vanemtaimedelt eraldunud väikeste eriliste moodustistega ja murdunud samblatükkidega. 13) Samblad takistavad vihma ajal mulda liigniiskeks muutumast. 14) Samblad takistavad põua ajal mulla kuivamist. 15) Sammalde läbikuivamisel tekivad rakukestades mitmesugused kaitsvad muutused, mis võimaldavad hiljem ainevahetuse kiiret taastamist. 16) Sammalde siseehitus on lihtne, nende rakkudes ei ole puitainet ega juhtsooni. 17) Samblad kasvavad metsas, soos, niidul , puutüvedel, majakatustel, kividel ja müüridel. 18) Samblad eelistavad niiskeid ja varjulisi kasvukohti. 19) Samblad on toitainete suhtes vähenõudlikud. 20) Rohket valgust ja kuivust aitab samblal taluda tihe padjandiline kasvuviis, lehel kasvavad väikesed näsakesed....
nov R. Mänd Kõigepealt olid ainuraksed · Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks tütarrakud saavad identsed DNA) Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima · DNA kahekordistub, liitub teistega, DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega · Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda. · Suguline sigimine levis väga kiiresti tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt. - Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid. + Paindlikum süsteem kui keskkond peaks järsku muutuma, siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas. Homoseksualism · Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SU...
Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti...
Inimesel põhjustab sügelisi süüdiklest 110. Kuulmelest on parasiit koera kõrvas, kassi kõrvas 111. Hulkjalgsed elavad maismaal 112. Sadajalgsete emasloomad kaitsevad järglasi 113. Sadajalgsed on röövloomad 114. Mitu jalga on sadajalgsete alamklassi kuuluval harilikul kivihargil? 30 jalga 15 paari 115. Kus võib näha Eesti sadajalgset harilikku kiviharki? Maapinnal metsas, niidul , lehekõdus, linnas niisketes paikades ja majade vundamentide ääres 116. Nimeta sadajalgseid, kelle hammustus kutsub inimesel esile valu ja paistetuse Scolopendra gigantea hiidskolopender 117. Mõned sadajalgsed on inimtoiduks 118. Kirjelda hiidskolopendri menüüd: jahivad mitmesuguseid selgrootuid: rõngusse, putukaid, ämblikke, ründab ka linde, sisalikke ja pisiimetajaid 119. Tuhatjalgsetel on 1000 jalga vale 120. Kui palju jalgu on tuhatjalgsel kõige rohkem loendatud...
6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Lasteraamatutest tuttavad pildid, kus kurg noka vahel konna kannab, ei vasta aga tõele: nimelt kannab toonekurg toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult). Toitumine Sööb kahepaikseid, roomajaid, kalu, närilisi, ussikesi, aga ka maaspesitsevate lindude poegi. Kõnnib sageli põllul ja niidul töötavate masinate järel ning nopib üles vigastatud loomakesi. Veel pilte Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase...
(Ühisomanditragöödia) · Milliseid keskkonnaindikaatoreid taimed kasutavad potentsiaalsete varjutajate tuvastamiseks ja mida taimed teevad varjutamise vältimiseks? Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, peab tuleviku indikaator olema usaldusväärne. Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine. Niidul sarnase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida. Varju tuvastamiseks: kasutavad taimed lehenurga ja valguse kättesaadavuse suhet. Varjutamise vältimiseks: 1) kasvatavad pikemad lehed 2) kasvatavad püstisemad lehed 3) muudavad lehtede pindala võimalikult suureks 4) investeerivad võsudesse juurte arvelt rohkem. · Mille poolest erineb puude ja rohttaimede vari? Milliseid nende erinevustega seotud kohastumusi on...
Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik)...
Käokeele ümarad juuremugulad on maiuspalaks metssigadele. Kahelehine käokeel on 2060 cm kõrge. Looduslikud niidud Erinevate kasvutingimuste tõttu võib niitude taimestik olla üsna erinev. Liivastel küngastel ulatub rohi vaevalt pahkluust kõrgemale, jõeluhas kasvab aga hein kesksuveks rinnuni. Ka taimeliigid on neil niitudel suures osas erinevad. Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks. Vanasti tehti heina ka sooniitudel, kuid väikese heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www...
Nt. puuleht lehetäi seened viirused Toiduvõrgustik · Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu, mis annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad". Populatsioon · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. · Igal liigil on oma levila, milles saab eristada palju üksikuid populatsioone. · Näiteks niidul elavad lepatriinud; tammikus kasvavad tammed. Kooslus · Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Eristatakse 4 tüüpi alakooslust: - taimekooslus - loomakooslus - seenekooslus - mikroobikooslus (bakterid) ISENDID POPULATSIOONID KOOSLUS Ökosüsteem · Looduse elus- ja eluta osa koos moodustavad isereguleeruva terviku, mida nimetatakse ökosüsteemiks. ÖKOSÜSTEEM...
Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrva l eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eri liiki ta imede le ning ka pa ljde uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud hiljaaegu, nii et neid taastada pole üle liia kulukas. Hooldatud niidul le iavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud loomad. 3 Ohud puisniidule Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik. Teisalt võib puisniiduilme line kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärje l: kui puistu muutub liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone. 4...
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO...
Näide: täiskasvanud taime positiivne mõju idandile- hooldaja taime sündroom. Väikestele taimedele kasvuks parim koht suure põõsa all, mis pakub varju. Eriti oluline nähtus kõrbetes. Näide: fassilitatsioon morfoloogiliselt sarnaste liikide vahel: uuriti idandite arengut lubjarikkal niidul , kus külvati 6 taimeliiki erinevatesse kasvukohtadesse (tihedas taimkattes, 15x15 cm häilud, sammaltaimedega häilud, häilude servad). Taimkatte olemasolu oli oluline 2 taimeliigi puhul. Häiludes jäi ellu väike osa, taimkattega aladel ellujäänus 40-57%. Ülejäänud liigid kasvasid ühtemoodi hästi nii häiludes kui ka taimkattega aladel. Näide: fassilitatsioon võib olla ka liigisisene- turbasammalde (mätaste) viimine keskkonda, et seda taastada....
Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul . Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib...
Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi...
Niidu lastelooming toetub nagu K. E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E...
Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi...
Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hellitavad või lihtsalt meie igapäevaesemetega seotud. Nurmenuku ilus ei kahtle ilmselt keegi. Lühidalt öeldes on tal kaunid kollased longus õisikud pikkadel lehtedeta õisikuvarbadel. Sageli esineb nurmenukk massiliselt pargimurus või niidul ja matab nii kogu ümbruse oma säravasse kuldkollasesse õitemerre. Kui kasvatate nurmenukku koduaias, siis võite tema ilu nautida ka peale õite närtsimist juuni esimesel poolel. Selleks peate te lihtsalt närtsinud õievarred ära lõikama ja nähtavale ilmuvad kaunid helerohelised kobrutavad lehed, mis võivad vahel moodustada tiheda vaipkatte. Siiski pole ilu ainus, mis nurmenukus väärtuslikku on. Tema kaunitel õitel on ka tugev lõhn...
Võivad paljuneda ka kehaosadega. SAMMALTAIMED Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond. Kasv on väike, kasvavad seal, kus õistaimed kasvada ei suuda (vähenõudlikud). Juurte asemel on risoidid- väikesed jätked varre alumisel osal. Lehed on kitsad ja õhukesed-püüavad õhuniiskust ja sademete vett. Nad on veekogujad, toodavad atmosfääri hapniku, kõige lihtsamad maismaataimed, toiduks metsloomadele. Nad paljunevad ja levivad eostega. Samblad kasvavad metsas, niidul , soos ning paljud liigid on ka puutüvede, majakatuste, kivide ja müüride asukad. SÕNAJALGTAIMED On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars, talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel (eostes). N: Laanesõnajalg, kilpjalg, maarjasõnajalg. 2...