Või teistpidi, suremistoetust või surmaabi (k.a. passiivset ja ilmselt ka aktiivset kaudset eutanaasiat) võib vaadelda meditsiiniliste vahenditena väärika surma tagamiseks (3., lk 1821). Aktiivset eutanaasiat põhjendava argumendina on kirjeldatud olukorda, kus kõigist meditsiinilistest abinõudest ja inimlikust abist hoolimata ei suuda patsient ees ootava surmaga toime tulla. Mõnes mõttes teise äärmusena tuleb kõne alla olukord, kus patsient aktiivset eutanaasiat soovides niihästi tahab vältida piinarikast agooniat kui ka kujutleb eufoorselt suremist kauni hetkena. Seesugune surma glorifitseerimine toetub rohketele kirjeldustele, mis pärinevad kliinilise surma staadiumis olnud ja sealt tagasi toodud inimestelt. Sellele nähtusele on suuresti rajatud ka aktiivset eutanaasiat pooldavate liikumiste argumendid. Tõenäoliselt ei ole alust kahelda kõigi nende kirjelduste siiruses, kuid ometi peitub siin teatud oht tekitada inimeses
maailma, seda maailma, mille ma teen enda omaks. Hüvasti nüüd! Ma tean, mis töö mul ees seisab!" Ja kohe kaduski Kronos ema silmist. Ta meisterdas suure sirbi, mähkis end pilve sisse ja lendas kõrgele taevasse ning jäi ootama võimalust endast märku anda. See võimalus tuligi, nagu ta oli tahtnud. Ta leidis Uranose magavat, hiilis salamisi tema juurde, ning sedamaid oli julm tegu tehtud. Ta lõi oma isa, haavas teda jubedalt ja muutis ta võimetuks niihästi maailma valitsema kui ka ühelegi lapsele veel isaks saama. ,,Kahekordne kordaminek!" lausus Kronos endamisi. ,,Nüüd pole mul Uranoselt enam midagi karta." Ent vaevalt oli see mõte ta peast läbi vilksatanud, kui kõlas isa raske needus, mis kaikus nagu metslooma möire ja millest kogu loodus pimenes ning välgud ja kõuekõmin vapustasid maailma. ,,Tulgu mu needus sinu peale, vilets värdjas! Tehku sinu lapsed sulle sedasama, mida sina oled oma isale teinud!"
Kõik need mängud ja laulud loeti tavandi peasihti -- elu produktiivsete jõudude võidu kindlustamist -- soodustavaiks: naerus ja ropendamises nähti eluloovat jõudu, ja tavalised kujutlused sündsusest jäeti seks ajaks kõrvale. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati nokastanud meeste jõuku, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, lauldes pilke- või kiidu-, mõnikord ka armulaule. Koomostel oli oma koht niihästi usundilistes riitustes kui ka igapäevases elus. Vanakreeka olustikus väljendas koomos vahel rahva protesti mingi ülekohtu vastu, muutudes omalaadseks demonstratsiooniks. On näiteks teateid, et Dionysose pidustuste aegset vabadust kasutades tulid atika talupojad salgana mõnikord öösel linna ja laulsid pilkelaule ülekohtutegijate majade ees. Komöödias esineb koomose element koori näol, mille liikmed kandsid vahel õige fantastilist riietust. "Kitsed",
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos toetus suulise traditsioonile. Teose keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia). Teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega". 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), arhailine periood, Euroopast Aasiani. 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta) 39. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende põhjusi.
Viga Määramatus Viga väljendab mõõtmisel tehtud Määramatus väljendab kahtlust mõõte- eksimust. tulemuse õigsusesse. Tõeline tulemus võib olla kõikjal vahemi- Tõeline tulemus on tõenäoliseimalt 2 A, kus (1,9 . . . 2,1) A võrdse tõenäosusega. teiste voolutugevuse väärtuste tõenäo- Tõeline tulemus võib olla niihästi 1,92 A, sused kahanevad, kui eemalduda kesk- 2,01 A kui ka 2,095 A. misest voolutugevusest. 4.2 A-tüüpi määramatus Teisiti kutsutakse seda ka statistiliseks määramatuseks. A-tüüpi määramatus kirjeldab üksiku- te katsetulemuste hajusust. Kui katsetulemused on lähedased, siis on statistiline määramatus väike, sest tulemuste erinevused on väikesed. Tulemuste korral aga, mis erinevad üksteisest palju, on A-tüüpi määramatus suur
öeldakse. (N. de Lenclos) · Kokkuvõttes armastus pole midagi muud kui omaenda väärtomaduste vastupeegeldus teistes inimestes. (R. W. Emerson) · Armastus sarnaneb leetritega; mida vanemad on inimesed seda ohtlikumaks muutub haigus. (G. Byron) · Armastus on tugevam surmast ja surmahirmust. Ainult tema varal püsib ja liigub edasi elu. (I. Turgenev) · Mitte midagi nõuda, kuid kõike saada - see on niihästi suure armastuse kui ka peenema edvistuse sügavaim saladus. (P. Mantegazza) · Sõprussidemed võib lahti harutada, kuid armuköidikud peab puruks käristama. (Richelieu) · Armastus on reetur, kes meid kriimustab isegi siis, kui püüame temaga ainult mängida. (N. de Lenclos) · Armastatud inimest ja suurt mõtet, mis täidaks hinge - mida rohkem siis veel vajatakse? (L. Feuerbach)
loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn. Satiirilise ja koomilise kõrval on tunda ka teravat traagilist külge nende tõsielu vastuolude puhul, mida Tammsaare kirjeldab. Romaan tekitab niihästi naeru, viha kui ka kurbust. Siin seguneb naljakas ja traagiline süngega nagu eluski. (H.Tobias) Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö.
kasutatav. Klimaatiliselt ja pinnamoest soodsamad põllumajanduspiirkonnad on Edela-Norra (Jæren), Kagu-Norra (Østfold) ja Trøndelag. Eeskätt ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu ei suuda põllumajandus tulukuselt võistelda mitmete teiste elualadega ning toodete omahind on tihti kõrgem kui välismaal. Norra küla oleks tühjenenud palju kiireminigi, kui riiklik hinnapoliitika poleks taganud talurahvale elutaseme tõusu. Riik on niihästi sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel põllumajandust turgutanud ja toetanud, kuid selle ümber on olnud ja on palju poliitilisi vaidlusi. Toetused on piirkonniti erinevad, et tasandada looduslike tingimuste ebavõrdsust. Riik tahab ka vältida ületootmist ning seetõttu toetatakse põllumajandust kindla piirini. Igale tootjale on kinnitatud kvoot, toodangu ülempiir, mille järgimist kontrollivad tootjate koperatiivid. Oma kvooti müüa ei saa
seadus nõuab. § 30. Kui kooliarstid teateid saavad ägedate külgehakkavate haiguste ilmsikstulemise kohta koolides, peavad nad viibimata kohale ilmuma ja vastavad abinõud haiguse võimaliku laialilagunemise vastu tarvitusele võtma, ühtlasi kindlaks määrates aega, mil haigeksjäänud õpilased uuesti kooli võivad tulla, ja registreerides haigeid maksvate seaduste järele. § 31. Kooliarstid otsustavad selle üle, kas desinfektsioon tarviline on, valvavad tema täideviimise järele niihästi kooliruumides kui ka nende isikute korterites, kes koolimajades elavad. § 32. Kui kooliarstid leiavad, et õpetöö edasikestmine koolis külgehakkavate haiguste laialilagunemisele hoogu võib anda, siis panevad nad kooli juhatajale ette ajutiselt õpilasi koju lasta ja annavad sellest ühtlasi vastavale tervishoiu-osakonnale ja koolivalitsusele teada, näidates selle juures neid abinõusid, mis haiguse laialilagunemise vastu tarvis ette võtta. § 33
viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais. Töössesuhtumist näitab ka töövahendeisse ja kaastöötjaiasse hooliv või hoolimatu suhtumine. Õppimine toob esile selle kui visa, teadmisjanuline, organiseeritud tahtejõuline keegi on. Suhtlemusel suhtlemine peegeldab paljuski inimeste suhtumist teistesse inimestesse, mida märgivad vastandpaarid lugupidav ja ülbe jne. Suhtlemisel tulevad kiiresti esile inimeste siirus, ägedus, häbelikkus jne. Iseloom peegeldub nii selles,
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel ...
1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais. Töössesuhtumist näitab ka töövahendeisse ja kaastöötjaiasse hooliv või hoolimatu suhtumine. Õppimine toob esile selle kui visa, teadmisjanuline, organiseeritud tahtejõuline keegi on. Suhtlemusel- suhtlemine peegeldab paljuski inimeste suhtumist teistesse inimestesse, mida märgivad vastandpaarid lugupidav ja ülbe jne. Suhtlemisel tulevad kiiresti esile inimeste siirus, ägedus, häbelikkus jne
moraalihariduses. On leitud, et inimese elul on narratiivne struktuur (nt. Mclnture) ja traditsioonid pakuvad materjali oma elu-narratiivi konstrueerimiseks läbi narratiivi-arhetüüpide ja institutsionaalse konteksti, milles see toimub (Kazmi). Narratiivi definitsioonid esitavad järgmisi elemente: 1. Narratiiv on esitus (representatsioon); 2. Narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3. Narratiivil on topeltkronoloogia ja temportaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4. Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on oma soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5. Narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune meditatsioon, vahendav instants (Väljataga, M). Turvalise kogemuse võimalus muudab narratiivi väga haaravaks. Narratiivi mõju võib olla suur
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.........
Teose meeleolu kõigub suurima lõbususe ja suurima nukruse vahel, ja seetõttu seguneb paljudessegi kohtadesse tragikoomilisuse tunnet (lahtilastud õpetaja Schulz'i targutused isamaast, Miralda jutt Õnnistegijast, kes Mauruse ühes poistega paradiisi kutsuks, Slopasevi härdumine kõnelustes Puskinist jm.). Traagilise tipule aga jõuab meeleolu Indreku metsas uitlemise loos pärast Miralda surma. Isegi see teos on seega segatüüpi, niihästi mis puutub koomilise ja traagilise vaheldusse, kui ka koomilise enda mitmesuguseisse varjundeisse. Soodsalt häälestatud lugeja võib Mauruse ülaltoodud kõnetsitaadis avastada huumori asemel vastupidi hoopis pilget (satiiri), ,,härra Mauruse viisaka maja" küsimuses näiteks. Karakterkoomika seisukohalt ei tarvitse seda seal aga sugugi leiduda. Nii ka edaspidi paljude analoogiliste passuste juures. Tammsaare kunst kõnnib koomilise mitmesuguste tendentside ristumispiiril ja jätab palju
tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt erksal pilgul välja kusjuures see pilk oli ta omaniku just nagu kõiketeadmisest niihästi natuke kõrk kui ka kurb." Pahleni juurde sõidab Timo maalt põgenemise asjus nõu küsima. Pahleni sõnad ("...välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju"57) ja tema kõige põhjapoolsemate pomerantside vihakas maik meenub Timole, kui ta pistab suhu juba pooleldi mustaks läinud pihlakamarju ning otsustab põgenemisest loobuda. Pahlenit saab võrrelda Timoga: mõlemad on olnud keisrile lähedal, teda toetanud ja
kerged nind sobivad hästi kokteilide segamiseks. Bourbon See viski tüüp on saanud oma nime Kentuckys asuva Bourbon Country järgi. Bourbon on segu ryeviskist ja maisist valmistatud viskist. Rye annab bourbonile tugeva ja rikkaliku maitse , samas, kui maisist toodetud viski lisab pehmust. Selleks et bourboni saaks nimetada viskiks peab seaduse kohaselt olema 51% viskist valmistatud maisist. Seetõttu on bourbonil mõnevõrra magusam maitse kui soti viskil. Seda võib juua niihästi puhtalt jääga kui ka kokteilides. Bourboni kasutatakse ka sour'i segamisel. A Taste Of Honey 4cl kanada viskit 2cl kuiva vermutit 4cl bourbonviskit 2cl Benedictine'i 2cl sidrunumahla Kaunistamine: apelsinikoor 2cl mett
mõrkja vedeliku apelsinidest keedetud marmelaadi hulka. Võite ka tükeldada 1 kilo pestud õunu, milles küljest on eemaldatud ainult varred, keeta neid väheses vees 30 minutit ja lasta 12 tundi sõelal nõrguda. Keetke väljanõrgunud mahla ägedal tulel, kuni kogus väheneb kaks korda. 1,5 dl saadud siirupitaolist vedelikku on küllaldane 1 kg moosi või mahla tarretamiseks. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et pektiin vajab tarretumiseks niihästi orgaaniliste hapete kui suhkru juuresolekut ning kindlasti ka kuumutamist. Väärtused. Lisaks tarretavale omadusele on marjades ja puuviljades leiduv pektiin väga tervislik kui lahustuv kiudaine, vähendades veres ringleva kolesterooli hulka, neutraliseerides organismi sattunud raskmetalle ning seedekanalis moodustuvaid kahjulikke ühendeid. Suurepärane abivahend on pektiin ka kõhukinnisuse korral. 18
· Numinoosne e püha kogemus Hierofaania Veetlus ja võlu · Müstiline kogemus Meditatsioon Palve · Teisenenud teadvusseisund, kogemus ja rituaal Hingereisid Samaanirännakud Keeltes palvetamine Usu kinnitamine Siirderiitused · Usuline pöördumine ( konversioon) nähtus , milles isiku personaalsus ja tõelisuse kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi inimese arusaama endast kui tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda ( Meredith McGuire) Eetiline dimensioon · Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt
mõrkja vedeliku apelsinidest keedetud marmelaadi hulka. Võite ka tükeldada 1 kilo pestud õunu, milles küljest on eemaldatud ainult varred, keeta neid väheses vees 30 minutit ja lasta 12 tundi sõelal nõrguda. Keetke väljanõrgunud mahla ägedal tulel, kuni kogus väheneb kaks korda. 1,5 dl saadud siirupitaolist vedelikku on küllaldane 1 kg moosi või mahla tarretamiseks. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et pektiin vajab tarretumiseks niihästi orgaaniliste hapete kui suhkru juuresolekut ning kindlasti ka kuumutamist. Väärtused. Lisaks tarretavale omadusele on marjades ja puuviljades leiduv pektiin väga tervislik kui lahustuv kiudaine, vähendades veres ringleva kolesterooli hulka, neutraliseerides organismi sattunud raskmetalle ning seedekanalis moodustuvaid kahjulikke ühendeid. Suurepärane abivahend on pektiin ka kõhukinnisuse korral. 18 Kodune töö- Maitseained
müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised tõestisündinud, fiktsionaalsed väljamõeldud Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Tavaliselt sisaldavad narratiivi definitsioonid siiski järgmisi elemente: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või -temporaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. Mis on süzee ja faabula? - SÜZEE (tekst) sündmused on esitatud toimumise järjekorras FAABULA (lugu) sündmused on ajalis-põhjuslikus järjekorras
Viies peatükis ehk ,,tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb
3. Käitumisteraapia ei saa sihiks ümber kujundada inimeste sisemaailma emotsionaalseid suhtlumisi. 4. Käitumisteraapis möönab, et usaldavad ja head suhted terapeudiga on hingeravis kasulikud, ent ei pea neid teraapia õnnestumiseks piisavaks. 5. Patsiendi kurtmisi ei vaadelda niivõrd sümptomitena kui otseselt haigusena, mida tulekski ravida. 6. Teraapia aluseks on sümptomite kõrvaldamise plaani koostamine, mis oleks üheselt selge ja vastuvõetav niihästi kliendile kui ka terapeudila. Skinner juhtis tähelepanu sellele, et inimkäitumist kontrollitakse pahatihti aversiivsete stiimulitega karistusvahenditega. Tema teooriast lähtudes on välja töötatud tõhusaid biotagasiside seadmeid jt eneselõõgastuse süsteeme, programmõppe vahendeid, aga ka suhtlemisvilumuste koolitamise programme. Põhimõisted: biheiviorism, respondentne käitumine, operantne tingimine, kinnistamine, käitumisteraapia.
Nad teevad koostööd teiste arhivaaridega ja korrakaitseasutustega arhivaalide varguses kahtlustatavate isikute tabamisel ja vastutusele võtmisel. 5. Arhivaarid dokumenteerivad oma toiminguid ja on võimelised neid ka põhjendama. Arhivaarid propageerivad häid asjaajamistavasid kogu dokumendi elutsükli vältel ja teevad koostööd arhiivimoodustajatega uute vormingute ja teabehaldustavade kasutuselevõtul. Nad kannavad hoolt niihästi olemasolevate dokumentide kogumise eest, kui ka selle eest, et asjaajamises ringlev informatsioon ja selle kasutamisel rakendatavad arhiivisüsteemid sisaldaksid algusest peale väärtuslike arhivaalide säilimiseks vajalikke protseduure. Arhivaarid, kes peavad läbirääkimisi arhivaalide omanikega või nende üleandmise eest vastutavate ametnikega, püüavad leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi, milles arvestataks - võimaluse korral - täielikult järgmisi faktoreid: volitused
Se ened on üks eukarüootsete organis mide riikidest. Se eneriiki eristatakse taimeriigist ja loo mariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loo madel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened o maette pärisseente rüh ma (Eum yc ota), mis on arvatavasti m onofüleetiline rüh m. Sellesse rüh ma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Se eneteadust hõl mab niihästi pär mi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järg misteks hõi m kondadeks: * Viburseened * jõnksviburseened * Neocallimastigo m y c ota * Kroh mse ened * Ikkeseened * Kottseened * Kandseened * Teisseened. Se ened esinevad k õikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii o ma väikeste m õ õtm ete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loo mades. Sageli elavad nad s ü mbioosis taimede,
umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või ebasoodsaks, sest kahjustav arengujärk on seoutud kultuurtaime teatud arenguastmega. Külvisügavus
Kas olulisem eristub? Kas laused on selged ja loetavad? Kas sõnadekasutus on täpne? Kas kirjavahemärke on õigesti kasutatud? 4) Kas sõnajärjestus on ühemõtteline ja otstarbekas? Kas teksti on kerge lugeda? 5) Kas sõnavalik vastab kasutuseesmärgile? 6) Kas terminid on sobivad? Kas terminitarvitus on täpne? 7) Kas nimed, võõrsõnad, liitsõnad, lubatud lühendid ja kõik numbritega väljendatu on kirjutatud õigesti? (2004: 273274) OBJEKTIIVSUS Teadlane peab olema oma töös niihästi metoodilises kui ka keelelises mõttes objektiivne. Metoodilise objektiivsuse oluliseks kriteeriumiks peetakse seda, et keegi teine uurija võib samadelt lähtekohtadelt sama uurimust korrata. Allikaid valitakse ja tõlgendatakse hoolikalt ning esitatakse ausalt ka selliseid allikaid ja uurimismaterjale, mis on vastuolus uurija omaenda käsitusega. Objektiivsus tähendab käsitletavast omamoodi eemaldumist: uurimisobjektilt oodatakse
vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki neid suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3
Praegu puudub inimestel tervikuna veel väga palju sellest, et nad oleksid juba võimelised religiooniasjus kindlalt ja hästi kasutama omaenese mõistust teiste abita või võiksid saada selleks võimeliseks. Ma määratlesin valgustuse põhipunktina inimeste väljumist nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniasjus, sest kunstide ja teaduste suhtes pole meie valitsejail huvi mängida oma alamate üle eeskostjat; pealegi on see alaealisus teistest niihästi kahjulikum kui ka autum. Kuid riigipea, kes soosib religiooniasjus valgustust, läheb veelgi edasi oma mõtlemisviisis ning mõistab, et isegi seadusandluse suhtes oleks ohutu lubada alamail avalikult tarvitada omaenese mõistust ning esitada ilmale avalikult mõtteid, koguni koos juba olemasoleva otsekohese kriitikaga – parema seadusandluse loomiseks. Selle kohta on meil olemas hiilgav näide, ja veel ükski monarh pole ületanud seda, keda me austame
üheksaks ja andsid igale osale nime mõne muusa järgi. 1.4. raamat räägivad Pärsia riigi esiletõusust ja mitmete hõimude varasemast ajaloost, sh on üsna lai ülevaade Egiptusest. 5.9. raamat Kreeka-Pärsia sõdadest. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega." Hist. 7.152: ,,Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta)" 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Keskmes Euroopa-Aasia konfikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia) 5. sajandil eKr. Loo haripunktiks on Kreeka-Pärsia sõda (5.
mõista iga üksiku süsteemi parameetri mõju süsteemi väljundile. Hägusa süsteemi läbipaistvus iseloomustab seda, mil määral on kehtiv või usaldatav on süsteemi reeglite lingvistiline interpretatsioon. Mitteläbipaistva hägusa süsteemi puhul võiks tõmmata kaudse paralleeli inimesega, kes mõtleb ühte kuid räägib teist. Osutub, et läbipaistvus ei ole hägusate süsteemide vaikimisi tagatud omadus. Üks tähtis tegur, mis mõjutab niihästi interpolatsiooni hägusas süsteemis kui süsteemi läbipaistvust, on sisendi liikmesfunktsioonide eristatavus, mida näiteks kolmnurksete liikmesfunktsioonide puhul iseloomustab liikmesuse väärtus punktis, kus naaberliikmesfunktsioonid lõikuvad (ülekate). Praktikas jääb see näitaja enamasti 0.25 ja 0.75 vahele [11] ning tüüpiline väärtus on 0.5. Vaatleme ülekatte mõju reeglite interpolatsioonile lihtsa näite abiga.
lause- ja kõlakujundid. TÜÜPILISUS JA ISELOOM Ilukirjanduslike teoste üheks oluliseks üldiseks omaduseks on tüüpilisus. Tüüpilisuse all mõtleme iseloomuliku, olulise ja seaduspärase esiletõstmist kujutatavas nähtuses või olukorras. Et kirjandusteose huviobjektiks on inimene, avatakse tüüpilist kõigepealt inimese iseloomu ja tema saatuse kujutamise kaudu. Iseloomu ehk karakteri all mõtleme inimese kõiki põhiomadusi, mis kujundavad niihästi tema isiksuse, tema suhtumise teistesse inimestesse kui ka tema enda individuaalsed iseärasused. Tervikliku karakteri loomiseks kasutab autor järgmisi vahendeid: annab tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ning tunde- ja mõttemaailma varal, samuti tema asendi kaudu tegelassüsteemis ( pea-, kõrval-, episoodiline tegelane ). Kirjandusteose tegelased esinevad kas algusest lõpuni kindlakskujunenuna või neid on
vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust x organisatsiooni nõuded niihästi sisemised kui välised, kaasa arvatud seaduste täitmist puudutavad nõuded, mis on ellu viidud optimaalsete kuludega, olemasolevaid ressursse tõhusalt ära kasutades. Oluline on, et süsteem rahuldaks hea rahvusvahelise standardi nõudeid. Kvaliteedisüsteemi loomise etapid: x informeerimine x kvaliteedisüsteemi loomise otsuse vastuvõtmine x kvaliteedisüsteemi baasmudeli funktsioonide ja elementide määratlemine x kvaliteedisüsteemi loomise plaan-graafiku koostamine
palju üritusi ja huviringe. See oligi peamine põhjus, miks mulle seal koolis väga meeldis. Ma võtsin paljudest huviringidest ja üritustest osa. Ma käisin paljudes huviringides: arvutiõpetus, kunstiring, võrkpalli trenn, spordiring, klaveriõpetus, kandleõpetus, segakoor ja näitering. Viimases meeldis mulle kõige rohkem. Me käisime isegi oma näitetruppiga võistlemas koolinoorte näitemängu päeval. Meil läks Võrumaal niihästi, et saime kaks aastat järjest edasi vabariiklikule võistlusele. Teisel korral võitsime laureaadi tiitli. Lisaks huviringidele võtsin ka osa paljudest üritustest. Meil oli sügislaat, kus tuli midagi kodus ise valmis meisterdada, et see koolis laadal maha müüa. Mina võtsin sellest osa ainult ühel aastal. Ma lasin emal valmistada muffineid. Teenisin laadal umbes sada krooni. Veel meenub, et seal oli stiilipidu, vigurvänt, jõulupidu, play back show. Viimasest ma võtsin igal aastal osa
Libe keel, tige meel; Helmed kaelas, kõlkad kõhus; Süüd rokal, süüd vasikal; Ise teeme, is sööme; Vana mees, varsa aru; Härg sööma, täi tööle; Palju kisa, vähe villa; Aia teeb, augu jätab; Üheksa ametit, kümnes nälg jts. Taolistest vormidest lasevad paljud end mõtestada (ja ka tarvitada) nii üldistavate kui ka mitteüldistavate mõtteavaldustena: nt. Libe keel, tige meel võib tähendada niihästi `Igaühel, kel on libe keel, sel on tige meel, ja nii ka kõnealusel inimesel' kui ka `Sellel, kellest juttu, on libe keel, kuid tige meel', st. ta loomus on selles plaanis vastuoluline. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on üldse väga tihedad ja mitmekesised. "Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui "väiksem" on vanasõna kui "suurema" sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on
Eleusise müsteeriumi ülempreester. Vt ka müsteerium.) kui ka veetlev ja õõv. Müstiline kogemus: palve, meditatsioon. Religioosne kogemus on seotud teisenenud teadvusseisundiga, kogemuse ja rituaaliga. Näiteks hingereisid, samaanirännakud, teistes keeltes palvetamine, usu kinnitamine, siirderiitused. Usuline pöördumine (konversioon) nähtus, milles isiku personaalsus ja tõelisuse kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi armusaama endast kui tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda. 5. Eetiline: Hindu: ,,See on seadmuse kokkuvõtt: Ära tee teisele seda, mis teeks sulle valu kui seda sulle tehakse" (Mahabharata) Budism: ,,Ära tee teisele seda, mis teeb sulle enesele viga" (Udanavarga) Judaism: ,,Mida sa vihkad, ära tee teisele. See on kogu Seadus; ülejäänu on kommentaar" (Talmud)
Krediitkaardil ei saa olla imaginaarset rahasummat. Vaatleja maailmajoon ehk arengulugu võib reaalse aja suunas üksnes pikeneda (s.t. et aeg saab kulgeda üksnes minevikust tulevikku), kuid piki iga ruumimõõdet võib ta niihästi pikeneda kui ka lüheneda. Teisisõnu, ruumis saab suunda muuta, ajas mitte (joon. 2.10). Et aga imaginaaraeg on täisnurgi reaalajaga, siis toimib ta nagu neljas ruumimõõde. Seepärast on tal palju
seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest.Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk MÜTSEELI 2.looduslik valik. Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni faktor, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke faktoriks. Teisteks evolutsiooni faktoriteks
ja teda nimetati "maja valitsejannaks". Egiptuses esines ka hoopis hilisemal ajal abielu, kus naine võis niisama vabalt lahkuda mehest nagu mees naisest. Samal ajal ei leia me egiptuse keeles seda suguluse keerukat terminoloogiat, mis on nii iseloomulik kõrgesti arenenud patriarhaalsele korrale. Olid sõnad ainult kõige lihtsamate sugulusvahekordade tähistamiseks: "isa" ja "ema", "poeg" ja "vend". "Tütar" ja "õde" kuuluvad suhteliselt hilisemasse aega, sest niihästi "tütar" kui ka "õde" olid ainult naissoo lõpuga femiinsed täiendused sõnadele "poeg" ja "vend". Kõiki teisi sugulusastmeid väljendati kirjeldavalt terminite liitmise teel: vanaisa ema isa või isa isa; lapselaps poja poeg või tütre poeg; onu ema vend; lell isa vend jne. Samuti ei olnud erilist sõna "esivanema" jaoks. Seda asendati sõnaga "isa". Kõik see viitab asjaolule, et siin kujunes struktureeritud perekond ja
konstruktsioon. Krediitkaardil ei saa olla imaginaarset rahasummat. Vaatleja maailmajoon ehk arengulugu võib reaalse aja suunas üksnes pikeneda (s.t. et aeg saab kulgeda üksnes minevikust tulevikku), kuid piki iga ruumimõõdet võib ta niihästi pikeneda kui ka lüheneda. Teisisõnu, ruumis saab suunda muuta, ajas mitte (joon. 2.10). Et aga imaginaaraeg on täisnurgi reaalajaga, siis toimib ta nagu neljas ruumimõõde. Seepärast on tal palju
Seepärast ütleb Issand nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Issand: vaata, ma löön kepiga, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks. Kalad jões surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust." Ja Issand ütles Moosesele: ,,Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta käsi egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muutuksid vereks. Siis on kogu Egiptusemaal veri, niihästi puu- kui kiviastjais." Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Issand oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi Niiluse jõe vett vaarao ja ta sulaste silma ees, ja kõik vesi jões muutus vereks. Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua; ja veri oli kogu Egiptusemaal. Aga Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega sedasama. Ja vaarao süda jäi kõvaks ning ta ei kuulanud neid, nagu Issand oli öelnud
Ei osatud temperatuuri kompenseerida. 18. saj. keskel lahendasid selle sõltumatult Harrison (Inglismaa). Le Roy (Prantsusmaa) ja Berthoud (Sveits). Inglise auhinna sai Harrison, kes 1759. aastaks ehitas 4 täpset kronomeetrit 1766 ehitatud Le ROY kronomeeter sai edasise arengu aluseks. Aastateks H80-90 oli konstruktsioon välja kujunenud. Algas ohutu navigatsioon. Meetodi tähendus Olulisemad reformid mõtteteaduses tegid mehed, kes olid opositsioonis niihästi skolastikaga kui ka humanistliku haridusideaaliga. Need olid keskaegse ja uusaegse teaduse piirijoonel seisvad Francis Bacon (1561-1626) ja Rene Descartes (1596-1650), universaalsete teadmistega mõtlejad. Esimene - omakasupüüdlik ülespuhutud jurist, alati seltskondliku elu keskpunktis keerlev, teine - enesesse-süvenenud, üksiklane, nurjunud lootustega õnnekütt. Mõlemad tegelesid meetodi väljatöötamisega. Baconi tähtsamad teosed on "De dignitate et
Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. See lühidus ehk "lakoonilisus" (sõnast "Lakoonia") sai juba vanasti kõnekäänuks. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt vai lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks.
vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust x organisatsiooni nõuded niihästi sisemised kui välised, kaasa arvatud seaduste täitmist puudutavad nõuded, mis on ellu viidud optimaalsete kuludega, olemasolevaid ressursse tõhusalt ära kasutades. Oluline on, et süsteem rahuldaks hea rahvusvahelise standardi nõudeid. Kvaliteedisüsteemi loomise etapid: x informeerimine x kvaliteedisüsteemi loomise otsuse vastuvõtmine x kvaliteedisüsteemi baasmudeli funktsioonide ja elementide määratlemine x kvaliteedisüsteemi loomise plaan-graafiku koostamine
kahekõne. Saatja rollis on autor e kirjanik, sõnumiks tekst ja vastuvõtjaks on lugeja. Tekst peab lugejat köitma, temas kujutlusvõime äratama, lugeja aktiivsust virgutama ja fantaasiamaailma liikuma panema. Õnnestab, et mul on palju eakaaslasi, kes lugemise eel ja ajal ja järel tahavad süüvida autori loomesse, tema kujundi- ja elumaailma. Tekstid, lugemine ja autor on lahutamatud. Nad moodustavad terviku. Autor loob tekste ja neid loetakse. Tähtis on niihästi see, mida hingame (esmameedia), kui ka see, mis on meid puudutanud. See on varuks olulistel eluhetkedel. Oleme oma tekstiliste võimaluste poolest maailmakultuur. Kindlasti ei kuulu me sinna oma loomuliku jõu ja suuruse tõttu, vaid me oleme end rahvana üles töötanud ja seda tuleb noore inimesena osata hinnata ja säilitada. Lugemine on tähtis, sest selle kaudu saadakse kätte peamine info. Oluline on iseenda arendamine lugejana. Eesmärgiks on kujuneda isiksuseks, kes suhtub loetavasse
Näiteks on indutseeritud illusoorsete piirjoonte hästi uuritud nähtust (vt joonis 1) tihti peetud ise- äranis "kognitiivseks" illusiooniks, mis sõltub "ülevalt-alla" töötlusest ja asub seega oletatavasti spektri reaktiivse otsustuse otsa lähedal, kuid hiljutine eksperimentaalne uurimine (Von der Heydt et al. 1984) on näidanud, et "nurgadetektor"-neuronid, mis asuvad visuaalsetes juhteteedes suhteli- selt madalal visuaalse koore 18. alas vastutavad niihästi illusoorsete nurkade kui reaalsete hele- da-tumeda piirjoonte eest võrkkestal, mis viitab võialusele (kuid veel ei tõesta, sest kuidagi võib ikkagi tegemist olla "alanevate efektidega"), et illusoorseid kontuure ei suruta peale ülevalt, vaid genereeritakse visuaalse töötluse üsna varajases astmes, Võib ette kujutada sellise "varajase" ano- maalia avastamist juhte teedes, mis viivad näiteks Sanborni maitsepungadest otsustuseni, ja see kal-
REFORMATSIOONIST KUNI PÕHJASÕJANI (1520-1710) Humanism Usupuhastuse kõrval oli 16. saj oluliseks nähtuseks humanismi levimine. See leidis Saksa ülikoolide kaudu tee ka Põhjamaadesse ja Baltikumi. Humanism püüdis murda Piiblist lähtuvat ahtapiirilist teoloogilist traditsiooni, mida kasutati ka seaduse, riigiõpetuse ning kanoonilise õiguse alusena. Üheks humanismi (ning selle kaudu reformatsiooni) sihiks oli rahva enese keele kasutamine niihästi kirikuteenistuses kui rahva õpetamisel rahvakeelse kirjanduse kaudu (jutluse esiletõus). Eesti kultuuriloo aspektist ongi sel perioodil tähtis suhtumine eesti keelesse. Kanuti gild Gildi kuulusid 17. saj käsitöölised paarikümnest eri ametist. Need olid rahvuselt sakslased või rootslased, sest juba aastast 1508 oli see gild eestlastele suletud. 1698 aastal ühendati Kanuti gild Oleviste gildiga, kuhu kuulus rida ameteid, milliseid ka
ema Annaga. Maalidel on jutustatud Püha Nikolause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Maalid on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. Notke poolt maalitud on Pühavaimu kiriku altar, temalt on Tallinnas säilinus veel teisigi suurteoseid 7,5 m pikk lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõigi surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslik rõivastus kui ka lüüriliselt mõjuv maastik nende taga. 15. saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga . seda esindab Brugges u 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed. 16. saj alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal
Volmari ja Eestimaal Tallinna linn, kuhu esimesed jutlustajad eesotsas Christian Davidiga jõudsid 1730 algul. Aastal 1736 külastas Baltikumi ka krahv Zinzendorf, ning järgmisel aastal tuli Balti kubermangudesse poolsada vennastekogudusse kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid tegevust jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis majanduslikku toetust ka eestikeelse Piibli trükkimiseks, mis ilmus aastal 1739. Vennaste tegevus toimus Tallinnas niihästi eestlaste kui ka kohalike sakslaste, soomlaste ja rootslaste hulgas. Esimese ametliku koguduse asutamiseni jõuti siiski alles aastal 1741. samal aastal asutati esimene vennastekogudus ka Lõuna- Eestis, nimelt Urvastes Võrumaal. Vennastekoguduse tegevuse esimene periood Tallinnas ja Eestimaa kubermangus oli aastatel 1727-40. Sel ajal ei teinud riigivõim ega kirik nende tegevusele veel takistusi. Tallinnast kui keskusest levis vennaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
