püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse.
Vältimaks auru kondenseerumist seintes, peaksid märgruumid võimalusel paiknema hoone sisemuses, välistarindid peavad olema eraldatud ja hästi tuulutatud. Puitsente kahjustused Puitsein säilib meie kliimas vähese hooldusega pikalt. Aja möödudes võivad puitu kahjustada ehitusvead, päikesevalgus, vihmavesi, hoone aktiivne kasutus, aururühk erinevad sise- ja välistingimustest, bioloogilised kahjustused jm tegurid. Palkseinte peamiseks kahjustuste algallikaks on niiskus. Niiskus muudab puidu vastuvõtlikusk mädanikseenteele. Seente tegutsemise tagajärjel kaotab puit oma tugevuse ja kontruktsioonid võivad muutuda avariiliseks. Avatud palktarindid kahjustusi on lihtne märgata, suletud konstruktsioonides avastatakse kahjustsust enamasti hilinimesegi. Kahjustustele võivaf viidata vajumised, ades märku tarindis toimunud ohtlikest muutustest. 3
Maitse muutus sügavamaks ja paremaks nädal Märgati kerget mahlasuse vähenemist Ribisid laagerdati 80 päevast 120. päevani Mahlasus kahanenud, söömiskvaliteet kannatas Otsustati, et kõige parem vahemik laagerdamiseks oleks 50 kuni 80 päeva 60 päeva MÄRGMEETOD Tavaliselt laagerdatud vaakumkotis, et säilitada niiskus Populaarne tootjate, jae –ja hulgimüüjate hulgas, võtab vähem aega Ei teki niiskusekadu Liha lõigatakse 36-48 tundi peale taptmist lahti ja pakendatakse vaakumkottidesse Pakendatud liha laagerdub: 0-4 °C juures 2,5-3 nädalat SPETSIAALNE LAAGERDUSKOTT laseb pakendist niiskust välja, kuid ei lase õhku pakendisse, pidurdades seega bakterite kasvu Esmakordselt suletult on kott üsna õrn, paari päevaga moodustab sideme liha pinnal
on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb. Õhuniiskus Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil. Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduva veeauru massi grammides. Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunuks st. rohkem auru õhku ei mahu. Relatiivseks niiskuseks nim. antud temp. õhus leiduva veeauru tiheduse ja samal temp. küllastunud veeauru tiheduse suhet %-des ρ - absoluutne niiskus ρo – OLENEB TEMPERATUURIST(13,6g/m3) ρ = m/V l - relatiivne õhuniiskus l = (ρ/ρo) x 100% Elektriõpetus Tihedas kontaktis olles, nt hõõrudes, kehad elektriseeruvad
Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale Õhutemperatuur ja niiskus Optimaalne õhutemperatuur kontoritööd tegeval töötajal peaks olema vahemikus 18-24 kraadi ning õhuniiskus 40-60%. Selleks, et temperatuur ja niiskus vastaksid sätestatud normidele peaks töökohal olema võimalus tuulutada tube ( avatavad aknad) ning kütteseadmed, millega võimalik sisetemperatuuri reguleerida. Kõige parem lahendus võib olla oleks õhksoojuspump, mis talveks kütaks ja suvel jahutaks. Liiga kuiva õhu jaoks on võimalik kasutada õhuniisutajaid või liigniiske töökeskkonna tarvis niiskusekogujaid. Kukkumis- ja elektrilöögioht Kukkumise vältimiseks peaks olema kõik kontoritöötajal vajaminevad dokumendid, toimikud
säilitada osakeste keskmine kiirus. o Milleks kulub aurustumissoojus? Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel); Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel); Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. o Kui suur on keskmine relatiivne niiskus kõrbes, talvel keskküttega korteris, Eestis, vihmasel päeval? Kõrbes 20-30%; Talvel.... 20-30%; Eestis 60-70%; Vihmasel päeval 100%; o Kas relatiivne niiskus võib olla suurem kui 100%? Kui jah, siis kus?- Udus ja pilvedes.
keskkonnaga Ökosüsteem võib olla nii suur kui väga väike Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule Kooslus ehk elukooslus ehk biotsönoos ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Sealsed organismid sõltuvad nii keskkonnatingimustest kui ka üksteisest. ÖS komponendid Abiootilised: Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus või veesisaldus, mulla- ja veekeemiline koostis jt Biootilised: primaarsed tootjad, herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid, detrivoorid jt Kooslusi kirjeldavad näitajad Liigirikkus (species richness) mitu liiki on kindlal alal või koguses vees/mullas/õhus. Liigi arvukus (species abundance) mitu ühes liigist indiviidi/isendit on alal või koguses vees/mullas/õhus. Saame rääkida ka suurema grupi arvukusest (nt kalade arvukus) Bioloogiline mitmekesisus Biodiversity
*Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid
Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale. Põllud on ehitatud niiskuse säilitamiseks (kuna riis vajab väga palju niiskust), iga nö. astme peal püsib niiskus paremini kui mäe nõlval. Keskkonnaprobleemid: Puhta joogivee puudus, üleujutused, erosioon Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Vietnam http:// www.seljakotirandur.com/vietnami_ja_kambod%C5%BEa_reis http://en.wikipedia.org/wiki/Environmental_issues_in_Vietnam http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Vietnam
ORGANISM JA ELUPAIK Ellu-Marie Blond Tallinna 32.Keskkool 8B Sobiv elupaik Iga organism elab temale sobivas elupaigas Elupaik ala, kus on ,,sellele" organismile vajalikud tingimused Mõne liigi elupaik on suutel aladel. ( Metsas, soodes ) Mõne liigi elupaik on aga väga väike. Sobiva elupaiga tingimused Organismi elupaika mõjutavad: Looduse eluta osa tegurid Looduse elusa osa tegurid Eluta osa tegurid Temperatuur Niiskus / Vesi Valgus Õhu liikumine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elusa osa tegurid Muutke teksti laade Teise liigi isend Teine tase Toit ...
Väärtused ei sõltu nahatüübist. Nõrk 1-3, punasemad, soojemad – sinisemad Mesopaus – suvine 80-85 km kõrgusel, keskmine 4-6, tugev 7-8, 9-10 väga tugev, talvine temp -75´C, suvine -130´C Punased objektid näivad punasena, sest 5. Niiskus mägedes ja ekvatoriaalses vöötmes 15-20 nad neelavad kogu nähtava valguse peale Termosfäär – temp. Kasvab kuni 200-300 km, virmalised punase jne Vee eri olekud. Kiirgusbilanss
ligniini kahjustavatest seentest, mis muudavad puidu värvuse tavaliselt heledamaks. Pehmemädanik- Tselluloosi ja hemitselluloose kahjustavate mikroseente poolt põhjustatud mädanik, mis halvendab märgatavalt puidu tugevusomadusi.MÄRKUS: Tekib enamasti, kui puit on kokkupuutes maapinna või veega. 14. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks? Peab olema vastav niiskus ja temperatuur ,et mikroorganismid areneksid ,mis tekitavad seenkahjustusi. 15. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. Puidu kõikvõimalik korrosioon(mädanemine). Valgus põhjustab valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas
Metallpinnad Ei talu karedaid töövahendeid ega abrasiivseid puhastusaineid. Erinevate metallpindade puhastamisel tuleb kasutada pehmeid pesuharjasid ja ainult pehmeid valgeid hõõrukiplaate Roostevaba teras Pinda puhastatakse rohke veega ja nõrgalt aluseliste või aluseliste puhastusainetega. Vask ja messing Kasutatakse hooldusaineid, mille puhul tuleb jälgida õiget kogust ja pinnad hoolikalt poleerida Pinda kahjustavad tugevad happed (lämmastikhape ja fosforhape) ja niiskus (vask muutub roheliseks) Allikas Majapidamistöö majutusettevõttes (lk 8788)
suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklis puu kasvamiseks; c) rasvad esinevad põhiliselt seemnetes, sarapuul ja pärnal ka puidus, okste puidus enam; d) suhkrute kujukaks näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. Puidu füüsikalised omadused. Füüsikalised omadused jagunevad: · Välised omadused: värvus läige tekstuur lõhn · Seesmised omadused niiskus tihedus kuivamine kahanemine paisumine kaardumine elektrilised omadused akustilised omadused soojusomadused Niiskus · Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. absoluutne niiskus suhteline niiskus Kui seda väljendada protsentides absoluutselt kuivapuidu massi kohta, saame absoluutse niiskuse sisalduse, kui niiske
Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõikumist Sotsiaalsed narko-ained Ööpäevane rütm PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Emotsioonid Temperament Isikupära SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Riietus Religioon KESKKONNATEGURID Keskkonna ekstreemsed temperatuuriväärtused Kõrge/madal niiskus Tuulisus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID KT kontrollimiseks sooritavad tegevused vajavad raha: Riiete ostmiseks Voodiriiete ostmiseks Toiduostmiseks Maja kütmiseks AITÄH TÄHELEPANU EEST!
heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval P sisemuses. Päikese laigud on ümbritsevatest piirkondadest 1000 kelvini võrra madalama temperatuuriga piirkonnad P fotosfääris. P laikude rohkus ja suurus iseloomustab P aktiivsust. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe toimub P´lt saadud energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse,
Tänapäeva krohviliigid Naturaalsete krohvide tervislikkus tuleneb sellest, et ta on: · hügroskoopne ehk reguleerib õhuniiskust · madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline ...
Looduslik valik · Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad teistest edukamalt toime tulla antud elutingimustes. · Ellujäämist ja paljunemist piiravad: o Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) o Eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik jms) o Liigikaaslased (konkurents) · Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olevusvõitluseks ehk konkurentsiks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele
' Tangensiaalselt Puit on kõige vastupidavam ehitusmaterjal. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/14 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Männipuidu niiskusjaotus: Mänd ehituses: Kvaliteedi ja tugevuse liigitus: Männiprussid liigitatakse tavaliselt kategooriatesse A1-A4, B, C, D, kus A tähendab parimat kvaliteeti ja D halvimat. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel eraldi puusepa kvaliteedi klassid A1-A3. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd).
katkemisele, kui palju venib ja pikeneb kiud ning millist koormust ta talub enne katkemist. (Oluline juba ketramisel,kanga kudumisel).(cN/tex) MÄRGTUGEVUS (% kuivtugevusest)näitab, kas kiud on niiskuse suurenedes tugevam kui kuivalt -Niiskust imavatest kiududest: taimsed kiud (puuvill, lina jt) tugevnevad, teised niiskust imavad kiud (vill,viskoos, atsetaat) vastupidi nõrgenevad niiskuse toimel. -sünteeskiudude omadusi niiskus ei mõjuta. HÕÕRDEKINDLUS- näitab kiu vastupidavust hõõrdumisele. Väikest hõõrdekindlust saab tõsta kiudude segamisega n:lambavillale lisatakse polüesterkiudu. PILLING hõõrdumise toimel võib muutuda valmistoode topiliseks (Iseloomulik just villa ja polüakrüülnitriilkiust toodetel). See on tingitud kiumaterjalis olevatest lühikestest kiududest ja mehaanilisest hõõrdumisest toote kasutamise käigus, mis tõstab kiuosakesed tekstiilmaterjali pinnale ja need
XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3 Aitab joonist lihsamalt lugeda;.....;..... 19. Miks vanadel palkmajadel alumised palgid mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust Niiskus, ilm(päike,vihm,tuul, lumi), paigaltatud liiga raske katusematerjal 20. Miks olemasoleva hoone kõrvalt ei tohi vundamenti täies ulatuses lahti kaevata? Et niiskus ja vesi ei satuks vundamendi alla 21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? Tuli ei tohi levida, soojapidavusnõuded 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23
17 13,5 14,2 6,7 1901,0 28,6 18 18,5 19,1 9,3 2088,0 21,6 9 Tabel 3. Järeldus Kergbetooni tiheduse tabeli väärtus: 500-1800 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 738,0 kg/m3, mis on tabeli väärtuste piirides. Tulemuse ebatäpsust võib põhjustada niiskus, materjali vanus ning inimviga mõõtmisel. Kergkeraamika tiheduse tabeli väärtus: 700-1400 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 706,6 kg/m3, mis on väga lähedal tabeli miinimum väärtusele. Sellist tulemust võib põhjustada niiskus, keskmisest suurem poorsus ning mõõtmisviga. Graniiti tiheduse tabeli väärtus: 2500 - 2800 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 2640 kg/m3. Lisaks, saab kontrollida tulemuse täpsust Tabel 2.
Sünteeskiud Polüester (PL) Polüestri omadused: - Niiskus imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike; - UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid; - Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu, - Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna.
XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3 Aitab joonist lihsamalt lugeda;.....;..... 19. Miks vanadel palkmajadel alumised palgid mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust Niiskus, ilm(päike,vihm,tuul, lumi), paigaltatud liiga raske katusematerjal 20. Miks olemasoleva hoone kõrvalt ei tohi vundamenti täies ulatuses lahti kaevata? Et niiskus ja vesi ei satuks vundamendi alla 21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? Tuli ei tohi levida, soojapidavusnõuded 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23
merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erinevat taimeliiki, troopilised vihmametsad, Puuviljad : suhkru õunad, banaanid, kookos, sidrun,mango, papaia, ananass, ja paljud teised troopilised puuviljad . Kliima ; troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase, Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi. 3 aastaaega , a) märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Maist oktoobrini kagumussoon, ning külmad kuivad tuuled põhja mussoonist novembrist aprillini. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused märtsist maini, kuniks pole vihma sadanud .
olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Olulisemad on: orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberpaigutumine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse; uute ühendite moodustumine; ainevahetus taimede ja mulla vahel.
2009 Sisukord Majavamm......................................................................................3-5 Materjalid.......................................................................................6-7 2 Majavamm Maja kõige suurem vaenlane on niiskus. Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad parandada. Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms. Me ei ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingitud kahjustusi. Ehitamine
Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. 5 Nõuded vundamendiile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse.
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millistest konstruktsioonilistest osadest koosneb tüüpiline lamekatus ? Hüdroisolatsioonikiht, soojustus, kandevosa. 2. Mis põhimõtteline konstruktsiooniline erinevus on tüüpilisel ja haljastatud lamekatusel? Hüdroisolatsioonikiht ja soojustus on vahetuses. 3. Milleks on lamekatusel vajalik hüdroisolatsioon? Et niiskus ei tungiks konstruktsiooni. 4. Kas lamekatustel on hüdroisolatsioonile suur või väike niiskuskoormus? Suur 5. Milleks on lamekatustel vajalikud vihmaveelehtrid? Et katusele kogunenud sademed ära voolaks. 6. Kuidas paigaldatakse vihmaveelehtrid hüdroisolatsiooni suhtes? Hüdroisolatsiooni alla 7. Mis on parapett? Katuserinnatis 8. Miks kasutatakse lamekatuste parapeti- ja seinaühenduste puhul ühenduskohal
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli, puidu, mineraalsete ehitusmaterjalide, kivimite, plastmasside ja muu sellise hävimist keskkonna mõjul. Kui ese hakkab korrodeeruma , siis tekib eseme peale korrosiooni kiht. Korrosiooni põhjustavad mitmed tegurid , näiteks: · Temperatuur · Niiskus · Päike · Seened · Putukad · Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks.
ligikaudu sama suur (1530kg/m3) Puit on hügroskoopne materjal, st. et ta on võimeline siduma õhust niiskust. Mida suurem on puidu niiskusesisaldus, seda raskem ta on, seega seda suurem on puidu tihedus. Seega alati kui räägitakse puidu tihedusest, peab täpsustama, millise niiskuse juures tihedusega on tegemist. ENAMKASUTATAVAD : Absoluutkuiva puidu tihedus Õhkkuivad puidu tihedus Toore puidu tihedus Puidu niiskus : Puit on võimeline võtma niiskust juurde kahel viisil : Siduma niiskust õhust – hügroskoopsus Hügroskoopsus .e. niiskusimavus on ainete võime õhust või muust keskkonnast neelata endasse vett. Kokkupuutes veega – veeimavus Niiskus paikneb puidu : Seotuna raku kesta aines Raku õõnsustes Rakkude vahelistes tühimikes Seotud niiskus ja vaba niiskus Raku kesta aines sisalduvat niiskust nim. Seotud e
Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust. > Lülipuidulisteks, kus lüli ja maltspuit on selgesti eristatud (mänd, seeder, lehis, tamm), > Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub (kask , haab, lepp ning valgepöök), > Küpsepuidulisteks, mille puidu sisemine nn küpse puidu osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema vee sisalduse poolest ( kuusk , nulg, pöök). Puidu füüsikalised omadused Niiskus > Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakusoontes. Kuivamisel eraldub vaba niiskus kiiremini. > Värselt langetatud puidu niiskus ületab 35% > Toores puidus on niiskust üle 25% > Poolkuivas 1825% > Õhkkuivas 1520% > Toakuivas 815% > Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske piut alati nõrgem. > Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures.
happed rasvad soolad värvipüstoliga 1,3 2-2,5 bar Kihtide arv vähemalt kaks 1. kiht a) udu b) märg Vahekuivamine ca 20 min 2. Kiht märg vahekuivamine ca 20 minti 3. kiht Märg kuivamine 10h (värvikambris ca 60 min) HS lakk kuivab 60 min 60 c juures Poleerimiseks aega maks nädal Füüsiliselt tugevam Täiskuivamine kuni 6 kuud kuumaga tasanduvad väiksemad kriimud ise kuivab vabas õhus olnemata tingimustest, niiskus,temp, kuivab uv valguse toimel tugev, samas elastne ei kuiva üldse ilma uv valguseta (nurgatagused) väga vedel, ei nakku Kokkuhoidlik energia koha poolt loodusele ohutumad Maalrile ohtlikud probleemid vastupidamisega Sama pealekanmis ja kuivamis tehnoloogia nagu tavalisel lakil täpselt sama mis tavaline HS lakk Tulemus jääb ainult Matt Võib kanda otse haljale metallile Näiteks veljed
.......12 4.3. Kasutamine......................................................................................................................... 13 5. Kasutatud kirjandus.........................................................................14 2 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine 1.1. Puidu niiskussisaldusest Puidu niiskus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Puidu suur niiskussisaldus avaldab puidu omadustele negatiivset mõju, mis tuleb esile puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel, aga samuti vähendab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus- ja jäikusparameetreid). Vesi esineb puidus kolmel kujul: 1
pärn, vaher, pappel). Hea vastupidavus vees (tamm, mänd, lehis, jalakas, kastan, valgepöök, sanglepp). Tihedus pole alati määrav, nt kerged okaspuu puidud on õhus ja vees tihti vastupidavamad kui rasked lehtpuu puidud. Samuti on vastupidavam lülipuit kui maltspuit, sest sisaldab õlisid, vaike, värv- ja parkaineid. Puidu niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Wn = Vaba niiskus e vaba vesi- niiskus raku sees ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. m- niiske puidu mass; Seotud niiskus e seotud vesi- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus kõige enne . m0- absoluutselt kuiva puidu mass (100oC ca 24 h) Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Wkp= puidu kiudude küllastuspunkt 27...32%
vaheproduktide kuhjumine, aeglane protsess PÕLLUMULLAS AEROOBNE KUI ANAEROOBNE LAGUNEMINE PARALLEELSELT. SÕLTUB VEEREŽIIMIST JA FÜÜSIKALISTEST OMADUSTEST. Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremine lagunevad veeslahustuvad süsivesikud( suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin Niiskusest lagunemiskeskkonnas Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs Temperatuurist Temperatuuri tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp 20-35 kraadi Mulla reaktsioon Happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid
Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal vaetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. MIS ALANDAB PÕHJAVEE TASET? 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine 4. Maaparandustööd kuivandamine
tolmu ja gigabaitideni 5,25" loevad infot ketaste magnetvälju pealt, mis liiguvad kiiresti CD, DVD Vesi, päike, CD: 700 MB, CD: Diameeter: DVD: Andmeid kraapsud, DVD: 4,7 17 120 mm krüpteeritakse niiskus GB DVD: 120 mm, DIVX 80 mm krüpteeringut Paksus: 1,2 mm CD: Korduvkasutatav plaatides on dielektriline kiht,
oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine III etapp: taina tegemine IV etapp: leiva küpsetamine V etapp: jahutamine Meie Koolileib · Koolileivaks saab olla rukkileib, mis sisaldab 90 % ja enam rukkijahusid kogu jahu sisaldusest · Koolileiba valmistatakse ainult naturaalselt kääritatud juuretisega · Soola sisaldus ei tohi olla rohkem, kui 1 % Koolileiva niiskus on 43-45 % Kasutatud Kirjandus [http://rukkitark.leibur.ee/index.php?main_id=2,18,38] - 03.05.09 (15:34) [www.leivaliit.ee] - 03.05.09 (21:06) Eesti rukki raamat. Tallinn, 2002. [http://www.rukkimaja.ee/index.php?page=93] - 03.05.09 (16:20) Täname tähelepanu eest !
lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega. 6. Stratigraafiline indeks O3hr. Hirmuse kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Õhutemperatuur 11,2 °C Tabel 1 Saula küla andmed Tajutav temperatuur 9,7 °C Tuul põhjast 0,7 m/s Puhang 2,8 m/s Sademed 0,0 mm Suhteline niiskus 60-70 %, Taimestik 10-25% metsad, rabad, sood Antud andmed on mõõdetud 06.09.2015, kell 12.30.
Iga vigastus tuleb parandada vastavalt kile paigaldusjuhistele. Müüride all tuleb kasutada spetsiaalseid müürilinte (vundamendilint). [5] 7 3.2. Visqueen gaasi – ning niiskuskindlad teibid Visqueeni teibid on kilede jätkamiseks ja parandamisks, et luua kvaliteetne nii niiskus kui erinevate gaaside ja ühendite kindlus. Kilede jätkamiseks mõeldud sinine gaasi- (radooni) kindel kahepoolneteip on 50mm lai. Tänu sellele on teda võrreldes konkureerivate toodetega mugav ja kerge paigaldada, kuna see ei rebene ega veni. Tänu sellele on ka töö oluliselt kiirem ja kvaliteetsem. [6] Fooliumiga teip on mõeldud sinise gaasikindla kile ülekatete isoleerimiseks. Fooliumi kiht annab lisa garantii erinevate kahjulike ühendite läbitungimise takistamiseks. [6]
Kipstoodete kuivatamisel nende niiskussisaldus väheneb ja tugevuslikud omadused suurenevad. Kas kipstooted on vees püsivad? Ei. Kips seob endaga vett, mille tulemusel kips pehmeneb ja laguneb. Kui õhu suhteline niiskus on >60% langeb kipsi tugevus ja toimub pehmenemine. Millistes tingimustes võib kipstooteid kasutada? Kipsitooteid võib kasutada kuivades tingimustes, oluline on neid kaitsta ülemäärase vee ja õhuniiskuse eest. Seega ei sobi kipsplaat näiteks vannituppa, sest niiskus on suuteline läbima ka keraamiliste plaatide vuuke ning nende alla paigaldatud niiskustõket, imbudes kõige all asuvasse kipsplaati. Kasutatud kirjandus: 1. Loengu konspekt 2. Raado. L.-M., Ehitusmaterjalid. 2018 3. Ehitusmaterjalide tootjate ning edasimüüjate koduleheküljed 7
Õhuniiskus - õhus leiduv veeaur. Veeaur on nähtamatu, erinevalt näiteks udust vôi aurust, mis koosneb silmaga nähtavatest veetilgakestest Õhuniiskust iseloomustavad näitajad: Õhu absoluutseks ehk tegelikuks niiskuseks nimetatakse 1 m3 õhu veesisaldust grammides. Kindlal temperatuuril võib õhk sisaldada kindla koguse veeauru Auramine vee üleminek gaasilisse olekusse. Kondensatsioon veeauru üleminek vedelasse olekusse Küllastav ehk vôimalik niiskus on antud temperatuuril õhus maksimaalselt sisalduda võiv veeaurukogus. Täiesti kuiva õhu suhteline niiskus on 0%, kui aga õhk on veeauruga küllastunud, s.t. sisaldab maksimaalselt vôimaliku koguse veeauru, on tema suhteline niiskus 100%. Relatiivne ehk suhteline niiskus sõltub nii õhu veeaurusisaldusest, kui ka temperatuurist. Kui antud veeaurusisalduse juures õhutemperatuur tõuseb, siis
õhuvahetus inimese kohta olema 0,42 l/sm 2 ja sellise õhuvahetuse suudab tagada vaid toimiv ventilatsioon. Ebameeldivuse vältimiseks tuleks ka jälgida, et sissetulev õhk asuks elu- ja magamisruumides ning väljatõmme wc-s, vannitoas ja köögis [2,5]. Veel üks oluline näitaja on materjali niiskusmahtuvus, mis iseloomustab materjali omadust siduda endaga õhusleiduvat niiskust ja seda uuesti õhku loovutada. See sõltub otseselt õhu suhtelisest niiskusest- mida suurem on õhu suhteline niiskus, seda suurem on materjali niiskussisaldus. Selle nähtuse mõju sisekliimale seisneb võimes stabiliseerida tsüklilist niiskusekõikumist ruumis nt ööpäeva jooksul. Kuna ööpäevane tsükkel on võrdlemisi lühike periood, jõuab akumulaatorina reageerida vaid materjali pinnakiht- erinevate toodete puhul 2 1-12 mm. Just sellepärast mängivad siseõhu niiskussisalduse tasandajana olulist rolli viimistlusmaterjalid
on kriitilisest temp. kõrgem · Aine on aur, kui tema temp. on kriitilisest temp. madalam Õhuniiskus iseloomustab vee auru sisalduvust. · Õhus on alati veeauru. Kaks liiki: · absoluutne õhuniiskus - otseselt mõõta ei saa t - õhuniiskus antud temperatuuril 1g/m3 · suhteline e. relatiivne õhuniiskus - mõõtmiseks kasutatakse psühromeetrit tk - antud temp. oleva küllastunud veeauru sisalduvus 1m3 Srel - õhu relatiivne niiskus Srel=t/tk*100% Srel=pt/ptk*100%
tekitav seen hoonetes. Majavammil võib olla üsna erinevaid kujusid, värve ja vorme. Kasvab kuivanud puidul, tihti hoonete puitosades – näiteks põrandates. Majavamm lagundab energia saamiseks orgaanilist materjali. Majavammi viljakehad on valged, hiljem kollakad. Viljakeha on märk juba kaugele arenenud kahjustustest. Levimine Arenemiseks ja paljunemiseks, on olulised kaks tegurit: niiskus (vesi) ning toitaine olemasolu. Levib seeneniidistiku ja eostega. Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Eoseid kannavad tuul, loomad- linnud ja ka inimesed kergesti suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Majavammi mõju tervisele Majavamm võib kahjustada tervist.
TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖINSPEKTSIOON Teostab riikliku järelvalvet : Tööohutus Töösuhete Töötervisehoiu valdkonnas. kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte. TÖÖTAJAD Töökeskkonnaspetsialist (ettevõtte poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnavolinik (töötajate poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnanõukogu ( moodustatakse ettevõttes kui üle 50-ne töötaja) KORRALDUS ETTEVÕTTES Tööinspektsiooni tuleb teavitada kui alustatakse uut tegevust, tööõnnetustest ja esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutusteguritega. Siis tuleks ettevõttele sooritada riskianalüüs. Võimalike ohutuste vältimiseks. Esmaabi - igas ettevõttes peab olema vähemalt 1 koolitatud esmaabi andja ning olemas vajalikud esmaabi vahendid. OHUTEGURID Füüsikalised peamised ohutegurid: Müra, vibratsioon, õhu temperatuur-niiskus, madal või kõrge õhurõhk. Psüühilised ohut...
Ave Blohhin MJ214 Töökeskkond 1. Tuleohutus- töötaja peab teadma, kuidas reageerida tulekahju korral. 2. Õhutemperatuur ja –niiskus- igas ruumis peab olema reguleeritav õhukonditsioneer, et töötajad ja kliendid haigeks ei jääks. 3. Kukkumis- ja elektrilöögioht- libeda põranda puhul peab olema vastav märgistus. Elektrilöögiohu ära hoidmiseks peavad olema pistikud ja juhtmed korras ning veesüsteemist eemal. 4. Ohtlikud kemikaalid- pesuvahendeid tuleb doseerida õigesti ja kasutada selleks ettenähtud kohtades, ning kasutada kaitsevahendeid (kummikindad, vajadusel näomask) 5. Tolm- (puuvillatolm) voodilinasid ja tööriideid pesta ja hoida selleks ettenähtud ruumides ning puhastada ruume korralikult. 6. Tolm- väljast tuleva tolmu eest saab kaitsta ruume, kasutades akende...
Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2010. aasta Kala säilitamine o Temperatuur 0-2°C o Niiskus ja hapnik o Vältida ristsaastumist o Kasutatakse soola o Küpsetamine- Suitsetamine, praadimine, keetmine o Kala lõhn! Kala on eelkõige hea südame haigusi põdevatele inimestele Vajalik meie aju normaalseks tööks Sobib dieeti pidavatele inimestele Mereriikides ja rannas elavatel inimestel on vähem südame haigusi! Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
