Metallide korrosioon ja korrosiooni kaitse Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub suurel määral niiskusest. Terase kokkupuutumine õhuga, mille suhteline niiskus on ligikaudu 60%, põhjustab korrosioonilaikude teket. Kui õhu niiskustase jääb vahemikku 60 kuni 100%, on korrosiooni areng märksa kiirem. Õhuniiskuse hoidmine tasemel 45-50% kaitseb raudmetalle korrosiooni eest. Suhtelise niiskuse ja korrosiooni vaheline seos on näidatud graafikul . Korrosiooni kaitse: ' Metallide värvimine ' Oksüdeerimine ' Metallkatte kasutamine -Katoodkate -Anoodkate ' Protektor kaitse ' Elektriline kaitse
BETOONIÕPETUS kuupäev 04.04.2014 Laboratoorne töö nr. 7 Töö nimetus: Niiskuse mõju betooni omadustele rühm ees- ja perekonnanimi õpperühm 1. Tsementmördi koostis Niiskus Liiva Vee Katse nr Tsemendi mass, W=v/Ts mass, g mass, g g õhuniisku 100% s
Hooldustööde üldised põhimõtted Hooldustööde eesmärgiks on auto töökorras hoidmine, õigeaegne kontrollimine, reguleerimine ja õlide vahetus. Hooldus on oma ettenähtud läbisõidu järel kohustuslik. Hooldustööd sisaldavad kõige üldisemas plaanis: • Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu. • Osade õigeaegset vahetamist(sõiduki vanusele ja • Lisakontrollimised kahe hooldus käigu vahel vedelike lisamine läbisõidule) (N: õli, jahutusvedeliku ja aknapesuvedeliku lisamine). • Testsõit. • Õli vahetus ja kontroll • C-hoolduse puhul asendusauto teenus. • A-teenuses: heitgaaside saasteainete kontrolli, bensiinimootoriga ning diiselmootoritega sõidukite kütusefiltri puhastus. Näitena toodud hoolduste süsteem garanteerib, et tootja poolt määratud toimingud ka teostatakse sõidukile. A-hooldus: 15000km v. 1.a ...
Pruunmädanik - Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks. 16. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks? Peab olema vastav niiskus ja temperatuur ,et mikroorganismid areneksid ,mis tekitavad seenkahjustusi. Mädanikseente kasvueeldused sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest:Mädanikseenete kasvutingimused on temperauuril vahemikus 0-30 ,kus puidu niiskus on 18-120%. 17. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. Puidu kõikvõimalik korrosioon(mädanemine). Valgus põhjustab
kvaliteeti. Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Oksad rikuvad puu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloos, ligniit, rakkude sisu jne). Seente arenguks on vajalik niiskus üle 18%. Kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temp seente arenguks on 20-35 OC. Alla 0 seente areng peatub, üle 60 OC enamus seeni hävineb. Vees seened ei arene, sest vajavad õhuhapnikku. 15. Kuidas kaitstakse tüüpiliselt puitkonstruktsiooni tule eest? Puidu süttimistemperatuur on ca 280OC. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid:
Tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), plaatideks Deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi Korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), pindaktiivsed ained ja tärklis PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID KIPSPLAADI KASUTAMINE KIPSPLAADI KASUTAMISE ERIPÄRAD Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel Kipsplaati ei soovitata kasutada kohtades, kus keskkonna
all asuva soojustusmaterjali katmine, kui ka niiskuse mõju eest. Välisseina vooderdusmaterjali vajatakse peamiselt puit- ja metallkonstruktsiooniga ehitisteks. Vooderdusplaat Fiberock, need taluvad tuulekoormust kuni 1,4 KPA. Tulekindlad kipsplaadid on mõlemalt poolt kaetud veekindla paberiga. Paber aitabki tasandada soojustusseina. Tähtis on see, et paber oleks hästi hingatav ja ei laseks läbi veeauru. Tiheda materjali korral võib niiskus hakata tema pinnal kondenseeruma ning kasu asemel tuleb kokku puutuda niiskuskahjustustega. VAHTPOLÜSTÜREEN VÕI MINERAALVILL. Seinte soojustamiseks võib kasutada vahtpolüstüreeni-EPS või penoplasti. Arvestama peab sellega, et tellistest ja paneelidest ehitatud puhul tuleb soojustusmaterjal panna kindlasti hoone välisseina. Polüstüreenplaatide eeliseks on odavus, paigaldamise kiirus ja lihtsus, kuid nendega soojustamisel tuleb sein kindlasti eelnevalt ette valmistada
teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Tüvi on umbes 30 cm pikk, lehed on laiad, nahkjad ja lihakad. Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee erinevalt mõnedest teistest liikidest, kes on väga kapriissed. Peamine ilu on selles, et õitseb kodus igal aastaajal ning pikka aega, isegi kuni 4-5 kuud. Temperatuur ja niiskus Kuuking vajab niisket ja sooja keskkonda. Aeg-ajalt võib taime piserdada, eriti keskküttega ruumis, sest taim vajab palju õhuniiskust. Temperatuur on soovitav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Õiepungade tekkimisel võib hoida jahedamas, 15-17 kraadis ruumis paari nädala vältel. Mitte jätta tuuletõmbe kätte. Valgus Kuuking nõuab valget kasvukeskkonda, kuid samas ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes, sest muidu tekivad lehtedele laigud
rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid.
TUNDRAVÖÖND OKASMETS ROHTLA KÕRB-JA POOLKÕRB TROOPIKA 1.Madal temperatuur 1.Jahe niiske kliima 1.Kontinentaalne 1.Aurumist rohkem, kui 1. Kuum niiske 2.Aurumine väike 2.Sademed ületavad kliima sademeid. 2.Sademeid rohkem, kui aurumise 2Aurumine=sademed 2.Temperatuur kõrge aurumist Üles sulavas osas liig- Keerulise ehitusega Soodsad tingimused On kestnud kõige niisketes oludes väga mullad(niiskus). mulla tekkeks. kauem(2mil a).Mullakiht aeglane 6-10m. Aluste ja ränu vaene, Fe ja Al-oksiidide ...
immutussügavus Konstantse kaalu saavutamisel kaalutakse niiskussektsioonid ja arvutatakse algniiskus Töö aruanne: Töö eesmärk Töö käik ja tulemused Töötulemuste analüüs 2 Katsetulemused Immutusaine neeldumine Immutussügavus, mm Puit Niiskus Algkaa Lõppkaal, Kasv, lg g Kasv, g % Min Max Kesk Mänd 18,99 509,29 928,77 419,48 82,37 2 läbinisti Haab 8,97 476,43 736,42 259,99 54,57 1 25 13 Kuusk 24,59 647,31 735,14 87,83 13,57 1 10 5,5
3 slaid Kuumusest tekitatud stress Füüsiline pingutus Halv kohanemine ilmastikutingimustega 4 slaid Hüpotermia (alajahtumine) temperatuur, mis on madalam organismi normaalsest temperatuurist. Õnnetustekkeline hüpotermia põhjus- liiga pikaaegne viibimine külmas ja niiskes keskkonnas 5 slaid Hüpotermiad võivad vallandada mitmesugused välised tingimused: kõrge temperatuur suur niiskus kuumuskiirgus või muutused organismi sisekeskonnas: infektsiooni toimel põletiku tõttu 6 slaid Operatsiooniga seotud hüpotermia Hüpotermia võib tekkida ka tavalise operatsiooni tõttu, kui suur kehapind on paljastatud ning kui patsiendile manustatakse intravenoosselt hulgaliselt verd või muid vedelikke. 7 slaid Hüpotermiale iseloomulikud jooned Hästi kaetud kehaosad tunduvad katsudes äärmiselt külmad
1- ja 3- rakuline mudel. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon - õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 3-rakuline tsirkulatsioonimudel 18. Maakera veevarud. Veeringe. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn. väikese veeringe
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks ning põlevad sarnaselt puuvillale. Viskooskiu omadused: - imab niiskust kuni 35% omaenese kaalust, ilma et ta tunduks märg. Sellega kiud paisub ja lüheneb; - kortsub tugevalt; - hea soojusjuhtivusega. St kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde; - kuna kius puuduvad õhuruumid, siis on kangas suhteliselt raske ja hea langusega; - hallitusele vastuvõtlik; - väike tõmbetugevus ja halb vormihoidvus; - ei elektriseeru. Hooldus: Peske viskoosi alati õrna pesu jaoks mõeldud pesuprogrammiga. Ärga pange pesumasinat liiga täis. Kasutage õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Peske viskoosi kuni temperatuuril 40 ºC. Toote etikett informeerib Teid õigest hooldamisest.
1) Nõmmemets ülekaalus on mänd, muld pigem viljatu(liivane muld), ning rindeid on Puhmad, samblad/samblikud ning puurinne 2) Laanemets Viljakam muld, puurinne, rohurinne, samblad/samblikud 3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele,
värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud hoonetes kasvamiseks ning kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti ja jõudsalt, kattes nii anorgaanilisi materjale (nt klaas, metall) kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale. Tema kasvuks peab puidu niiskussisaldus olema vähemalt 25%, optimaalne niiskus on 30-40% ja temperatuur 18-23°C. Tema tunnusteks on kopituslõhn ruumides, niiskuslaigud krohvil või tapeedil, pehkinud põrandad või seeneväätide olemasolu ja puidu lagunemine pruunideks kuubikuteks. Väga väikesed seeneeosed kanduvad õhus kergelt edasi ja suure koguse sissehingamise korral võivad tekitada allergiaid kahjustada kopse. Seened eelistavad üldiselt okaspuu puitu. 3 Valgemädanik
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Igal erialal on ohud, pole sellist eriala, mis on täielikult turvaline. Suurel määral saab loetleda tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa välja tuua, et töö on täielikult ohutu. Igal tööandjal on kohustus tagada tervsilik ja ohutu töökoht. Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohut...
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, ...
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Marken Nisu MT214 Tartu Kutsehariduskeskus Mis on ristvineer? Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihti...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Rauno Härgin Plaatmaterjalide eristamise ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Tartu 2012 Ristvineer Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte. Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palg...
Loodusõpetus 7.klass Ained ja segud Mõisted. 1.aatom-on üliväike aineosake,mis koosneb aatomituuumast ja elektronidest. 2.aineosake-on aine väikseim osake,kas aatom või molekul. 3.destilleerimine-on vedeliku eraldamine lahusest aurustamisel ja auru järgneval veeldamisel. 4.filter-on poorsest materjalist keha,mida kasutatakse kübemete eraldamiseks vedelikust või gaasist. 5.filtrimine-on vedeliu või gaasipuhastamine kübemetest. 6.küllastunud lahus-on lahus,milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 7.küllastunud niiskus-on antud temperatuuril suurim veeauru kogus õhus. 8.lahus-on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. 9.lahusti-on aine,milles teatud teine aine lahustub,nt vesi, milles lahustub keedusool. 10.lahustuv aine-on aine,mis on ühtlaseltjaotunud mingis teises aines. 11.molekul-on aatomitest koosnev aineosake. 12.niiske ...
41. Elektrilised gaasikoostise andurid (O2, CO ja CO2 sisalduse mõõtmiseks). Elektrilistel gaasikoostise andurid on kompenseeritud mõõteskeemiga magnetilised gaasianalüsaatorid, mis kõrvaldavad lisavea töövoolu kõikumisest ja välistingimuste muutumisest. Kompenseerimine põhineb mõõtesilla ja võrdlussilla kasutamisel. Kas ikka on? Õhu niiskuse mõõtmine 42. Mõõtmise füüsikalised alused. Psühromeetrid, hügromeetrid. pbar=pveeaur+pkuiv õhk Abs niiskus - 1m3-s niiskes õhus sisalduv veaauru mass grammides. Suhteline niiskus - õhu absoluutse niiskuse suhe küllastunud õhu absoluutsesse niiskusesse p veeaur = ,% p küllastunud veeaur Tehniline niiskus - veeauru mass niiskes õhus, mis tuleb 1 kg kuiva õhu kohta M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg
41. Elektrilised gaasikoostise andurid (O2, CO ja CO2 sisalduse mõõtmiseks). Elektrilistel gaasikoostise andurid on kompenseeritud mõõteskeemiga magnetilised gaasianalüsaatorid, mis kõrvaldavad lisavea töövoolu kõikumisest ja välistingimuste muutumisest. Kompenseerimine põhineb mõõtesilla ja võrdlussilla kasutamisel. Kas ikka on? Õhu niiskuse mõõtmine 42. Mõõtmise füüsikalised alused. Psühromeetrid, hügromeetrid. pbar=pveeaur+pkuiv õhk Abs niiskus - 1m3-s niiskes õhus sisalduv veaauru mass grammides. Suhteline niiskus - õhu absoluutse niiskuse suhe küllastunud õhu absoluutsesse niiskusesse p veeaur = ,% p küllastunud veeaur Tehniline niiskus - veeauru mass niiskes õhus, mis tuleb 1 kg kuiva õhu kohta M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg
Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust oleneb taimede tihedus pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik avaldavad mõju saagi suurusele ja kvaliteedile, seepärast on õige (optimaalse) külvisenormi järgimine väga oluline. Külvisenormi mõjutavad ka seemnete kvaliteet, sordi iseärasused, mullaviljakus, külvitööde kvaliteet ja saagi kasutamise eesmärk. Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms.
pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel. Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt.
Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laakide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal, mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega. Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk põrandaalustesse konstruktsioonidesse kusagilt sisse ning kusagilt välja pääsema. Ühe tuulutusava korral õhk ei liigu. Seda asjaolu silmas pidades tuleb teada, et tihti on hoonel ka kandvate vaheseinte ja küttekollete all vundamendid, mis takistavad õhuliikumist põranda all. Seinad Seinte puhul jaguneb probleemistik kaheks.
kontrolljalg. 2) Iminappade ebakvaliteetne töö. Vahetada iminappade kummid või süstemi kulunud osad, kontrollida tuleb nende puhtust ja kvaliteeti, vajadusel puhastada neid. Kõrgus tuleks iminappadel reguleerida nii, et kummid puudutaksid õrnalt pealmist poognat. Kontrollida iminappade liikumise ja vaakumi tekkimise sünkroonsust. Vajadusel parandada vead. 3) Paber on laetud staatilise elektriga Kontrollida õhuniiskust paberilaos ja trükitsehhis. Vajadusel viia niiskus vastavusse trükitehnoloogiliste nõuetega. Võimaluse korral paigaldada suruõhukanalisse ionisaator staatilise elektri neutraliseerimiseks. 4) Poognad on külgede puhastamisel või lõikamisel kokku kleepunud. Tuleks teritada lõikamismasina nuga ja poognad uuesti lahti lüüa, kontrollides, et poognad et poognad ei oleks enam kokku kleepunud. Ebaõige poogna eraldamine paberivirnast
Soojuskiirguseks nim sellsit kirigust mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest. Valgus- elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380..760nm. Gammakiirgus- kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus Kuidas tekib udu ja tema liigid- udu on pilv, mis puutub vastu maapinda. Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustavad, kui veeosakesed kondenseeruvad kondensatsioonituumakestele. Kiirguslik e radiatsiooniline udu- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jaheneb nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb keskpunktini, siis lagab kondenseerumine ehk udu tekkimine. esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalates niisketes kohtades. Adektiivne udu- tekib sooja niiske õhumassi
Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskkonna) tingimused erinevate tingimuste koosmõju SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud Laia ökoloogilise amlituudiga liigid - eurütoopsed. Võivad elada erinevas biotoobis (mänd niiskus, tuvi...). Kitsa ökoamplituudiga liigid stenotoopsed (stenofaagid bambuskaru (hiidpanda) toit on limiteeriv tegur). Sünökoloogia - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluste vahetus e. Suktsessioon Kliimaks - suktsessiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna; Tootjad (produtsendid) saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad
Terase erisoojus 𝑐𝑡 = 0,465 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Katla(terase) mass 𝑚𝑡 = 410 𝑘𝑔 Vee algtemperatuur 𝑡1 = 26,69 ℃ Vee lõpptemperatuur 𝑡2 = 87,38 ℃ Puidu(lepp) ehk kütuse mass 𝑚𝑝 = 7,26 𝑘𝑔 Puidu niiskus 𝜑 = 20% Temperatuuri muut ∆𝑡 = 𝑡2 − 𝑡1 = 87,38 − 26,69 = 60,69 𝐾 Kasuteguri leidmiseks tuleb jagada tegelikust temperatuuritõusust arvutatud soojenemise energia puiduga katlasse asetatud energiaga. Arvutame vajamineva energia hulga
Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude toimel vett, eelduseks vaba vee olemasolu. Kirjeldatakse materjali niiskuse abil. Materjali niiskus materjalis olev vee massi suhe kuiva materjali kaalu Gimm-Gkuiv w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3.
süsteemi korrastamatus ehk kaos. Entroopia iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust: mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Entroopia on suurus, mis iseloomustab TD-lise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust: mida tasakaalulisem on süsteem, seda surem on entroopia. Entroopiat mõistet kasutatakse ka TD II printsiibi sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate protsesside käigus. ABSOLUUTNE JA RELATIIVNE NIISKUS Õhuniiskus on nähtus, mis seisneb selles, et õhus leidub alati suuremal või vähemal määral veeauru. ABSOLUUTSEKS NIISKUSEKS nimetatakse ühes kuupmeetris õhus sisalduvat veeauru massi grammides ehk õhus leiduva veeauru tihedust =m absoluutne niiskus antud temperatuuril 1g/m3 V m õhus leiduva veeauru mass 1g V ruumala 1m3
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = ...
Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannKõrbed on maa kõige kuivemad paigad ja eluks ebasobivad Sahara lõrb laieneb iga aasta Walesi suuruse maa-alavõrra. Maailmas on kuus kuuma kõrbe ja neli külmemat kõrbe. Kuidas tekivad kõrbed. Kõrbed tekivad kliimamuutuse tagajärjel.Kui mõned aastad vihma ei saja ,jäävad vaid üksikud taimed ellu.Tuul puhub viljaka pinnase minema.Enamik kõrbi
deformatsioonid (puidu lõhenemine, liimühenduste katkemine, viimistluskihi irdumine, vigastusd kattematerjalidel jne). Liigkuivus on iseloomulik kütteperioodil väikese kubatuuriga uutes elamutes, mille ehituskonstruktsioonides on kasutatud mittehingavaid materjale (plastikaknad, vesialuselised kattevärvid jne) On ebasobivad kunstiteoste s.h. muusikariistade hoidmiseks. Vajalik kindlasti õhuniisutusseade, mille odavamate mudelite kasutamine on kahjuks ebamugav. Liigne niiskus (70% ja üle selle). Puidu rakkudes olev ligniin tõmbab endasse ümbritsevast õhust niiskust, puidurakud täituvad veega, paisuvad ja selle tulemusel suureneb puidu ruumala. Puidu paisumisel tekivad kõmmeldumised (sirged tasapinnad kaarduvad), võivad puruneda konstruktsiooni hoidvad tapikeeled ja liimühendused. Tekib soodne elukeskkond kahjurputukatele ja seentele. Väiksemates ruumides aitab liigniiskust vältida tuulutamine ja temperatuuri tõstmine
- tsementi 106,54 / 1,30 = 81,95 l - vett - 198 / 1,0 = 198 kg - liiva - 600 / 1,6 = 375 kg - killustikku 1194,29 / 1,5 = 796,19 kg Saadud materjalide hulgad jagame tsemendi hulgaga. 81,95 / 81,95 : 198 / 81,95 : 375 / 81,95 : 796,19 / 81,95 1 : 2,42 : 4,58 : 9,72 nominaalne mahuline seguvahekord 7) Leiame betooni kaalulise tööseguvahekorra. Tööseguvahekord võtab arvesse ka täitematerjalides olevat niiskust. Liivas oleva vee hulk on 600 x 0,05 = 30 kg (liiva niiskus on 5%) Killustikus oleva vee hulk on 1194,29 x 0,04 = 47,78 kg (killustiku niiskus on 4%). Kogu täitematerjalides oleva vee hulk on seega 30 + 47,78 = 77,78 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide hulgad, arvestades täitematerjalides oleva niiskusega on järgmised: - tsementi 106,54 kg - vett 198 77,78 = 120,22 kg - liiva 600 + 30 = 630 kg - killustikku 1194,29 + 47,78 = 1242,07 kg Jagame need materjalide hulgad tsemendi hulgaga.
piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima tootmisruumides), samuti vibratsioon, süvendavad sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud;
ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja
Tartu Kutsehariduskeskus EV213 Nimi Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaada...
Küllastunud auru rõhk isotermilistes protsessides sõltub ainult gaasi temperatuurist ja ainest (sest aurumine ja kondenseerumine on küllastunud aurus dünaamilises tasakaalus, erinevad ained aga aurustuvad sama temperatuuri juures erineva kiirusega). 15. . Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? V: Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust, mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved? Miks/millal tekivad sademed?
Sademete hulga m6ju: kui sajab palju siis, see lahustab settekivimeid tr 2'4' Millised jiirgmistest viiidetest iseloomustavad ftiiisikalist murenemist ehk rabenemist? Kaks t6est viiidet tiihistage X-ga. tr Uhtlaselt k6rge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi. trx ulatuslikud oripiievased temperatuuri kdikumised kiirendavad protsessi. 2p r Protsessi kiiigus lahustub osa kivimi koostises olevaid aineid ja need kantakse lahustumise kohast eemale. tr
kuumeneb. Ka istumisel puidust saunalavale toimub soojus-ülekanne. Algul pingile istudes tundub puit keha vastas kuum, kuid soojusülekande kaudu temperatuurid ühtlustuvad ja enam ei tundu iste kuumana. Kuna inimese keha sisaldab vett, hakkavad teatud temperatuuril inimese kehale tekkima higipiisad, mida kuumem on õhk, seda rohkem tekib ka higipiisku. Sel moel jahtub keha ja langeb kehatemperatuur. Kui visata kuumadele kerisekividele vett, siis vesi aurustub ja tõuseb õhu niiskus ning hetkeks tundub õhk kuumemana, sest veeaur juhib soojust paremini. Veeaur kondenseerub ja jahtub.
http://www.abiks.pri.ee Abioot.tegurid eluta looduse tegurid:temp,valgus,niiskus,tuul. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju loodusele. Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja...
Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp. , õhu, vee ja organismide toimel. Murenemise liigid: füüsikaline murenemine e rebenemine teguriteks on temp kõikumine, vee külmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kõrb). Keemiline murenemine e porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduho...
Lihtkrohvimise täpsus ob väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. Krohvis esineb tihti pragusid ja murenemist. Praod tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliseks põhjuseks on välimine ja sisemine niiskus. Värskematel krohvipindadel võivad põhjusteks olla töövead või valed materjalid.
Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WCd, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu
Tööruumi sisustus Töökeskkond Ergonoomiline lähenemine Kõige majanduslikum ja tulemusrikkam viis Väldib ohte Kohandatud inimestele Ergonoomika valdkonnad Keha asend Liikumine Keskkonna ergonoomika Kognitiivne ergonoomika Tööasend ja liikumine Töökoht peab võimaldama muuta asendit Soovitatav on regulaarselt vahetada kehaasendit Võrdlus kabinetiga Ruumi väga vähe Istekoht Toolikõrgus ja seljatugi kohandatavad Kui tool on kõrge ja jalad maha ei ulatu, tuleb jalge alla pink panna Ei tohi pärssida liigutusi Võrdlus kabinetiga Ebamugav tool Ennast raske liigutada kitsuse pärast Töölaud Laud peab olema õige kõrgusega Õige kõrgus on kui ulatud klaviatuurini hoides õlavarsi keha lähedal Kui laua kõrgust ei saa muuta tuleb muuta tooli kõrgust Võrdlus kabinetiga Laud liiga madal ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
