IMETAJAD NIIDUL Marten Meibaum Väikesed imetajad Mutt Kärp.Kärbi sabaots on aastaringselt must. Nirk on maailma kõige väiksem kiskja. Halljänes Suuremad imetajad Metskits Metssiga Põder Rebane Imetajad niidul : eluviisid Ükski suur imetaja ei ela püsivalt niidul, sest neil pole seal varjupaiku. Küll aga tulevad õhtupimeduses niidule põdrad, metskitsed ja metssead. Niidul elab palju närilisi. Uruhiir teeb kamarate sisse pikki käike, mis on kohati lihtsalt liikumiseks.Uruhiiri kütivad rebased. Allikad Google.ee pildiotsing Vikipeedia, vaba entsüklopeedia Piret Seedre Powerpoint presentation TÄNAN JÄLGIMAST!* *NB!Kui meeldis, tehke mulle pitsastruudel välja!!!!!
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD
Laelatu puisniit TÕNIS KLAASMÄGI R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused
Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas peatükis tutvustatakse erinevaid niitusid, nii loodusliike kui inimese looduid. Neljandas peatükis loetletakse niidul elavaid loomi. 1. NIIDU ÜLDISELOOMUSTUS Sõnal niit on seos sõnaga niitmine. Niitmine ei lase noortel puudel ja põõsastel kasvada ja nii kasvavad niidul ainult rohttaimed. Puude ja põõsaste kasvu piirab ka loomade karjatamine. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. (1) Niitude hulka kuuluvad heina- ja karjamaad. Niidu taimkate esineb kamarana ehk sellise taimevaibana, milles rohttaimede juured ja maaalused varred on tihedalt läbi põimunud. (1)
Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel
Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib
Niidutaimed Marju Hanschmidt Kildu Põhikool Mis on niit? Elukooslus, kus Niidul kasvab palju kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud.
kahe maapinnalähedase ümara lehe järgi, mille vahelt sirutub pikk õisvars. Käokeele ümarad juuremugulad on maiuspalaks metssigadele. Kahelehine käokeel on 2060 cm kõrge. Looduslikud niidud Erinevate kasvutingimuste tõttu võib niitude taimestik olla üsna erinev. Liivastel küngastel ulatub rohi vaevalt pahkluust kõrgemale, jõeluhas kasvab aga hein kesksuveks rinnuni. Ka taimeliigid on neil niitudel suures osas erinevad. Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks. Vanasti tehti heina ka sooniitudel, kuid väikese heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www
---------------------------------------------------------------- Rohustu maapinna läehedane osa on kamar.Niidu taimede maapealseks osaks kutsutakse rohustuks.Inimesed niidavad v kariloomad söövad taimed tavaliselt enne, kui taimede seemned jõuavad valmis saada. Niidul pole valguse puudust. Niidutaimede maapinna lähedast osa, mis jääb pärast niitmist alles ja mis talub hästi karilooma tallamist, nimetatakse kamaraks.Seepärast on niidumuld põllumullast rikkalikum. Tavalised rohttaimed niidul on keharhein, marjahein, hiirehernes. Niitude eheteks on kauniõielised, kuid haruldased orhideed ehk käpalised. Rohustu on maapinna peal olev rohi ja kamar on rohustu all olev koostis.(järjekord:rohusti,kamar,muld) Keharhein ja marjahein kasvavad puhmakutena.Naad on kõrrelised.Keharhein kasvab kuni 1,5 m pikaks.Ta on väärtuslik söödataim.Marjahein on 0,5 m kõrgune. Puhmikud on rohtaimede maapealsete võsude kogumikud
Pierre-Auguste Renoir · Prantsuse maalikunstnik (1841-1919) · Arendas oskusi portselanimaalimis- töökojas. · A. Sisley, F. Bazille'i ja C. Monet'ga koos elades hakkas arenema impressionism. · Renoir' kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. · Mööduvad hetked ja meeleolud. · Maalimislaad pehme, värvid on õrnad, heledad ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks. · Renoir oli väga viljakas kunstnik. · Tegi elu jooksul mitmeid tuhandeid maale. · Suurim kollektsioon tema töödest, mis sisaldab 181 maali, asub Philadelphia kunstimuuseumis. "Portree endast" "Beaulieu maastik" "Roosid ja jasmiinid vaa...
valisime, et väheneb. Puukoristaja liigi arvukus väheneb, meie valisime, et jääb enam-vähem samaks. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Vihmaussi liigi arvukus peale lageraiet jäi segaseks, saime tekstist aru, et väheneb. Puukoristaja kohta arvasime, et jääb samaks aga vähenes. RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Toiduvõrgustik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Mis loomad elavad niidul, erinevate organismide suhe ja toitumissuhted niidul. Kust leidsite taustainfo? Internetist saadud uurimistööst niidu toiduvõrgustiku kohta. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 12/20 Vastuste analüüs Toiduvõrgustik oli kõik õigesti. Õige oli see, et kakand on lagundaja, lehetäi 1. astme tarbija, 1. Ja 2. astme tarbija ja tamm tootja. Tabelis oli valesti ainult see, et kakk polnud märgitud kui 2., 3., 4. Astme tarbija, vaid ainult 5. astme tarbija.
lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Nt. puuleht lehetäi seened viirused Toiduvõrgustik · Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu, mis annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad". Populatsioon · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. · Igal liigil on oma levila, milles saab eristada palju üksikuid populatsioone. · Näiteks niidul elavad lepatriinud; tammikus kasvavad tammed. Kooslus · Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Eristatakse 4 tüüpi alakooslust: - taimekooslus - loomakooslus - seenekooslus - mikroobikooslus (bakterid) ISENDID POPULATSIOONID KOOSLUS Ökosüsteem · Looduse elus- ja eluta osa koos moodustavad isereguleeruva terviku, mida nimetatakse ökosüsteemiks. ÖKOSÜSTEEM
2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohumaa ja rannaniit. Sarnasused: Loomasi karjatatakse mõlemal niidul, külvatakse vajalikke taimi loomadele söödaks, ei saa kasutada suuri ja raskeid masinaid hooldamiseks, taimed taluvad tallamist seal hästi, Erinevused: loomastik mõnevõrra erinev (rannaniidul rohkem veelembelisi), rannaniidul pidevad üleujutused, rannaniidul rohkem savimuldasi, rannaniitu ei tohiks väetada, rannaniidu taimedel meeldib soolane vesi, kultuurrohumaasi on Eestis tunduvalt rohkem, sest rannaniite muudeti põllumaaks palju,
naadid ja nõgesed. Ei ole soovitatav väetada, sest suutemad niidutaimed hakkavad võtma võimust ja väikesed taimed kaovad. Ei tohi kulu põletada, kui selleks ei ole sobiv aeg, peab olema Päästeameti eriluba. Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada,siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Nii näitavad niidul kasvavad taimeliigid üsna täpselt, kuidas inimene on niitu eelnevalt kasutanud. Niitude kadumine toimub üha kiiremas tempos. Karta on, et järgmise mõnekümne aasta jooksul kaob enamik neist meie maastikupildist ning säilivad vaid looduskaitsealadel. Paljudes piirkondades on aga kaitsmiseks juba liiga hilja; looduslikud niidud on lakanud olemast. Eestis on niite vähe ning nende hulk väheneb pidevalt. Tüüpilisi niite võib näha
Põdrasamblik___ võsaülane___ 5. Võrdle elutingimusi metsas ja põllul. Tõmba vale väide maha. Metsas jõuab maapinnani rohkem/vähem päikesekiirgust kui põllul. Päevase ja öise õhutemperatuuri esinevus on suurem põllul/metsas. Talvel on metsas temperatuur kõrgem/madalam kui põllul. Kevadel sulab lumi varem metsas/põllul. Põllul juab maapinnani rohkem/vähem sademeid kui metsas. 6. Kirjuta vastused. Miks on metsas vähem tuuline kui niidul? Miks on päikeselisel suvepäeval metsas jahe? Võrdle taimede kasvutingimusi puu- ja põõsarindes. 7. Täida lüngad Metsakoosluse kõige iseloomulikumad taimed on ______. Tavalisemad Eesti metsades kasvavad puud on _______, ________, ________, _______ ja _______. Neist kõige rohkem kasvab _______, lehtpuudest on kõige rohkem ______. Metsa põõsarinde ja alustaimestu liigirikkus sõltub nii _______ kui ka ________________. Mets, kus kasvavad _________, on aasta läbi roheline
vanemtaimedelt eraldunud väikeste eriliste moodustistega ja murdunud samblatükkidega. 13) Samblad takistavad vihma ajal mulda liigniiskeks muutumast. 14) Samblad takistavad põua ajal mulla kuivamist. 15) Sammalde läbikuivamisel tekivad rakukestades mitmesugused kaitsvad muutused, mis võimaldavad hiljem ainevahetuse kiiret taastamist. 16) Sammalde siseehitus on lihtne, nende rakkudes ei ole puitainet ega juhtsooni. 17) Samblad kasvavad metsas, soos, niidul, puutüvedel, majakatustel, kividel ja müüridel. 18) Samblad eelistavad niiskeid ja varjulisi kasvukohti. 19) Samblad on toitainete suhtes vähenõudlikud. 20) Rohket valgust ja kuivust aitab samblal taluda tihe padjandiline kasvuviis, lehel kasvavad väikesed näsakesed.
Kooslus ja populatsioon Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.
kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin.liikidesse kuuluvad isendid ei saa ristuda käitum.ja ehituslikel põhjustel.N:Saaremaallähestiku astseva musta ja punase leegri vahel ei teki ristandeid,sest must õitseb tunduvalt varem. Geogr.isol:e.ruumiline eraldatus.erinevate liikide levialad,eraldatud veekogude,mägede,kaugusega.N:ühel niidul on 2 ritsikapopulatsiooni,neid eraldab mägi. Liik-sarnaste tuunustega isendite rühm,kellel on oma, teistest liikidest erinev geenidond ja levila Tundm.liik evol:geogr.isolatsioon-liigid olid kohastunud elutingimustega. Tundm.liikgeen:uute geenifond erines lähteliikide omast.Isendil pole enam kõiki lähteliigile omaseid alleele.Erineb alleelide vahekord st.genet.strukt. Makro,mikroevol:-aluseks genet.muutlikkus.-toimuvad samad protsessid(looduslik valik,olelusvõitlus)(mikro:evol
lambad, veised) Tekkimine Inimese poolt rajatud. Rajatakse väheviljakatele turvasmuldadele, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aeg-ajalt niita ning seal mättaid purustada, mitte kasutada niidul raskeid traktoreid,niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. Karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid
harva ka kuuske. Kohati võib leida salulehtmetsa fragmente (katkendeid,osi). Rohkelt suuri tammesid kasvab Kärstnas. Rohumaid on suhteliselt vähe, enamasti on need liigivaesed niidud ja puisniidud. Esineb mitmeid kagu päritoluga taimeliike (käokuld, mägisibul jt.) Sakala kõrgustiku kaguosas Helmes ja Koorkülas. Samuti paaris kohas Viljandimaal kasvav kollane käoking, mis on oma levila loodepiiril. Kollane käoking kasvab soostunud niidul ja lodumetsas, olles neil piiratud aladel väga ohustatud. Looduskaitse Sakala kõrgustikul asub palju maastikukaitsealasid (üle 10) Looduskaitsealasid on vähem. (Nt. Koorküla, Rubina, Raudna looduskaitseala) Seal asub ka Kalbuse liigikaitseala (ohustatud loomaliigi elupaiga kaitseks) Loodi looduspark ( ühendamaks piirkonnas asuvaid maastikukaitsealasid ja üksikobjekte).
põhjaveega.) 5. Soode tähtsus? a) Turvas kütteks b) kasvuturvas c) on tähtis põhjaveevarude taastamisel d) taimed toodavad hapniku fotosünteesiks 6. Metsade omapära? Puurinde esinemine 7. Kui palju valgust jõuab rohu- ja samblarindeni? Oleneb metsaliigist, umbes 1- 5% 8. Eesti niitude teke... a) Metsade lageraiete ja järgnenud niitmise või karjatamise tulemusena. b) Mahajäätud põldudele. 9. Iseloomusta niitude taimkatet ja loomastiku. Niidul kasvavad valguslembesed taimed, loomad on taimtoidulised, pisiimetajad, putukad. 10. Iseloomusta Läänemere riimvett. Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest. (vee keskmine soolsus on ainult 6-9 kuna ookeani vee soolsus on harilikult 35 11. Loetle Läänemerd ümbritsevad riigid (9). Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Taani. 12. Miks vajab Läänemeri kaitset?
Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul raskeid traktoreid niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi mättaid purustada, Kultuurrohumaana võib ka rajada karjamaid, mille pind on küll viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudas pidamisega vähenenud. Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest
..6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Lasteraamatutest tuttavad pildid, kus kurg noka vahel konna kannab, ei vasta aga tõele: nimelt kannab toonekurg toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult). Toitumine Sööb kahepaikseid, roomajaid, kalu, närilisi, ussikesi, aga ka maaspesitsevate lindude poegi. Kõnnib sageli põllul ja niidul töötavate masinate järel ning nopib üles vigastatud loomakesi. Veel pilte Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase
13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide! kattekude, ahvenad Peipsi järves, kõik organismid maal, erituselundkond, hobune, tugikoe rakk, mitokonder, süda, kõik taimed niidul, järv, valk (Alustan kõige madalamast tasemest ja liigun kõrgeima suunas) 1. Molekul – valk 2. Organell – mitokonder 3. Rakk – tugikoe rakk 4. Kude – kattekude 5. Organ – süda 6. Elundkond – erituselundkond 7. Isend – hobune 8. Populatsioon – ahvenad Peipsi järves 9. Kooslus – kõik taimed niidul 10. Ökosüsteem – järv 11. Biosfäär – kõik organismid maal 14. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: A
üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahein, ohtetu luste, päideroog. Saagikus: Niidul madal kuni keskmine. Kevadine kasv on nõrk kuni loomiseni, edaspidi intensiivistub. Viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga. Talub vegetatsiooniperioodil 6-7 kordset karjatamist. Reageerib hästi orgaanilisele ja lämmastikväetisele. Toitaineterikkal kasvukohal väga hea söödavusega, kuid Kvaliteet rohukamaras domineerimisel söödavus halveneb. Rohu söödana:
nõiahammas, valge mesikas liikidele kasulikud. kuid teistele kahjuhkud Punane ristik: Püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkustejvartega puhmikulme pealishein. Keskkonnatingimused: üleujutus (sademed, põhjavesi), mulla ohustatus, põud, madal temperatuur Kasut. kanamaal ja niidul Kestvus 2 aastat. (külmakindlus), valgus, inimtegurid. Roosa ristik: on tõusvale ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikulme pealishein. 13) Erinevate muldade sobivus kultuurrohumaa taimeliikidele Kasut niilul ja põldheinana Kestvus 2 aastat. 1. Parimad ehk universaalse kasutusega kultuuristatud mullad on kerge ja keskmise liivisavi lõimisega
kraavide abil ära. Kultuurkarjamaa rajamiseks sobivad tasased või ühtlase kallakuga maamassiivid, kuhu ulatuslikult ei kogune varakevadine lume sulamisvesi, muld peab olema toitaineterikas ja vajadusel kuivendatud. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aegajalt niita ning seal mättaid purustada, mitte kasutada niidul raskeid traktoreid,niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. Karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aegajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata
,,E. Niidu lastelooming toetub nagu K. E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E
Kordamine bioloogia tööks 1. Elu omadused! o Rakuline ehitus o Aine ja energiavahetus o Võime paljuneda o Kõik elusorganismid sisaldavad biomolekule o Reageerimine ärritustele o Säilitavad stabiilset sisekeskkonda o Arenemine 2. Eluslooduse organiseeritud tasemed! o Molekul esmane organiseerituse tase (NT: valk) o Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (NT: ribosoom) o Rakk NT: munarakk, o Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (NT: lihaskude) o Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (NT: kops) o Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (NT: hingamiselundkond), o Isend ehk organism ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (NT: inimene) o Populatsioon samal ajal ühel alal elavate isendite rühm, mille liikmed ristuvad (NT:...
Bioloogia. Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal
Bioloogia KT kordamine Nimeta 7 elu omadust: rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemis võime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiiline sisekeskond, reageerimine ärritustele,pärilikkus..Elu organiseerituse tasemed - biomolekul(nt:DNA)-organellid(nt: raku tuum)-rakk-koetase(nt: veri)-organ(süda)-elundkond(nt: hingamis elundkond)- organismi tase- populatsioon(nt: hall jänese populatsioon saaremaal)-liik(nt: tark inimine, jääkaru)-kooslus(nt: seened niidul)- ökosüsteem(nt:jõgi)-biosfäär populatsioon-ühe liigi isendid, kes annavad viljakaid järglasi, teatud asukoht liigi levilas. liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsioo...
taimejäänuseid. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust. Viimasel kihil vihmausside kodu võib ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest. Elukoht Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal olnud palgi alt võib vihmaussi leida.Suurema osa oma elust veedab vihmauss mullas. Maapinnale tuleb ta tavaliselt öösel, kui kaste maha langeb ja muld niiskub. Ka vihma ajal, kui muld vett täis imbub, ronib vihmauss hingamiseks maapinnale. Sellest ka nimi - vihmauss. Liigid
Taimerakk Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on...
Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Metskits ja metsmaasikas Õpetaja: Liivi Plint Koostaja: Ave Rosenberg Metskits Metskits (Capreolus capreolus) Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://w...
Armastusluule Ellen Niidu armastusluule ei ole rõhutatult erootiline ega kantud traagilistest vastuoludest. Luuletaja väärtustab inimlikku lähedust, soojust, perekonnaõnne. Väga tähtis on kodu. Selle kaudu jõuab luuletaja kodumaa juurde, mis on tema hilisemate luulekogude tähtsamaid teemasid. Luuletustes "See maa", "Otsida iseend" ja teistes väljendub luuletaja ja kodumaa isiklik, lähedane suhe. Ellen Niidul puudub rollilüürika, tema luuletuste "mina" on ikka autor ise luuletaja, naine, ema. Ehtsa tundelüürikuna lähtub Ellen Niit kõigi teemade käsitlemisel oma isiklikust elamusest ja suhtumisest. Sugestiivse tundelüürikaga on eesti luules märkimisväärset osa etendanud. 4 Luulekogud · "Maa on täis leidmist" (1960) · "Linnuvoolija (1970) · "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972)
saagikusest ja ilmadest. Keskpärastes tingimustes piisab ühekordsest kaarutamisest päevas. Esimest korda tuleks kaarutada kohe pärast niitmist, et niidumasina poolt jäetud tihe ja vastu maad olev kaar laiali lüüa, siis pääsevad päikesekiired ning kuivem ja soojem õhk paremini kuivavate taimede juurde. Vihmastel suvedel on kaarutamine tõhusam, sest kaarutamisega viiakse kaar ka uuele tahenenud kohale. Ka pärast vihma tuleb kaarutada. Hein kuivatatakse niidul säilituskuivaks, siis tuleb see umbes 30%-lise niiskusesisalduse juures vaalutada, seejärel muutub kuivem hein liiga hapraks ja kaarutamise-vaalutamisega kaasnevad suured varisemiskaod. Heinaküün peaks kindlasti olema ventileeritav. Heinaküüni tühjendamine ja täitmine on lihtsam, kui õhujaotuskanalid ja restid on põranda sees. Neid võib edukalt valmistada madalakvaliteedilisest puidust, vanadest raudteelipikutest jm.
Puisniidud - Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel, traditsiooniliselt hõredama asustusega lubjarikastel aladel. Puisniidul kasvavad koos metsa- ja niidutaimed. Eesti liigirikastel, karbonaatsete mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid, uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel
Vanasti keedeti nurmenukuteed. Seda joodi siis, kui oli köha ja luud-liikmed valutasid. Karksi kandi rahvas visanud igal kevadel kolm nurmenukuõit jõkke või järve. Õied olnud Veteemale meeleheaks, et ta heinaajal ei laseks vihma sadada. Nurmenuku ilus ei kahtle ilmselt keegi. Lühidalt öeldes on tal kaunid kollased longus õisikud pikkadel lehtedeta õisikuvarbadel. Sageli esineb nurmenukk massiliselt pargimurus või niidul ja matab nii kogu ümbruse oma säravasse kuldkollasesse õitemerre. Kui kasvatate nurmenukku koduaias, siis võite tema ilu nautida ka peale õite närtsimist juuni esimesel poolel. Selleks peate te lihtsalt närtsinud õievarred ära lõikama ja nähtavale ilmuvad kaunid helerohelised kobrutavad lehed, mis võivad vahel moodustada tiheda vaipkatte. Siiski pole ilu ainus, mis nurmenukus väärtuslikku on
Paljud varasemad puisniidud on nüüdseks noored metsad. Kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu kadusid puisniidud ka Rootsis ja mujal. Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid. Samuti varuti puisniidult ahjukütteks hagu ja erilise kuju ja kõvadusega tarbepuid näiteks aiste ja jalaste jaoks. Inimene pidi küll niidul üksjagu tööd tegema, kuid kulusid puisniitude hooldamisega praktiliselt ei kaasnenud, sest väetisekski on puisniidul üksnes langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt. Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
Kõige suuremad taimed on puud (igihaljad okaspuud, lehtpuud, põõsad). Iga puu juures on pilt ka tema lehest, mille järgi saab ära tunda, millise puuga on tegu. Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (metsmaasikad ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg,
CARMINA BURANA "laulud Benediktbeuernist" (nimetus tuleneb Baieri kloostrist, kust nad 1803. aastal avastati) on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri, lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata rohkem). Suuremas osas olid laulud ladinakeelsed, kuid esineb ka näiteid keskaegsest saksa ja prantsuse keelest. Laulude päritolumaaks ei ole mitte ainult Saksamaa, vaid ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väheste eranditega on laulude autorid teadmata ja enamikku tekstidest ei ole senini õnnestunud muudest allikatest leida. Nii on Carmina Burana vähemalt antud hetkel ainus omalaadne. Michel Hoffmanni, laulude saksakeelse tõlke autori abiga tegi Carl Orff valiku oma "maalilise kantaadi" jaoks, mis kanti esimest korda ette 8. juunil 193...
(Rohtla, 2001) Meetaimi saab rühmitada veel ka kasvukoha järgi. Need jagunevad järgmiselt: · põllukultuurid · haljasalade ja parkide taimed · metsataimed · niidu-, soo- ja karjamaataimed · köögiviljakultuurid · spetsiaalselt külvatavad meetaimed · mitmesugused muud meetaimed · aialilled. Antud rühmitamine on mõnes mõttes tinglik, kuna väga paljud taimeliigid võivad kasvada mitmes kohas, nii metsas, soos, niidul kui ka karjamaal. Ning samuti on üsna keerukas tõmmata piiri metsa- ja parkide ning haljasalade taimede liikide vahele. On väga palju meetaimi, mis kasvavad looduslikult, kuid samas kultiveeritakse neid ka parkides ja haljasaladel. (Rohtla, 2001) Meetaimede morfoloogia Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured
1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja
Ma arvan, et kunstnik on loonud lihtsasti mõistetava teose, sest teos annab väga hästi edasi mõtet, mida kunstnik väljendada tahtis. Kristuse kujutamine avatud kätega ja maali üleval paiknev tekst „Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud, mina tahan teile hingamist saata.“ väljedavad mõlemad, kuidas Kristus aitab inimestel hingerahu leida. „Truu valvur“ (1878.a.) on üks kunstniku tuntumaid ja armastatumaid teoseid. Erksa loodustajuga õlimaalil on kujutatud niidul kase all istuvat tütarlast ja teda valvavat hiigelsuurt koera. Koera on kujutatud realistlikutest mõõtmetest palju suuremana, rõhutades looma ja valvamist. Puud katavad kogu teose ülemise osa, okste vahelt paistab ainult mingi hoone. Ma arvan, et see ehitis on võib-olla mõis, kus tüdruk elab, sest tüdruku riietuse põhjal on ta jõukast perest. Puude alt, aga paistab päikeseline niit. Mulle jätab maali koloriit sooja ning malbe mulje. Maali meeleolu on muinasjutuline ja
· Lamminiidud · Aruniidud Kas Eestis on ka looduslikke niite? · Looduslikult tekivad niidud laiudele ja rannikutele, mis neotektoonilise maakerke tõttu merest välja kerkivad. · Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus ei ole puude kasvuks sobivaid tingimusi.: · 1. Iga-aastased üleujutused- tekivad lamminiidud · 2. Liiga kuiv kasvukoht- looniidud Mis on niit? · Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. · Kui niidul kasvab 10-50% puid ja põõsaid, on tegu puisniiduga. · Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud nelja suurde rühma: · 1. Aruniidud · 2. Lamminiidud · 3. Rannikuniidud · 4. Soostunud niidud Millised taimed kasvavad niidul? · Niidutaimed on enamasti valguslembesed taimed. · Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. · Niidud on Eesti liigirikkamad taimekooslused. Aruniidud: · Levivad kuivadel või parasniisketel aladel.
biotsönoosi koosseisu kuuluvateks, kui neil on täita kindel roll. (Solovjov, 1990) 4 Taimekooslus Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savimullal areneb üht ja liivasel pinnal teist tüüpi kooslused. Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused
kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku matsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega. Nii näitavad niidul kasvavad taimeliigid üsna täpselt, kuidas inimene on niitu eelnevalt kasutanud. Niitude kadumine toimub üha kiiremas tempos. Karta on, et järgmise mõnekümne aasta jooksul kaob enamik neist meie maastikupildist ning säilivad vaid looduskaitsealadel. Õnneks on olemas loodukaitseorganisatsioonid, kes hooldavad niite nii, et nende looduslik omapära säiliks. Üha enam põllumehi pöördub tagasi looduslike