Töökeskkonna ohutus puidutöökojas Füüsikalised ohutegurid 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel ...
2 s mine kõrge v jah õrge";E13="tugev");"jah";"ei") pil P1 ve kesk nõ =IF(AND(B14="pilves";C14="soe";D14="keskmi 3 s soe mine rk jah ne";E14="nõrk");"jah";"ei") tu P1 vih kesk ge =IF(AND(B15="vihm";C15="keskmine";D15="kõ 4 m mine kõrge v ei rge";E15="tugev");"ei";"jah") Üldistused Tennist tohib mängida siis, kui : Ilm on pilves Ilm on päikeseline ja niiskus keskmine Ilm on vihmane ja tuul on nõrk Ilm on vihmane, temperatuur ja niiskus on keskmised Joonis 1: Üldistus
· Vaba hapnikku; · Temperatuuri 10 32 0C; · Toitu, milleks on põhiliselt puit. Mädanikseened vajavad eoste idanemiseks, kasvamise algamiseks ja niidistiku levimiseks suuremat niiskusesisaldust kui hallitusseened. Seened toituvad mõnest puidu osast: · tselluloosist · ligniinist · rakkude sisust · jne . Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...35°C. Enamik seeni hävib temperatuuril üle 60°C, samuti peatub nende areng alla 0°C. Niiskus peab seente arenguks olema üle 20%. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad kolme rühma: · Metsaseened - esinevad peamiselt kasvavatel puudel · Laoseened - kahjustavad puitu kuivamise perioodil. Rikuvad sinise ja halli värvusega vaid puidu välimust, tugevust ei vähenda · Majaseened - kõige ohtlikumad, sest lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Jagunevad omakorda päris 1. Majaseeneks 2
põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks. 3. Kütuste põlevaine. · Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka. Väävel esineb kütustest kolmel kujul: orgaanilise väävlina, püriidse ehk sulfiidväävline, sulfaatse väävlina. 4. Kütuse niiskus. · Kütuse niiskuse võib jagada väliseks ja sisemiseks niiskuseks. Väline niiskus paikneb kütuseosakeste pinnal ja poorides ning kapillaarides. Väline niiskus satub kütusesse pinna ja põhjaveest. Sisemine niiskus on seotud kütuse orgaanilise osaga, sõltub kütuse koostisest ja ka vanusest. Kütuse kuumutamisel üle 100C eraldub sisemine niiskus täielikult. Kütuses esineb vett ka kristtvee ehk hüdraatvee näol, mille eraldamiseks tuleb kütust kuumutada üle 500c. 5
pragude tekkimise oht on viidud minimaalseks. Poorbetoon on suletud pooridega ja seega õhutihe. Kasutades lisaks plokkidele ka poorbetoonsilluseid ja paneele on kogu maja automaatselt õhutihe. Ja mis veelgi olulisem on välistatud külmasildade teke, mis erinevate materjalide liitumisel võib nõuda keerukaid lahendusi. Poorbetoonmaja püsib õhutihedana aastakümneid kuna ei muutu aastatega hapramaks, ei mädane ega pole karta näriliste tekitatud kahjustusi. Niiskus Ehitusaegne niiskus Niiskus tungib ehituselementidesse nii hoone ehitamise käigus kui kasutamisel. Lisaks jääb ehitusmaterjalidesse toomisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis poorbetoonil on 30 35%. Seega on hoones kasutamise algetapil tunduvalt rohkem niiskust. Normaalsetes kasutamisoludes tasakaalustub poorbetoonkonstruktsioonide niiskusesisaldus praktiliselt esimese kütteperioodi jooksul nn tasakaaluniiskuseni, mis sõltuvalt konkreetsetest tingimustest jääb enamikus vahemikku 3...6% kaalu järgi
Samuti ei tohi temperatuur oluliselt erineda püstsuunas. Pea ja jalalabade vaheline suur temperatuurilang tekitab ebamugavustunde. On normeeritud ka põrandapinna temperatuur, mis on istuvat tööd tegevale inimesele ideaalne 250C. Kui puudub põrandaküte, ei tohi eluruumides kasutada põrandal soojustneelavaid materjale soojaneelavusega üle 5,8 W/m2K, näiteks keraamilist plaati. Eluruumides pole lubatud tõmbetuule tekkimist, mille suhtes on kõige tundlikum osa inimese kael. Siseõhu niiskus mõjub inimesele, kuigi otsene niiskust tunnetav meel inimesel puudub. Kõrget või madalat suhtelist niiskust tunnetatakse ebamääraselt naha, limaskestade ja hingamisorganite kaudu. Madal suhteline niiskus soodustab limaskestade kuivamist ja sellega kaasnevaid ärritusilminguid. Madal suhteline niiskus soodustab õhu tolmumist paberi- ja tekstiilikiudude eraldumist ning suurendab staatilist elektrit. Kõrge suhteline õhuniiskus soodustab mikroobide ja
2) kooriku moodustumine · ahjus kondenseerub taigna pinnale veeaur.pinnal inaktiveeruvad taingas leiduvad ensüümid kiirwsti.küpsetamiskuumus tungib toote väljapoolt sissepoole. · 60 kraadi juures valgud hakkavad kalgenduma ja moodustub kiletaoline kiht. nüüd hakkab toode intensiivselt mahtu kasvatama. · 100 kraadi juures hakkab tootest intensiivselt aurustuma vesi ja hakkab moodustuma kõva koorik. · mida suurem on ahjus niiskus ja madalam temperatuur,seda aeglasemalt moodustub tootele koorik! mida rohkem auru,seda tugevam koorik moodustub. · Toote pealispind tugevndeb ja pruunistub . · Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse aurustumist ja niiskus jääb pidama kooriku alumistesse kihtidesse ning liigub edasi toote sisemuse poole.(sest läheb soojemast jahedamasse).Kooriku temperatuur võib tõusta 160-ne kraadini
2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene; 3. Keldrid ja garaažid, kus on suur õhuniiskus; 4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 5. Ripplagede taga niisketes ruumides; 6. Kappides ja mööbli sokli piirkondades, kus on kõrge õhuniiskus. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle 70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse langemisel alla 30 protsendi. Paneelmajade viimasel korrusel on hallitusseente kolooniad sagedased just seetõttu, et talvel on ruumide sisetemperatuur kõrge ja välistemperatuur madal. Juhul kui seinte ja katuslae soojustamisel pole seda asjaolu arvestatud, hakkab toaõhus leiduv niiskus kondenseeruma seina- ja laepindadele ning loob nii ideaalse keskkonna
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
Saadaval ka tülikas veepõhisena 2. Mis vahe on silikoon- ja akrüülmassil? Akrüülmass on värvitav, silikoonmass aga mitte. 3. Kuidas mõjutavad värvitavat objekti välistingimused? Nad lõhuvad värvis lahti side- ja täiteaine, pind võib hakkata oksüdeeruma(nt lubi), ultraviolettkiired lagundavad värvi sideainet, niiskus võib tungida värvi sisse ja rikkuda naket ja väev võib lihtsalt maha tulla, hallitus ja eosed võivad lihtsalt aluspinna ära süüa. 4. Pinnaviimistluse materjalide klassifikatsioon? See näitab, kui tule-, vee- või helikindel materjal on. 5. Metallpinna ettevalmistamine värvimiseks? 1. Puhastage hoolikalt tehnilisepiiritusega. Kuivatada lapiga, et ei tekiks roostet. 2. Ülevärvimisel kraapige, lihvige ja harjake ära vana lahtine värv. 3
Õpperühm: xxx Juhendaja: xxxxx Esitamiskuupäev: xxxxxxxxx Allkiri:.................................... Tallinn 20xx SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEE KOORMUSKLASS......................................................................................................4 1.1Pinnase niiskus....................................................................................................... 4 1.2 Mittesurveline vesi................................................................................................ 5 1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS.....................................................................................7 3
.....................................................................................9 4.3.Lintvundamendi hüdroisolatsioon..............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsioon on vajalik kaitsmaks hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Vastasel korral võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades seinte soojajuhtivust. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti, vähendades hoone konstruktsiooni kestvust ja tugevust. Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi.
Abrasiivkulumise,Korrosioonkulumise põhjused · Liikuvate pindade omavaheline hõõrdumine kui kasutatakse saastatud töövedeliklu. · Vedelikuga koos liiguvad abrasiivide osakesed põhjustavad kulumist just suurtel voolamiskiirustel. · Pikad seisakuajad ja mittesobilikud töövedelikud · Niiskus põhjustab roostekihi moodustumist komponentide liugpindadele ja suurendab kulumist.
Hiina Meditsiin on teadus energia muutumisest inimese organismis organismi koosmõjust keskkonnaga. Hiina meditsiinis on kindel TERVISe mõiste määratlus -- see on harmooniline energia tasakaal erinevate organite nende süsteemide vahel, ja nende energia tasakaal looduse ja keskkonna energiaga. Selle tasakaalu olemasolul keha muutub tugevaks ja tervenemine saabub iseenesest. Hiina Meditsiinis kasutatakse lihtsaid arusaadavaid mõisteid -- kuumus, külm, kuivus, niiskus, tuul, seiskumine, energia. Euroopa meditsiiniga analooge tõmmates on teada sellised mõisted nägu: immuniteet, ainevahetuse häired, organite puudulik talitus jms. Meie kliimas põhilisteks kahjustavateks teguriteks on külm, niiskus ja tuul. väga olulist praktilist tähendust omavad ennetavad tegevused, ravimtaimede - ja nõelravi kuurid, mis õpetavad võitlema külma ja niiskusega. Kaasajal inimese elustiil tekitab energia seiskumist organismis. Kontrollimatu
jne. Termotöötluse tulemusena: paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus, vähenevad niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1. Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) 2. Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 3. Mida näitavad puidu aastaringi osad? 4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid
Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel lainepikkusega 400- 750 nm. Infrapunased kiired lainepikkusega üle 700 nm ei ole inimsilmale nähtavad, kuid on tähtsaks soojusenergia allikaks. Temperatuus: organisme kelle kehatemperatuur ei ole püsiv, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel. Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele tähtis ökoloogiline tegur, kuid sademed ning eist sõltuvalt ka õhu- ja mullaniiskus jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Ökoloogilise teguri optimum on teguri väärtus mis sobib elusolendile kõige paremini. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad, kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla: ·laia ökoloogilise amplituudiga- taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levikuga liigid.
Leivatehnoloogia osa laboratoorsed tööd Kõigis katsetes kasutati rukkikroovjahu! 1. Jahu niiskuse määramine Niiskus on üks jahu kvaliteedi näitajatest ning omab suurt tähtsust jahu säilitamisel. Jahu niiskus ei tohi olla rohkem kui 15%. Töö käik: kaalutakse kaks tühja proovialust, kuhu lisatakse 5,00 g jahu. Alused asetatakse 40 minutiks kuivatuskappi 105 ºC juurde. 40 minuti möödudes pannakse proovid eksikaatorisse jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõi...
millised tunnused on toodetel? Käärimine kiire, kleepuv ja raskesti vormitav, vajub laiali, koorik krobeline 21.Milline eesmärk on kerkimisel/ kergitamisel? Toote mahu suurendamine, kohevuse andmine, lõpliku kerke saavutamine, õige maitse saavutamine. 22.Milline on optimaalne temperatuur toodete kergitamiseks kerkekapis? 30 kuni 35*c 23.Milline on optimaalne niiskuse% toodete kergitamieks kerkekapis? Väike sai kui madalam temperatuur niiskus suurem. Suur sai kõrge temp ja väike niiskus 30*c -80% 35-40*c 60%
tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass t 3,15 Tsemendi tihedus 0t 1,30 (g/cm³) Liiva liik jäme Liiva erimass - 1 2,65 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,6 Liiva niiskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,55 Tihedusega 0k 1,5 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 7 cm h Segistri trumli maht V 1000 l
Saunravi/saunateraapia Ajalugu (millal, kust, kes, kuidas) Üldine info(mõju, soovitatav, vastunäidustatud, kui palju ravieesmärgil, kus) Jaotus (leilisaun, aurusaun, suitsusaun, infrapunasaun, Soome saun, soolasaun, suitsusaun) · Konkreetne mõju · Temperatuur · Niiskus · Materjalid(ehitus-) · Lisad Saunravi peetakse füüsikalise ravi algvormiks. Ajalugu Andmed saunravi rakendamise kohta pärinevad Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajast kui rajati termid(ühiskondlikud saunad). Esimesed teaduslikud käsitlemised leidsid aset 17. ja 18. sajandi vahetusel kui uuriti soome ja vene sauna toimet erinevate haiguste korral. Üldine info M.M.Levy sõnul sageneb saunas pulsi ja hingamise sagedus, higi eritumine suureneb,
Töö Tööea ea suhtes on oluline, et tarinditesse ei pää pääseks seks ülemää lemäärast rast niiskust ja sissepää sissepääsenud senud niiskus saaks sealt vävälja kuivada; Krohv kaitseb hähästi soojustust. Soojustus “tasandab” tasandab” hästi fassaadi ebatasasused. Soojustuse ning kandeseina vahele ei tohi jää jääda da õhuvahesid; Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja krohvikihi vahele. Kui kogused on vä väikesed, kuivavad need vävälja;
muutumisega kaasneb aga puidu mahu muutumine. Eri puuliikidel on kiudude küllastuspunkt 23…35% sagedamini 30%. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem MAKSIMAALNE VEESISALDUS Puidus leiduv maksimaalne veesisaldus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu veesisaldus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). Niiskuse järgi jaotatakse puit • Toores puit >35% kaalust • Poolkuiv puit 20…25% • Õhukuiv puit 15…20% • Toakuiv puit 8…13% VEESISALDUSE MÕJU PUIDU TUGEVUSELE
vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. 17.Millal asutasid organismid maismaa? Esimesed elusorganismid ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid, kellell esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) 24.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? Olelusvõitlus organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest, mis võivad olla biootilised (konkurendid, vaenlased) kui ka abiootilised(temperatuur, niiskus, soolsus, valgus). Aegkond-geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Evolutsiooniteooria-teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. Kunstlik valik-inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Mandunud elund- evolutsioonis taandarenenud,
Õlide kasutamine puidu ja muude ehitusmaterjalide viimistlemisel Kadri Lajal Maaehitus - I Milleks? Vähendavad puidu lõhenemist Kaitsevad niiskuse eest Kaitsevad mustuse eest Kaitsevad hallituse eest Uuendavad ilmet Õlivärvide kasutamine välistingimustes Sobiv viimistlemise aeg on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Õlivärvide kasutamine sisetingimustes Peab võtma arvesse, milleks viimistletavaid pindasid kasutatakse. Viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida.
polüamiide Orgaanilised lahustid Enamik orgaanilisi lahusteid polüamiide ei kahjusta Füsioloogilised omadused Soojapidavus: Üldiselt on polüamiidide soojapidavus üsna väike, kuid seda saab parandada kiule või lõngale liikumatu õhu lisamisega. Seda tehakse kas tekstureerimisega või kiujämedust vähendades. Kiudude niiskusimamisvõimet püütakse mõjutada kiududele väikeste pooride lisamisega, et niiskus saaks siirduda läbi tekstiili. Füsiloogilised omadused(2) Elektriseeruvus: Polüamiidid elektriseeruvad kergesti väikese niiskusesisalduse tõttu. Elektriseeruvust saab vähendada tekstiili antistaatilise töötlemisega kas viimistlemisel või pesemisel. Füsioloogilised omadused(3) Päikesevalguse mõju: Päikesevalgus kahjustab polüamiidkiude, nende tugevus väheneb ja kiud kolletub. Polüamiidile lisaainete lisamisega saab toota
Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax
1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12] 4) Lintvundament [13] 3 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarandisse või läbi selle. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhvitust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikeks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti- st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarandis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem.
radioaktiivsete elementide (Cd, Cr, Pb, Ni Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisatme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala omavaheline seos on järgmine: humifikatsiooniklassile H1 vastab lagunemisaste kuni 10%, H2 - 11-15%, H3 - 16-25%, H4 - 26-30%, H5 - 31-35%, H6 - 36-40%, H7 - 41-45%, H8 - 46-50%, H9 - 51-55%, H10 - üle 55%. Kaasnevate maavarade proovidest määratakse nende koostis, tuhasus ja looduslik niiskus. TURBA UURINGU METOODIKA Tarbevaru uuringuvõrk on sõltuvalt maardla geoloogilise ehituse keerukusest 100×100 m või 100×200 m. Turbalasundit sondeeritakse igas piketis, määrates lasundi kogupaksuse, vähelagunenud turba (H1- H3) kihi paksuse ning turba lamami iseloomu. Lubatud on lokatsiooniseadmete kasutamine. Paksused määratakse täpsusega 0,05 m. Hüdroloogiliste uurimiste peaülesanne on loodusliku veevõrgu ja olemasoleva kuivendussüsteemi seisundi kindlakstegemine turbalasundi
Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel
Juhendaja: Kooli/koha nimi PUIDU OMADUSED Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks niiskussisaldus on 18%
8. Kuidas töötab elektroonne sensortehnika? -Sensor reageerib mingile füüsikalisele või keemilisele välisele toimele ja muundab selle elektriliseks signaaliks, mida saab rakendada infotöötluseks või automaatseadme tööle rakendamiseks. 9. Kuidas määratakse betooni niiskust? -Kaltsiumkloriidi testiga. Tundlik meetod ümbritseva keskkonna õhuniiskuse suhtes ja mõõtmise ettevalmistamise tingimuste suhtes. Mõõdab kuni 20mm sügavuseni. -Betooni suhteline niiskus. Betooni sisse põranda 40% sügavuseni paigutatud pealt suletud tüübli sisemuses suhteline õhuniiskus. Mõõdetakse peale 72 tundi. 10. Mida uurib termogravimeetriline analüüs? -Muutused materjali füüsikalistes ja keemilistes omadustes registreeritakse temperatuuri tõstmise funktsioonina ja määratakse sealjuures tekkinud massikadu. 11. Mida mõõdab porosimeetria? -Analüütiline tehnika materjali poorsuse iseloomustamiseks. Pooride olemus, suurus, maht, arv, jaotus, eripind, tihedus
VASTAVALT NÕUETELE IMAMISVÕIME PEAB OLEMA PIISAVALT IMAV VIIMISTLUSKIHI NAKKUMISEKS NIISKUS ALUSPIND PEAB OLEMA KUIV BETOONPÕRANDAD TSEMENDIPIIMA EEMALDAMINE - EEMALDATAKSE MEHAANILISELT (LIHVIMISEGA) ENNE BETOONI LÕPLIKKU KIVISTUMIST - EEMALDATAKSE PEITSIMISEGA KÕIGEPEALT KASTETAKSE PÕRAND MÄRJAKS, SEEJÄREL KASTETAKSE CA 10%-LISE SOOLHAPPELAHUSEGA, LASTAKSE HAPPELAHUSEL TOIMIDA 5 .... 10 MIN JA UHUTAKSE PINDA ROHKE VEEGA HARJATES TUGEVA HARJAGA PÕRANDA NIISKUS BETOON PEAB OLEMA 4-6 NÄDALAT VANA NIISKUS ERINEVATEL PÕRANDATEL : - BETOONPÕRAND 3% - VAHTBETOONPÕRAND 3,5 % - KÜLMASFALTPÕRAND 3,5 % - POORBETOONPÕRAND 3,5 % - PUIT-TSEMENDIMASS 8,0 % - KIPS- JA ANHÜDRIIDPÕRAND 1,0 % - MAGNEESIUM-, KORK- JA KIVIPUITPÕRANDAD 11,0 % BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS BETOONPÕRANDA TASANDAMISE OTSTARVE : 1.SILEDA PINNA SAAVUTAMINE 2.ÜHTLASEMA IMAVUSE SAAVUTAMINE 3. PAREMA TULEMUSE SAAVUTAMINE PEALE VIIMISTLUSKIHI PAIGALDAMIST 4
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht
Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda. Ülesanne: Leia ÕA 2 mullastikukaardilt, millised mullatüübid esinevad maakeral nt piki 20ºE? Mis mullatüübid on üleminekul mustmuldadelt hallmuldadele. Muldade degradeerumine on mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ja mõningate ainete eemaldumise tagajärjel, viljaka
· Rannik muutub sirgemaks. Jõed toituvad · Vihmavesi · Sademetest · Põhjaveest · Liustikuvesi Infiltratsioon Vee imbumine pinnasesse, põhjavee kujunemine. Põhjavesi saab täiendust: · Sademed · Sood · Jõed · Järved Infiltratsioni mõjutavad tegurid · Saju kestus · Saju intensiivsus · Kivimite poorsus · Taimkatte esinemine (suur/väike) · Nõlva kalle (suur/väike) · Pinnase niiskus (kuiv/märg) Inflitratsioon · Saju kestus: Esimestel sajupäevadel suureneb, siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: Intensiivse saju korral voolab eanmus sademetest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: Mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
– Vaeglihv – liiga vähe lihvitud detail – Põletis – lõikeriista liiga suure hõõrdumise tõttu tekkiv põletus puidu pinnal Kaardumused – Kaardumus – puidu kõvrdumine piki puitu – Kõmmeldumus – kaardumus laiupidi – Keerdumus - propeller Niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele Niiskuse vähenemisega suureneb puidu tugevus. Temperatuuri tõstmine vähendab puidu tugevust. Suured temperatuuride kõikumised või liigne niiskus võivad põhjustada pragude ja lõhede tekkimist. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Konstruktiivne puidukaitse – hoida puidu niiskussisaldus madal – vältida puidu märgumist
töötamist. TÖÖKOHA MIKROKLIIMA NÄITAJAD TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Temperatuur / õhuniiskus Tootmisruumi temperatuur 15-20 C (optimaalne 17-19 C). Suvel ei tohi ruumi temperatuur ületada välistemperatuuri rohkem kui 3 C võrra, aga mitte üle 28 C. Optimaalne relatiivne niiskus 40-60 %. TEMPERATUURI MÕJU TÖÖTAMISELE Liiga madal temperatuur põhjustab: tähelepanu nõrgenemist vaimse ja füüsilise töövõime langust Liiga kõrge temperatuur põhjustab: higistamise suurenemist ja soolade kadu liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid).
Sissejuhatus Puidu mädanemine ja kõdunemine on loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
......................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22 Lisa 2: Õõnestellis...................................................................................................................................22 3 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE 1.1. Niiskuse mõju puidule Puidu niiskus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Puidu suur niiskussisaldus avaldab puidu omadustele negatiivset mõju, mis tuleb esile puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel, aga samuti vähendab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus- ja jäikusparameetreid). Vesi esineb puidus kolmel kujul: 1
Koostas: Helve Ruul Puiga Põhikool · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused · Baktereid leidub looduses kõikjal! Bakterite laialdast Bakterite paljunemine levikut soodustavad: a. Väikesed mõõtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus välistingimustele · EHITUS Koosnevad ainult ühest rakust Puudub tuum- eeltuumne organism; Paljudel limakapsel säilitab niiskust seob baktereid kolooniaks Rakukest- annab kuju Rakumembraan- ainete liikumine ja vahetus · Paljunemine Pooldudes Tingimused paljunemiseks: niiskus soodne tº(3637º) toitainete olemasolu(veeslahustununa) keskkonna happelisus õhuhapniku olemasolu (aeroobid ja anaeroobid) mõned bakterid moodustavad spoore
Parim seinamaterjal on kivimaterjalist seinaplokid. Kui niiskus peakski pääsema seinapindadesse, ei suuda ta deformeerida kivist konstruktsioone. Kiviplokkidest sein on vaja seejärel siledaks pahteldada. Piisavalt hea tulemuse saab, kui sein pahteldada üks kord niiskuskindal tsementalusel Kestonit TT seinapahtliga. Tänapäeval on väga levinud ka niiskuskindlatest kipsplaatidest seinakonstruktsioonid. Kipsplaatseina puhul tuleb eriti hoolikas olla hüdroisolatsiooni tegemisel, et niiskus ja vesi ei pääseks kahjustama seinakonstruktsiooni. Märjas ruumis ehitusplaatseina vuugid pahteldamist ei vaja. Märjad ja kuivad tsoonid Kui aluspinnad on kuivanud ja tolm eemaldatud võib alustada hüdroisolatsiooni tegemisega. Märjas ruumis jagatakse pinnad niiskeks tsooniks (lagi ja seinapinnad kuhu ei pritsi vett) ning märjaks tsooniks (lausveega kokkupuutuvad pinnad, s.o. põrand tervenisti ja seina alumine äär, dushinurga ja vanni tagused seinad ning kraanikausi ümbrus)
• Koristuskonveier: - erinev valmimisaeg, - erinevad sordid, - koristusküpsus. • Koristamist alustatakse täisküpsuse faasis. 38 • Koristustööde peamine ülesanne: - kasvanud saagi koristamine, - kadude vähendamine. • Paljude teadlaste arvates pole koristuskadude vähendamine sugugi kergem ülesanne kui bioloogilise saagi suurendamine. 39 Vilja niiskus ja ilm • Ilmast sõltub: - viljasaagi suurus, - selle koristamise võimalused. • Kombaini töö kvaliteet oleneb: - terade ja kõrte niiskusest, - põllu umbrohususest. • Ilmastiku arvestamine vajalik selleks, et: - valida soodsaim aeg koristamiseks, - paremini kasutada masinaid, - pikendada kombaini tööpäeva, - suurendada tootlikkust, - vähendada koristuskadusid. 40
Üheks ülesandeks on turvalisuse tagamine. Kui varasematel autodel olid klaasid tehtud tavalisest klaasist, mis avarii korral teravateks ning ohtlikuteks kildudeks purunesid, siis tänapäevastel autodel on klaasid palju ohutumaks muutunud. Teiseks ülesandeks on kindlasti ka auto kere tugevdamine, nimelt liimitavad klaasid muudavad kere konstruktsiooni jäigemaks. Kindlasti üheks ülesandeks on veel kaitse välisilmastiku eest niiskus, müra, UV kaitse jne. Klaasid parandavad samas ka sõiduki aerodünaamilisi omadusi, mistõttu on auto voolujoonelisem ja tänu sellele on väiksem kütusekulu. Keerukamate lahendustega esi- või tagaklaasidele on juba integreeritud kaamerad, sensorid ning sealjuures ka antennid, mis on hea seepärast, et klaas ei neela raadiolaineid ja seetõttu on tagatud parem signaal navigatsiooni- ja raadioseadmetele. Igasugune defekt klaasil mõjutab sõitja mugavust ja eelkõige ka turvalisust. Seega
rikub sinu silmi. Arvutiga töötama õiges kehaasendis. Üle kolme tunni päevas ei tohiks arvuti taga olla. Kuvar peab olema silmadest madalamal, sest allapoole on mugavam vaadata. Arvutitöökoha vale ülesehituspõhjustab sageli lihasevaevusi. Küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei tohiks olla alla 90 kraadi. Selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud. Arvutis olemine tekidab sõlutuvust ja näiteks unustad õppimise. Arvutite ruumis võib töökeskkond muutuda (nt. õhu temeratuur ja niiskus ). Arvutit kasutades peab olema õige valgus. Arvutist tulevad ka paljud haigused kuna arvutist tuleb kahjulikke kiirguseid.
(vanasti näiteks valmistati sellest võitünne), kuna see puit ei sisalda aromaatseid aineid, mis võiksid toidu maitset mõjustada. Ka pöök ja pärn (marmelaadikarbid) on lõhnatud. Puit, mida on immutatud vees või õlis lahustuvate ainetega ja mida on korralikult kuivatatud, on samuti harilikult lõhnatu. Kreosoodiga immutatud puitu ei saa kunagi täiesti lõhnavabaks, kuid mõni aasta peale immutamist pole lõhn enam nii häiriv. Puidu niiskus Puidu lagunemise põhjuseks ei ole kunagi tema vanus- hoides puitu kuivana peab ta vastu aastasadu. Puidu üks suurimaid probleeme on seotud tema hügroskoopsete omadustega, st materjal muudab ja ühtlustab oma niiskust vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile. Tegemist on puidu negatiivse omadusega mida ei ole praktiliselt võimalik eemaldada, küll aga vähendada (erinevad puidukaitsevahendid). Elavate puidurakkude protoplasmas on kuni 80% vett
muutuse eest. Värvimist alustada 3 ööpäeva pärast kittimist. Siis on kiti pealmine kiht veidi kuivanud ja pintsliga ei tõmba enam kitile vagusid sisse. Esimest kihti värvides lisa värvile 10-15% tärpentini. Kokku on vaja värvida 3 korda/kihti. Linaõlivärvi ühe kihi kuivamisaeg on 2-3 päeva. Parem on värvida mitu õhukest, kui üks paks kiht. Aknaraami ülemist ja alumist serva mitte värvida (need ainult krunditakse) siis saab aknasse sattunud niiskus välja kuivada. Värvida 1 mm ka klaasi peale, et veel ei oleks mingit võimalust klaasi ja kiti vahele tungida. NB! Värvid kriidistuvad. Uue värvikihi õli ei imbu vanasse. Alumised värvikihid kriidistuvad ja lasevad puidu küljest lahti. PANE TÄHELE! Kasuta ainult linaõlivärve. Kui vana värvikiht on kvaliteetne ja on kindel, et tegemist on linaõlivärviga, ei ole vaja vana värvi eemaldada. Piisab vana värvikihi matistamisest lihvpaberiga ja aknad võib uuesti üle värvida
Sisevärvid Tüüp ja kasutusala Täismatt, vesilahuseline, akrülaadisisaldusega dispersioonvärv kuivadesse siseruumidesse. Sobib uute ja varem värvitud betoon,- krohv-, pahtel-, tellis- ja ehitusplaatpindadega kaetud siseseinte ja lagede värvimisel. Pinna ettevalmistus Pinnad puhastada mustusest ja tolmust. Pinnad kaetakse sisevärviga.Varem värvitud pinnad pestakse ning seejärel loputatakse hoolikalt. Kõvad või läikivad pinnad matistatakse lihvpaberiga misjärel puhastatakse tolmust. Ebatasasused tasandatakse sobiva pahtliga. Kuivanud pahtel lihvitakse ja puhastatakse tolmust. Värvimine ja tingimused Värv segatakse hoolikalt ja kantakse pinnale 12 korda Värvitav pind peab olema kuiv, õhutemperatuur üle +5ºC ja õhu suhteline niiskus alla 80%. Kuivamine 30 minuti jooksul on tolmukuiv. 2 tunni möödudes on juba ülevärvitav Tänan vaatamast !
Kipsplaate tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest ning neid paigaldatakse: • Kipsmajakatele Kleebitakse mastiksiga Kinnitatakse kruvidega kas puit- või metallkarkassile Kipstahvleid valmistatakse pikkusega: 1800, 2000, 2400, 2500, 2600, 2700, 2800, 2900, 3000, 3200, 3300, 3600, 4000 mm (eritellimusel pikkusega kuni 6m), laiusega: 1200, 900, 600mm (1250mm Saksa standard) ja paksusega: 6,5-40mm (enimkasutatavad 12,5mm). Koostis: kips 93%, kartong 6% ja niiskus 1%, lisaks tärklis, orgaanilised ained. Kipsplaadi esikülge pikiservale pressitakse rant selleks, et pärast tahvlite paigaldamist saaks pikivuugid kergesti kartongi või teibiga katta.
• Põllumajanduslik maa: 1)haritav maa, põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks 2)looduslik rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Seal inimesed karjatavad loomi või teevad heina. • Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa. • Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mingile kindla saaduse kasvatamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
