territoriaalkaitse süsteemil, mille eesmärgiks on katta kogu riigi territoorium. See toimib põhi- mõttel, et Soomel oleks sõjaseisindi korral piisvalt militaarjõude. Soome arendab oma kaitse- võimet, kui riik,kes ei kuulu ühegi sõjalise liidu koosseisu ning juhindub üksnes enda sõjalis- poliitilisest arendamisest, EL-i ühise kaitsepoliitika mõõtme arengust ning muutustest,mis toi- muvad NATO-s, niisamuti muutuvast julgeolekupoliitilisest olukorrast, eriti just naaberaladel. Olenemata sellest, et Soome NATO-sse ei kuulu,osalevad nad NATO juhitud operatsioonides (nt. Afganistaanis) läbi eelnevalt mainitud Rahupartnerlus programmi. (Finnish Security and Defence Policy, Government Report, 2009) Seos välis -ja sisejulgeoleku vahel Uute julgeolekuohtude ning piiriüleste ohtude esilekerkimise tulemusena on piir sise ja välis julgeoleku vahel kadumas
sellega, et kuld on üks väheseid investeeringuid, mis elab üle ka massilise võlakohus tuste täitmata jätmise ning pangapaanika." (Kosares 2007, 95) "1930ndate alguses tõusis kulla ostujõud, kuna kaupade ja teenuste hinnad langesid üle kogu riigi. Ja 1933. aastal, kui president Franklin Roosevelt sulges pangad, nõudis sisse kuldmündid ja tõstis Ameerika Ühendriikide kulla etalonihinna 20,67 dollarilt 35 dollarini untsi kohta, tõusis kulla ostujõud dramaatiliselt. Niisamuti tõusis hind 1970ndatel, mis oli peamiselt tingitud kahekohalisest inflatsiooninäitajast, ja kulla omanik säilitas jälle kord oma ostujõu. ... Kuld on läbi ajaloo oma väärikuse säilitanud ja korduvalt tõestust leidnud kaitsevahend kõikvõimalike majanduslike katastroofide vastu." (Kosares 2007, 91) 11 6. HINNANG "... nõudluse suurenemine ja kaevanduste toodangu vähenemine koos kesk pankade vahelesegamisega kulla pakkumise poolel on loonud võimaluse, millesarnast
Euroakadeemia Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kelly Koort JEAN-JACQUES ROUSSEAU „ÜHISKONDLIKUST LEPINGUST EHK RIIGIÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID“ Referaat Juhendaja: Toomas Varrak, PhD Tallinn 2016 Raamatu kirjutamisel on Rousseau lähtunud uudishimust uurida, kas ühiskonnakorralduses võiks leiduda reegel, mis tagaks ühiskonna seadusandliku ja kindla juhtimise, st võttes nii inimesi kui seadusi niisugustena nagu nad on ning nagu nad saavad olla. Autor käsitleb raamatut pigem uurimusena, aga kindlasti mitte tõestusena. I Inimene sünnib vabana, kuid juhtub terve oma elu elama ahelais. Rahvast on kogu selle ühiskonna ajaloo vältel valitsetud ning rahvas on allunud. Kas inimeselt, kes saab oma vabaduse tagasi sama õiguse alusel, mille alusel ...
Kaup ei ole Marxi järgi niisiis mitte midagi muud kui materialiseerunud töö, selle kehastus. Töö on vahetusväärtuse loomise ainus allikas. (Härm, 2009) Karl Marxi tööväärtuse teooria on arendatud terviklikuks süsteemis tema teoses „Kapital“, mis ilmus neljas köites. Tööd on vaadeldud kahest aspektist. Töötaja konkreetne töö mingis kindlas vormis loob kasulike omadustega kauba – tarbimisväärtuse. Neid kaupu omavahel võrrelda on võimatu, niisamuti nagu neid loonud konkreetse töö liike. Samal ajal aga kaupa loonud abstraktne töö kui kulutatud lihaste ja närvienergia on koguseliselt täiesti mõõdetav. Sellepärast on mõõdetavad ja omavahel võrreldavad ka selle töö poolt loodud kaupade väärtused. (Kumm, 1998, 41) Töötavate inimeste tegevus on alati konkreetne ning nad teevad sihipärast konkreetset tööd. Konkreetse töö vorm ja sisu on lõputult mitmekesine, olenedes konkreetse inimese
- vanaema ja minategelane jalutasid koos lehmaga läbi lepiku, et teda kolhoosi aladel sealse heinaga sööta, kuna endal jagus seda vaevu talveks, seda pidi tegema salaja, muidu võis keegi peale kaevata - samal ajal kui lehm sõi, kudus vanaema seniks kuni lapselaps oma raamatud välja tõmbas ja neid kordamööda vanaemaga lugema tahtis hakata, vanaema luges, lapselaps kuulas, seejärel vaatasid nad koos raamatust pilte ja minategelane näitas vanaemale oma lemmikut ning vanaema niisamuti - seejärel hakkas minategelane vanaemale ette lugema, kuid tüdruku kurvastuseks selgus, et vanaema teda eriti ei kuulanud, sest muinasloo järel küsimusi küsides ei osanud vanaema neist ühelegi vastata - kuuldi vankriloginat ja vanaema tahtis lehmaga metsa põgeneda, kuid lehm oli kaugemale läinud ja otsustati paigale jääda, nende juurde saabus Kott-Eevald, kes kunagi oma mütsi peast ei võtnud, ühed arvasid, et tema pea on sõjas põrutada saanud, teised arvasid et
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM FASISM Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1 Sõna päritolu...................................................................................4 Fasism kui reziim ja diktatuur........................................................4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek............................
Kui ta kord haavata saab, on see tema jaoks parim asi, mis elus juhtunud. Ta armastab Indrekut, nad elavad koos lbi sna raskeid hetki. Vahepeal ta isegi loobub mttes Ameerikasse minna. Lpuks teeb enesetapu, sest arvab Indreku surnud olevat. Emand Lohk on sgavalt usklik inimene, kes hoiab heaga eemale mssudest ja kigest, mis puudutab revolutsiooni. Ta on teliselt hea inimene ning vahel on kurb, et tema ttar nii mssumeelne on. Seeprast ritab ta Kristit sellest kigest ka eemale saada, niisamuti nagu oma meest, kes kunagi kaotas mssus oma ke. Lohk on salaprane inimene. Ta ei puudu heltki koosolekult ning ta teab alati, mis mssajate seas toimub. Indrekule tundus ta algusest peale kahtlane. Hiljem tuleb vlja, et ta on olnud nuhk. Bstri on vanamees, kes kunagi palus Proua Kuusiku ktt. Saades eitava vastuse oli ksik kuni vanaduspevini. Ta arvas, et elu mte on panna inimesed ennast kartma. Bstri hukkus mssu kigus, kui teda tulistati revolutsionri asemel.
Toodud näide võib tunduda naljakana, kuid oleks vist üsna raske väita, et lehm või koe nähtavalt ei kardaks või ei väldiks valu. Selle põhjal saab arvata, et valu vältimine on üks looma huvisid. Argumendi järgmise olulise etapina nenditakse, et moraalses mõttes ei ole erinevus inimese ja looma vahel märkimisväärne, kui tegemist on nende põhiliste huvide silmaspidamisega. Liigierinevusi armastavad rõhutada ainult rassistid, väidab Singer (1979: 51). Aga niisamuti, nagu me ei kiida heaks rassismi inimeste keskel, ei saa me heaks kiita ka liigil põhinevat jaotust. Tees ise kõlab nii, et eri liikide ühesugused huvid on moraalselt samaväärsed. Inimese valu ja looma valu on ühte laadi ja mõlemal on ühesugune õigus valu vältida. Igaüks võib ise hinnata, kuivõrd mõistlik ja ladus see Singeri mõttemudel tegelikult on. Ise ma kalduksin seda kritiseerima järgnevalt. Lehmad ei saa ise endale
Merkuurist oli 300 kilomeetrit ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt, kuna kõigil ,,Mariner 10" lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoobiga saadud Kuu fotodele. Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib ,,Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraateritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuuuurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrkel meteoriitidega. Kraatreid ümbritevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest.
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik. Biomassi põletamine võib keskkonda rikastada CO2 ja lämmastikoksiididega, mõjutades keskkonda niisamuti kui fossiilsete kütteainete põletamine, mis tingib vajaduse keskkonnaohutult kavandatud põletus- ja puhastusviiside rakendamiseks biokütuse töötlemise tehastes. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase
Elisabeth Kungla ,,Lolita" Vladimir Nabokov Vladimir Nabokovi kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humbe...
otsuste toetamiseks piisava informatsioonihulga omandamist. Kunstiekspert loob ja väljendab oma seisukohti samamoodi, ainult erialases sõnastuses. (Yenawine 2005) Kuidas valida pilte? Nägemine ja vaatamine on suur nauding, avatud inimestena oleme rõõmuga valmis vaatama erinevaid kujutisi alates sõbra perekonnaalbumist ja lasteaiameisterdustest kuni moeajakirja ja muuseumide maailmakultuuri sedöövriteni välja. Niisamuti ei tohiks teoste valik klassis olla seotud kronoloogilise või ainult tunnustatud kunstiajaloo krestomaatiaga. Igas kooliastmes oleks huvitav valida võimalikult erinevatest ajastutest, erineva teema, stilisatsiooni ja abstraktsiooni astmega ja ka erinevatest tehnikatest töid, et õpilasel tekiks lai silmaring ja tundlik ,,nägemus". Samuti on hädavajalik kaasata kujutisi kaasaegsest visuaalkultuurist kuni igapäevaste tarbefoto, graafilise disaini, reklaami või videoni
ööpäevaringselt. 1.2. Ettevõtlusvormi valik ja põhjendus Nii nagu 90% olemasolevatest pesumajadest otsustasime ka meie ettevõtlusvormiks valida Osaühingu (OÜ), kuna pidasime seda valikut kõige mõistlikumaks. FIE-na tuleks meil vastutada kogu oma varaga, seega kui firmal midagi valesti läheb jääme ilma kogu oma varast. Osaühingu puhul vastutame aga oma firma varaga, mistõttu meie isiklik vara jääb puutumatuks. Niisamuti on ka kohustuste tasumisega, kui FIE-na su firma kasumit ei teeni ning su pole firmal raha, et kohustuste eest tasuda, tuleb sul need kohustused kinni maksta kas või oma söögirahast. Osaühinguna kui sul firma arvel raha puudub, ei tule sul tasuda enda isiklikust rahakotist. Oleme teadlikud sellest, et Osaühingu raamatupidamine on keerulisem, kuid meie, kui tulevased Maaülikooli vilistlased, tuleme sellega toime. 1.3
uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid. Merkuur ja Kuu Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu- uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat
"Vaikelu kipskujuga" tagaplaanil olev õun paistab liiga suurena võrreldes esiplaani õuntega. Nendes ja teistes detailides on ta loobunud perspektiivõpetusest sest ta maalib seda mida näeb. Värv ja joonistus Cezanne'il Arvas, et kunstnik ei näe looduses jooni, vaid värvilaike ja seetõttu ei olnud tema maalides kohta joonistusel, vähemalt teoreetiliselt. Värv võib ja peab asendama joonistust. Looduses värvid seonduvad omavahel, tema eesmärgiks oli oma maalidel värvilaike niisamuti korrastada. Organiseeris värvused külma-sooja põhimõttel. Soojad värvid eenduvad, külmad taanduvad Harmooniline nagu loodus Kunst ei suuda kunagi edasi anda samu värve nagu looduses, ainult nende omavahelised seosed on sarnased. Me ei suuda kunagi edasi anda nii palju värve ja erinevusi nagu looduses kuid kuna silm lihtsustab nähtut siis on ka maalid veenvad. Seega peab kunstnik tunnistama maali piiratust, tegema nii palju kui võimalik, tegema mida maalul annab teha
Kolm päeva ma meest ei näinud, siis sõitis maja ette hiigelsuur auto, millest hakati maha laadima kõikvõimalikku kodutehnikat.» Inglanna: «Mina pidasin niisama kaua vastu, siis oli jõud otsas. Ütlesin mehele, et enam ei jaksa. Kolm päeva meest ei näinud, siis ta tuli koos kahe naisega ja ütles: Ann ja Susie hakkavad sind abistama. Ann teeb süüa ja hoolitseb maja eest, Susie teeb kõik aiatööd.» Venelanna: «Minuga läks niisamuti. Neli kuud pärast pulmi oli jõud otsas. Ütlesin mehele, et rohkem ei jaksa. Kolm päeva ma meest ei näinud. Neljandal päeval hakkasin vasaku silmaga juba natuke nägema.» 2. «Erakõrgkoolis käib kirjalik eksam, kus küsimustele tuleb vastata «Jah» või «Ei.» Õppejõud märkab, kuidas üks blondiin viskab kulli ja kirja ning seejärel paneb tulemuse paberile ja muigab endamisi: «Noh, too saab küll esimesena valmis.»
" See tähendab 15 korvpalluriga klubile aastas 45 000-kroonist "kulutust". "Tegelikult tasub haigekassa kuni 19-aastaste noorte uuringud," ütleb doktor Jalak. "Täiskasvanul maksab tavauuring 500 kr. Kuid eks see ole klubiomanike arusaam ja vastutus, kas hoolitseda oma kasvandike tervise eest või kulutada iga kuu näiteks 40 000 krooni mõne mõttetu musta ostmiseks." Pallurid ei käinud kontrollis? Rakvere pallurid käivad kaks korda aastas kontrollis Tartus või Tallinnas. Niisamuti kaks korda aastas käivad kontrollis näiteks New Balance Rapla korvpallurid või Levadia jalgpallurid. Rein Jalak aga ütleb, et siiani on just pallimänguklubid kontrollist kõrvale hiilinud. "Need sportlased, kes Eestile medaleid toovad, neil on korralik kontroll peal. Aga pallurid on laisavõitu." Suusataja Andrus Veerpalu kinnitab Jalaku sõnu. "Väga põhjalikku kontrolli tehakse 2-3 korda hooaja jooksul, aga vereproovi võetakse isegi korra kuus
............................................................................ 16 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 17 VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................. 18 3 SISSEJUHATUS Muutused maailmas toimuvad kiirelt, niisamuti ka muutused turul. Strateegia, mis eelmisel aastal tagas veel edu, võib sel aastal tähendada läbikukkumist. Nagu keegi kunagi ütles, on olemas kaht liiki firmasid need, mis muutuvad, ja need, mis kaovad turult. Aga võime muutuda eedlab ka võimet õppida. Selletõttu on näiteks Coca-Cola, General Electric ja Skandia juhtide palkamisel lähtunud tedamistest, õppimisvõimest ja intellektuaalsest kapitalist. Juhi ülesandeks on välja töötada teadlik juhtimissüsteem,
kui silinderfreesidega freesimisel. Otsfreesid kinnitatakse sõrmtornidele. Torni valikul tuleb jälgida, et parempoolse lõikesuunaga freeside kinnitamisel oleks torni ja kruvi keere parempoolne, vasakpoolse lõikesuunaga freesidel aga vasakpoolne. Suure läbimõõduga otsfreesid valmistatakse tornile asetatavaina. Neil on kas silindriline või kooniline istamisava.Vertikaalfreespingi häälestamine vajalikule lõikereziimile toimub niisamuti nagu horisontaalfreespingi häälestamine. Freesi tüübi ja mõõtmete valik. Otsfreesi läbimõõdu valikul lähtutakse freesimislaiusest t ja lõikesügavusest B . Koorivfreesimiseks valitakse vahetatavate lõiketeradega või suurehambalised otsfreesid.Siluvfreesimisel tuleb kasutada peenehambalisi otsfreese. Siiski tuleb kõigil juhtudel eelistada kõvasulamplaatidega otsfreese, sest nende kasutamisel väheneb tunduvalt töötlemise masinaeg lõikekiiruse suurenemise tõttu.
"tsivilisatsioon" käib peamiselt välise kohta. Kui Civilisationviitab ennekõike universaalsele, siis Kultur konkreetsele, "kultuur" on seotud peamiselt ühe konkreetse rahvaga (igal rahval on oma kultuur), samas kui "tsivilisatsioon" laieneb kogu maailmale (kus elavad tsiviliseeritud inimesed), otsib seda, mis on ühine kõikidele "tsiviliseeritud" inimestele Prantsuse/inglise civilisationhõlmab nii vaimseid kui ka ainelisi saavutusi tsivilisatsioon ei puuduta vaid vaimu harimist, vaid niisamuti keskkonna ümberkujundamist. Samuti rõhutab "tsivilisatsioon"ennekõike protsessi, mitte tulemust. NORBERT ELIAS (1897 1990) Kultuuri ja tsivilisatsiooni eristus on sotsiaalne. "Kultuuri" ja "tsivilisatsiooni" eristamine sündis sotsiaalsetest erinevustest tingituna: Prantsusmaal kandis kultuuri õukond, sotsiaalne eliit; "tsivilisatsioon" oli seega seotud selgelt õukonnaga. Saksamaal muutus kultuuri kandjaks aga kesklassi intelligents, kes seisis valitsevast ladvikust,
Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Arvutikasutajal on lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 5.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number,
surma ning alustati piiramist, mis kestis 19. aprillini, kuid viimane föderaalvõimude rünnak lõppes umbes 80 Taaveti sekti liime surmaga. Juhtum ise on tähelepanuväärne, kuna kahte poolt lahutas täielik mittemõistmise müür: kumbki neist esindas täiesti erinevat mõttemaailma ja ajaloolist traditsiooni. Taaveti sekt ei olnud midagi ebatavalist Ameerika Ühendriikides, kus on sadu erinevaid, mõnesaja liikmega usurühmitusi, paljud neist elavad teatud geograafilises isolatsioonis. Niisamuti on miljonitel ameeriklastel, sarnaselt Taaveti sekti liimetele, apokalüptilisi ootusi, ja paljud usuvad sellesse, et maailma lõpu eel peavad kristlased haarama relvad, ja seda mitte ülekantud, vaid sõna otseses tähenduses, et hakata vastu Babüloni anti- Kristusele. See ei oleks üldse üllatanud puritaane 17. sajandi Massachusettsis, mormoone 19. sajandi Utah's perfektsioniste viktoriaanlikus Ameerikas, või siis ellujäämisrühmi Ozarki
Muusikas segunesid pragmaatiline (st otseselt kasulik), maagiline (nõiduv) ja esteetiline (ilu pärast) otstarve, kuid sõltuvalt olukorrast võis mõni neist olla esiplaanil. Pillide ja tarbeesemete piirimaile jäävad mitmed pragmaatilise otstarbega instrumendid: käristid, lokulauad, jahisarved, millega anti edasi teateid ning hirmutati metsloomi ja kurje vaime. Selliste pillide tekitatud helid jäävad sageli muusika ja mittemuusika (isegi müra) vahealale. Niisamuti jääb muusika piirimaile suur osa väikeste laste tekitatud pillihelidest. Rahvapillide liigitamine: Idiofonid ise helisevad pillidHeli tekitab pilli materjal, korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) Heliraud (tagiraud) . Pingipill (tuhkapill) Jauram (loogapill, umba, sokuloku) Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees
"Matemaatiline analüüs I" Funktsioon Funktsioon- Kui muutja x igale väärtusele piirkonnas X vastab muutuja y kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon piirkonnas X. Sõltumatu muutuja on x, sõltuv y Funktsiooni määramispiirkond-Funktsiooni y määramispiirkonnaks nimetakse argumendi x muutumispiirkonda. Funktsioonide liigid- 1. Paaris funktsioon-rahuldab tingimust f(x)=f(-x) ja see on sümmeetriline y-telje suhtes. (Nt:y=x2) 2.Paaritu funktsioon-rahuldab tingimust f(-x)=-f(x) ja see on sümmetrialine 0 punkti suhtes. (y=sinx) 3.Perioodilised funktsioonid- rahuldab tingimust f(x+T)=f(x), T on periood. 4.Ilmutatud funktsioon- funktsioon, kus esitatava võrdsuse vasakul pool on ainult sõltuv muutuja y ja paremal muutujast x sõltuv avaldis. 5. Ilmutamata funktsioon- funktsioon, mille väärtused leitakse x ja y siduvast võrrandist. 6.Ühesed funktsioonid- nimetakse sellist fuktsooni, kus argumendi ühele väärtusele on seatud vastav...
vahel ühtki tüli. Jelena õde kirjutas emale: ,,Ljusja on kohutavalt muutunud... tema pilgus on selline ärevus, selline kurbus... teda hoiab kogu aeg kohutava pinge all soov võidelda mehe elu eest. ,,Ma ei anna teda ära," ütleb ta, ,,ma kisun ta ellu tagasi." Ta armastab Makat nii meeletult, et see ei ole tavalise armastuse moodi..." MB kirjutas 1933 Jelenale kingitud raamatusse ,,Sina teed koos minuga viimse lennu..." ja teise rmt-sse ,,Aga kui me armastame teineteist niisamuti kui praegu, siis elame üle kõik viletsad lõpud ja tõuseme lendu." Pärast MB surma märtsis 1940 teeb JB kõik, et säilitada, ja hiljem avaldada kogu mehe pärand. Kirjutas MB vennale: ,,Ma teen kõik, mis minu võimuses, et ei kaoks ainumastki tema kirjutatud rida, et tema erakordne isiksus ei jääks tundmatuks... See on minu elu eesmärk ja mõte. Ma lubasin talle enne ta surma palju ja ma usun, et täidan kõik..." 1960ndatel aastatel avaldatakse enamik MB loomingust.
Teraviljasaadused on aga hea magneesiumiallikas. Märkimisväärselt leidub magneesiumi veel kalasaadustes. Liha, piim, munad on aga magneesiumivaesed. Kaltsiumisoolad on üldiselt raskesti omastatavad. Kaltsiumi, samuti fosfori parema omastamise huvides on tähtis nende õige vahekord toidu-ratsioonis. Optimaalseks vahekorraks on ühe osa kaltsiumi kohta l, 5 osa fosforit. Fosfori liigse prevaleerumise korral kannatab nii fosfori kui ka kaltsiumi omastamine. Rasvarikas toit, niisamuti oblikhape vähendavad kaltsiumi omastatavust. Mikroelementidest on olulisemad raud, vask, koobalt, tsink, man-gaan, jood ja fluor. Raud kuulub punalibledes sisalduva hemoglobiini ja lihaste müoglobiini ning tsütokroomide ja mõningate ensüümide koos- tisse. Organismis on rauda 4 g piirides, millest 2.5 g on seotud hemoglobiiniga. Päevane vajadus on meestel 10 mg, naistel 18 mg. Rauda sisaldavad lihasaadused, eriti maks ja veretooted, samuti kartul, roheline köögivili,
Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Liikuma hakates peab pall puudutama maad enne kui tõuseb mängija tugijalg, ehk liikumise suuna arvestades tagumine jalg. Palliga liikudes tuleb seda põrgatada. Põrgatatakse ühe käega. Peatumine võib toimuda kahel viisil, ühel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu või peatub kohe, pall käes hüppega. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega, niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. (Korvpall 1) 2.7 Vead Määrusterikkumisi tuntakse korvpallis vea nime all. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised esitatakse mänguprotokollis iga mängija kohta personaalselt. Iga mängija võib teha 5 viga. Pärast seda peab mängija mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda
nende juuresolevatest kommentaaridest ka laiapõhjalised üldistused. 6 Tulemused Nagu vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb – moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltuvus teineteisest. See teooria tähtsustab rahvusüleste tegutsejate suurenevat rolli rahvusvahelistes suhetes. Samuti leitakse, et sõjaline jõud ei ole kaasaegses maailmas enam kuigi efektiivne; niisamuti on riikide peamine eesmärk heaolu, mitte julgeolek. Töö tarbeks valitud tekstide analüüsimise tulemusena jõudsin kolme põhilise tulemuseni, mis on muuhulgas ka vastused minu uurimisküsimustele. Toon need allpool välja ning seletan hiljem süsteemselt ja põhjalikult ka lahti: 1. Eesti peavoolumeedia lipulaev, Postimees.ee kajastab Ukraina kriisi ning kahe riigi omavahelisi suhteid ja teineteisest sõltumist üpris negatiivsetest külgedest. 2
Nende mõttemaailmas vanaema elab. Kui minu isa suri, siis sain sellest teada alles oma vanaema käest. Küsisin, miks onu nutab, ja vanaema vastas selle peale, et tal vennas suri ära. Mina ei saanud ikka täpselt aru, et mida see siis tähendab. Ma ei saanud aru, et minu isa on surnud. Minu jaoks oli tema ikka veel elus. Kui vanemad ei seleta lastele, mis on surm ja mida see endaga kaasa toob, siis lapsed elavad teadmatuses ja täidavad tekkinud tühimiku oma fantaasiatega. Niisamuti on selles raamatus - lapsed ei saa aru, miks vanaema on surnud. Nende arvates on vaja vanaema taas ellu äratada. Selle jaoks mõtlevad nad välja oma plaani: tuleb minna surnuaiale, vanaema üles kaevata ning talle anda eluks vajalikke asju. Siis vanaema ärkabki üles ja ongi jälle koos Malva ja Puttega. Mina ei tahtnud oma isa ellu äratada, see ei tulnud mulle mõttessegi. Minu jaoks oli see segane aeg, raske oli leppida olukorraga, et nüüd äkki enam isa ei ole
carmichaelii nektari tootmist ja koostise erinevust. A. carmichaelii eritab u. 2,5 korda rohkem nektarit kui kollane käoking, sealjuures A. carmichaelii nektaris oli sahharoos domineeriv (87,6 : 9,5 : 2,9; sahharoos, fruktoos, glükoos). A. carmichaelii isastaimed tootsid 2,4 korda rohkem nektarit kui emastaimed ja mõlemal juhul domineeris nektaris sahharoos. Kollase käokinga puhul oli nektari tootmine ühel aastal suurem isastaimedel, teisel aastal emastaimedel, niisamuti kõikus sahharoosi domineerimine (Anto & Denisow, 2014). Kolmandas artiklis viidi läbi tsütoloogilisi uuringuid 20-ne liigi 60-nel populatsioonil kromosoomide arvu ja morfoloogia teada saamiseks (Hong et al., 2016). Neljas artikkel uuris kolme tulikalise liigi varre ja lehe struktuuri, pöörates erilist rõhku juhtkimpudele (vascular system). Leiti, et juhtkimpude paiknemine omab taksonoomilist tähtsust (Novikoff & Mitka, 2015). Viiendas artiklis vaadeldi nelja liigi, sealjuures kollase
Kuigi uuringutega pole seda tõestatud või kasvatajatelt rahulolu kohta päritud, siis ise selles ringis viibinuna tundsin, et meie töökliima oli üsna hea. Õpetajate käitumist vaadeldes võib öelda, et tegu oli avatud töökliimaga, kus kõik said kõigiga suhelda ning initsiatiivikalt seda võimalust avatuse säilitamiseks ka kasutasid. Probleemide tekkides lahendati neid sõbralikult ja omavahel, teisi kaasates. Rõõmsate ja võidukate hetkede jagamine toimus niisamuti ühiselt – seda suuremaks kasvas selle positiivne mõju. Iga õpetaja oli teisele toeks ning pakkus lahkelt oma abi, mistahes küsimuste lahendamisel. Ka lasteaiast väljaspool tekkinud küsimustes.Õpetajad hoidsid ühte ning otsisid aktiivselt täiendavaid võimalusi suhtluseks. See omakorda kasvatas võimalusi hoida tööpostil avatud ja kaasavat töökliimat. Lisaks lasteaia traditsioonilistele üritustele pidasime üksteist meeles ka oma tähtpäevadel. Väärtustasime mitte
rängalt kahju kättesaajatele; osa langeb saagiks neile, kel sellega pole asja, osa läheb kaduma, kuna ülemäära ägedalt rabatakse, osa kukub mujale, kuna ahnelt röövitakse. Kuid kaua ei kesta isegi selle rõõm, kelle rööv hästi õnnestus. Nii et igaüks, kellel rohkem mõistust, jookseb kingikeste sissetoomist nähes teatrist minema, teades, et pisiasjad lähevad kalliks maksma. Keegi ei astu lahkujaga käsikähmlusse, keegi ei löö väljujat -- riid käib noosi ümber. (8) Niisamuti läheb sellega, mida saatus ülalt läkitab: kõhkleme õnnetuina, killustume, ihkame endale rohkem käsi, vaatame kord selles, kord tolles suunas. Meile tundub, et liiga hilja saadetakse see, mis ärritab meie ihasid, et kõikidest oodatu jõuab vähesteni. (9) Ihkame kukkuvatele kinkidele vastu minna. Rõõmustame, kui oleme midagi endale kiskunud ja kui teisi vedas endalekiskumise asjatu lootus alt; armetu saagi lunastame suure ebameeldivuse hinnaga ning saame petta
); filosoofiline arutlus võib käivituda kultuuriruumi mistahes punktist. Filosoofia on pigem ,,ükskõik mille teooria (theory of anything)" kui ,,kõige teooria (theory of everything)" (R. Scruton). Tõesti, selles aspektis (tegelikult mitmes teiseski) on filosoofial oluline sugulus matemaatikaga. Nagu füüsikaliste, bioloogiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete protsesside kõrval ei ole olemas erilisi matemaatilisi protsesse ega nähtusi, niisamuti pole olemas erilisi filosoofilisi nähtusi ja protsesse. Matemaatika uurib maailma mõningaid üldisi kvantiteedi, struktuuri ja topoloogia omadusi ning tema osatähtsus inimtunnetuse, sh teaduste arengu ajaloolises protsessis aina kasvab. Niisamuti on lood ka filosoofiaga. Mida mitmekülgsemaks ja keerulisemaks on muutunud globaliseerunud maailm, ühiskond, kultuur, tunnetustegevus, poliitiline elu, seda
Täistõenäosuse valem tõestusega Kui sündmused A1+ A2+ ... +An moodustavad sündmuste täieliku süsteemi ja sündmus B saab toimuda ainult ühega neist sündmustest, siis P(B)=P(A1)P(B/A1)+P(A2)P(B/A2)+...+P(An)P(B/An) Tõestus: kuna sündmused A1+ A2+ ... +An moodustavad sündmuste täieliku süsteemi, siis sündmuse B toimumisega koos toimub üks ja ainult üks sündmustest Ai, i=1,2,...,n , st saame avaldada: B=BA1+BA2+...+BAn. Sündmused BA1+BA2+...+BAn on niisamuti üksteist välistavad. P(B)=P(BA1+BA2+...+BAn)= P(BA1)+P(BA2)+...+P(BAn) Tõenäosuste korrutamise lause järgi: P(B)= P(BA1+BA2+...+BAn)= P(BA1)+P(BA2)+...+P(BAn)= =P(A1)P(B/A1)+P(A2)P(B/A2)+...+P(An)P(B/An) Bayesi valem tõestusega P( Ai ) P( B / Ai ) P( Ai / B) = P( A1 ) P( B / A1 ) + P( A2 ) P( B / A2 ) + ... + P( An ) P( B / An ) Tõestus: Fikseerime i ja leiame
plaaniga leida kibekiiresti 15- aastasele Peterile naine, kes sigitaks talle järglase. Läbi selle lootis Jelizaveta päästa Venemaa juhmist ja harimatust keisrist- äkki on järglasel valitsemiseks kaasa antud paremad eeldused, kui isal. Kohtumine Jelizaveta ja Peetriga · Jelizaveta võttis külalised väga soojalt vastu, lootes enda ümber tekitada perekonna, mida tal polnud. · Peeter suhtus niisamuti külalistesse soojalt. Paraku võttis ta Sophiet rohkem kui sõpra ja mängukaaslast. Kopsupõletik · Sophie oli innukas õppija, kes oli ise siiralt huvitatud omandamaks vene keelt ning tutvudes õigeusu liturgiaga. Talle sai omaseks ärgata keset ööd üles ning kõndida märtsikuises külmas paljajalu mööda marmorpõrandat, korrates samal ajal venekeelseid sõnu. Külma tõttu haigestus aga kopsupõletikku.
võime teha mõtlemise enda kui muutumatu tunnetusvormi oma uurimuse esemeks ning kujundada selle kohta aprioorseid, seega universaalseid, paratamatuid ja apodiktilisi väiteid. Vormina mõistetud mõtlemine võib saada range teaduse esemeks. Kuid vormina mõistetud mõtlemine jääb alati toetuma meelelisusele, kust pärineb selle sisu, ja seetõttu ei saa too üldine ja paratamatu tunnetus küündida kaugemale meelelisuse piiridest. Teisest küljest, niisamuti kui mõtted ilma kaemusteta on tühjad, on ka (nii jätkub eelpool tsiteeritud lause) “[..]aistingud ilma mõisteteta […] pimedad (sõgedad – blind)” (A 51 / B 75). Tunnetus ei ole ei mõtlemine ega tajumine eraldi, vaid mõtlemine ja tajumine nende vastastikkuses seoses ja see seos saab olla uurimisvaldkonnaks üldisele teadusele igasuguse tunnetuse võimalikkuse tingimustest – transtsendentaalfilosoofiale. Kuid niisugusel lähenemisel on oma hind
ülikoolist ning oli Auleegioni ohvitser. [ 8, 9, 10] Iréne Curie-Joliot suri 1956. aastal leukeemiasse. [10] 17 KOKKUVÕTE Marie Curie oli sihikindel kangekaelne naine, kes püüdis alati end ümbritsevaid inimesi aidata. Andeka ja intelligentse inimesena oli ta täielikult teadusele pühendunud, soovides ka teisi sellest huvituma panna. Niisamuti ei väsinud ta õpetamisest ja teadmiste jagamisest. Küllap oli seegi üks põhjusi, miks tal õnnestus teadust kas või pisut populaarsemaks muuta. Kõige selle juures säilitas Marie tagasihoidlikkuse, trügimata kunagi esiplaanile, vaid ajades lihtsalt oma asja, lootmata oma töö eest suurt kuulsust ja sellega kaasnevaid preemiaid. Abikaasa Pierre’iga, kel oli samasugune tagasihoidlik iseloom, sujus koostöö väga harmooniliselt ning tänu
võid sa seda maitset nautida, ning siis turgatab mulle pähe, et arvatavasti on (peab olema?) lillkap- sal sinu jaoks teistsugune maitse. Seda oletada tundub tõepärane, eriti kui ma tean, et üks ja seesama toit maitseb mulle tihti erinevalt. Näiteks esimene lonks hommikust apelsinimahla tundub palju ma- gusam teisest lonksust, kui ma võtan vahepeal natuke pannkooki ja vahtrasiirupit, kuid pärast üht- kaht kohvisõõmu hakkab apelsinimahl maitsema (umbes? täpselt?) niisamuti nagu esimese lonksu ajal. Kindlasti tahame rääkida (ja mõtelda) sellistest asjadest ning kindlasti me ei eksi seejuures kui- gi hullusti, seega... on kindlasti üsna OK kõnelda sellest viisist, kuidas mahl maitseb Dennettile ajal t, ja küsida, kas see on täpselt sama või erinev viisist, kuidas mahl maitseb Dennettile ajal t' või vii- sist, kuidas maitseb mahl Jonesile ajal t. See "järeldus" paistab süütu, ent just siin oleme juba teinud suure vea. Viimane samm eeldab, et
Wolsky). Mõttekam on seetõttu üritada piiritleda eestikeelseid ja võõrkeelseid perekonnanimesid, võttes mõnevõrra aluseks kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra (RT I 1997, 65, 1098). Perekonnanime eesti- või võõrkeelsust saab määrata mitme tunnuse järgi: 1. Leksikaalsete tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mis sisaldavad äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vormi, näiteks Kask, Tamm, Lepikult, Mäeumbaed, Jõeäär. Niisamuti on võõrkeelsed need nimed, mis sisaldavad mingi võõrkeelse sõna vorme, näiteks Birk, Eichenwald, Ellerrode (saksakeelsed nimed), Berezovski, Poddubnõi (venekeelsed nimed), Järvenpää, Kettunen (soomekeelsed nimed). 2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine,
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus ...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
meeleheide, on hiljem raske piire seada ja nendest kinnipidamist nõuda. Inimest mõjutavad nähtavad ja nähtamatud sidemed oma vanematekoduga. Seesugused mõjud võivad olla nii loovad kui pärssivad ja nad püsivad seda kauem, mida visamalt keegi vanamatekodust ja selle tavadset kinni hoiab (Rogge 2002: 32). Laps ei õpi iseseisvust, sõltumatust ja üksteisega arvestavat suhtlemisviisi ilma rituaalide ja piirideta, niisamuti ei saa ta ka vabadust tunnetada ilma korra ja vastutuseta. Lapsega tuleb arvestada, kuid seda ei tohi segamini ajada igale tema soovile ja nõudmisele järele andmisega. Lapsed vajavad selgeid ja kindlaid isiksusi. Kindlameelsuse tunnetamine- mitte selle all kannatamine aitab lastel orienteeruda. Kindlustunne aitab kujundada hoiakuid ja luua piire. Seal, kus piire pole, valitseb ebakindlus ja lapsed hakkavad järele proovima, kui kaugele nad minna tohivad
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perep...
Teisisõnu, nad vaidlevad vastu eeldusele et "on väär lõpetada süütu isiku elu." Eesti on üks suurima abortide suhtarvuga riike maailmas. Isegi puht-praktilistest arutlustest (tagajärje-eetikast) lähtudes tulevad esile tõsised riskifaktorid abordi osas, mis võiks inimkäitumist mõjutada. KUTSE-EETIKA: Kutse-eetika üldküsimus on: Mida ma peaksin tegema ja mida ei tohiks teha antud ametis? Nii, nagu riigi kõik seadused peavad olema kooskõlas riiki põhiseadusega, niisamuti praktilise eetika juhised peaksid olema kooskõlas eetika üldpõhimõtetega. Kutse-eetika sõltub suuresti kultuurist, selle mõju on lokaalne ja muutuv. Kas kutse-eetikat saab üldse nimetada eetikaks? Äkki on kutsenormide koodeks? Selleks, et ühe professiooni esindajale lubataks ühiskonnas üldiselt lubamatut, peab see professioon ise olema moraalselt õigustatud. (nt sõdur võib tappa). Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid.
Karistusõigust rakendades ei tohi sekkuda liigselt isiku eraellu. Kui mingi süüteoga on tekitatud kahju, aitab karistusõigus kaasa selle heastamisse. Karistusõigus peab olema toetav fakti suhtes, et kui õigusnorm on kehtiv, toob õigusnormi rikkumine endaga kaasa karistuse. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab karistusõiguse põhimõttelised alused. Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist. Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel.
Näiteks kui keegi tahab otsustada, kas üks konkreetne tegu on õiglane või ebaõiglane, siis tuleb tal toetuda eelmõistele õigluse kohta, et teha kindlaks, kas antud tegu on sellega kooskõlas või mitte. Kui ta peaks veel ka selle eelmõiste enda tõesust tõestama, siis satuks ta lõppematu tõestuskohustuse all, sest loomulikult võib omakorda nõuda iga tõestuse premisside tõestamist ja nii kuni lõpmatuseni. Niisamuti nagu peab eeldama taju tõesust selleks, et teadmise võimalikkus oleks mõeldav, tuleb eeldada ka eelmõistete tõesust, et oleks võimalik otsustada filosoofilistele küsimustele antavate vastuste tõesuse üle. Niisiis on Epikurose järgi tajude ja eelmõistete vahendusel meie käsutuses vahetult ilmseid tõdesid, millest me peame lähtuma, kui me tahame otsustada nende arvamuste üle, mis puudutavad asjaolusid, mis ei ole aktuaalselt tajutavad või on tajudele põhimõtteliselt
• Piht • Viimne võidmine • Mungaks või nunnaks pühitsemine • Tähtsamad kirikupühad • Jeesuse sünd 25.12 • Surm 25.03 13. Suurusundite sümbolid ja nende tõlgendusi PILDID • Rist - ristiusk • Tuletab kristlastele meelde, et Jumala Poeg Jeesus Kristus surmati ristil, kus ta kandis kogu maailma patud, ning läbi tema kannatuste on igalühel võimalus igaveseks eluks • Kuu - islam • Valgustab rändajate teed • Moslemid arvavad, et niisamuti on islam inimestele teejuhiks ja vaimseks valguses • Kahe teraga mõõk KHANDA - sikhism ei ole • Jumala hool tõe ja õiguse eest • Taaveti täht - judaism • Keskaja jutlustustes tõlgendati seda kui ühes kolmnurgas sisalduva tule, päikese ja meheliku energia põimumist teises kolmnurgas sosalduva vee, kuu ja naiseliku energiaga • Seadmusteratas - budism • Sümboliseerib Buddha õpetust ning selle kulgemist läbi aja
asendist (keha lastakse sellest asendist lahti). Suurus Aon maksimaalne hälve, mida 25 nimetatakse amplituudiks. Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SI-ühikuks on radiaan. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus
Diagrammil kasvab aeg püstsuunas ja Universumi mõõtmed suurenevad rõhtsuunas. Kaugused suurenevad nii kiirest, et kaugetelt galaktikatelt ei jõuagi valgus meieni ja niisamuti kui musta augu puhul kujuneb sündmuste horisont, mis piirab vaatlematut ala. 26 Vaatleja sündmuste horisont Vaatleja Vaatleja sündmuste Samaaegsuspind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
