Kodune töö nr 6. Hoone detailmärkimine Hoone telgede loodusesse märkimine tuleb kindlasti teha elektrontahümeetri abil, sest see vajab suurt täpsust. Hoone teljed märgitakse märktarale, mis tuleb rajada kindlalt, et ära hoida telgede nihkumist ehitustööde käigus. Rajatavad märktarad peaksid olema vähemalt 1-1,5 m kõrged puidust postidest ja laudadest kindlustused ning paistma silma, Üsna tihti juhtub, et ehitusplatsidel, kus liigub palju inimesi ja tehnikat, saavad istrumendid ja kindlustatud punktid kannatada. Seetõttu peab silmas pidama nii tööliste kui ka märgitavate punktide ohutust. Märktarad tuleks rajada mullatööde tsoonist nii palju eemale, et tööde käigus võimalikud ohud oleksid viidud miinimumi.
sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v 1=k 1∗C pA∗CqB , kus k1 on reaktsiooni kiiruskonstant, p on reaktsiooni järk aine A suhtes, q on reaktsiooni järk aine B suhtes, p+q on reaktsiooni summaarne järk Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära, kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatori toime ja reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid – kontsentratsioon (lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas), temperatuur (temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule), rõhk (rõhu
9) Vastavalt nõudlusseadusele: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud 10) Kui teksaste hind muutub, siis nõudluskõver ei nihku. Nõudlus ei muutu, muutub nõudluskõver. 12) Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust vaid nõutavaid koguseid. 13) Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. 15) Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. 28) On teada, et kauba X nõudlust väljendab järgmine võrrand: p=10-0,2q ja pakkumist p=2+0,2q Milline on kauba X tasakaaluhind ja kogus?
Õla kompleksi anatoomia Õlaliigeses liigutuste teostamiseks on vajalik nii dünaamiliste kui staatiliste stabilisaatorite kompleksne integreerimine, NELJAS liigeses: skapulotorakaal-, sternoklavikulaar-, akromioklavikulaar- ja glenohumeraaalliigestes. Kuigi vähese ulatusega liigutusi on võimalik teostada ka igas liigeses üksikult. Sternoklavikulaarliiges - Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega. - Liigutusel piirab mediaalsele nihkumist lihaskontraktsiooni ajal - Takistab õlavöötme alla suunalist nihkumist. - Sternumiga liigestub rangluul läbi diski vaid väike ots - seetõttu vajalikud ugevad ligamendid - 3 sidet: inter,-kosto- ja sternoklavikulaarside, tugevaim on viimane. - Lihased: subclavius (lühike aga tugev!) Pilt: - Rangluu liikumine SKlav-Liigeses toimub 3 suunas: a) üles-alla ehk elevatsioon ja depressioon, sternoklavikulaarliigeses
Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier´i printsiip. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused mida saab muuta on, eelkõige lähteainete konsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Siin peetakse silmas seda, kuidas need tingimused mõjutavad juba tasakaaluolekus olevat süsteemi. Vaatame ammoniaagi sünteesireaktsiooni näitel nende tingimuste muutumisest tulenevat tasakaalu nihkumist. N2(g)+3H2(g)2NH3(g) Konsentratsioon- Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete konsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ammoniaaki (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni)
FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada 1. FeCl3 kontsentratsiooni 2. NH4SCH kontsentratsiooni 3. NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCH või FeCl3 kontsentretsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi.
K 2 [ A] a [ B ] b [ FeCl3 ]1 [ NH 4 SCN ] 3 Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni - tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) 2. NH4SCN kontsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) 3. NH4Cl kontsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule (lähteainete suunas) Enam mõjutab tasakaalu FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas)
K 2 A a B b FeCl3 1 NH 4 SCN 3 Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni - tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) 2. NH4SCN kontsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) 3. NH4Cl kontsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule (lähteainete suunas) Enam mõjutab tasakaalu FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas)
Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Fe(SCN)3(aq) punane Hinnata millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni, NH4SCN kontsentratsiooni ja NH4Cl kontsentratsiooni. Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsünaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada 2 tilka FeCl3 lahust, kolmandasse lisada 2 tilka NH4SCN lahust,
Töö käik: Kirjutada välja tasakaalu konstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3+3NH4SCN=Fe(SCN)3+3NH4Cl Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destileeritud vett ja lisada 1 tilk küllastunud FeCl 3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotstianaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimese katseklaasi jätan võrdluseks.
Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused mida saab muuta on, eelkõige lähteainete konsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Siin peetakse silmas seda, kuidas need tingimused mõjutavad juba tasakaaluolekus olevat süsteemi. Vaatame ammoniaagi sünteesireaktsiooni näitel nende tingimuste muutumisest tulenevat tasakaalu nihkumist. N2(g)+3H2(g)2NH3(g) Konsentratsioon- Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete konsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ammoniaaki (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni). Saaduse konsentratsiooni
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk La Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Katse käigus toimub destilleeritud vee keskkonnas reaktsioon FeCl3 (aq)+3NH 4SCN(aq) Fe(SCN)3 (aq)+3NH 4Cl(aq) . Reaktsiooni tasakaalu nihkumist jälgitakse lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel lahuse värvi järgi. Töövahendid: katseklaaside komplekt, keeduklaas, klaaspulk, spaatel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Teoreetiline ettevalmistus Kirjutatakse välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüaniidi lahuste vahelisele reaktsioonile. [Fe(SCN)3 ]1 [NH 4Cl]3 Kc = [FeCl3 ]1 [NH 4SCN]3
Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale c) NH4Cl kontsentratsiooni tasakaal nihkub vasakule Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tuleb tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks on vaja keeduklaasi valada 20 ml destilleeritud vett ja lisada 2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi (punase värvi annab raud(III)tiotsüanaad ning värvi intensiivsus sõltub kontsentratsioonist) . Esimene katseklaas on võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust
ammooniumtiotsüaniidi (NH4SCN) lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada: a) FeCl3 kontsentratsiooni? b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl 3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüaniidis, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks.
Mittemolekulaarne koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, aine hüdroksiidid, soolad Molekul aine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilsed omadused Molekulaarne aine koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained) Osalaeng - iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu Vesinikside täiendav side, mis tekib molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid Sideme tüübi määramine (aktiivne) metall + (aktiivne)mittemetall = iooniline side mittemetall + mittemetall = kova pol side mittemetall lihtainena = kov mittpol side metall lihtainene = metalliline side
vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb temakontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks
HologrAMM Aivo Jääger Mis on Hologramm? Hologramm on laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis Mis on kolmemõõtmeline ehk ruumkujutis? Inimese ruumitaju põhineb kolmel geomeetrilisel nähtusel: Perspektiiv Parallaks Binokulaar nägemine Perspektiiv Perspektiiv tähendab seda, et vaatenurk esemele sõltub sellest, kui kaugelt teda vaadatakse. Sama suured esemed (inimesed, puud, majad) paistavad eri kaugustel erineva nurga all mida lähemal ese asub, seda suurem on vaatenurk ja seda suurem ta paistab olevat. Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet (dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. ...
6 Töö nr 4: Keemiline tasakaal Katse 1: Ainete kontsentratsiooni muutuse toime keemilisele tasakaalule Eesmärk Märata ainete kontsentratsiooni muutuse toime keemilisele tasakaalule pöörduva reaktsiooni näitena FeCl3 + NH4SCN [FeNCS]Cl2 + NH4Cl (raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel). Jälgida keemilise taasakaalu nihkumist, kas saaduste või lähtainete suunas. Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Keeduklaas, katseklaas, H2O, küllastanud raud (III) kloriid Fe(Cl)3, küllastunud amooniumtsüaniid NH4SCN, tahke amooniumkloriid Töö käik Pöörduva reaktsiooni näitena vaatleme reaktsiooni raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel: FeCl3 + NH4SCN [FeNCS]Cl2 + NH4Cl , mille puhul tekib punase värvusega isotiotsüanaatkompleks. Lahuse punase
vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutmise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks
plastilised · Kovalentne side-on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.esineb aatomite vahel molekulides · Valents-näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentse sidemete arvu · Struktuurvalem-näitab aine ehitust · Mittepolaarne kovalentne side-tekib ühe ja sama mittemetallilise elemendi aatomite vahel · Polaarne kovalentne-tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel · Osalaeng-isel elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel · Iooniline side-on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine · Metalliline side-negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja pos metalliioonide vastastikune tõmbumine(kergesti liikuvad elektronid põhjustavad metallide elektrijuhitavust,soojusjuhtivust,plastilisust) · Vesinikside-on täiendav side,mis moodustub positiivse osalaenguga vesiniku ja negatiivse osalaenguga elemendi vahel(H-F,H-O,H-N)(vesinikside põhjustab ainete
sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. polaarne kovalentne side – kovalentne side erinevate elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side – kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavatele aatomitele. Esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Vesinikside – täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad F-O, O-H
Katses hinnatakse tasakaalukonstandi avaldise põhjal, kumb aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vaheline reaktsioon: FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq)Fe(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) punane Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Kasutatud mõõt eseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Tööprotsessi kirjeldus Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks
kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks
lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCH kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCH või FeCl3 kontsentretsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi.
Mittepolaarne kovalentne side- on keemiline side, mille korral ühine elektro paar kuulub võrdselt, mõlemale aatomile, esineb mittemetallides lihtainena. Polaarne kovalentne side-tekib erinevalt mitte metalliliste elementide vahel, üks aatom tõmbab ühist elektronpaar tugevama jõuga kui teine. Elektronegatiivsus- on suurus, misnäitab keemilist elemendi aatomi võimt tõmmata sidemes enda poole ühist elektronpaari. Osalaeng- iseloomustab elektron tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Iooniline side vastasmärgiliste lengute tõmbumine Iooniline side tekibselliste elementide vahel mille elektronekatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9. Iooniline side esineb aktiivse ja mitemetalli vahel. Ioonkristall- on kristall mis kooneb vastas laengute ioonidest. Ioonhõre on kristall hõre, mille keskmes asuvad ioonid. Moodustavad korrapärase struktuuri. Vesinikside- on molekulide vaheline side, mis tekib ühe molekuli vesinikuaatomi ja teise
Paneme tähele, et joonisel puuduvad 6 ava diameetriga 10 ning detaili sümmeetriateljega risti olev ava. See on nii sellepärast, et neid avasid ei tehta kuumpressimise teel, vaid puuritakse hiljem. Kuna detaili kõrgus on vähem, kui selle laius, deformeerimine tuleb telje suunas. Lõikepinnaks valime tasandi, ning asendame seda selliselt, et see lõikaks detaili vertikaalset külgpinda see aitab märgata stantsipoolte omavahelist nihkumist. Vaatleme keskmist ava. Selle diameeter on 80, mis on vähem, kui detaili kõrgus 120 seega ei ole kohustuslik teha seda ava stantsida. Siiski, materjali kokkuhoiuks on mõistlik seda teha (paneme tähele, et selle ava diameeter on suurem kui minimaalne nõutav väärtus kolmkümmennd mm). Seega, teeme stantsi selle avaga. Asetame detaili selliselt, et pikem osa oleks üleval see aitab täita see paremini metalliga.
Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada: a) FeCl3 kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub paremale. b) NH4SCN kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub paremale. c) NH4Cl kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub vasakule. Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Enam mõjutab tasakaalu FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüaniidis, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks.
vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) ↔ Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Hinnata, illises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 konsentratsiooni- saaduste suunas b) NH4SCN kontsentratsiooni- saaduste suunas c) NH4Cl kontsentratsiooni- lähteainete suunas Kontrollisime tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võeti keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisati 1...2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segati hoolikalt ning jagati tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jäi võrdluseks.
amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCH kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCH või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi.
3 b) NH SCN kontsentratsiooni paremale 4 c) NH Cl kontsentratsiooni? vasakule 4 Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH SCN või FeCl 4 3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. FeCl 3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl lahust ning 1...2 tilka NH SCN lahust. Segada 3 4 hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus
kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC=p) Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus. Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup. Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine. Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota,
.....-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi (2) kus on sisehõõrdetegur, r - kera raadius, v - kera kiirus, F - keha liikumist pidurdav takistusjõud. Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu F arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kehale mõjuvad järgmised jõud:
Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5. Keevitusparameetrid: paksus 4 mm, traadi läbimõõt d=1,0 mm, keevitusvool I=150 A, kaitsegaasikulu 8-10 l/min. 6. Keevitatavad toorikud lõigatakse lehtmaterjalist giljotiinkääride, gaasi- või plasmalõikusega etteantud mõõtu. Kaldservad freesitakse või lõigatakse gaasilõikuriga. Et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust, tuleb nad tavaliselt kinnitada iga 300 mm tagant lühikeste traagelõmblustega.
Seda nimetatakse „kasvuhoone efektiks“. Maale jääv soojus tõstab keskmist õhu temperatuuri ning see põhjustab jäämägede sulamist. See omakorda põhjustab üleujutusi üle kogu maailma. Samuti põhjustab see ka paljude liikide eluala vähenemist. Näiteks jääkarudel on seetõttu üha vähem ruumi kus elada ning üha raskem toitu hankida. Tulevikus võib see põhjustada paljude liikide hukkumist ning osade riikide kadumist vee alla. Ka kliimamuutusi, loodusvööndite nihkumist ehk tekiks ülemaailmne kaos. On tehtud kindlaks, et inimene saab mõjutada kasvuhoonegaaside hulka 32%. Õhu saastumine toob endaga kaasa ka happevihmad, mis on kujunemas järjest suuremaks probleemiks. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põlemisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid. Need reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid mis langevad sademetena maapinnale. Need mõjutavad kõige enam taimi ja loomi.
aatomitega,enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid, veest raskemad, hüdrofoobsed. ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. osalaeng- on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt + või -), iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning positiivne laen või osalaeng. nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter. nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm(nt kaksikside või aromaatne ring)
ESTRID, AMIIDID JA POLÜMEERID 1) Mõisted: Le Chatelier printsiip, pöörduv reaktsioon, reaktsiooni tasakaal, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, katalüsaator, reaktsiooni kiirus, polümeer, liitumispolümeer, kondensatsioonipolü-meer, homopolümeer, kopolümeer, monomeer, elementaarlüli: Le Chatelier printsiip - põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes (lühidalt: pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele). Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun. Pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv keemiline reaktsioon. Reaktsiooni tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, kus päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed.
tiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsiooni kohta. Hindasin, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 2) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 3) Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule. Hindasin, et tasakaalukonstandi avaldse põhjal FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam, kui NH4CN konsentratsiooni suurendamisel. Kontrollisin tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtsin keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ja 2 tilka NH4CN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsel nelja katseklaasi vahel ära. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ning lahuse värvus muutus tumepunaseks ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4CN lahust ning
Eestis on looduslik erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada. Näiteks mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Tuleks ka vähendada kaitseribade rajamist. Samuti harimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. Lisaks erosioonile muudab maad kasutuskõlbmatuks kõrbestumine. Tekkepõhjusi on mitmeid. Kasvav inimkond sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport aga ka oskumatu niisutamine. Kõige suurem on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt. Kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas.
tuleb lõiketöötluse baaspinnad paigutada ühte (soovitatavalt alumisse) vormipoolde. Vormi (mudeli) lahutuspind peab tagama mudeli või mudeliosade hõlpsa eemaldamise vormist ja kärnide mugava asetamise vormi. Lahutuspind on soovitatav valida tasapinnaline, et vähendada vormimise töömahukust. Lahutuspind tuleb valida selliselt, et kärnide arv oleks minimaalne või oleks üldse välditud nende kasutamist. Võimaluse korral tuleb lahutuspind valida nii, et vältida valandi osade nihkumist üksteise suhtes vormi koostamisel. Terasvaluvormil ei kasutata räbupüüdelit. Terase suure kahanemise kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks on terasvaluvormides ette nähtud kompensaatorid (valupead). Metalli suunatud tardumise tagamiseks kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol. Antud detaili valmistamiseks on kasutusel ka kärn. Kärni valmistamiseks on
märgatavad muutused, milleks varem kulus kümneid tuhandeid aastaid, leiavad nüüd aset mõne aastakümne jooksul; lokaalsete mõjude hindamine on veel ebakindel. Kliimamuutused Õhutemperatuuri tõus tingib jääliustike järkjärgulise sulamise, ookeanipinna tõusu ja muutusi sademete koguses, aurumises, mulla niiskuses ning tormi ja tuulevööndites; Huvitav teada: umbes kahekraadiline soojenemine Euroopas tähendab kliimavöötmete nihkumist umbes 5001000 km põhja poole ja ligikaudu 300 m kõrgemale; merepind tõuseb 2100. aastaks umbes 60 cm, mis oleks üks suurimaid muutusi inimkonna jaoks kogu planeedil. inimkonnale võivad kõige raskemaks muutuseks osutuda muutused veeringes; tunduvalt hakkab muutuma sademete hulk, millel on olulised tagajärjed põllumajandusele, veevarustusele, vee jaotumisele ja vee energia tootmisele; ökosüsteemidele saab otsustavaks nende kohanemisvõime muutuvates keskkonnatingimustes;
· Silmapilguga paisus universum 100 triljonit triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu. Tihedus ja temperatuur olid ülikõrged ja osakestevahelised põrked ülisagedased, mis takistas footonitel levida üle universumi. · Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. · Universumi paisumisest saab kõige parema ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed üksteisest eemale, samamoodi eemalduvad galaktikaparved üksteisest. · Mida kaugemal ta meist asetseb, seda kiiremini ta edasi liigub. Galaktikad · Enamik galaktikaid on elliptilised-kerakujulistest munakujulisteni. · Korrapäratuid galaktikaid on ainult mõni üksik, ülejäänud(Linnutee) on spiraalsed galaktikad. · Galaktikad moodustavad parvi, need omakorda
sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osalised kattuvad, siis nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal. Kordne side Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel, mitme ühise elektronpaari abil. Osalaeng - iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Elektronoktett Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. Ioonkristall kristall, mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Molekulaarne aine Molekulidest koosnev aine. Mittemolekulaarne aine Väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Küsimused : Selgitage, miks aatomid ei esine üksikult, vaid ühinevad molekulideks ja kristallideks.
Harjutustöö variandi andmed: Variant 4. masstootmine, materjal- konstruktsiooniteras, keevitusviis- 3 või 141 Gaaskeevitus(3) TIG-keevitus(141) Eelised Gaaskeevituse eeliseks on TIG-keevitusel saadakse ilma räbu ja võimalus keevitada kõigis oksiidilisanditeta siledapinnaline ruumilistes asenditeserinevaid õmblus. Teraste keevitamisel keevisõmbluse tüüpe, võimalus kasutatakse päripolaarset alalisvoolu, reguleerida keevitusenergiat mis tõstab elektroodide püsivust. sobivate mõõtmetega suudmiku Võimalik keevitada kõiki metalle. Sobib valikuga. Saab keevitada teraste ja kõrglegeerteraste kitsastes tingimustes. Keevitaja keevitamiseks. TIG-keevitus pakub näeb vahetult tekkinud õmblust. ...
Elementaarosakesteks nim. osakesi mida ei saa tänapäeva teaduse seisukohast lihtsamateks osakesteks jaotada. (elektron, prooton, neutron). Laengut mis tekib klaaspulka siidiga hõõrudes nim. + laenguks. Laengut mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga - laenguks. EHK on olemas 2 sorti elektrilaenguid. Prootoni laeng on pos. Neutroni laeng neutraalne ja elektroni laeng neg. ELEKTROSKOOP. Samamärgiliste laengutega kehad tõukuvad ja erimärgilistega kehad tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on oma elektriväli. Ühe keha mõju teisele kehale toimub läbi selle materiaalse keskkonna kaudu mida nim elektriväljaks. (Väli, mis mõjutab ruumis olevaid teisi elektrivälju). Elektriväli on mateeria eksisteerimisvorm, mis eksisteerib sõltumata meist. Väljal on kindlad omadused. Füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimistega nim. elektrostaatikaks. (kahe liikumatu keha vastasikuse mõju) ((by Coulomb, prantsuse füüsik)) Elektrilae...
Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on uurida katseliselt Le Chatelier' printsiipi reaktsiooni tasakaalu nihkumist lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul: aA + bB cC + dD
spinn. (Molekul ajab end laiali ning seejärel saab paremini moodustada keemilisi sidemeid, tugevamad.) · Osalaeng: väiksem elektroni laengust Tekib s ja p orbitaalidest sp: iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel 1) sp3: 1s + 3p = 4sp (alkaanid) 2) sp2: 1s + 2p = 3sp (alkeenid) · Keemilised sidemed: viis, kus kaks või enam aatomit/ iooni on aine 3) sp: s + p = 2sp molekulid omavahel seotud 1) sigma-side: kahe orbitaali kattumisel · Keemilise reaktsiooni mehhanism: on kogu keemilise reaktsiooni
Complete ) võib vähendada tööjõu parem väljaõpe ( Mark 1.0 out of 1.0 ceteris paribus ). Select one: True False Question 12 Üldise hinnataseme tõus muudab kodumaised tooted välismaiste suhtes kallimaks, tuues kaasa kogunõudluse ( Complete AD, aggregated demand Mark 1.0 out of 1.0 ) kõvera nihkumist üles paremale. Select one: True False Question 13 Kogupakkumine langeb, kui Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 jõustub seadusemuudatus, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk töötajad soovivad rohkem vaba aega elanikkond on hakanud oluliselt rohkem investeerima
*Kehahari - kasutatakse hobuse keha puhastamiseks. *Lakakamm - kasutatakse laka kammimiseks. *Sabakamm - kasutatakse saba kammimiseks. *Näohari - näo puhastamiseks. *Jalahari - jala puhastamiseks. *Pinded - kaitseb hobuse jalga hõõrumise eest. *Jalus - sadula osa kuhu inimene oma jala toetab. *Jaluserihm - hoiab jalust sadula küljes. *Sadulavöö - sadula kaitsmiseks. *Sabarihm - takistab sadula ettenihkumist(kasutatakse eelkõige ponide puhul). *Eesvöö - takistab sadula nihkumist ettepoole. *Rinnarihm - takistab sadula tagasilibisemist. *Iste - sadula sügavaim koht, kus istub ratsanik. *Kate - kaitseb varustust. *Oliiv-trenselsuuline - sobib väga hästi tundliku suuga hobustele.
Anioon negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel Polaarne kovalentne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side
kontsentretsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. KC C c D d Fe( SCN ) 3 1 NH 4 Cl 3 A a B b FeCl3 1 NH 4 SCN 3 FeCl3 kontsentratsiooni muutmine muudab tasakaalu rohkem (kuna NH4SCN molaarne kontsentratsioon on idee poolest väiksem (koefitsendid reaktsioonivõrrandist on vastavalt 1 ja 3, kuid mahult on ained võrdsed)). Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
