Atacama kõrbes on tingitud see sellest, et Lõuna-Ameerika lääneküljest möödub külm Peruu hoovus ning tekitab sinna kõrgrõhuala. Atacama kõrb on üks kõige kuivem koht Maal. Mõningate andmete põhjal sajab seal mõndades kohtades ainult 1mm aastas, mõndades aga ei saja üldse. Seda läbib vaid Andidest alguse saav Loa jõgi, kuid ülejäänud Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. Ka kahe mäestiku vahel (Andide ja Tsiili rannikumäestiku) asumine takistab niiskete õhumasside ligipääsu kõrbele. See põhjustab ka kõrbestumise. 3. Kõrbete tüübid Atacama kõrb on lössikõrb ning seal on palju sooldunud alasid. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Päeval on õhutemperatuur väga kõrge ja seega on väga paljud loomad öise eluviisiga. Nad on kohastunud taluma kõrget temperatuuri, millele aitab kaasa nende karvkate ning kannatama kaua kuivust
Container bereit.Batterien und Medikamente bringt der Kunde in das Geschäft zurück,in dem er die Ware erworben hat.Alte Mõbel werden StraBe und abgeholt.Das es kostenlos.Dieser sogenannte viele Bürgern beliebt.Denn nicht selten findet man da noch ganz brauchbare Dinge. Natur und Umwelt Kaetud pilves-bedeckt Sademetehulk ulatub-die Niederschlagsminge erreicht Kantaksse merre-werden ins Meer getragen Erinevate metsadega-unterschiedlichen Wäldern Koos niiskete aladega-zusammen mit den Feuchtgebieten Esindama-repräsentieren Säilinud ürgmetsad-die erhaltenen Urwälder Kõige sagedasemad puuliigid-die häufigsten heimischen Baumarten Erinevad taime-ja loomaliigid-verschiedene Pflanzen und Tierarten Nad on kadunud-sie sind verschwunden Nad on haruldaseks muutunud-sie sind selten geworden Imetajad-die Säugetiere Siin pesitsevad 222-hier nisten 222 10%Eesti pindalast-10% der Fläche Estlands Pindala-Die Fläche
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läh...
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läh...
ettepoole suunatud ja pisut avatud. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab ta sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja viibutab seda küljelt küljele. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett. Paljunemine Skorpionite kurameerimine saab alguse pulmatantsust, Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgi üles alla."Tantsu" juhib isane. Isane otsib tasasel maal koha, kus vabastab oma spermatofoorispetsiaalse spermat sisalduva anuma. Seejärel seab ta emase ettevaatlikult niisugusesse asendisse, kus emane saab sperma oma suguavasse vastu
hõberemmelgas pildistatud? Vesipaju Autori foto Sanglepp Autori foto Sanglepa levik Ülesanne: Analüüsi sanglepa levikut ja leia 2 Ülesanne: kirjelda sanglepa lehte Varsakabi • Rahvasuus konnakapsas, latiklill. • Õitseb kevadeti suurvee ajal. • Kinnitub risoomiga. Autori foto Kollane võhumõõk • Metsik iiris. • Küllaltki tavaline. • Niiskete niitude ja metsade taim. 2.2. Kaldaveetaimed • Madalas kaldavees kasvavad hundinui, pilliroog, soovõhk, järvekaisel jne. • Varred pikad. Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik
seenhaigusele iseloomulikku löövet (punased piirdunud laigud). Mähkmelööbe korral on oluline: Vahetada lapse mähet tihti. Mähet tuleks vahetada kohe siis kui laps on urineerinud või roojanud. Vastsündinud võivad urineerida rohkem kui 20 korda päevas. Lapse kasvades urineerimissagedus väheneb, langedes keskmiselt 6,5 korrale päevas üheaastaseks saades. Puhastada mähkme piirkonda puhta vee või niiskete beebipuhastuslappidega. Uurimistulemustest, selgub, et mähkmepiirkonna pesemisel veega või beebidele mõeldud niiskete lappidega ei ole erinevusi ning mõlemad viisid on sobilikud. Uurimistöödes rõhutatakse, et vältida tuleb imikute mähkmepiirkonna puhastamist parfüümi ja alkoholi sisaldavate lappidega. Samuti ei soovitata mähkmelööbe korral nahka pesta seebiga. See võib naha
kivisüsi. Põhja-Tsiilis asuv Chuquicamata on üks maailma suuremaid vasekaevandusi. Kliima Ladina-Ameerikas on neli peamist klimaatilist regiooni: troopiline, ariidne, parasvöötmeline ja külm kliima kaugel lõunas. Massiivsete vihmametsadega kaetud Amazonase madalikul ja Guyana mägismaal on niiske troopiline kliima, mis võimaldab kasvada lopsakal taimestikul. Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama. Rahvastik Ladina-Ameerika põhjaosas on paljud linnad erakordselt ülerahvastatud ja halbade elamistingimustega. Maailma üks kiiremini kasvavaid linnu on São Paulo. Piirkonna keskosas asuvad vihmametsade ja Kõrg-Andide asustus on hõredam
rohelise multši või katte materjalidega. Umbrohtu aitavad vähendada külvi aja planeerimine, juba olemas oleva umbrohu puhul saab seda rullida, tükeldada, ümber paigutada või siis alla suruda umbrohtu erinevate katetega. Mehaaniline umbrohutõrje On üks olulisem umbrohutõrje moodus mahepõllumajanduses Kultiveerimismeetod suudab eemaldada tunni ajaga umbes 15 ha umbrohu ja seda ka niiskete ilmastikutingimustega Miinusteks on, et aitab väiksema umbrohu vastu Tihtipeale on raskesti juhitav ja tekitab kahju põllukultuuridele Praegused põlluharimise süsteemid ja masinad ei ole piisavalt välja arendatud, et maksimaalselt efektiivselt eemaldada umbrohtu põldudelt ilma kemikaale kasutamata Funktsionaalne põlluharimine Põldu peaks harima planeeritult ja tihedalt täies ulatuses Eesmärk on vähendada seemnepanga täienemist, seemneid
Populaarne tootjate, jae –ja hulgimüüjate hulgas, võtab vähem aega Ei teki niiskusekadu Liha lõigatakse 36-48 tundi peale taptmist lahti ja pakendatakse vaakumkottidesse Pakendatud liha laagerdub: 0-4 °C juures 2,5-3 nädalat SPETSIAALNE LAAGERDUSKOTT laseb pakendist niiskust välja, kuid ei lase õhku pakendisse, pidurdades seega bakterite kasvu Esmakordselt suletult on kott üsna õrn, paari päevaga moodustab sideme liha pinnal olevate niiskete valkudega Laagerdatav liha: Kaitstud saaste ja halbade maitsenüansside eest Võimalik laagerdada ka tavakülmikus Ei vaja nii kindlat niiskuskontrolli anaeroobsed bakterid ei kasva TOORAINE NÕUDED Liha peab olema värske ja pärinema tervetelt loomadelt Liha pH ei tohi olla kõrgem kui 5,8 (vastasel juhul võib juhtuda mikrobioloogiline liha riknemine) Soovitatavalt suuremad lihatükid või rümbaosad ilma verevalumiteta Laagerdada ei tohi:
ootab nüüd kannatlikult, et temast kümme korda suurem kärbes oma karvased jalad just sellele lapikesele toetaks. Töötada igal vabal minutil, et üldse midagi tehtud saaks. Elus olla tähendab liigutada. Tõsta krobelise pinnaga hantleid, üks, kaks, kaheksa, neli korda kakskümmend viis korda, et õigustada tundidepikkust küürutamist läpaka taga, sõrmenukkide krampi kiskudes. Vuhiseda, suhiseda, tuhiseda piimakruuside, püreetasside, lusikate, pudipõllede ja niiskete lappidega mööda korterit, enda järelt ei- tea-kust koguaeg juurde tekkivaid piimakruuse, püreetasse, lusikaid, lapikesi ja pisikesi nunnusid okse ja muidulögalärtse likvideerides. Ärgata kell kolm öösel, keeta piima, toimetada pudel lapsele suhu ja kukkuda voodisse, et nägudeta uni tabaks kui püssikuul. Elus olla tähendab luua. Uut reaalsust. Iseend. Kõike, mida maailm sisaldab. Tunda, et oled vaid värav-oled toru, mida kasutavad sünniks kõige hullumeelsemad ideed, mida
Kiudtugevdusega veetõkkemass märgade ruumide põranda ja seinte hüdroisolatsiooniks. Ruumi nurkades ja trappide läbiviikude juures kasutatakse koos tugevduskangaga. Kuivanuna moodustab veetiheda ja pragusid sildava kihi. · Vesialuseline, ei lõhna · Fiiberkiududega tugevdatud · Mugavalt pealekantav · Annab värvimuutusega märku kuivamisest · Kasutusvalmis Töötemperatuur: alates +10°C, õhuniiskus kuni 80% Kuivamisaeg: 2 tundi Kahekordsel katmisel 0,6-1,0 l/m² Niiskete ruumide ehitus ja remont Töö käik Veega otseses kokkupuutes olevad pinnad 1. Krundi pinnad nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer lahjendades seda veega 1:10. Põrandal võib kasutada nõrga aluspinna puhul ka kangemat segu, 1:3 kuni 1:10. Kanna lahus harja, rulli või pintsliga pinnale ühtlase kihina. Kulu on sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m². Kuivamisaeg sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest 1-3 tundi. 2
et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust.On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salpeetrit. Septembris ja oktoobris võib näha ,,Kõrbe Õitseaeg", mida põhjustab kliima nähtus ,,El Niño". See on üsna harv nähtus ja see on seotud niisketest õhumasside saabumisega Vaikselt ookeanilt. Sellel ajal on kõrbes lühiajalised vihmasajud. Surnud
Madagaskar Kevin Kullerkupp MT10 Madagaskari Lipp ning Vapp Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil: India ookeanis asuv Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Third level Second level ...
mürktaimeks. Kui aga risustab inimeste söögipõldu, siis on temast väga tülikas lahti saada. Osa tema pikast ja rohkesti harunevast risoomist asub sügaval mullapõues. Kui nüüd inimene tõmbabki meetripikkuse "osjajuurika" mullast välja, siis mõni tükike jääb temast ikkagi alles ning peagi rohetavad mullapinnal uued võsud. Kõigile põldudele see taim siiski ei tungi. Tema kasvukohas peab olema tavalisest rohkem niiskust. Looduses on ta niiskete niitude ja soostunud metsade, isegi soode ja veekogude kaldaalade taim. Ta ei kasva aga kunagi nii suureks kui konnaosi, jääb ikka vähemalt poole väiksemaks. Ka hambakestena säilinud lehekesi varre sõlmekohtade ümber on tal vähem. Neid on soo-osjal 6 kuni 10. Need lehejäänused on eriti hea määramistunnus veel seetõttu, et neil on lai valge kilejas ääris. See servake on laiem kui ühelgi teisel meie osjal. Viimane on
Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.[2] -Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25o-27oC, lõunaosas 22o-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. [1] -Asend Madagaskar on suuruselt maailma 4. saar.[1] See asub Aafrika idarannikul Inda ookeanis, 12. ja 26. Lõunalaiuse ning 43. ja 50.
puud. Tõrje: vältida puude vigastusi hooldamisel. Nakatunud puu võik oks tuleb põletada. o Karusmarja-jahukaste talvitub varisenud marjadel, nakatunud võrsetel. Seen talvitub seeneniidistikuna. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehed ja marjad hävitada, fungitsiidid. o Karusmarja- ja sõstrarooste põõsad nakatuvad õitsemise ajal, talvitub talieostena. Tõrje: haiguskindlad sordid, fungitsiidid. o Sõstra- ja karusmarja helelaiksus levib niiskete ja soojade ilmadega. Talvitub viljakehadena varisenud lehtedel. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehtede põletamine, keemiline tõrje. o Sõstra-lehevarisemistõbi talvitub viljakehadena varisenud lehtedel. Haiguskindlad sordid, varisenud lehtede põletamine, keemiline tõrje.' o Vaarika-varrepõletik pungade ümbruses laigud! Seen talvitub nakatunud vartes, lehtedel. Suve kestel levib lülieostega. Tõrje: terve istutusmaterjal, vanad varred põletada, vältida
Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi. Abiootiline keskkond, erosioon. Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Subtroopilised metsad. Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. Toiduahel ookeanis. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres
Ta ei saanud ka söögi otsimisega ise hakkama, vaid vajas kellegi abi. Ta vajas juhti, selleks oli Isand, hiljem Huhuu. Huhuu aga oli vastupidine. Ta sai endaga hakkama, leidis süüa ning tegevust, kuid liigne tegevus viis ta elu alla. Ta kaotas kontrolli, pärast alkoholipudeli leidmist ning selle tarvitamist. Inimestega on sama lugu, kui ta langeb sõltuvusse, on sellega väga raske toime tulla ning paraneda. Kontroll elu üle kaob täielikult. 4) Popi oli valvas, niiskete silmadega koer. Tema jaoks oli isand kõige tähtsam ning hoidis teda väga. Popi tunnetas maailma oma ninaga. Ta teadis kuidas asjad käivad, teadis, et Isand toob talle süüa. Popi käis tihti majas kõik toad läbi , kontrollimaks, kas Isand on kodus või mida teeb Huhuu. Popi pani kohe tähele kui midagi teistmoodi oli. Ta sai kohe aru kui Isandal paha olla oli ning üritas teda kõigest väest lohutada ja aidata. Sellise käitumise põhjuseks võis jällegi olla sõltumine
Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass VASTUSED 8. KLASSILE 1. Miks Austraalias on lõunapöörijoonel kõrb, kuid Lõuna- Ameerikas samal laiusel savann? Austraalia idarannikul paiknev Suur- Veelahkmeahelik takistab niiskete mereliste õhumasside liikumist mandrile. Lõuna-Ameerika idarannikul selline kliimamõjur puudub. (max 2 punkti) Miks Kaspia alamikul ja Turaani madalikul valitseb kõrbekliima, kuid Musta mere rannikul samal laiuskraadil lähistroopiline kliima? Turaani madaliku kliima on kontinentaalne, kuna asub sügaval mandri sisealal. Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju.
potentsiaaliks 18000- 20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, sõltuvalt õhu suhtelisest niiskusest. Kui ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul. Laeng purskub enam- vähem iseenesest, kui õhu suhteline niiskus on väiksem kui 25%, aga ilmastiku niiskuse suurenedes ei saa kõrvaldada staatilise elektri probleemi. Ideaalseks õhuniiskuseks loetakse 40%. · Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000- voldist laengut. · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. 2. ÄIKE
tina, nafta ja kivisüsi. Põhja-Tsiilis asuv Chuquicamata on üks maailma suuremaid vasekaevandusi. Kliima: Ladina-Ameerikas on neli peamist klimaatilist regiooni: troopiline, ariidne, parasvöötmeline ja külm kliima kaugel lõunas. Massiivsete vihmametsadega kaetud Amazonase madalikul ja Gujaana mägismaal on niiske troopiline kliima, mis võimaldab kasvada lopsakal taimestikul. Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama. Maakasutus ja põllumajandus: Põllumajandus on siiani Ladina-Ameerika kõige levinum eluala. Paljud tänaseks üle maailma levinud taimed pärinevad Ladina-Ameerikast, nagu näiteks tomat, kartul ja maniokk. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt kohvi, kakaod, kautsukit, sojauba, maisi ja suhkruroogu. Suur osa
Puhastamine. Teema 2. Pinnad 3 Kordamisküsimused. Keraamilised plaadid 1. Kus kasutatakse keraamilisi plaate ja põrandakive? esikud, hallid jt. ruumid, kus on tihe käidavus niiskete ruumide põrandapinnad nagu WC- d ja dušširuumid, saunad, köögid ning ujulad. kaminaruumide põrandad 2. Selgita lühidalt, kuidas valmistatakse keraamilisi plaate? Osa plaate valmistatakse kuivpressmeetodil ja põletatakse kõrgel temperatuuril. Klinkerplaadid saadakse märgpressimisel ja neid põletatakse väiksemal temperatuuril ning nad on kuivpressplaatidest poorsemad. Plaadid
Ees ootab põhjapool (Eesti) talved tuulised ja tormised ning suved kuivad ja põllumajandus kannatab. Kõrbealasid hakkab üha rohkem levima. Happevihmad · Sudu suits ja udu. · Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskadeks ja muudavad vee happeliseks. · Eriti kahjustuvad happevihmade all okasmetsad. Okkad muutuvad pruuniks. · Happeliseks muutuvad ka veekogud ja mullad. Sudu tekkimiseks on vaja päikesevalgust, sudu ei teki hallide ja niiskete ilmadega. Sudu tekib õhusaastumisest kõik heitgaasid!!!!!1
korgitammedelt. Korgitamm peab kasvama 25-aastaseks, et seda esimest korda koorida saaks. Sellest koorest veel korki ei tehta. 9 Aastat hiljem kooritakse puu uuesti ja alles siis saab koorest korgiplaate valmistada. Korgipuu koor peenestatakse, segatakse vaiguga, kuumutatakse ja pressitakse. Plaadipõhjas voib olla PVC-d ja täiteaineid sisaldav kiht. Tänapäeval pannakse korgiplaatidele peale, alla, ja külgedele PVC- kaitse. Sellist põrandat puhastada ka niiskete puhastusviisidega Korkpõrandad ei ole kunagi libedad, nad imavad mustust ja vajavad sagedast koristust. Põrandad ei talu tugevaid keemilisi aineid. Need sobivad vähekasutatavatesse kuivadesse ruumidesse. Korkpõrandaid puhastatakse poolniiske või niiske pühkimisega. PVC-kattega korkpõrandaid puhastatakse nii nagu plastikut 4 Marmor/Graniit pinnad
ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret. Ladina keelne nimetus Bufo viridis Järvekonn Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonna elu on tihedalt seotud veega. Seal veedab ta kogu oma elu, väljudes kaugemale maismaale vaid niiskete ja soojade ilmadega. Ehkki järvekonn viibib peamiselt vees, püüab ta toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Ladina keelne nimetus Pelobates fuscus Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele. Ümara kehakuju tõttu meenutab ta veidi kärnkonna, kuid ta nahk on sile, liigutused kiiremad ning tagajalgade vahel on ujulestad
Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja vibutab seda küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett. Lestad. Lestalised on ämblikulaadsete klassi kuuluv alamklass lülijalgseid. Sellesse rühma kuuluvad teiste seas näiteks puugid. Lestaliste uurimisega tegelev teadusharu on akaroloogia. Mikroskoopilised e. üliväikesed Leidub vees, mullas, elutubades, st kõikjal. Keha 0,2...-0,3 mm Enamik on parasiidid
300 jaotusega harvlaudisele või metallkarkassile. Konstruktsioon on heade sammu- ja õhuheliisolatsiooni oma- dustega. Kasutuskohtadeks on hooned, mis nõuavad suhteliselt mobiilsete kommunikatsioonide olemasolu ja kus need on võimalik paigutada konstruktsiooni jäävasse tühimikku. Põranda tulepüsivuseks arvestatakse betoon- konstruktsiooni näitajaid. Heliisolatsiooni väärtused on: R`w 65 dB ja L`n,w 50dB. Niiske ruumi konstruktsioon Niiskete ruumide seinte karkassipostide samm on k 400 mm. Kasutatakse spetsiaalset niiskete ruumide plaati GRI 13 või GEK plaati, mis kinnitatakse karkassile kruvidega. Kraanikausid, dushisegistid ja teised rasked riputused kinnitatakse varem paigaldatud puust või metallist toestuskonstruktsioonide külge. Keraamiliste plaatidega kaetavatele seintele tehakse niiskusisolatsioon: kipsplaat kaetakse kaks korda niiskustõkkega, dushiruumides lisaks veetõkkemassiga
Tundra linnud Liigikirjeldus Jahipistrik: Jahipistrik on suurim pistrik, peaaegu viu suurune. Jahipistriku sulestiku värvus varieerub heledast (valgest) tumedani (tumepruun või -hall). Heleda tüübi jahipistriku sulestiku üldine värvus on valge, ülapoolel on laiguline või vöödiline pruunikashall muster. Alapool on valge ja mõnikord kahkja hallikaspruuni triibustusega. Tumeda tüübi sulestik on hallikaspruun, ülapoolel sinihalli või valkja vöödistusega , alapool valge tumeda mustriga. Jahipistrik on suurim pistrikulane, Eestis võib jahipistriku kohata haruharva rabades, soodes ja avamaastikel. Jahipistriku eluiga on keskmiselt 9-12 aastat. Jahipistrik pesitseb tundras ja taigas. Ta on erakliku eluviisiga lind ning pesapaigana eelistab ta raskesti ligipääsetavaid kohti. Pesa rajab ta kaljudele ja veekogude kallastel olevatele rannajärsakutele. Harvem pesitseb ta puude ots...
erinevad, seetõttu on voodrilauast siseviimistlus alati omanäoline. SISEVOODRILAUA MATERJALID Levinuimad voodrilaua tegemiseks kasutatavad puuliigid on mänd ja kuusk. Saunavoodriks tarvitatakse lehtpuumaterjali, näiteks haaba ja leppa. Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on üldiselt heledam. Kõige enam kasutatakse 921 mm paksuseid ja 80120 mm laiuseid laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale. Puidu tasakaaluniiskus sõltuvalt keskkonnatingimustest. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%
oleva niiskusega on järgmised: - tsementi 106,54 kg - vett 198 77,78 = 120,22 kg - liiva 600 + 30 = 630 kg - killustikku 1194,29 + 47,78 = 1242,07 kg Jagame need materjalide hulgad tsemendi hulgaga. 106,54 / 106,54 : 120,22 / 106,54 : 630 / 106,54 : 1242,07 / 106,54 1 : 1,13 : 5,9 : 11,66 kaaluline töösegu vahekord: 375 / 81,95 : 796,19 / 81,95 8.) Leiame betooni mahulise tööseguvahekorra. Eeldame, et niiskete materjalide mahud on praktiliselt samad, mis kuivadelgi. Seega muutub ainult vee hulk. - tsementi 81,95 l - vett 198 77,78 = 120,22 l - liiva 375 l - killustikku 796, 19 l Jagame need kogused tsemendi hulgaga. 81,95 / 81,95 : 120,22 / 81,95 : 375 / 81,95 : 796,19 / 81,95 1 : 1,47 : 4,58 : 9,72 mahuline töösegu vahekord 9.) Leiame doseeritavate materjalide kaalulised hulgad ühe segistitäie jaoks. Ühest
Materjali sügavimmutus 5. Renoveerimisel ka termiline töötlemine, steriliseerimine kuivatuse abil 6. Katta pindu poorsust vähendavate ainetega KONSTRUKTIIVSED VEAD 1. Sarikate või talade otste ebapiisav isolatsioon kivimüürides 2. Katuse läbijooks, mille põhjus võib peituda nii esialgses valmistamises 3. Niiskeõhu sissepääs konstruktsioonidesse 4. Torude leke 5. Ehitusniiskus, puitelemendid ja konstruktsioonid on niiskunud ehitusplatsil 6. Niiskete ruumide halb ventilatsioon 7. Siseõhu niiskumine, mis on seotud inimese elutegevusega 8. Niiskuse kondenseerumine konstruktsioonides 9. Kaldvihm või sulalumi vahekarniisidel, mis imbub seina pinda 10. Kapillaarvee liikumine puiduga liituvates konstruktsioonides 11. Maaniiskus, maaniiskus tungib konstruktsioonidesse 12. Põranda alune ruum väga niiske 13. Pritsiv vihmavesi imbub voodrisse või müürlatile 14. Vead dreenide konstruktsioonides, rennid vihmaveetorud jne on korrast ära
Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine. Leht: Varre tipus männasena 4 (5...8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6...13 cm, laius 3...8,5 cm. Leheroots väga lühike. Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil. Kasvukoht: Salu-, laane-, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes, valgemates kohtades põõsaste varjus. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. Mürgistusnähud: kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, uimasus ja peavalu; põie ja soolte valusad kokkutõmbed, silmapupillide ahenemine. Mürgid hävitavad punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Võib lõppeda surmaga. LESELEHT Maianthemum bifolium Rahvapärased nimed: metsviinamari, oravalill, täuhein, ussimarjad, viinalilled
Olmejäätmete põletamisel tekib võrreldes teiste kütustega suur hulk tuhka: jäätmetealase kirjanduse andmetel 5- 10% põletavate jäätmete mahust ja ca 20-35% põletatavate jäätmete kaalust. Olmejäätmete (tavajäätmete) kütteväärtus võib tulevikus suureneda, kuna suureneb ühekordsete pakendite, sh plastpakendite kasutamine. Kütteväärtus võib suurendada ka mittepõlevate materjalide (klass, metall) ning niiskete biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ja eraldamine. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Punning, J-M., Käärd, A. 2008.Olmejäätmed ahju. Energia Kliima Jäätmed. Tallinn. 2. Heinam, U. 2008. Prügi ahju! Jäätmete taaskasutus IRU koostootmisjaamas. Eesti Energia. 3. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon. Veebruar 2007.Euroopa Parlamendi Keskkonnakomisjon toetab jäätmehierarhiat. Teabeleht 9. 4. Eek, P. 2009. Elukeskkonna arengukava, Riigi Jäätmekava 2008-2013 ja taaskasutuse
18000-20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, sõltuvalt õhu suhtelisest niiskusest. Kui ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul. Laeng purskub enam- vähem iseenesest, kui õhu suhteline niiskus on väiksem kui 25%, aga ilmastiku niiskuse suurenedes ei saa kõrvaldada staatilise elektri probleemi. Ideaalseks õhuniiskuseks loetakse 40%. · Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000- voldist laengut. · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. Mis on äike?
niiskusega on järgmised: - Tsementi 297 kg - Vett 178 59 = 119 kg - Liiva 453 + 23 = 476 kg 5 - Killustikku 902 + 36 = 938 kg Jagame need materjalide hulgad tsemendi hulgaga. 297/297 : 119/297 : 476/297 : 902/297 1 : 0,40 : 1,60 : 3,04 kaaluline töösegu vahekord 283/229 : 601/178 8) Leiame betooni mahulise tööseguvahekorra. Eeldame, et niiskete materjalide mahud on praktiliselst samad, mis kuivadelgi. Seega muutub ainult vee hulk. - Tsementi 229 l - Vett 178-59=130 l - Liiva 283 l - Killustikku 601 l Jagame need kogused tsemendi hulgaga. 229/229 : 130/229 : 283/229 : 601/229 1 : 0,58 : 1,24 : 2,63 mahuline töösegu vahekord 9) Leiame doseerivate materjalide kaalulised hulgad ühe segistitäie jaoks. Ühest trumlitäiest
niiskusega on järgmised: - Tsementi 276 kg - Vett 218 71,3 = 147 kg - Liiva 519,2 + 26 = 545 kg - Killustikku 1131,8 + 45,3 = 1177 kg Jagame need materjalide hulgad tsemendi hulgaga. 276/276: 147/276: 545/276: 1177/276 1 : 0,53 : 2 : 4,3 kaaluline töösegu vahekord 335/230: 730/230 8) Leiame betooni mahulise tööseguvahekorra. Eeldame, et niiskete materjalide mahud on praktiliselst samad, mis kuivadelgi. Seega muutub ainult vee hulk. - Tsementi 230 l - Vett 218-71,3=147 l - Liiva 335 l - Killustikku 730 l Jagame need kogused tsemendi hulgaga. 230/230: 147/230: 335/230: 730/230 1 : 0,6 : 1,5 : 3,2 mahuline töösegu vahekord 6 9) Leiame doseerivate materjalide kaalulised hulgad ühe segistitäie jaoks. Ühest trumlitäiest
XPS soojustusplaat on ka väga vastupidav veeaurudifusioonile, veeaurudifusioonitakistustegur =200. Praktikast saadud kogemuste põhjal peavad Styrofoamiplaadid pinnases vastu aastakümneid, ilma, et nende omadused oluliselt muutuks. Põhjamaades maanteede ja raudteede ehitamisel on need tooted kasutusel olnud juba väga pikka aega.[3] 1.1.2 EPS 120 PERIMEETER Pluss EPS 120 PERIMEETER pluss on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsiooniplaat, mis sobib väga hästi niiskete kohtade külmakerkeisolatsiooniks. [4] EPS 120 PERIMEETER pluss plaatide tootmise protsessis valmistatakse iga leht eraldi kõrgtehnoloogilises vormimasinas. Sellise tootmismeetodi korral säilivad graanulid tervetena, mis omakorda tagab toodangu maksimaalse kvaliteedi ja võimaldab saavutada madala veeimavuse näitaja. Madala veeimavuse tõttu ei vaja PERIMEETER pluss plaadid pinnase poolt eraldi niiskustõkkega kaitsmist. [4]
Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide niiskete tsoonide töötlus on analoogilised. Põrandad: märjaks tsooniks loetakse kogu põrandapind ja10 cm ülespööret seinale. Seinad: jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Torude läbiviikude projekteerimist põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Tööde käik
tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise.
võimalused on Peruu põhja osas ning Peruu idapoolsel alal. Peruu hõlmab kahte kliimavöödet, milleks on läisekvatoriaalne- ja troopiline kliimavööde. Kuna lähisekvatoriaalele kliimale on iseloomulik kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi on see kliimavööde igati sobilik tegelemiseks paljude põllukultuuride kasvatamiseks. Troopikavööde, mis paikneb Peruu lõuna osas on kõrgete õhutemperatuuridega ja peamiselt niiskete sademetega. Aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala ning päike on aasta läbi kõrgel ja sellepärast on päikesekiirguse hulk ka suur. Troopilise kliimavöötme õhutemperatuur on suvel peamiselt +30°...+40 °C, talvel aga madalamad, kuna seal valitsevad kõrbed ja poolkõrbed ei toimu seal ka põlluharimist. Põliselanikud, kes elavad vihmametsades tegelevad peamiselt alepõllundusega. Nad kasvatavad omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit ja teisi kultuure. Sealne
Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Õhumassideks on troopiline õhk. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Kõrbed on tekkinud püsiva kõrgrõhkkonna mõjul, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike mõjul või mandrite lääneosas rannikualade sademevähesust soodustavate külmade hoovuste mõjul. Luited Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuulepealne nõlv on lauge (5-20 °), tuulealune aga järsk (25-40°). Tekkekoha järgi eristatakse mandri- ja rannikuluiteid. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda
laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10...+15°. Et atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%. Aga sademete hulk on suhteliselt väike, välja arvatud saarte 5 tuulepealstel külgedel. Näiteks Hawaii saarte hulka kuuluva Kauai saare tuulepealsel küljel on aasta keskmine sademete hulk umbes 12 000 mm aastas, mille põhjuseks on niiskete õhumasside tõus kirdeküljel. Sama saare tuulealusel küljel on aasta keskmine sademete hulk vaid 560 mm. Avatud ookeanis on ilm tavaliselt kuiv, mõnikord sajab nõrka vihma. Harva sajab tugevat vihma seoses troopiliste tsüklonite tegevusega(et.wikipedia.org). 6 2. TAIMESTIK Mandrilises troopilises kliimas on ülatavalt palju erinevaid taime liike, kui arvestada sealset
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana Sademete hulk sõltub: kaugus ookeanidest ja meredest, pinnamood (mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist – rohkesti sajab mägistel rannikualadel), auramine (maailmamere pinnalt aurab rohkem kui maismaalt) Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Mida rohkem sajab, seda suurem on äravool Jõgede äravoolualad ehk valglad (valgala, jõgikond) - maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee Tegurid: Sademed, õhutemperatuur, lume sulamine (liustikud), juurdevool
pehmet savi ning sõela (seekord palju peenema kui eelnevatel kordadel) ning hakkasin kellukatele tolmukaid valmistama. Saadud tolmukad kinnitasin lobri abil kellukate keskele. Seejärel silusin niiskete sõrmedega veel paar konarust. Kuna seekordne küünlajalg oli veidi suurem kui eelnevad, jätsin selle ka veidike kauemaks ehk siis pooleteiseks Kellukate lisamine. nädalaks kuivama. Pärast kuivamist panin küünlajala eelpõletusele.
Väga vulkaaniline saar, sellest tulenevalt on saar mägine. Maapõu on rikkalik oma maavarade poolest, milleks on näiteks: kuld, nafta, vask,hõbedat, niklit, koobaldit ja ka maagaas. (Doring Kindersley, lk 420-421). Uus-Guineal on 7 aktiivset vulkaani ja ala ise asub Vaikse ookeani ja India- Austraalia laamade põrkumiskoha vahetus läheduseses ja on India-Austraalia laama liikuvaks osaks. Pinnase materjaliks on enamjaolt troopikametsade punakollased ferraliitsed mullad ja ka niiskete lähistroopikametsade kolla- ja punamullad ja vulkaanilised kivimid. 10. Kirjelda ala pinnavorme. Kirjeldage neist olulisemaid. Missugused ja mis tekkega pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal. Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda. Pinnavormidest on veel valgalad, mis on tekkinud tänu jõgede üleujutustele ja sood kalda äärsetel aladel.
üleujutusalad, turbaaugud, karjääriveekogud). Talvitub maismaal, kaevab endale kaldaäärsesse pinnasesse uru, ülejäänud aja elab vees. Veekonn veedab vees kogu oma elu. Maismaale väljub vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis ainult kaldaäärsesse taimestikku. Järvekonn elutseb erinevates mageveekogudes (järved, suuremad tiigid, jõed) veedab vees kogu oma elu. Maismaale väljub vaid niiskete ja soojade ilmadega. Elupaikadeks suuremad taimestikurikkad järved või vaiksed jõekäärud. PRUUNID KONNAD elutsevad niitudel ja metsades. Rohukonn on suurem kui rabakonn. Pärast kudemist tegutsevad maismaal. Rohukonn talvitub veekogudes, rabakonn maismaal. Rabakonn eelistab suuri, metsaga piirnevaid märgalasid. Rabakonn leidub nii loodus- kui kultuurmaastikes (nt metsad, sood, niisked niidud, aiad..) enamasti koos rohukonnaga, kuid eelistab viimasest niiskemaid alasid
kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused. · Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad. · Säärane selektiivne säilivate elukohtade valik suurendab negatiivset mõju veelgi. Intensiivsem põllumajandustootmine toob väetiste ja pestitsiididekaasa kasutamise kasvu, märgalade ja niiskete alade kuivendamise, kuivade alade niisutamise, metsade mahavõtmise uute põldude rajamiseks, üha suuremate põldude rajamise, vähetulusate poollooduslike rohumaade harimise lõpetamise, külvi- ja koristusaegade muutumise jne. Muldade kahjustamine Mulda kahjustavad: Tagajärjed: kunstväetiste vale kasutamine mulla viljakuse langus mürkidega liialdamine mulla saastumine mürkidega rasketehnika kasutamine mulla tihenemine
Töö käik Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid Katseandmete tabelid 2 MÄND Tasakaaluniiskus Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus% Lõppniiskus%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
