Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"niiskete" - 253 õppematerjali

thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Uurimustöö: Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule

Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete , halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise....

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tutvustatakse taimekasvatust

Äikeseilmad eriti ei täienda veevarusid, sest vesi voolab reljeefi madalamatesse kohtadesse või põllult minema. Need sademed võivad kultuuridele mehaaniliselt kahjustusi põhjustada. Oluline on ka sademete territoriaalne jaotus. Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. Sademevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, rikkam LõunaEesti. Niiskusreziim Eesti kuulub niiskete alade hulka, kus keskmine sademete hulk ületab aurumise. Aasta keskmine sademete hulk on 500800mm, sellest Külmal perioodil 150250mm Soojal perioodil 350550mm Aasta vältel on Eestis keskmiselt 160190 sademetega päeva. Enim sügisel, vähem kevadtalvel ja kevadel. Sademete territoriaalne jaotus Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. sademetevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, sademeterikkam LõunaEesti....

Taimekasvatus
26 allalaadimist
thumbnail
43
doc

RISKIHINDAMISJUHEND

kaitsmata? Kas mõne elektriseadme korpuseI puudub tähis IEC - 60417-5036 (must välgunool kollases musta servaga kolmnurgas)? Kas mõni pistik või pistikupesa on kahjustatud? Kas elektriseadmeid on võimalik väärkasutada? Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi? Kas töökohas leidub elektrit juhtivaid osi, mis on kaitseta ja maandamata? Kas võib esineda elektrostaatilisi laenguid (näiteks tankimisel)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta...

Ohuõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

Third level Paljuneb seemnete ja roomavate Fourth level võsunditega. Fifth level Kasvab soodes ja veekogude kallastel. Liigniiskes mullas metsistub. Nõrgalt mürgine. Sobib hästi niiskete alade dekoratiivtaimeks, on ka täidisõielisi vorme. Viited: Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed/ Puud ja põõsad http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ Vikipeedia http://et.wikipedia.org...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Eesti Loomastiku esitlus

Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Roomajad Eestis on kahte liiki madusid (rästik ja nastik) ning kolm sisalikuliiki. Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma....

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Ilupõõsad

Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...

Ilutaimede kasutamine
49 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesindus

Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. 3 Mee- ja Korjetaimed 1.1 Valge iminõges Ladinakeelne nimetus: Lamium album. Õitsemise aeg: 1. mai - 25. august. Meeproduktiivsus: kuni 500 kg/ha. Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, aedades umbrohuna, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim...

Mesindus
52 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Plaatimine läbi ajaloo

Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide niiskete tsoonide töötlus on analoogilised. Põrandad: märjaks tsooniks loetakse kogu põrandapind ja10 cm ülespööret seinale. Seinad: jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Torude läbiviikude projekteerimist põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Tööde käik...

Plaatimine
46 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vahtpolüstüreentooted

Need on erinevad karkasskonstruktsioonid, kus soojustmaterjal ei ole otseselt kaetud viimistluskihtidega ning talle mõjuvad minimaalsed koormused, näiteks katuslagedes, välis- ja vaheseintes, põrandate laagidevahelise soojustusena, lamekatustes. [1] Sinine EPS (EPS 150) on aga hea koormustaluvusega ning teda võiks kasutada põranda soojus-isoleerimiseks ning kuna ta on küllaltki niiskusekindel, tugev, sobib ta niiskete kohtade isolatsiooniks. Sinist EPSi võib kasutada maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks, välimiste keldriseinte, soklite, alusmüüride välispidiseks soojustamiseks. [1] 8.Kasutatud kirjandus 1. http://www.estplast.ee/ 2. L. Raado, ehitusmaterjalide loengu konspekt LISA 1 Graafik 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus Graafik 2...

Ehitusmaterjalid
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Atacama kõrb

On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku ­ Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. 4. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Lössikõrb on kõrbetüüp, mis tekib enamasti eelmäestikes lössile ­ ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Juukse värve maaletoovate firmade toodete tutvustus ja kasutusjuhendid

Pese Goldwelli värvitud juuste sampooniga , kaks korda, seejärel loputa, kuivata käterätiga. Lock (värvi kinnitaja): Kasuta Elumen Lock`i iga kord peale Elumeniga värvimist, et lõpetada mõjumis protsess. Kanna 40ml (lühikestele juustele) Locki niiskete juustele ja hõõru seda hoolega juustele. Hoida 5 minutit. Kammi juuksed läbi. Loputa ja jätka tavalisel viisil. (Hästi sobib palsamiks Goldwelli värvitud juuste vahtpalsam) Elumen Return (värvieemaldaja): Return on spetsiaalne Elumen värvieemaldaja. Teisi värve Return ei eemalda. Elumen Return saab värvi eemaldada osaliselt või täielikult. Eemaldamise tulemus sõltub juuste struktuurist ja värvi intensiivsusest....

Juuksur
56 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Puit ja puitmaterjalid

Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett, õied on laialt levinud ka ravimtaimena. Must ehk sanglepp (Alnus gutinosa) Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas hõlmates 3% puistute pindalast. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks....

Puiduõpetus
79 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS...

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kehakeel, mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel

Meeste ja naiste liigutused, mida nad kurameerimisel teevad, on erinevad. Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele liigutustele hakkavad mehed ühtäkki lipsu kohendama, sätivad kraed või koguni libistavad kätega läbi juuste. Naiste liigutused ja signaalid on mitmekesisemad: juuste tagasiheitmine, randmete näitamine, puusade hööritamine, vargsed kõrvalpilgud, niiskete huultega paotatud suu kuuluvad võrgutamise arsenali. Ka on meeste vaateväljas viibides naistel jalad pisut rohkem harkis kui tavaliselt (Pease 1994). Paljud inimesed pole aga sellest automaatsest mehhanismist teadlikud ning eriti just naised/neiud kasutavad väga palju ka nn võrgutamisliigutusi, mis on küllaltki üldtuntud. Lisaks eespool mainitule kasutatakse veel oma juuksesalkude keerutamist vestluse aja, ripsmetega ,,plaksutamist", naeratamist...

Suhtlemispsühholoogia
62 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamis...

Laevade ehitus
57 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Mördid

Vee temperatuur ei tohi ületada +600C ja valmis segu temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +400C. Soojendatud segu kasutades on segu töödeldavusaeg lühem. Sooja õhu ja soojendite kasutamine On hea kui ehitusplatsil kasutatakse sooja õhu puhureid, kiirgussoojendeid või muid küttekehi ehitusmaterjalide laosoojuse andmiseks. Lisaks müürimaterjalidele tuleks soojendada ka vesi ja segisti. ERIMÖRDID Hüdroisolatsioonimörti - kasutatakse niiskete pindade (keldriseinad, mitmesugused kanalid jne.) krohvimisel, samuti ka vuukide tihedalt täitmisel. Kasutatakse tsementmörti, vahekorras 1:2,5...1:3,5. Tsemendina on otstarbekas kasutada hüdrofoobset- või paisuvat tsementi. Liiv peab olema võimalikult tihe. Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi - saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne)...

Ehitusmaterjalid
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Popi ja Huhuu

Ta vajas juhti, selleks oli Isand, hiljem Huhuu. Huhuu aga oli vastupidine. Ta sai endaga hakkama, leidis süüa ning tegevust, kuid liigne tegevus viis ta elu alla. Ta kaotas kontrolli, pärast alkoholipudeli leidmist ning selle tarvitamist. Inimestega on sama lugu, kui ta langeb sõltuvusse, on sellega väga raske toime tulla ning paraneda. Kontroll elu üle kaob täielikult. 4) Popi oli valvas, niiskete silmadega koer. Tema jaoks oli isand kõige tähtsam ning hoidis teda väga. Popi tunnetas maailma oma ninaga. Ta teadis kuidas asjad käivad, teadis, et Isand toob talle süüa. Popi käis tihti majas kõik toad läbi , kontrollimaks, kas Isand on kodus või mida teeb Huhuu. Popi pani kohe tähele kui midagi teistmoodi oli. Ta sai kohe aru kui Isandal paha olla oli ning üritas teda kõigest väest lohutada ja aidata. Sellise käitumise põhjuseks võis jällegi olla sõltumine...

Kirjandus
94 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Austraalia

(Keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Austraalia kaguosa asub troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, parasvöötmesse jääb ainult Tasmaania; põhjaosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas. Põhja-Austraalias on kliima troopiline kuumade niiskete suvede ja soojade kuivade talvedega. Lõunas on mõlemal rannikul vahemereline kliima jahedate vihmaste talvede ja kuumade kuivade suvedega. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima. Suvel tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C)....

Geograafia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun