7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejäänutele. 9. a)abiootilised tegurid- tulenevad organismi ümbritsevast anorgaanilisest maailmast.(kliimategurid: (valgus, temperatuur, niiskus, tuul), keskkonna happesusreaktsioonid, raskmetallide ühendid, radioaktiivne kiirgus). b)palentoloogia- teadus möödunudaegadel elanud organismidest. c)geenifond- liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum. 10. Inimese eellased elasid Aafrikas. 11. 1. inimeselaadsed olendid võiksid olla 4...4,5 miljoni aasta vanused. 12. Neid nimetatakse australopiteekideks ehk lõunaahvideks. 13. Homo habiliseks nimetati osavat inimest ning nad elasid Aafrikas (2,3...2,5
Sealses koridoris pole õhk väga saastunud aga tuleks tuulutada. Tuulutamine on ruumiõhu kvaliteedi parandamise asendamatu abinõu. Sage ning õige tuulutamine vähendab mikroorganisme ja tolmu õhus kolm kuni viis korda. VASTUSED: 1. Iseloomusta, kuidas mõjutab õhk mikroobide arengut? Õhk meie ümber on täis mikroobe. Mikroobe leidub väga kõrgetes atmosfääri kihtides. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, kiirgus, niiskus. Paljud mikroobid on aeroobsed ja nad vajavad hapniku. Mida rohkem on õhuhapnikku, seda paremini nad arenevad 2. Millised mikroobid on kohandunud õhus eksisteerimisega? Õhu eksisteerimisega on kohanud aeroobsed mikroobid. 3. Kirjeldage bioaerosoolide osa mikroobide levikul õhus? Bioaerosoolid sisaldavad mikroorganisme Bioaerosoolid on bioloogilise päritoluga püsivad ja niiskuslembesed osakesed õhus: elusorganismid või nende fragmendid,
Järved Veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus...
mis on tehtud väga pehmest ja kriimustumiskindlast materjalist sellega alustada katusest pihta vee maha lükkamist. Kui kõik auto sirgemad pinnad on paatliga üle käidud ja paksemat veekihti enam auto peal ei ole, saab kuivatamist jätkata nahast kuivatuslapiga. Kui lapiga on kogu auto kuivaks tehtud , tasub veel oodata mõned minutid, et ka niiskus auto pealt ära auraks. 1.5 Vahatamine Silver Tõgen Kui korralik autopesu on lõpetatud ning auto kuivatatud, tuleks ka autole kanda vaha, mis kaitseb värvkatet ning teeb järgmised pesud ka lihtsamaks, kuna mustus ei jää auto külge nii kõvasti kinni enam
Millest sõltub ilm? - Valitsevast õhumassist. Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud: Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks,
docx 3. Loomaruumi õhus leidub palju kahjulikke komponente, nimeta 4olulisemat neist a) CO2 b) CH c) CO d) NH Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 4. Lauda loomaruumi loomuliku ventilatsiooni korral liigub õhk Soe õhk ülese ja küll jääb madalamale tõttu. Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 5. Nimeta loetletud loomaliikidele sobiv laudaruumi temperatuur ja suhteline niiskus: a) veised 12°C 60% b) sead 16...18°C 70% c) linnud 20...22°C 80% Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 6. Sooja lauda ventilatsiooni arvutus koosneb 2 osast ja need on: a) ventilatsiooni avade, korstna arvutus b) mitu korda ja kui suure ajahulga järel peab ruumis õhku vahetama ja Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 7. Ventilatsioonikorstna tõmmet mõjutab enam kas: a) korstna materjal
LOODUSLIKUD MATERJALID Vill ⬜ Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine. ⬜ Villa all kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. ⬜ Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa omadused ⬜ Villl hoiab kõige paremini soojust tänu kiu säbarustele ja elastsusele ning on see juures temperatuuri tasakaalustav. ⬜ Villast valmistatud rõivad lasevad hästi õhku läbi, kuid on soojad ning kortsuvad vähe. ⬜ Villa kiud on raskesti süttivad ning põlevad pikaldaselt, kusjuures põlev koht nagu keeb,tursub Villakiu ehitus ⬜ Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. ⬜ Villa koostisest suurem osa on valkaine,mis koosneb peamiselt keratiinist. ⬜ Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse ◼ katterakke ◼ tüvikihti ehk pärisrakke ◼ säs...
Elu tunnused Rakuline ehitus: · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. · Elusorganisme jaotatakse: 1. Ainuraksed, 2. Hulkraksed Biomolekulide esinemine: · Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Aine- ja energiavahetus: · Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. · Autotroofid- sünteesivad ise · Heterotroofid- saavad energia toidust Paljunemisvõime: Suguline Mittesuguline Viljastumine Pooldumine, pungumine jne, üksainus organism Arenemis- ja kasvamisvõime: · Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemaga. · Mo...
väljapestavad,aga väikseid terasid on halb väljapesta ja seetõttu tärklise kvaliteet ka langeb. Maitseomadused · Tärklisel otsest maitset ei ole.Ta on lõhnatu ja valge,kuid igapäevaselt tunneme me teda süües paljudes toiduainetes,sest ta annab sideainet ja põhiosa süsivesikutest. · Nt kartul, leib-sai, makaronid, banaanid on põhilised söögid kust võib leida tärkliseosakesi. Säilitamine · Tärkliseid tuleb säilitada kuivas kohas et niiskus ei pääseks sisse pakendisse. Tärklis · 1)Looduslik tärklis-eraldatakse toorainest tema looduslikul kujul. · 2)Modifitseeritud tärklis-mõjutatud erinevate protsessidega,ei ole nii puhtakujuline kui looduslik.Siia gruppi kuulub ka asendatud tärklis. · 3)Hüdrolüüsitud tärklis(magusained) Kasutamine kulinaarias · Oluliseks omaduseks on tal geelistumisvõime,sest keetmisel talub ta niiskust.Kasutatakse peamiselt paksendajate ja tarrendajatena.
olla märkamatud. Töö kirjeldus Müüriladumise põhietapid: 1) Määra kindlaks vajaminevad materjalid (kivid, segu, tööriistad, vajadusel ka tellingud jne.). 2) Valmista töökoht ette. Töökoht peab olema puhas ja turvaline. Müüriladumiseks vajaminevad materjalid ja tööriistad peavad olema läheduses. Vajadusel valmista ka aluspinnas. Müüritava ehitusosa alus peab olema tugev, stabiilne ja tasane ning isoleeritud nii, et niiskus ei leviks müüritud tarindisse. 3) Arvuta välja, mõõda täpselt ja märgista müürijoon. 4) Kõik looduskivid on soovitatav enne paigaldust pesta üle puhta veega, et eemaldada neilt kaevanduste ja töötlemise tolmujäägid. 5) Mördi valmistamine ehitusplatsil. Ehitusplatsil valmistatava mördi kvaliteedi tagavad järgmised õpetused: heas korras olev segur. Segur tuleb alati hoida puhas ja selle osad terved. Nii tagatakse segamise ajal mördi õige liikumine
NB! mitte liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul toode sulab. Polüestrite omadused? Hoiab vormi ning on vastupidav, kuid 100% polüester tooteid on vaja sageli pesta, kuna tõmbavad mustust külge; eriti kergesti hooldatavad, masinas pestavad, kuivavad kiiresti; polüesterkiust tooteid ei olegi alati vajagi triikida, nad sirgestuvad ise; talub päikesevalgust ja enamikke kemikaale. Talviste rõivaste puhul meie kliimas veidi jahe suuremate külmakraadide puhul. Omadused: · Niiskus imamisvõime 0,3%..0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim · Tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur · Soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike · UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid · Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu · Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit · Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. · Lähevad topilisteks (pillingualtid) · Mittehügroskoopsed
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk...
2. Õigesti volditud mikrokiudlapiga saab väheniiskelt (voldid lapi soolikaks kokku ja kastad 1/3 vette või puhastusaine lahusesse) puhastada kergelt määrdunud pindu, pühkida akendelt sõrmejälgi ja muud sellist mustust. Kõige õigema niiskusastme tolmu pühkimiseks saavutad siis, kui üks kolmandik lapist märjaks teha, see välja väänata ja siis märg osa lapi keskele voltida. Lõpuks tuleb volditud lapp veelkord väänata- siis ilmub niiskus ühtlaselt kogu lappi. Lapp on õige niiskusega, kui puhastatav pind on viie sekundi jooksul pärast puhastamist kuiv. Lappi saab voltida ka nii, et ühel lapi poolel on kasutada suisa kaheksa pinda. Selleks tuleks lapp pikuti pooleks voltida, lapikult pooleks ning siis veel lapi ´´kõrvad´´ tagasi keerata. 3. Mikrokiud lapp töötab suurepäraselt ka puhta veega. Kui seda ei nõua mustuse tüüp (WC, pesuruumid), siis ei ole mingit puhastusainet vajagi. 4
8) Oscuro on tumepruun kuni must ja tugevima maitsega. Sigarid toodetakse mitmes suuruses, kolm tähtsamat on: 1) Corona 14.5 cm pikk 2) Petite Corona 13 cm pikk 3) Tres Petite Corona 11,5 cm pikk Sigarite säilitamise tähtsad tegurid on hoiukarp, temperatuur, õhuniiskus, ventialstioon ja ümberladumine. Head sigarit peab hoidma sigarikarbis ehk humidoris kindla temperatuuri ja niiskuse juures. Ideaalne niiskus sigarite hoidmisel on 72-75% ja tempearatuur 18-21ºC Humidor on seedripuust valmistatud ja poleeritud karp erinevate vahedega, eri suuruse ja tüübiga sigarite hoidmiseks. Miks valmistatakse just seedripuust? Kuna seedri aroom sobib kokku sigari lõhnaga ning poorne seedripuu laseb sigaritel hingata. Sigareid pakub (kes?) veinikelner. Sigarite serveerimise protseduur: 1. Sigareid pakutakse kliendile huidorist vasakult poolt. 2
Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks). Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemistemperatuur – Väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Kriitiline temperatuur – Temperatuur, mille kõrgemal väärtusel ei ole võimalik enam gaasi vedelikuks muuta. Keemissoojus – Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus – Veeauru sisaldus õhus. Õhu absoluutne niiskus – Väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Valemid: 1 p= n∗mv 3 2 mv =const . 2 T 1−T 2 Q=κ S∗t I Q=λm (Sulamis ja tahkussoojuse valem) Q=L∗m Q=C ¿ m ¿ t Q1+ Q2=Q3 +Q4 A v =M 0∗L/ N A Pt S rel = ∗100 P tk ρt S rel = ∗100 ρtk
Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3'est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k liivpinnas väikese ruumerisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seovad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvades kasvab ka ruumeri soojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab väga suures osas pinnast. Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi suurendab soojusjuhtivust ja ruumerisoojust, liiv aga vähendab. Liivpinnased soojenevad kiiresti ja jahtuvad kiiresti, savipinnased vastupidi. Liival pealmised kihid soojad, alumised külmad. Kevadel kõige varem harimisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede seisukohalt ohtlikud öökülmade puhul on liivapinnased, savi on vähemohtlik. Samuti on ohtlikud kuivad pinnased, niisked vähemohtlikud
Õhk liigub madalrõhualasse spiraali mööda, tekib õhukeeris. Madalrõhuala tekib sinna, kust tekib maapinnalt liivpinnas väikese ruumerisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seovad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse tõusev õhuvool. Tsükloni läbimõõt on 200-2000km. Tsükloni koosseisu kuulub tavaliselt kaks õhumassi, mis on teineteisest lahutatud kasvades kasvab ka ruumeri soojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab väga suures osas pinnast. Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi fontidega. Tsüklon liigub tavaliselt läänest-itta, edelast kirdesse. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakus külm front. Meie ilma suurendab soojusjuhtivust ja ruumerisoojust, liiv aga vähendab. Liivpinnased soojenevad kiiresti ja jahtuvad kiiresti, savipinnased vastupidi. mõjutab aastas u. sada tsüklonit. Ilm tsükloni piirkonnas on väga muutlik
põlemisproduktide esinemine gaasidena, lihtne tootmine ja küllaldane levik looduses. On olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Agregaatoleku järgi jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa omakorda koosneb org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Ct +Ht +Ot +Nt +St +At +Wt=100%, kus s- tuhk, w- niiskus, t- tarbimisaine. Tahke kütuse suurenemisega suureneb nende C sisaldus kusjuures hapniku ja vesiniku sisaldus väheneb. Vedelkütuses esineb S org.te ühenditena, gaaskütustes aga kas vesiniksulfiidina või vääveldioksiidina. Väävlit loetakse kahjulikuks lisandiks, tema põlemisel eraldub 3x vähem soojust kui C põlemisel. Väävliühendid põhjustavad ka korrosiooni. Gaasiline kütus antakse komponentidena: CO+H2+CH4+H2S+CO2+SO2+N2+…=100% . Kütuste põhilised karakteristikud.
Kristallstruktuuri lammutamiseks kulub soojust. 32. Miks tahke parafiin vajub sulaparafiinis põhja, jää aga tõuseb pinnale? Tiheduste erinevus, tahkumisel enamus aineid tõmbub kokku, aga vesi paisub. (jää tihedus on väiksem kui veel) 33. Miks talvel võivad aknaklaasile tekkida jäälilled? (Tekib puitakendel) Sisemine raam peab olema hõredam kui välimine, õhk peab saama minema kahe akna vahele. Kahe akna vahel on niiskus, välimine klaas on külm ja klaasitemperatuur on alla kastepunkti. (Härmastumise protsess ) 34. Miks vedelik ei säilita kuju? Molekulide ülehüppamine yhest kohast teise tekitab voolamise. 35. Miks vedelik säilitab ruumala? Molekulid on tihedalt koos. 36. Miks vee aurumise kiirus sõltub vee kohal oleva õhu niiskusest? Põhjendage lähtuvalt aine ehitusest. Mida niiskem on õhk, seda rohkem saab neid tagasi pöörduda. 37
Veeringe on olemas väike ja suur veeringe . Suure veeringe moodustavad okean-atmosfäär- maismaa-ookean (hüdroloogiline tsükkel).Väikese veeringe moodustavad ookean- atmosfäär-ookean 19. Kondeseerumine veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine. Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse faasi. 20. Õhuniiskuse karakteristikud suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust. Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) 21. Pilvede kujunemisprotsessid-1)Termiline konvektsioon 2)Õhu tõus frontaalpindadelt 3)Õhu laineline liikumine. (joonised konspektist) Pilvede liigitus- Ülemised pilved h=alla 6 km, sademeid ei esine (kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved) ; Keskmised pilved h=2-6 km (Kõrgrünkpilved, Kõrgkihtpilved); Alumised pilved h=
3,03 2,15 2 4 A 3,13 2,09 1,95 T 3,1 2,06 1,94 9 12,6 5,2 412 401 U 3,16 2,07 1,95 D Tabel 4. Survetugevuse määramine piki kiudu Prk Ristlõike Ristlõik Niiskus Survetugevus, nr. Puidu mõõtmed, α, e Purusta e [N/mm²] olek [cm] pindala, v jõud sisaldus, K 30 12 f S ,W f S ,12 a b [cm²] [%]
astmeteks on troofilised tasemed : - Arvukuse püramiid tk/ ha - Biomassi püramiid kg/ ha , cal/ ha - Energiapüramiid kg/ (ha*a), cal/ (m2a) Organismi koht ökosüsteemides ja keskkonna varieerumine Ökoloogilised tegurid: Abiootilised ( elutu keskkonna) tingimused: - Füüsikalised( valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, hoovused) Ja - keemilised( niiskus, ph-tase, atmosfääri gaasid, soolsus, toitainete sisaldus) keskkonnatingimused Biootilised ( elukeskkonna) tingimused: - Teised liigid( kirkjad, parasiidid, konkurendid, mutualistid, saakloomad) - Liigikaaslased(Paaritumispartnerid ja järglased,sotsiaalne rühm) TALUVUSALA: Ökoamplituud teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi
Pakkimine. Kastidesse, alustele vms. Ladustamine, kaitstakse valguse eest. Toatemperatuuril. Säilivusaeg 1 aasta. 5 4. KÜLMPRESSITUD RAPSIÕLI TEHNOLOOGILINE SKEEM Seemnete vastuvõtt Säilitamine +5 ºC, niiskus mitte üle 8% Sõelumine Eelsoojendus kuuma õhuga +40 ºC Muljumine (seemnete purustamine) Pressimine +40...+50 ºC. Saadakse toorõli ja rapsikook. Toorõli setitamine. Eraldatakse settega jääkõli.
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks. Korrosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Keskkonna suhteline niiskus, mille juures algab metalli korrosioon, on 65-75%. Reaktsiooni intensiivsus suureneb õhus leiduvate oksiidide (õhu saaste), näiteks väävlioksiidide, toimel. Kiirendatud korrosiooni põhjustab ka kloriidide esinemine lahuses (tänavate soolamine jää eemaldamiseks talvel, merevesi jne). Korrosiooniprotsessid võivad toimuda metalli pinnal, punktkorrosioonina või ka erinevate
Seda vett nimetatakse konstitutsiooniliseks veeks. Kuid vesi võib olla ka mitmesuguste ühendite mineraalide koostises kristallisatsiooniveena. Näiteks kipsi molekulis 21 % vett massist. See keemiliselt seotud vesi ei ole liikuv ja ei ole taimedele kättesaadav. Kui me määrame mulla vee sisaldust siis tavaliselt kuumutame mulda termostaadis 5 kraadi juures. Vee aur mullas - Mullal on võime siduda vett selle kohal olevast õhust. Mida madalam on mulla kohal oleva õhu relatiivne niiskus, seda tugevamini on seal seotud vesi mulla osakeste poolt kinni hoitud. Esimene vee mahutavuse liik on maksimaalne atsortsiooniniiskus, mis määratakse kui mulla kohal oleva õhu relatiivne niiskus on alla 40 %. Mulla osakesed aga on võimelised siduma vett isegi senikaua kuni relatiivne niiskus läheneb sajale. Maksimaalne hügroskoopsus määratakse siis kui relatiivne niiskus läheneb sajale. Wnärb, % = 1,3...1,5 Wmh - närbumispunkti niiskus see vee sisaldus mille juures
autospooridega. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori. Katseliselt on kindlaks tehtud, et iga rakk paljuneb 1...2 korda päevas. Levik ja ohtrus On väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb nii veekogudes kui ka maismaal: tiikides, lompides, märjal maapinnal, kuni paari sentimeetri sügavusel mullas, puude mahlaniredes, kuid ka sümbioosis selgrootute loomadega ja seentega. Kasvu piiravateks teguriteks on eelkõige soojus, aga ka niiskus ja valgus. Koht ökosüsteemis Väga tavaline sümbiont samblikes ja selgrootutes loomades: ripsloomad, hüdra, jõekäsn. Tähtsat rolli omab ka õhu ja vee bioloogilise puhastajana ning hapnikutootjana. On veekogudes sageli toiduahela esimeseks lüliks. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Kiire kasvu tõttu on teadlastele huvi pakkunud juba 19. sajandist. Temaga viiakse kaasajani läbi mitmesuguseid taimefüsioloogilisi uurimistöid. Mitmetes maades
Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist: Müra Ei ole mõõdetud, subjektiivselt 0 mitte oluline Valgustus - loomulik Olemas, akendel katted 0 - üld Puudulik arvuti töökohal 2 - kombineerit Olemas 0 ud Mikrokliima - õhu Vastab normidele 0 temperatuur - õhu niiskus Ei vasta normidele, niiske 1 - tuuletõmbus Üldiselt ei 0 - õhuvahetus Uks, aknad 1 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt 0 paigaldatud Maandus Olemas 0 Keemilised, bioloogilised ohutegurid Tolm Ebaoluline 0
kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis
Eesti tulevikuenergeetika Pelletiküte MIS ON PELLETID? Pelletid (saepurugraanulid, puidugraanulid) on metsa ja puidutööstuses üle jäävast saepurust või saepuruks jahvatatud höövlilaastust suurel rõhul kokku pressitud väikesed silindrilised pulgad läbimõõduga 610 mm. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, millega kütmine on niisama puhas, mugav ja automatiseeritav kui õli- ja gaaskütte korral. Pelleteid hakati tootma selleks, et mõistlikul moel ära kasutada saetööstuses tekkivaid jääke. Saepuru ennast ei ole majanduslikult otstarbekas põletada, sest väga mahuka ja kaalult kerge kütuse vedu kauge maa taha läheks liiga kalliks. Lahenduse pakkus saepuru pressimine pelletiteks seitsmest kuupmeetrist saepurust saab kuupmeeter pelleteid, mis kaalub ligikaudu 650 kg. Pelleteid on peamiselt kahte liiki kvaliteetpelletid...
· Riigikeel-prantsuse keel · Pindala-547 030 km ² · Rahvaarv-64 102 000 · suuruselt kolmas riik Euroopas · Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvusi Kliima · Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima · Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud · Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis · Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel, suvi peaaegu et sademetevaba · Suurem osa Prantsusmaa maastikust koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest · Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud:
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus hõlmab taimekasvatus, loomakasvatus, mesindust, kalakasvandust, metsadest kui taimekasvatust. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Maa : · Põllumaa - põllumajanduslike kultuuride saavutamiseks sobiv maa. · Rohumaa rohurindega kaetud maaala kus kasvavad peamiselt mitme aastasest mitme aastased rohttaimed ehk mis sobiks karjamaale. · Põllumajanduseks sobimatud maad kõrbed, pool kõrbed, igilumi- ja jää. 2. Agromaatilised näitajad ehk põllumajanduseks sobiv või sobimatu kliima. Näitajad: · Päikesekiirguse hulk; · Õhu- ja mulla temperatuur; · Niiskus; · Vegetatsiooni perioodi pikkus. Vegetatsiooniperiood on aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elu tegevuse. Enamikutele taimedele sobib perioodi pikkuseks vähemalt 90 päeva. Kultuuritaimedele ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MTp - 11 Timo Potter Töökeskkonna ohud minu tervisele Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Võru 2011 Sissejuhatus Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Alaseljavaevused Alaseljavaevuste päritolu on sageli raske täpselt määratleda, kuna nende tekkimiseks on mitmeid põhjusi. Seepärast räägitakse ,,riskiteguritest." Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse: · Individuaalsed tegurid: vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil · füüsilise töö kurnavusega seotud tegurid raskuste käsitsi kandmine ja tõstmine; · sagedased liigutused, mis nõ...
tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises tsüklis kui ka soojuse ümberjaotamises -konvektsioonivooludega kõrgustesse kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. Kui kaugel välgutab? Sageli on küsitud, kas sekundite loendamise teel saab välgu kaugust kindlaks teha. Saab küll, sest välk tekitab lööklaine, mis küll transformeerub väga kiiresti tavaliseks helilaineks, kuid heli kiirus on ju teada: ligikaudu kolmandik km/s. Seega läbib heli kolme sekundiga umbes ühe kilomeetri ning kauguse saame teada, kui jagame välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahelise aja sekundites kolmega.
rikkuda ainevahetust jne. Kahjustuste vältimiseks peab tööandja tagama, et töötajad saaksid asjakohase juhendamise ja väljaõppe – kui kahjulik on müra mõju tervisele, sellega seonduvad kahjustused, tevisekontrolli vajalikkus jne. Tööandja kohustus on saata kõik müraga kokku puutuvad töötajad õigeaegselt tervisekontrolli. Teise näitena tooksin välja toiduainetega töötajad. Kui toiduainete säilitusruumides on suur niiskus, on see ideaalne kasvupaik erinevatele hallitusseentele ja sellisel juhul on nende eosed väga vastupidavad. Hallitus ei pruugi koheselt silma paista ja kui puudub regulaarne kontroll, siis elutseb hallitusseen seal kaua. Töötajatel võib välja areneda ülitundlikkus hallitusseente suhtes. Hullemal juhul haigestutakse bronhiiti, kiirikseenetõvess, astmasse või väliskõrvapõletikku. Samuti ei pruugi hallitus tekkida ainult
ning toote kaitsmine. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest. Lisaks vigastuste veol ja käsitsemisel võivad toodet, sõltumata sellest, kas on tegemist toiduaine või tööstuskaubaga, rikkuda valgus, niiskus, temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid. Paljudel juhtudel on võimalik parandada toote kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu sobiva pakendimaterjali, pakendi konstruktsiooni ja pakkimismooduse kasutamisega. Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus- ja transpordikulusid, kehtib reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja mida
nädala pärast arenevad neist välja tõugud kes närivad ennast puidu sisse.tõugud ei kahjusta puidu panda ja seega pole aastaid kestnud kahjustused väljas pool nähtavad Talle on oluline soojuse ja kuiva puidu olemasolu kahjustab männi ja kuuse puitu mitte ss lehtpuitu. Mööblitoonesepp kahjustab ehitistes okas ja lehtpuid kuid kütmata ruumides paiknevat mööblit sobivam temperatuur tõugu arenemisel on 21-30 kraadi selsust ja sammuti tavalisest veidi kõrgem niiskus. Suur toonesepp - ta kahjustab eelkõige mädanikku poolt mõjustatud puitu, tõugud vajavad arenguks 2-3 aastat. Kahjustab nii okas kui ka leht puitu ja tõugu käigud ja lennuavad on suuremad kui mööblitooneseppa omad. Hobusipelgas kuni 35 mm pikkune putukas kes kahjustab nii terved kui ka mädanikkest nakatatud ja immutatud puitu. Hobu sipelgas närib puidus õõnsusi ainult eluruumide jaoks. Hääletu toonesepp Välimus
Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle
Seen kasutab surnud sipelgate kõva kitiinkesta ka enda kaitsmiseks välisvaenlaste vastu. Kui seen on lõhkunud sipelga siseorganid, siis jätkab ta väliskestaga. 4 Seenhaigused taimedel Kõige tuttavam seenhaigus taimedel on hallitus. Selle põhjustajaks on seeneliik nimega ,,Botrytis cinerea". Selle tekkimiseks on kaks erinevat tingimust, mis mõlemad on seotud liigse niiskusega. Esimine tingimus, mis tema tekkimiseks on vaja, on pidev niiskus. See võib tekkida kui mingil perioodil on väga sagedast sadu esinenud, või kui taimejuures oleval veel pole kuhugi ära imbuda ja taim on pikemat perioodi märg. Teine põhjus, miks ta tekkida võib, on peale pikemat kuiva perioodi läheb järsult liigniiskeks. ,,Botrytis cinerea" põhjustab taime viljadel (näiteks maasikatel) hallitumist ehk see seen katab kogu marja oma hallikate eostega, mis meenutab tuhka. Botrytis cinerea
Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda Kui üks liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmiseid liike Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega juba harjunud Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda Mis juhtub kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed ning raba hakkaks kuivama Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal Koosluse osakaal Kakerdaja loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ja on 6,2 km pikkune
mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest.
mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Solaarkonstant- maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. Suhteliseks e relatiivseks niiskuseks nim õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru suhet väljendatuna %. Absoluutne niiskus, eriniiskus. Suurde veeringe- Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja
Naturaalne kali valmib rukki- ja odralinnastest tehtud virde naturaalsel kääritamisel. Kaljateoks saab kasutada · spetsiaalset linnasejahust kaljaleiba, Kaljaleiba küpsetatakse tainast, mis on valmistatud rukki-, ja odra linnastest ning rukkijahust Kuna värsket kaljaleiba ei saa säilitada pikka aega, leib lõigatakse hästi õhukesteks viiludeks või kuubikuteks ning kuivatatakse/pruunistatakse ahjus temperatuuril 50 °C Kaljaleiba kuivatatakse 10-12 h Kaljaleiba niiskus peab olema 8% · linnasejahu või · kalja kontsentraati: Kaljavirdekontsentraat Kalja kontsentraat 15. Kirjeldada lühidalt kalja tootmise põhietappe · Leotamine o Kasutatakse kaljaleiba o Seda meetodit kasutavad peamiselt väiksed ettevõtted o Kaljaleiba leotatakse 3 korda (toorainest 3 korda ekstraheeritakse kuivaineid) o Kuivaine sisaldus 1 virdes on 1,8-2%, teises 1,2-1,3% ning kolmandas 0,5-
Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine keemiline k...
.................................. murenemine, sest ..................................................................... .............................. . Vihmametsades on ülekaalus ............................................... murenemine, sest ................. .................................................................................... . (ex lk 32) Millised väidetest iseloomustavad füüsikalist murenemist ehk rabenemist? (2 tk) (ex lk 32) o Ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi o Ulatuslikud ööpäevased temepratuuri kõikumised kiirendavad protsessi o Protsessi käigus lahustub osa kivimi koostises olevaid aineid ja need kantakse lahustumise kohast eemale o Protsess on intensiivne vihmametsades o Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks 5 Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? (tv lk 20) ................................................................................................................
· Dekoratiivsed elemendid Kipsplaadi tootmine: · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist · Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele · Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks · Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised pindaktiivsed ained ja tärklis Kipsplaatide kasutusala · Kipsplaat on siseseintee ja -lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli-ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata saunaruumides ega külmkambrite sisepiiretel · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides,
Laste hoolduse üldised põhimõtted Laste hooldamisel tuleb arvestada, et alati on üks kindel laps, kes on teatud arenguetapis ja kellel on oma eripärad. Eriealised lapsed erinevad füüsiliselt (anatoomilis-füsioloogi - liselt), vaimselt (inellektuaalselt), psüühiliselt (emotsionaalselt) ja sotsiaalselt (kontakt ümbritsevaga). Füüsiline haigus ei ole ainult füüsiline probleem, vaid ka psüühiline. Haiget last hooldades tuleb arvestada sellega, et peale lapse on patsiendiks vanemad või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi. Hea hooldustöö aluseks on lapse kasvu ning arengu tundmine ja toetamine. Kui laps on haige, siis on tähtsamateks printsiipideks individuaalsuse, turvalisuse, järjepidevuse, perekeskesuse ja omaalgatuslikkuse printsiip. Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generalis...
keskkonnatingimustega. toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. 8. lõhestav valik - seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. 9. adaptatsioon organismide ehituse ja talitluse muutumine, et sobituda keskkonna ja elutingimustega. (nt kaladel ujupõie arenemine) 10. varjevärvus pigmendid looma kehakatetes on kujunenud nii, et sulanduksid keskkonna taustal raskesti nähtavaks. (nt
kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Lähispolaarne kliima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
