatograafiline paber (Watman), eluent ehk vooluti: värvainest. Tumesinise ja lilla vahe esineb punase ja sinise värvaine etüülatsetaat, vesi, 25% NH3 vesilahus, viltpliiatsid, niit, nõel, harilik erinevates kogustes. Lillas viltpliiatsi värvis on rohkem punast ning pliiats, joonlaud, suletav klaasinõu. tumesinises rohkem sinist. Töö käik: Kromatograafilisest paberist lõigatakse 20x20 cm suurune tükk. Mõõtmised teostatakse nii, et alt äärest mõõdetakse 2 cm ning tõmmatakse hariliku pliiatsiga õrn joon ehk nn stardijoon. Stardijoon jaotatakse nii, et 0,9 cm viltpliiatsi joont ning 1 cm vahet, nii mahub
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus.
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registre...
1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- keh...
Krista Tosso 26.11.1966 naine Sügis Kaljukits Külli Siirak 23.07.1965 naine Suvi Kaljukits Allan Hunt 5.05.1986 mees Kevad Kaljukits Henn Lasn 30.09.1961 mees Sügis Kaljukits Marek Vassiljeva 29.05.1981 mees Kevad Kaljukits Tõnu Martverk 5.03.1968 mees Kevad Kaljukits Anna Saar 16.07.1982 naine Suvi Kaljukits Angelika Laidvee 9.02.1960 naine Talv Kaljukits Kristina Niit 12.01.1988 naine Talv Kaljukits Allan Miron 11.08.1951 mees Suvi Kaljukits Tanel Kaasik 21.03.1985 mees Kevad Kaljukits Signe Miron 8.11.1955 naine Sügis Kaljukits Lea Reinhold 29.06.1988 naine Suvi Kaljukits Oliver Liisma 19.06.1986 mees Suvi Kaljukits Indrek Jaanus 17.06.1976 mees Suvi Kaljukits Jaagup Valmra 24.07.1981 mees Suvi Kaljukits Jaan Palu 28.02.1981 mees Talv Kaljukits
Giljotiinkääridega sirgeks töödeldud spooni tükid ühendatakse omavahel koostamispinkidega, millede tehnilised andmed on toodud tabelis. Koostamispinkide tehnilised andmed. Näitajad. PC-9 "Kuper" "Torvegge"LK-68 "Raute" NSVL Saksa Saksa Soome Ribade ühendamise moodus Liimi niit Termoak- Liimi niit tiivne liim 10 Ühendatavate spooniribade mõõdud, mm maksimaalne pikkus ei määratleta 1850 1730 minimaalne laius 60 - - - maksimaalne paksus 3,8 3,0 - 4,0
looduses või laboratoorsetes tingimustes aga viimasel ajal ka vastavate arvutimanipulatsioonide abil. Näiteks on saadud, et makrelli puhul on see koefitsient 0.1, heeringaliste puhul 0.11-0.12, tursa puhul 0.13 ahvena puhul 0.14 ja lesta puhul 0.16. Niidi diameeter (d, mm) ei mõjuta nakkevõrgu puhul mitte ainult selle tugevust ja vastupidavust vaid mõjutab oluliselt ka püügi efektiivsust. Viimasele mõjub samuti ka se, kas niidikis on monokiud, punutud niit või hoopis monofilamentkiust niit, erinevused leiavad aset eriti nn. pehme kehaga kalade püügil (näiteks vimb). Teisalt sõltub kala regeerimine nakkevõrgule samuti otseselt kasutatatav niidi nähtavusest, mistõttu loogiliselt peaks olema niit niiivõrd peenike, kuivõrd see mehaaniliselt on mõeldav. Tegelikult mõjub siin lisaks nähtavusele aga ka niitide poolt tekitatavd hüdrodünaamilised väljad, mis sõltuvad niidi materjalist ja struktuurist ning ka rakenduskoefitsientidest (pingetest niitides)
n n 2
võrdlemist.
Algoritmi ajaline keerukus halvimal juhul W(n)=n võrdlemist.
Asümptootiline hinnang f(n)=O(n).
Ülesanne: koostada skeemprogramm ja C++ kood kogu probleemi lahendamiseks.
Esialgu teha kõik töö main funktsioonis (lihtsuse mõttes) hiljem teha alamfunktsioon
otsingu realiseerimiseks. Lähteandmetena kasutada juhuslike arvude massiivi (pikkus
valida niit et aeg ei tuleks null). 2.4 GHZ AMD-l osutus piisavalt suureks juhuslike
arvude massiiv pikkusega 1 miljon elementi.
Programmi tööaja leidmine
Uurime kui kaua kulub aega algoritmi täitmiseks (C++ kood):
#include
Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G. Komplementaarsus lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A+T ja C+G Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. Iga inimese rakus on 3m DNA-d ehk 6 miljardit nukleotiidi. Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna vaid jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele nagu niit niidirullile. Geen on DNA lõik , mis määrab ühe valgu aminohappelise järjestuse. Igal liigil on rakus kindel arv kromosoome. DNA replikatsioon- DNA omadus iseennast taas toota (e. DNA kahekordistumine). DNA on päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist. DNA polümeraas on ensüüm (valk) mis viib läbi DNA replikatsiooni. Harutab lahti vesiniksidemed, toimub DNA komplementaarsuse alusel (replikatsioon). Kromosoomid on rakutuumas
ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
