aastast, mil abiellus kursusekaaslasega- tulevase kirjandusteadlase Heldur Niiduga. Aastal 1958 abiellus kirjanik Jaan Krossiga. 1956- 1961 töötas E. Niit Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ning aastatel 1961-1963 töötas ta ETV mittekoosseisulise toimetajana. Tema kohustuseks oli kirjutada kuus kaks stsenaariumi lastesaadete jaoks. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 3 Ellen Niidul on neli last ning kolmteist lapselast. Esimesest abielust poeg Toomas Niit ning teisest abielust tütar Maarja Undsuk ning pojad Eerik-Niiles ning Märten Kross. Ellen Niit on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Liige. 2005. aasta kevadel pälvis kirjanik Eesti, Soome ja Ungari kultuurisuhteid arendavalt E.W. Ponkala fondilt elutööpreemia ning 2009. aasta suvel avati Ellen Niidu büst Ungaris. (Wikipedia, 2012; Kalda, 1991) 2. ELLEN NIIDU LOOMING 2.1 Loomingu üldiseloomustus
Populatsioon ja liik 3. Loetle, millised elusorganismile omased tunnused on tunnused on tuvastatavad teadvuseta inimese puhul? Inimene on soe, süda lööb, inimene hingab 4. Miks on teadusliku uurimismeetodi juures oluline vaadata ka muutujaid? 5. Reastage tabelis organiseerituse tasemed, alustades suurimast! Seejärel seostage nendega järgmised kolm organiseerituse taseme näidet: kops, mitokonder, kõik taimed niidul. Organiseerituse tase Näide MOLEKULAARNE TASAND Biomolekulid nt sahhariidid RAKULINE TASAND Kõige väiksem elusüksus on rakk, eukarüootne rakk prokarüootne rakk KUDE Rakud moodustavad kudesid, närvikude
*Selleks et saaks elada üks hüljes ei piisa .............................................................. ................................................................................................................................ ................................................................................................................................ *Mis juhtub, kui ...püramiidist välja tõmmata üks keskmine ,,sahtel"? *Mis juhtub, kui põletame niidul kevadel kogu heina? *Mis juhtub, kui merre satub õlireostus? *Mis juhtub, kui merest välja püüda liiga palju kalu? *Ühel suvel oli väga palju lepatriinusid ja nad ründasid ja isegi hammustasid inimesi. Mis võis olla juhtunud? *Meenuta E.Raua raamatu ,,Naksitrallid" tegevust, kus rikuti looduse tasakaalu, mis siis juhtus? Miks?
renoveeritavale Ämari lernnuväljale maanduvad Ameerika Ühendriikidde lennukid ja algab eestlaste koloniseerimine sest me ei ole veel Ameerika võimu all olnud. Järelikult on see uus ja huvitav Samas oleme me ise üritanud oma jonni ajada see võid minil hetkel tunduda igati tark tegu kuifd nüüd hiljem järele mõeldes näeme et tegutsesime vaid tuule ajaendil. Meil on mõjutusi kõikidest teguritest kes meie käekäiku on suunanud. Eesti kultuur on kui kadakas mis kasvab ranna niidul. Mida on räsinud aastasadade jooksul tormituuled ja randapaisatud rüsijää. Mida on järanud lambad keda kasvatatakse rannakarjamaal. Kõikidele nendele vintsutustele vaatamata on eesti kultuur jäänud ikkagi truuks oma põhijoontele- vaikselt kasvada ja kannatada ära kõik mis ette tuleb. Et siis kunagi lihtsalt ajale alla vanduda
õisik on üpris hõre. Seevastu valge tolmpea lehtede kohta ei saa küll õrn öelda. Neid võik iseloomustada pigem kui mõõkjaid. Selle taime soomekeelses nimes muide just see tunnus välja toodud ongi. Valge tolmpea lehed on pikad ja tugevad, vihmaveerennitaoliselt nõgusad. Neil on ka tugev terav tipp. Eriti iseloomulik on sellele lillele aga lehtede kinnitumine kahe reana teine teiselpool vart. Valge tolmpea õisi tolmeldavad mitmesugused niidul lendavad putukad. Viimaseid kostitatakse ka magusa nektariga. Kuid tolmpea puhul on märgatud ka sellist huvitavat asja, et vahel võivad idaneda isegi viljastumata seemned. Seega polegi väga hull lugu, kui putukad õietolmu iga õie emakasuudmele kanda ei jõua. Samas on tolmpeal seemnelise paljunemise kõrval veel varuväljapääs olemas. Ta võib paljuneda ka vegetatiivselt. Vegetatiivse paljunemise jaoks on valgel tolmpeal mulla sees lühike, rõhtsalt asetunud risoom
................................................................................................ 20 Peale pikka ja põhjalikku uurimist, on teadmisi ühtäkki päris palju kogunenud. Nüüd ma saan rahuliku südamega ja kindlalt taaskord väita, et puisniidud on ühed kaunimad ja mitmekülgsemad liigikooslused kogu maailmas, Eestist rääkimata.......................................20 On hea teada, et meie loodus polegi nii ühekülgne, kui mõnikord tunduda võib. Tegelikult on juba tavalisel niidul rohkem taimi ja loomi, kui keegi elu sees arvata oleks osanud. Me oleme 2 lihtsalt selle vaatega harjunud ja oska enam neid erilisi punkte märgatagi. Võib-olla seetõttu on need ka eelmise sajandi jooksul täielikult käest lastud. Õnneks saab tõdeda, et just Eesti
väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu) tulemus: saavad üheaegselt kasvada koos väikese- ja suurekasvulised taimeliigid, kujuneb pool-looduslikele elupaikade iseloomulik liigirikkus oluline loomapidajale: mida rohkem on niidul erinevaid taimeliike, seda mitmekesisema koostisega on hein ja seda väärtuslikum see on ! 2) heina mahajätmise mõju niidule majanduslikult rentaabel, kuid toimub varise kogunemine ja lagunemine mulla omaduste muutumine (rikastumine toitainetega) Tekib kulukiht, mis takistab: 1) seemnete jõudmist mulda 2) seemnete idanemist 3) noorte taimede valguse kätte jõudmist Puisniitude taastamine
Niidud on rohumaad rohttaimedega kaetud maa-alad. Looduslikud niidud mitmesugused taimed kasvavad ilma inimese hooleta. Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede ja järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel Kultuurniidud põllumehed harivad ja teevad vajadusel maaparandust, külvi vms. Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule Elutingimused niidul Tihe rohustu niidul kasvab palju erinevaid rohttaimi ja kõrrelisi. Sage niitmine, tallamine Tugev kamar niidutaimestiku juurtest läbipõimunud mullakamar. Palju valgust niidul on vähe või pole üldse puid, mis takistaksid valguse levikut. Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul. Niidutaimed Niitudel kasvavad erinevad käpalised e orhideelised, kes mitmeaastased rohttaimed. Kõrrelised ja
laste püksipõlved katki .. Kõike ei jõua meeleski pidada. Ime on et selle kõige kõrval jõuab märgata kevadet, mida on kõik nii täis, mida jätkub igale poole õhtupilvedesse, vainurästa laulu ja igasse kastepiiska igal rohuliblel niidul, nii kaugele kui silm videvikus seletab. Jaan Kaplinski Kümnendivahetusel kaob luulest optimism, süvenevat surutisetunnet väljendavad kujutlused kinnisest ruumist, millele vastanduks piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus. Lauldakse sel ajal P.-Eerik Rummo vabaduselaule filmist ,,Viimne reliikvia": põgene vaba laps- vii peitu maailma vabadus.
heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Igaüheõigus Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000) · Laponia piirkond Lapimaal (1996) · Ölandi paepealne alvar (2000) Riik Riigikord
etoloogia Teatud ühetüübilist maaala Sünökoloogia ehk Uuritakse kõiki taimi ja KOOSLUS EHK ÖKO- Asustav omavahelistes Koosluseökoloogia Loomi ning nende SÜSTEEM Seostes olev liikidega Seoseid näiteks niidul, Kogum. (kõik taimed, putu- Metsas, järves Kad, linnud, kalad jne Metsas) Ühe taimkattevööndi Tundra, taiga, metsad, BIOOM elustik GLOBAAL ÖKOLOOGIA Kõrbed, savannid, rohtlad Maa elukeskkond vees Planeet Maa
PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA Linnurohked rannaniidud ja roostikud ääristavad Pärnu liivast mereranda peaaegu kogu linna ulatuses. Nende ohustatud ja haruldaste taimeliikide ja koosluste ning rannaniitude, rannikulõugaste ja liikuvate rannikuluidete kui väärtuslike elupaikade kaitsmiseks on loodud Pärnu rannaniidu looduskaitseala (al 1958). Kaitseala rannaniitudest on enim niiduilmelised Vana-Pärnu ja Raeküla linnaosas paiknevad rannaniidud. Kuivemal Vana-Pärnu niidul on hooldamine ja niitmine juba aastakümneid toimunud, 2008 rajati siia ka linnuvaatlustorn ja väike matkarada. Tule naudi linna rüpes ehedat loodust! RIISA ÕPPERADA Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind 5 km pikkusele laudteele maalilises Riisa rabas. Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed
pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. karakterliik - indikaatorliik (tunnusliigid) - iseloomustavad kooslust ja selle seisundit; Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud* väljapoole oma looduslikku leviala (non-native, alien, exotic, non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud). dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid; Juhutulnukas - võõrliigid, mis võivad uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Naturaliseerunud võõrliik - võõrliigid, kes suudavad tekitada taastootva populatsiooni
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudile. (http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf) Soode taimestik Madal- ja siirdesoode taimestik. 5 Kasvukohatingimuste suur varieeruvus madal- ja siirdesoodes võimaldab seal kasvada väga erisuguste nõudlustega taimedel. Seetõttu on madal- ja siirdesoode floora mitmepalgeline. Lisaks sootaimedele, mis on tihedalt seostunud soo kui toitekeskkonnaga, kasvab neis taimi, mis on tüüpilised arumetsas, niidul, veekogudes ja mujal. Madalsoo iseloomulikeks liikideks on rohurindes angervaks, ubaleht, soo-kuuskjalg, soosammal. Siirdesoode taimestik ühendab endas nii madalsoode kui ka rabade taimestikule iseloomulikke jooni. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitseva mänd ja sookask. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus pinnavesi on väheliikuv. Taimedest on esindatud tarnad, soopihl, alpi jänesvill ja turbasammal. Rabade taimestik.
võõra liigi isenditega, on kohas kohastumus. VALE – on ristumisbarjäär 17.24. Eukarüootide teke prokarüootidest ja hulkraksuse teke ainuraksetest on näited evolutsiooni divergentsusest. VALE- on progress 17.25. Imetajate divergents väljendub hammaste ja jäsemete mitmekesisuses, mis on kujunenud kohastumisena erisuguste toitumis- ja liikumisviisidega samasugustes tingimustesÕIGE 17.26. Ühel niidul kasvavad kelluka, ristiku ja võilille taimed moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.27. Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal piirkonnas uuesti tekkinud VALE 18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu
Vetikad. Vetikaid võib leida väga mitmekesistest biotoopidest. Nende seas on nii auto- kui ka heterotroofe, üherakulisi ja ka hulkrakseid makroskoopilisi vorme. Iseäranis oluline osa on fotosünteesivatel planktilistel mikrovetikatel ehk fütoplanktonil (nn. taimne hõljum). Veeökosüsteemides on nad peamised esmased orgaanilise aine tootjad. Vaid kinnikasvavates madalates veekogudes suudavad nendega selles konkureerida suurtaimed. Samamoodi kui niidul kasvavad rohelised taimed on vetikad veekogu toiduahela käivitajad ning ülejäänud organismidele otsene või kaudne energiaallikas. Toiduahela kõrgematel tasemetel olevate organismide tootlikkus oleneb paljuski vetikate "jõupingutustest". Fotosünteesivate vetikate enda kasvu mõjutavad eeskätt vees leiduvad toiteelemendid ehk toitesoolad, peamiselt lämmastik ja fosfor. Olulised on ka keskkonna näitajad, nagu valgus, temperatuur, lainetus jne., mis loovad tingimused rakkude arenguks
kuid puukborrelioosi tekitab bakter poprositj spisatj 109. Inimesel põhjustab sügelisi süüdiklest 110. Kuulmelest on parasiit koera kõrvas, kassi kõrvas 111. Hulkjalgsed elavad maismaal 112. Sadajalgsete emasloomad kaitsevad järglasi 113. Sadajalgsed on röövloomad 114. Mitu jalga on sadajalgsete alamklassi kuuluval harilikul kivihargil? 30 jalga 15 paari 115. Kus võib näha Eesti sadajalgset harilikku kiviharki? Maapinnal metsas, niidul, lehekõdus, linnas niisketes paikades ja majade vundamentide ääres 116. Nimeta sadajalgseid, kelle hammustus kutsub inimesel esile valu ja paistetuse Scolopendra gigantea hiidskolopender 117. Mõned sadajalgsed on inimtoiduks 118. Kirjelda hiidskolopendri menüüd: jahivad mitmesuguseid selgrootuid: rõngusse, putukaid, ämblikke, ründab ka linde, sisalikke ja pisiimetajaid 119. Tuhatjalgsetel on 1000 jalga vale 120. Kui palju jalgu on tuhatjalgsel kõige rohkem loendatud
Meri peksab meie randu, tormid ümber tuhisevad - ei siin aralt saa elada, hiljukesi hingitseda. /7/ Kui Bullerbys on jaanipäev Astrid Lindgren Nüüd ma jutustan, mis me tegime siis, kui saabus jaanipäev. Meil sai Lõunatalu niidul jaanikuritv üles aetud. Kõik Bullerby inimesed aitasid selle juures kaasa. Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker ja sellega sõitu ta tegi, tal kullane piitsake oli veel peos
kuuluvad samasse perekonda. Liiginimetus näitab, et tegemist on tuhkruga. Ühes elupaigas moodustavad üht liiki isendid populatsiooni Maailmas on väga palju organismiliike ja kõik nad elavad neile sobivas elupaigas. Elupaik on koht, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused. Vaatleme ühte elupaika, näiteks niitu. Seal võib kohata üsna suurt putukat, lauluritsikat. Põhjalikumalt uurides selgub, et lauluritsikaid elab niidul palju. Need lauluritsikad kui ühe liigi isendid moodustavad koos kogumi ehk selle niidu lauluritsikate populatsiooni. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Teisel samasuguste elutingimustega niidul elab samuti palju heinaritsikaid. Need moodustavad teise niidu heinaritsikate populatsiooni. Joonis ja selgitus: Üht liiki isendid: a) Neil on sama levila; b) Neil on ühesugused tunnused, mis erinevad teiste liikide tunnustest;
Kõrreliste rohumaad- vajalik suuremaid lämmastiku norme, suureneb kuivaine saak tõuseb ka toorproteeini saak. Optimumi alampiiriks loetakse lämmastiku koguseid, mis tagavad vähemalt 14% toorproteeiini sisalduse rohu kuivaines, 180 kg/ha karjamaale ja 250kg/ha mitme niitelisele heinamaale. Toorproteiini sisaldus läheb üle 50 % siis loomadele kahjulik. Turvasmuld- sõltub turba lagunemisest, siis taimel parem toitaineid omastada. Lämmastiku jaotamine suve jooksul, niidul võrdne arv, igal niidukorral anda lämmastiku, karjamaal 3-5 korda. Segu karjamaa ja heinamaa seemned. Paljude heintaimede eluiga segus kasvatamisel on pikem, kui seda liiki puhtalt kasvatades. Seda eriti soomuldadel. Halvema talvekindlusega taimed on segus põsivamad. Enamik heintaime liike on nii karjamaa rohuna kui heinana segudes parema söödavusega, kui samad liigid kooskülvis. On vastupidavamad kahjustustele ja haigustele. Saak stabiilsem vegetatsiooniperioodil ja ka aastate lõikes
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
Eelkõige hinnatakse sellst niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eri liiki ta imi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrva l eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eri liiki ta imede le ning ka pa ljde uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud hiljaaegu, nii et neid taastada pole üle liia kulukas. Hooldatud niidul le iavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud loomad. 3 Ohud puisniidule Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik. Teisalt võib puisniiduilme line kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärje l: kui puistu muutub liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone. 4
Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse. Kui nüüd lisada veel ämblikud, väikesed imetajad, siis saame selle niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm
põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame,
Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse. Kui nüüd lisada veel ämblikud, väikesed imetajad, siis saame selle niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm
moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi
Eelkõige hinnatakse sellist niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eriliiki taimi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrval eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eriliiki taimedele ning ka paljude uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud hiljaaegu, nii et neid taastada pole üle liia kulukas. Hooldatud niidul leiavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud loomad. 4 Ohud puisniidule Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik. Teisalt võib puisniidu ilmeline kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärjel: kui puistu muutub liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet
marginaalväärtusteoreemi olemus. Optimaalne valivus toitumisel, näiteid. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub kõige paremini see isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga. Marginaalväärtusteoreemi olemas - loomal tasub toitumiskohast lahkuda ja leida uus koht, kui efektiivsus on langenud alla marginaalpiiri. Kui toitu raske leida, siis tasub kauem toituda ühes kohas.N: kimalased ammutavad iga õisiku seda tühjemaks, mida vähem õisi niidul parajasti on, N: kuldnokk viibib ühel toitumisalal seda kauem, mida hõredamalt paiknevad sobivad toitumisalad. Kui toitu palju, võib olla valiv, N: hall-kärbsenäpp toitub varahommikuti ja õhtuti tillukestest lehetäidest, keskpäeval aga suurtest putukatest. Kui toitu vähe, tuleb võtta kõik, N: kimalased lülituvad ümber väikestele nektarivaestele õitele, kui suuri nektaririkkaid õisi jääb niidul väga väheseks.
RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane ...
näiteks loomade jälgedes. See suurendab seemnelist levimist. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel (sh. puittaimedel) kasvama hakata. Ebaühtlaseks söödud rohustu sobib hästi rannikulindudele, kes vajavad lagedat rohumaad, kuid pesitsevad kõrgemas taimestikus. Optimaalne karjatamiskoormus erinevatel karjamaadel erinev. Korralikult karjatatud niidul on vähemalt 50% alast söödud sügiseks madalmuruseks. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Karjatamise mõju konkreetsele liigile sõltub: Liigi söödavusest ja karjatatava looma toidueelistusest. Liigi vastupidavusest tallamisele ja karjatatava liigi tallavast mõjust.
Hüdrauliline tõste taimed suudavad sügavast mullast vett üles tõsta ja seda teistele kättesaadavamaks muuta (udu ja õhuniiskuse püüdmine puuvõrade poolt). Näide: täiskasvanud taime positiivne mõju idandile- hooldaja taime sündroom. Väikestele taimedele kasvuks parim koht suure põõsa all, mis pakub varju. Eriti oluline nähtus kõrbetes. Näide: fassilitatsioon morfoloogiliselt sarnaste liikide vahel: uuriti idandite arengut lubjarikkal niidul, kus külvati 6 taimeliiki erinevatesse kasvukohtadesse (tihedas taimkattes, 15x15 cm häilud, sammaltaimedega häilud, häilude servad). Taimkatte olemasolu oli oluline 2 taimeliigi puhul. Häiludes jäi ellu väike osa, taimkattega aladel ellujäänus 40-57%. Ülejäänud liigid kasvasid ühtemoodi hästi nii häiludes kui ka taimkattega aladel. Näide: fassilitatsioon võib olla ka liigisisene- turbasammalde (mätaste) viimine keskkonda, et seda taastada.
saagikusest ja ilmadest. Keskpärastes tingimustes piisab ühekordsest kaarutamisest päevas. Esimest korda tuleks kaarutada kohe pärast niitmist, et niidumasina poolt jäetud tihe ja vastu maad olev kaar laiali lüüa, siis pääsevad päikesekiired ning kuivem ja soojem õhk paremini kuivavate taimede juurde. Vihmastel suvedel on kaarutamine tõhusam, sest kaarutamisega viiakse kaar ka uuele tahenenud kohale. Ka pärast vihma tuleb kaarutada. Hein kuivatatakse niidul säilituskuivaks, siis tuleb see umbes 30%-lise niiskusesisalduse juures vaalutada, seejärel muutub kuivem hein liiga hapraks ja kaarutamise-vaalutamisega kaasnevad suured varisemiskaod. Heinaküün peaks kindlasti olema ventileeritav. Heinaküüni tühjendamine ja täitmine on lihtsam, kui õhujaotuskanalid ja restid on põranda sees. Neid võib edukalt valmistada madalakvaliteedilisest puidust, vanadest raudteelipikutest jm.
10.Võivad paljuneda ka kehaosadega. SAMMALTAIMED Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond. Kasv on väike, kasvavad seal, kus õistaimed kasvada ei suuda (vähenõudlikud). Juurte asemel on risoidid- väikesed jätked varre alumisel osal. Lehed on kitsad ja õhukesed-püüavad õhuniiskust ja sademete vett. Nad on veekogujad, toodavad atmosfääri hapniku, kõige lihtsamad maismaataimed, toiduks metsloomadele. Nad paljunevad ja levivad eostega. Samblad kasvavad metsas, niidul, soos ning paljud liigid on ka puutüvede, majakatuste, kivide ja müüride asukad. SÕNAJALGTAIMED On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars, talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel (eostes). N: Laanesõnajalg, kilpjalg, maarjasõnajalg. 2
Kui kaks juurt kuuluvad mittesugulastele, siis juurte paigutamine mittesugulase poolt asustatud alasse võib olla soodne. (Ühisomanditragöödia) · Milliseid keskkonnaindikaatoreid taimed kasutavad potentsiaalsete varjutajate tuvastamiseks ja mida taimed teevad varjutamise vältimiseks? Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, peab tuleviku indikaator olema usaldusväärne. Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine. Niidul sarnase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida. Varju tuvastamiseks: kasutavad taimed lehenurga ja valguse kättesaadavuse suhet. Varjutamise vältimiseks: 1) kasvatavad pikemad lehed 2) kasvatavad püstisemad lehed 3) muudavad lehtede pindala võimalikult suureks 4) investeerivad võsudesse juurte arvelt rohkem. · Mille poolest erineb puude ja rohttaimede vari? Milliseid nende erinevustega seotud kohastumusi on
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid 5 peamiselt jõge ääristavate puuriba ja metsa all ning harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes. Valmik vajab eluks aga avatud, kuid samas ka tuulevaikseid poollooduslikke rohumaid, kus kasvavad toidutaimed ning toimub paaritumine. Sellisteks elupaikadeks on Eestis jõgesid ääristavad puuribadega niidud, mis pakuvad tuulevarju, kus leidub röövikute ja valmikute toidutaimi. Mustalik-apollode kaitsmisel tuleks arvestada eelkõige tema elupaiganõudlustega. Tuleks säilitada veekogude äärsed puuribaga poollooduslikud rohumaad.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hellitavad või lihtsalt meie igapäevaesemetega seotud. Nurmenuku ilus ei kahtle ilmselt keegi. Lühidalt öeldes on tal kaunid kollased longus õisikud pikkadel lehtedeta õisikuvarbadel. Sageli esineb nurmenukk massiliselt pargimurus või niidul ja matab nii kogu ümbruse oma säravasse kuldkollasesse õitemerre. Kui kasvatate nurmenukku koduaias, siis võite tema ilu nautida ka peale õite närtsimist juuni esimesel poolel. Selleks peate te lihtsalt närtsinud õievarred ära lõikama ja nähtavale ilmuvad kaunid helerohelised kobrutavad lehed, mis võivad vahel moodustada tiheda vaipkatte. Siiski pole ilu ainus, mis nurmenukus väärtuslikku on. Tema kaunitel õitel on ka tugev lõhn
................................................ 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND Täitke lüngad! 2 punkti 9.1. Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine, moodustavad ........................................................... Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige . Võilill niidul Ahvenad tiigis Okaspuud Võrumaal 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos
........................................................................... ................................................................................................................................................... 9 . ÖKOLOOGIA ja KESKKOND Täitke lüngad! 2 punkti 9.1. Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine, moodustavad ........................................................... Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige _. Võilill niidul _ Ahvenad tiigis _ Okaspuud Võrumaal _ 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer 48 9.3. Võrrelge sümbioosi ja parasitismi
a. -sobivad väetised ammooniumsalpeeter (karbamiid kevadel) -turvasmuldadel võiksid N normid olla veidi väiksemad (100-130 kg/ha) -fosfor ja kaalium -kogused sõltuvad N normist ja mulla P,K sisaldusest -N : P : K suhe kõrrelistel niitudel võiks olla keskmise P,K sisalduse korral 1 : 0,2 : 0,6...0,7 (s.o 100 : 20 : 60-70) -turvasmullal võiks N : P : K suhe olla 1 : 0,3 : 1 (100 : 30 : 100) -liblikõielisterohkel niidul võiks P olla 15-35 kg/ha ja K 40-80 kg/ha -P,K väetisi anda sügisel; võib ka 2-3 aasta P normi kevadel ja 2-3 aas- ta K norm kevadel (ei soovitata liivastel ja turbamaadel) -orgaanilised väetised rajamiseelselt ja uuendamisel ~60 t/ha, kasvuaegselt soovitav anda sügisel näit. virtsa 20-40 t/ha -lubi- ja mikroväetised mulla ph pindmises kihis liblikõieliste kasvatamisel alla 6,0, kõrreliste kasvatamisel alla 5,5; turvasmullal alla 5,0
Küll on aga paakspuu tooreid marju kasutatud värvaine saamiseks. 6.8. Harilik porss (Myrica gale) lutikarohi, murdid, soo kaerad, rabaumalad Porss on rahva hulgas tuntud vaid Lääne- ja Põhja-Eestis ning Alutagusel. Ta on suhteliselt vähe levinud ja tema kasvukohti ähvardab kuivendamine ning ülesharimine. Nii ongi harilik porss meil Eestis võetud looduskaitse alla. Tema kasvukohtadeks on niisked alad. Sageli võime teda kohata soostunud järvekallastel, harvem soostuvas metsas või niidul, ka madal- ja siirdesoos. Päris turbarabasse porss ei tungi. Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. Tegelikult ei kuulu ta pajuga isegi mitte ühte sugukonda. Porss on palju rohkemate harunenud okstega. Soos kasvaksid otsekui valmis luuad, mida pole vaja kimpu siduda. Küll aga on nii paju kui porsa õied koondunud urbadesse ning isas- ja emasurvad kasvavad eri põõsastel. Väga harva võib kohata porsa põõsaid, millel alumised urvad on isaõitega, aga ülemised emased
o Piklikumad ja psütisemad lehed o Suurem lehtede eripindala o Suurem investeering võsudesse juurde arvelt o parem konkurentsivõime ja varjutaluvus · Reaktsioonid varjule ja R/FR muutustele varieeruvad liigiti o Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, tuleviku indikaator peab olema usaldusväärne o Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine o Niidul samase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida metsa rohttaimes ei reageeri madalale R/FR suhtele; niidutaimed on aga R/FR muutuste suhtes tundlikumad Kasvuruumi otsimine ja taksituste vältimine · Füüsilised takistused mullas: o Kokkupressitud muld o Kiviosakesed o Juured o Orgaaniline kõdu o Muud sarnased objektid
y hindab organismide kaitsmise vajadust ja analüüsib erinevate kaitsemeetmete sobivust; y põhjendab olmeprügi sorteerimise vajadust vastavalt selle taaskasutamise ja ümbertöötle- mise võimalustele ning keskkonnaohtlikkusele; y analüüsib kodukoha lokaalsete keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ja kavandab tegevusi probleemide lahendamiseks tuginedes erinevatele aspektidele; y planeerib säästva arengu põhimõtetest lähtuvat majandustegevust metsas, põllul, niidul ja veekogudel; y hindab kodukoha ettevõtete tegevust säästva arengu seisukohast; y analüüsib enda (oma pere, klassikaaslaste) käitumisharjumuste vastavust säästlikele elu- viisidele; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot happesademete ja kasvuhooneefekti kohta ning annab hinnangu nende ulatusele minevikus ja prognoosib tuleviku arenguid; y uurib arvutimudeli abil valikuliselt loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasusi või
aga suuri kõrgeid puhmikuid (mättaid) moodustad tarnad (mätastarn, luhttarn). Ka sama liigi puhul (nt. luht-kastevars) olid võrsed ja puhmikud regulaarselt niidetud kohtades palju väiksemad kui niitmata kohtades. Meie uurimuse tulemustest (lisa 4) nähtub, et juba lühiajalise majandamise katkemise (mõni aasta) järel hakkab koosluses toimuma muutus nii liigilises koosseisus kui ka võsude suuruses. Vastupidisel juhul, kui pikka aega majandamata ja muutunud struktuuriga niidul taastatakse niitmine, toimub muutus rohustu struktuuris samuti kiiresti. Uuritud taimeliikide parameetrid olid reziimide D ja B vahel palju sarnasemad kui D ja C vahel. 41 KOKKUVÕTE Antud töö eesmärgid olid järgnevad: 1) anda luha kui Soomaa ühe võtmeökosüsteemi iseloomustus; 2) anda ülevaade luhakoosluste hüdroloogilistest ja troofsustingimustest ning
Nii on nurmenuku nimedeks pääsulill, kuldvõti, taevasilm, neiulill. Sagedamini aga "pükse", "kindaid", "varbaid" või "sõrmi" sisaldavad nimed. Ebameeldivamatest nimedest võiks välja tuua näiteks pasklille, kanapasalille ja kanaperse. Kuid ega nimi lille riku. Nurmenuku ilus ei kahtle ilmselt keegi. Lühidalt öeldes on tal kaunid kollased longus õisikud pikkadel lehtedeta õisikuvarbadel. Sageli esineb nurmenukk massiliselt pargimurus või niidul ja matab nii kogu ümbruse oma säravasse kuldkollasesse õitemerre. Kui kasvatate nurmenukku koduaias, siis võite tema ilu nautida ka peale õite närtsimist juuni esimesel poolel. Selleks peate te lihtsalt närtsinud õievarred ära lõikama ja nähtavale ilmuvad kaunid helerohelised kobrutavad lehed, mis võivad vahel moodustada tiheda vaipkatte. 29 Siiski pole ilu ainus, mis nurmenukus väärtuslikku on. Tema kaunitel õitel on ka
rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997) Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. (www.kiideva.ee/puisniit) 4 Ektobakterid Ümarussid
laks laksu peale, küll nüüd vanakuri sai kuklasse kärtskärr! 23. Teenisin, teenisin, sain sinise seeliku, hakkasin üle aia minema, läks lõhki sirr. Pääsukesega seotud nimed: 1. LIBLIKAS: Pääsusaba on meie kauneim päevaliblikas. Ta pärineb liigirohkest troopi- kaperekonnast. Pääsusaba võib kohata mai lõpust juuli keskpaigani, soojal ja kuival suvel kuni augustini. 2. LILL: Tore kõndima on minna, kui on kena kevadilm. Niiskel niidul teispool linna kasvab pääsusilm. Õied püsti pikal varrel, lehed vastu maad priimulaga aiapeenral sugulane ta. 23 PÄÄSUKESED q Pääsuke Tiia ja pääsuke Tiit Jaan Kaplinski Pääsuke Tiia ja pääsuke Tiit lendasid õue ja tegid vidiit Tiit see oli pääsukeseisa kandis savi ja ehitas pesa Tiia oli pääsukese-ema, neli muna pessa munes tema
See on lihtne, kuna kuslapuul on maapinnalähedased juured ja needki pole eriti tugevalt arenenud. Mõneks ajaks võib põõsast niimoodi lahti saada küll. Kuid ega metsamees ka päriselt oma nuhtlusest vabane. Mõni kännutüügas või suurem juurejupp jäi maha ning mõne aasta pärast kasvab uus tihnik. Kui ka seda mitte, siis mullas on kindlasti varuks veel idanemata seemneid, milledest kasvavad soodsates tingimustes uued põõsad. Kuslapuu tunneme metsas või niidul, aga ka linnapargis ära hallikasroheliste lehtede järgi. Need on pehmete karvadega kaetud ja tunduvad üpris õrnad, asetsevad okstel vastakult. Talvel paistavad põõsad juba kaugelt silma väga haraliste heledate okste tõttu. Kui lähemale minna, siis selgub, et ka pungad on harali: peaaegu risti oksaga, millele nad kinnituvad. Pungad on küllaltki pikad ning teravad, neid on ühe lehe kaenlas ridastikku mitu tükki. Suve algul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
