Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale – produktide tekke suunas. 29. Reaktsiooni isotermi võrrand – ∆G = - R · T · ln(Kp) ∆G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni. ∆G >> 0 (Kp <<1) reaktsioon kulgeb vastasuunas, tasakaalusegus põhiliselt lähteained. Reaktsioon praktiliselt ei kulge. 30. Tasakaalu nihkumine, Le Chatelier’ printsiip – tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale – produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale – saaduste tekke suunas,
säilitada ohu füüsilise eemaldamise lootuses) Pikaajalisel higistamisel kaotatakse elektrolüüte Kokkuvõte: halveneb verevarustust, langeb töövõime, suureneb süsivesikute kasutamine Südame löögimaht 1x-60-70ml Hüpnatreemia: Suure hulga vee joomisel Koevedelikus ja veres naatriumi konsentratsioon...... Aklimatiseerumine soojaga: Järkjärguline protsess Organismi tegevusoptimumi nihkumine vett ja elektrolüüte säilitavas suunas samal ajal soojuse loovutamist parandades Vereplasma mahu suurenemine (3-6 päeva) - verevalkude tõus, saavad rohkem vett - toetab verevarustust (sh südame täitumist) - toetab nahaalust verevarustust (aitab soojust kanda naha pinnale) - toetab higi tootmist - vähendab elektrolüütide kadu (higi, uriin) - toetab töövõime säilimist Higierituse suurenemine(8-14 päeva)
vulkaaniline pinnavorm kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis tekib enamasti ookeanite keskaladel. aktiivne vulkaan-pidevalt või mõne (kümne) aastase vaheajaga tegutsev vulkaan uinunud vulkaan-vulkaan, mille tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks kustunud vulkaan-vulkaan, mis arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud murrang-geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine epitsenter-otse kolde kohal maapinnal olev paik seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist, metaanist ja teistest gaasidest. Lämmastik vabaneb orgaanilise aine lagunemisel
Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale: Tarbija sissetuleku suurenemine Muude hüviste hindade langus Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 5 4 3 Hind 2 1 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Kogus Turunõudluse kujunemine- hinna ja koguse vaheline seos
mA+nB pC + qD (kus A,B,C,D on ained ja m,n,p,q vastavad kordajad) v1=k1*[A] m[B]n ; v2=k2*[C]p[D]q Kui v1=v2, ehk tekib tasakaal, siis k1*[A]m[B]n = k2*[C]p[D]q ehk k = k1/ k2=[C]p[D]q / [A]m[B]n ; Näiteid: Fe(t) + 4H2O(g) Fe3O4(t) + 4H2(g) v1=k1[H20]4 ja v2=k2[H2]4 ; NB! Fe ja Fe3O4 pole arvestatud sellepärast, et nad on tahked ja taskaalukonstandi väärtust ei leita nende kontsentratsiooni järgi, sest nad reageerivad ainult pinnalt. Tasakaalu nihkumine ja nihutamine: Tasakaalu saab nihutada soovitud suunas 2 teguri abil: 1)kasutades üht komponenti liiga 2) saaduse pideva eemaldamisega süsteemist . Le Chatelier' printsiip - tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. a)konsentratsiooni muutuse mõju (lähteaine lisamine nihutab tasakaalu saaduste tekke suunas, saaduste kontsentratsiooni
n Tähendus ennekõike kõnekeeles n Erinevatel aegadel erineva sisuga n Erinevates riikides erineva sisuga n Rahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik? n Kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis Muutused taustakeskkonnas n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas
materjal võetakse tagasi uurimise alla, kuid sinna tuleb palju lisandusi. Keskseteks mõisteks on ajaloo katkestus, diskursuste põrkumised ja pinged. Uushistorism võtab uurimise alla ka kultuurivälja ning uurib ideede ajalugu. Selleks vajab uushistorism teist laadi tekste, mis omakorda viib kirjanduslike ja mittekirjanduslike tekstide uurimise samale tasemele, et selgitada välja omaaegseid diskursusi ja mõtteviise. Toimub ka rõhu nihkumine autoritelt institutsioonidele. Uushistorism lammutab ka varem välja kujunenud kaanoni ja hakatakse huvi tundma alternatiivsete tekstide ja autorite vastu, mille abil püütakse luua uus kaanon. Ärkamisaja kirjandust uuriks uushistorism ilmselt samuti sellisel viisil, et selle aegsete teoste kõrval uuritakse ka muid allikaid, dokumente ja autoreid ja püüaks aimu saada, millised diskursued ja huvid siis omavahel põrkusid ja kuidas valitsev ideoloogia või võim neid mõjutas. 17
vahet ning see on füüsikaline suurus, (aatom või molekul moodustab mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et elektriliselt neutraalse tervikliku liigutada laengut ühest punktist teise või süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul alguspunktist lõpp-punkti toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on Laengud on seotud kristallvõresse või arvuliselt võrdne tööga, mida tehakse neutraalsetesse molekulidesse. ühikulise laengu nihutamisel ühest punktist teise ehk siis U=A/q ja U=Ed. Seos pinge ja elektriväljatugevuse vahel: U=Ed ja E=U/d.Potsentsiaal [V]- Elektrivälja punkti potsensiaaliks nim. sellesse punkti asetatud laengu potensiaalse energia ja laengu suhet =E/q.
Happe-alus tasakaal on oluline, sest vesinikiooni sisalduse muutumine mõjutab oluliselt ainevahetust. Puhversüsteemid • Vere puhversüsteem põhineb peamiselt hemoglobiinil. HHb = H+ + Hb-. Kui verre satub palju vesinikioone, nihkub tasakaal vasakule ja vastupidi. • Lisaks on ka süsihappe-bikarbonaatsüsteem. eriti hea, sest süsihape võib CO2na kiiresti eralduda hingamise abil. H2CO3 = H+ + HCO3-. • fosfaatsüsteem. Happe-alus tasakaalu häirumine atsidoos - nihkumine happelise suunas alkadoos - nihkumine aluselisuse suunas 1. Respiratoorne atsidoos - on raskendatud CO2 eemaldumine kopsude kaudu. pH langeb. 23 2. Respiratoorne alkadoos - CO2 eradub normaalsest rohkem. pH tõuseb 3. Metaboolne atsidoos 4. Metaboolne alkadoos tekivad erinevate funktsionaalsete häirete tulemusena. Lisaks ka raviprotseduuride tõttu. Ka intensiivse
Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
ATP energia arvel viiakse välja 3Na+ ja tuuakse rakku 2K+, eemaldades ühe laengu PUUDU 124. Milles seisneb ionisatsioon? Ionisatsioon seisneb elektroni eemaldamisest aatomist või molekulist. 125. Juhi ja dielektriku elektrilised omadused. Kui juht satub elektrivälja, ühes otsas on positiivne ja teises otsas on negatiivne laeng. Dielektrik ei juhi elektrivoolu ehk mittejuht, vaba laengukandjaid mittesisaldav aine, milles elektrivälja toimel toimub laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. 126. Dielektrik eektriväljas: polaarsed ja mittepolaarsed molekulid. Elektronide mõju välislaengutele sõltub elektronide keskmest. Mittepolaarse molekuli korral väline elektriväli puudub ja postitiivsete ja negatiivsete laengute keskmed kokku langeda. Polaarsete molekulide korral on laengute keskmed teineteise suhtes nihutatud. 127. Coulomb'i seadus.
· Leetumine- hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks. · Kamardumine- Org. aine koguneb mulla ülemistesse kihtidesse, tekib viljakas huumushorisont. · Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus.
energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma- elektrijaamas jne. 20.Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikud Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub C = Q / U (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Peamised polarisatsiooni liigid A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon. B ioonide polarisatsioon ioonide nihkumine võresõlmedest välja. C orientatsioon- polarisatsioon polaarsete molekulide orienteerumine välise välja suunas. Puhtad dielektrikud ei sisalda vabu laengukandjaid ja ei oma juhtivust. Reaalsed dielektrikud sisaldavad alati lisandeid, mis tekitavad teatud juhtivuse. Kõrgematel temperatuuridel on võimelised liikuma ka dielektriku ioonid (kui ta on ioonilise ehitusega) ja tekib ioonjuhtivus. Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna
Piirpind kahe murrangu ploki ehk tiiva vahel on murrangupind. Kui murrangupind on mittevertikaalne, nimetatakse alumist plokki murrangu lamavaks ning ülemist murrangu lasuvaks tiivaks. Murrangu orientatsioon määratakse tema lasumuselementide abil. Murrangu kallakusnurgaks on horisontaaltasapinna ja murrangupinna vaheline nurk. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Murrangu struktuurideks on pind ja tiivad. Murrangupind pind, mida mööda toimub kivimiplokkide nihkumine. Lasuv plokk murrangu tiib, mis on asunud teise ploki alla. Lamav plokk murrangu tiib, mis asub lasuva ploki peal 7.Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk on murrangulõhe peal, lasuv plokk on nihkunud piki murrangpinda allapoole. Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole, tekib survepingete tulemusel. Pealenihkemurrang tekib, kui siirdepinna kallakus on väga väike, peaaegu horisontaalne,
vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid.] Geoloogilised protsessid: süvik, maavärinad, kivimite moone, vulkanism, ookeaniline maakoor hävineb, mäestik. Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid: tugevad maavärinad. 3. Vulkanism: vulkaanide ehitus, kilp- ja kihtvulkaani erinevused, kus vulkaanid esinevad (kaardil vaja osata näidata nii kilp- kui kihtvulkaanide asukohti), vulkaanipurskega kaasnevad nähtused, kuuma täpi vulkaanid kuidas tekivad. Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma, tekivad
*Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas feodaalsete väikeriikide killustatus ja sõjaline nõrkus võrreldes naabritega. *Väikeriikidel oli piiratud elanikkond ja madalad majanduslikud ressurssid. *Vana-Liivimaa sisemine nõrkus meelitas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse ja laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt. LIIVI SÕDA 1558-1583 *Liivi sõja põhjused: 1) Moskva suurvürstiriigi piiride nihkumine Peipsi taha ja Moskva soov jõuda Läänemerele. 2) Vana-Liivimaa poliitilise korralduse aegumine ja majanduse allakäik seose hansakaubanduse lõppemisega. 3) Läänemere valitsejateks saanud Taani ja Rootsi soovimatus jagada Läänemere kaubateid Moskvaga. 4) Poola soov jõuda Läänemerele. *Sõja osapooled: Moskva suurvürstiriik (alustaja) ja teiselpool Taani kuningriik ja
kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele. -Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. Antiklinaal ei pruugi moodustada positiivset pinnavormi, sest keskosa võib olla ära kulutatud. Sellisel juhul on antiklinaali keskel vanemate ja ääreosades nooremate kivimite avamusalad. -Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. 31. Kivimite rabenemine ja porsumine. -Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.
Iseloomustada elastset deformatsiooni? Elastse deformatsiooni korral pärast jõu kõrvaldamist keha vorm taastub. 138. Iseloomustada plastset deformatsiooni? Plastne deformatsiooni korral pärast jõu kõrvaldamist keha säilitab uut vormi. 139. Mida nimetatakse libisemistasanditeks? Kristallvõre aatomite kihte läbivaid tasandeid, mille vahel on võimalik libisemine. 140. Seletada joonist? Joonisel on näidatud heksagonaalse ruutvõrega defektideta kristalli nihketasandite omavaheline nihkumine olukorras, kus nihkepinge zx on nihketasandi ühe diagonaali agd sihiline. Vaatluse alla on võetud vaid tasand agdknh. Kui kristallile rakendatud nihkepinge zx ületab teatur piiri, hakkavad tasandist agd olevad aatomid liikuma tasandis hnk olevate aatomite suhtes. Nihkepikkusel x2 =ag/2 tõmbavad aatomeid a ja g võrdse jõuga vastavalt aatomid h ja n ning n ja k võre on labiilses tasakaalus. Labiilsest tasakaalust nii telje x negatiivses kui ka positiivses suunas väljumisel
subduktsioonivööndiga seotud KUSTUNUD VULKAAN – vulkaan, negatiivne pinnavorm ookeani mis arvatakse et enam ei tegutse. põhjas. MURRANG - geoloogiline rike, mida KURDMÄESTIK - mäestik, mis on mööda on toimunud kivimkehade tekkinud kurrutuse käigus. nihkumine (murrangupinnaga VULKAANILINE SAAR - saar, mis paralleelne liikumine) üksteise on tekkinud veealuste vulkaanide suhtes. purske tulemusena ja kerkinud üle MAAVÄRINA KOLLE - maapõues, merepinna. kust algab kivimite rebestumine, KUUM TÄPP - laamasisene ehk maavärina murrang. vulkaaniline piirkond.
Biomassi püramiid- biomassi jörgi Produktsioonipüramiid- juurdekasvu üles GLOBAALPROBLEEMID Kasvuhooneefekt Kasvuhoone efekt on tingtud sellest, et lastakse teatud kiirgus sisse, kuid soojuskiirguse väljapääs on takistatud. Kasuhoonegaasid on : süsihappegaas, veeaur, ja metaan. Tagajärjed: · Maakera keskmise temperatuuri tõus · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine Osooniauk Osoonikiht kaitseb organisme ultravioletkiirguse eest. Osoonikiht hakkas atmosfääri kujunema tänu fotosünteesivatele organismidele, kes toottsid hapnikku.. Osoonikiht on hakanud teatud piirkondades hõrenema. Osooniauke põhjustavad: auto- ja lennukimootorites tekkivad lämmastikuühendid freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes orgaanilised kloori- ja fluoriühendid Happevihmad
soovivad ja suudavad osta. Nõudluse hinnaelastsus mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Vastavat koefitsienti väljendatakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna protsentuaalse muutuse jagatisega. Nõudluse muutus on antud kauba nõutava koguse kasv või kahanemine kauba kõigi võimalike hindade korral. Graafiliselt kajastab seda kogu nõudluskõvera nihkumine ( paremale nõudluse kasvu ja vasakule nõudluse vähenemise korral). Nõudluse sissetulekuelastsus on nõudluse elastsuse näitaja, mis mõõdab nõudluse muutumist vastuseks sissetuleku muutumisele. Elastsuskoefitsient võrdub antud hinna korral nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisega. Nõudluskõver on nõudluse graafiline kajastus. Nõudlusseadus kajastab pöördvõrdelist seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel: kui
Kokkupõrge on võimas, sest mõlemad laamad on paksud ja tugevad. Tekkima võivad hakata murenemised Mida kiiremini laamad liiguvad, seda suuremad on need kokkupõrke mõjud erinevate laamade vahel. Esinevad tugevad maavärinad, vulkaanid On ka alasid, kus laamad omavahel nihkuvad. Põrkumise iseloom võib olla väga erinev: Uus-Meremaa – üks laam sukeldub teise alla, põhja saar näeb hoopis teistsugune välja kui lõuna saar. Nihkumine toimub külgepidi, õhumassid põrkuvad vastu mäeahelikku, mistõttu on seal suured sademete hulgad transformatsioon – nihkumine „tule ring“ – ala, mis on täis vulkaane, vaikse ookeani rannikuala; asub laamade kokkupõrke alal konvergentsi vöönd – piirkond, kus laamad kokku põrkuvad rike – maakera plokid liiguvad üles-alla lektooniline aktiivsus – millisel laamal ja kus laama osas piirkond asub
antiklinaal e. kohr (anticline e. anticlinal )- on kihiliste kivimite ülessuunatud paine. b) sünklinaal e. vaond (syncline e. synclinal) - kihiliste kivimite paine on suunatud allapoole. Lõhed ja murrangud *nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked s.t. rikked mis tekivad haprate deformatsioonide e. kivimi purunemise tulemusena. *lõhede puhul ei ole toimunud kivimosakeste nihkumist teineteise suhtes, murrangutes on aga lõhet mööda toimunud maakoore kivimplokkide nihkumine teineteise suhtes. *lõhed ja lõhesüsteemid esinevad pea et igas kivimite paljandis olles tunnistajateks kunagi siin levinud regionaalsetest tektoonilistest pingetest (ka Eestis). Murrangu struktuursed elemendid 1) pind mida mööda kivimplokkide nihkumine toimub nimetatakse murrangu pinnaks e. murrangu lõheks ka siirdepinnaks (inglise k. fault plane, fault surface). 2) nihkunud kivimplokke nimetatakse murrangu tiibadeks e.plokkideks (inglise k. block, side). 3)
pinnase tihenemine vee filtratsiooni kiirusest pinnases. Selliselt käitub pinnas tihenemis-staadiumis. Selles staadiumis sõltub vajum koormusest lineaarselt (vt lisa p. 2.3.1.) Koormuse suurenedes pinnasele tekivad aluses nihkepinged, mis püüavad osakesi vastastikku nihutada. Pinnase nihketugevus sõltub osakestevahelisest hõõrdest, savipinnaste puhul ka veel nidususest (kohesioonist). Kui tekkivad nihkepinged ületavad pinnase nihketugevuse, algab pinnaseosakeste nihkumine. Pinnas deformeerub peamiselt osakeste nihete arvel. See on väljasurumise staadium. Selle staadiumi algperioodil pole pinnase kandevõime veel ammendunud. Lõpuks põhjustab üha arenev nihe pinnases vajumi suurenemise ilma koormuse suurenemiseta, mille lõpptulemuseks on pinnase väljasurumune vundamendi alt. Kui tekkivad nihkepinged ületavad tunduvalt pinnase nihketugevust, viib pinnaseosakeste nihkumine aluse varisemiseni (varisemisstaadium). 2.3.3
väikesele arvule inimestele organisatsioonilise hierarhia tipus. Bürokraatia funktsionaalsus (M. Weber): · välditakse üksikisikute ainumõju organisatsiooni tegevusele · tagatakse pädevus · vähendatakse korruptsiooni · välistatakse informaalsus suhetes Bürokraatia düsfunktsionaalsus: · ebaefektiivsus ebatavalistes olukordades · "treenitud võimetus" · eesmärgi nihkumine · soodustab bürokraatia laienemist · autoritaarne struktuur · bürokraadi isiksus Teised organisatsiooni tüübid: mitteoligarhiad (näit Iisreali kibuts) Jaapani korporatsioon vabatahtlike organisatsioonid heategevuslikud organisatsioonid Michel Foucault'i organisatsiooniteooria: aja ja ruumi kontrollitavus 1
Ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale nim ankrureaktsiooniks. Ankrureaktsioon moonutab masina põhimagnetvälja, tehes selle ebasümmeetri-liseks masina pooluste telje suhtes. (joonis 3.6a) Mida rohkem on masin koormatud seda suurem on resulteeriva välja moonutus ja järelikult seda suurem on füüsikalise neutraalpinna nihkumine. Moonutus osutab ebasoodsat mõju masina tööle ja võib olla sädelemise põhjuseks kommutaatoril. Vootiheduse suurenemine pooluste servades pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed
Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda. 39.Kiired nõlvaprotsessid on varisemine,libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. 40.Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalik tolm ja niiskus. 41. Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumine ja kokkutõmbumine. Näiteks päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. 42
(W/P)1 Ld L0 L1 L Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. Firmad ei vaja töötajaid iseenesest, nad vajavad töötajate produktiivsust. W-nominaalpalk; P-hinnaindeks; W/P reaalpalk; L tööjõud. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööjõu pakkumise kõvera nihkumine 1. Töö pakkumise kõver nihkub, kui palganõudlus muutub. Kui töötajad nõuavad kõrgemaid palku, nihkub tööjõu pakkumise kõver üles. Ls1 (W suureneb) W/P Ls2 Ls0 (W/P)1 2. Tööjõu aktiivsem osalemine
A=f*s*cos Elektriväli dielektrikutes Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Selliseid laenguid nim seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaalu-asendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon. Suhteline dielektriline läbitavus Suhteline dielektriline läbitavus on arv, mis näitab, mitu korda laengute vahel mõjuvad vm-vastastikmõju jõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis. =0/ >1 Senjettdielektrikud, piesoelektrikud ja elektreedid Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivatestingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda
vabanemisel tekivad maavärinad Kurrutused- laamade kokkupuutealades mõjuvad kivimitele tohutud jõud, mis tulenevad laamade liikumisest, põhjustades kivimite kurrutusi ehk plastilisi deformeerimisi Murrangud- maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad murrangud. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike- kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mööda mingit pinda Kivimite teke- laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise ja kivistumise teel.
rabedad ja seetõttu nende kasutamine juhtidena on keeruline (ei saa tõmmata traati jne). Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, neid kasutatakse ülijuhtivates magnetites suure energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma-elektrijaamas jne. 24. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Kui kondensaatori plaatide vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga: (11.9) kus S plaadi (ja dielektriku) pindala; l dielektriku paksus; võrdetegur, mida nimetatakse dielektriliseks läbitavuseks.
Väljundsignaaliks on selle anduri puhul muhvi 3 lineaarne liikumine. Hüdraulilises anduris on tajuriks mootori või mehhanismi võllilt käitav hammasrataspump (joonis 0.2.27c) või tsentrifugaalpump (impeller) ( joonis 0.2.27d). Võlli pöörlemissageduse muutumisega muutub õli rõhk pumba väljundis, kusjuures õli rõhk on üheselt määratud pöörlemissagedusega. See rõhk antakse anduri sisendisse, mille väljundsignaaliks on mingi väljundlüli nihkumine. Hüdrauliliste andurite eeliseks on väikene inertsus vedeliku vähese kokkusurutavuse tõttu ja konstruktsiooni lihtsus. Puuduseks on mittelineaarne ja ebastabiilne staatiline karakteristik, mille põhjustab õli viskoossuse muutus mehhanismi töö käigus. Mehaanilised kuluandurid. 26/27 jklng3.sxw Rõhulanguga kulumõõtjates on tajuriks diafragma või Venturi toru (vastav. joonis 0.2.28a ja b).
2) Alates 3. saj pKr impeeriumi nõrgenemine, keeleliste erinevuste süvenemine 3) Impeeriumi lagunemisel (476), dialektide tekkimise algus Ühtse romaania lagunemine "Suur rahvasteränadmine"- germaani seisukohalt (Völkerwanderung) = "Barbarite sissetung"-Rooma imp seisukohalt 375 pKr hunnide sissetung Kesk-Aasiast germaanlaste aladele- germaanlaste liikumine 568 pKr langobardide vallutused Euroopa keskuse nihkumine Vahemerelt Euroopa mandrile. Eraldumine idamaade kultuurist Germaanlased- põhilised ümberasujad Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele.
kui 30 kraadi. Vasaku kae kuunarnukk on peaaegu otse pussi all voi sellest veidi vasakul. Nii saavutatakse hea, tasakaalustatud kolmnurk loomulikus, pingestamata asendis. Kui vasakut kuunarvart suruda liiga kaugele paremale, siis olavars ning olg pingestuvad. Tulemuseks on valu ning ebakindel laskeasend. Tabamuspildi nihkumine seeria kestel voib olla pohjustatud kuunarnuki nihkumisest. See peab olema kogu aeg liikumatult samas kohas. Vasakus kaes on laskmiskinnas, mis toetub edasise libisemise valtimiseks pussirihma
Ehk tasakaalureaktsioon on lõpuni mitte minev reaktsioon, kus nii lähteaine kui saaduse kontsentratsioon ei muutu. Näited: FeCl3 +3NH4SCN Fe(SCN)3 +3NH4Cl. Tasakaalukonstant (k) ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril. Tasakaalu nihkumine ja nihutamine: Tasakaalu saab nihutada soovitud suunas 2 teguri abil: 1)kasutades üht komponenti liiga 2) saaduse pideva eemaldamisega süsteemist. Le Chatelier' printsiip - tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. Katalüüs keemilise reakts kiiruse muutmine vastavate ainete mõjul. Inhibiitor neg katalüsaator, aeglustab reakts kiirust. Katalüsaator (kat) reakts kiirendaja, ei jää lõppsaadustesse. Homogeenne katalüüs kat ja reageerivad ained on samas faasis (reakts-d lahustes ja gaasides). Heterogeenne katalüüs kat ja reag-vad ained eri faasides (gaas ja tahke aine, vedelik ja tahke aine,
Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine.
pärisuunalist ja vastassuunalist reaktsiooni. 15. TASAKAALU reaktsioon Päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed (V 1=V2). Kõik tasakaalureaktsioonist osavõtvad ained moodustavad tasakaalus oleva süsteemi: V1 H2 + I2 = 2HI 3H2 + N2 = 2NH3 V2 Keemilise tasakaalu nihkumine. Keemilist tasakaalu saab mõjutada mitmesuguste tegurite abil. Käsitleme temperatuuri, rõhu ja ainete kontsentratsiooni toimet. Tuleb lähtuda Le Chatelier'i printsiibist: kui muuta tasakaalusüsteemi ühte tingimust (temp., rõhku, ühe aine konsentratsiooni), siis nihkub tasakaal selle protsessi suunas, mis toimib vastupidiselt tekitatud muutusele. 1) Temperatuuri muutmise mõju väljendab Le Chatelier'i printsiibi järeldus:
sin nS sin sin nt sin 1 Et peilingud võetakse praktikas lühikese aja jooksul, võib lugeda, et q q1 . sin nS Sel juhul saame võrdusest: K1 L1 LK , sin nt et: nt nS , kehtib võrratus: K1L1 LK . Seega peilides esimesena pikitasandi lähedal asuvat orientiiri, on laeva asukoha nihkumine peilingute mitteüheaegse võtmise tagajärjel väiksem kui peilimisel vastupidises järjekorras. Vaatleme kompassiõiendi vea mõju asukoha määramisel. See viga põhjustab laeva asukoha nihkumise mööda orientiire ja laeva asukohta läbivat ringjoont punktist K punkti K1. Asukoha nihke suurust saab määrata valemiga: k 1 1 2 cos LL ' 2 sin 2 g1 g 2 g1 g 2
alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER: erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud KASVAVA ALTERNATIIVKULU SEADUS: mida suurem on antud kauba tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse kauba kogusest tuleb loobuda, et antud kauba kogust suurendada TVK NIHKUMINE: 1) muutused ressursside kättesaadavuses 2) kapitalivaru kasv 3) tehnoloogia muutused ÜHISKONNA PÕHIPROBLEEMID: 1) mida toota? 2) kuidas toota? 3) kellele toota? TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE TURG: institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad NÕUDLUS: seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus)
a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c. Revolutsiooni tulemusel saavad võimule küll uued inimesed, kuid nende poliitika ja valitsemisstiil ei pruugi eeln d. Revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele 6
Kiired nõlvaprotsessid: Varisemine on kivimite langemine, hüplemine või veeremine vabalt nõlva jalami suunda. Libisemine on tervete settekehade või kivimiplokkide liikumine mööda kindlat lihkepinda. Aeglased nõlvaprotsessid: Voolamine on vedeliku liikumine, kui vedelikku ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Inimtegevus, mille tõttu võib tekkida mäenõlval maalihe: Puude mahavõtmine nõlval. Ehitise rajamine nõlval. Autotee ehitamine nõlvale. kaldaäärse jõesängi süvendamine. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbiga piirneval alal.
Liivavorm, masin 8 - 12 8 10 79 36 Lisaks võib anda täiendavaid protsessi spetsiifilisusest põhjustatud tolerantse. Valu puhul on selleks pindade nihkumine (mismatch) erinevate valuvormide vahel ja seda limiteeritakse maksimaalse lubatava erinevusega. Max nihkumine Valu tolerantsid tähistatakse erinevatel viisidel: a) nagu üldtolerantsid (ISO 8062 järgi) + CT järk: nt: üldtolerants CT10, CT 10 järgi on kõik mõõtmed väljaarvatud seinapaksus, mis on üks järk ebatäpsem; b) nagu eelnev + nihkumise tolerants: nt üldtolerants-CT12-maksimaalne nihkumine 1,5, kus 1,5 on millimeetrites; c) nagu a) + RMA väärtus: nt üldtolerants-CT12- RMA 6(H), kus 6 on millimeetrites ja H on RME järk.
Elektrostaatilises hälvitussüsteemis toimub elektronkiire hälvitamine e. kallutamine (deflection) elektrivälja mõjul. Selleks paigutatakse elektronkiire teele kaks paralleelset plaati, mille pingestamisega tekitatakse elektronkiirt kallutav elektriväli. Elektronkiire hälvitamiseks nii x- kui y- telje sihis kasutatakse kaht plaatide paari, mis on paigutatud teineteise suhtes risti. Saamaks ekraanil kujutist, mis täpselt järgiks uuritava pinge muutusi, peab kiire nihkumine ekraanil olema võrdeline plaatidel mõjuva pingega. Elektronkiire magnetiliseks hälvitamiseks paigutatakse toru kaelale kaks paari mähiseid nii, et nad oleksid teineteise ja toru telje suhtes risti (joonis 4.28). Joonis 4.28. Kineskoobi hälvitusmähised [4]. Ühistelgsed mähised ühendatakse järjestikku ja nende poolt tekitatud magnetväli hakkab mõjutama kiire hälbenurka. Sealjuures hälvitab horisontaalne magnetväli Hx
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
Joon.1.22 UCE bipolaartransistoride kasutamisel, sest temperatuuri muutumisel muutub transistori tunnusjoonte asend (joon.1.22). Tunnusjoonte nihkumisel temperatuuri muutumisel liigub tööpunkt temperatuuri +E tõustes ülespoole punktist A punkti A1 ja temperatuuri langedes allapoole. Selline tööpunkti nihkumine põhjustab võimendusteguri muutumise ja suuremate sisendsignaalide korral võib juhtuda R1 ka, Ret C transistor tüüritakse kas sulge- või küllastusreziimi, millega kaasnevad signaali moonutused. Kirjeldatud nähtuse vältimiseks on vaja automaatselt järele reguleerida tööpunkti VT
} Ideoloogiline rünnak: “de-professionaliseerimine”, ehkki professionaalid jätkuvalt domineerivad } Karistusteooriad: osaliselt neo-klassitsism, positivistlikudteooriad ikka esindatud Ideoloogiliselt rõhutatud on inklusiivne kontroll ja integreerimine. “Buliimia” Sotsiaalset kontrolli kuritegevuse üle iseloomustavad tänapäeval järgmised tendentsid (Taylor 1999: 187-222): } vanglapopulatsiooni märgatav kasv; } tähelepanu keskme nihkumine rehabiliteerimise, korrektsiooni, resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3. Ideoloogiline seletus: muutused karistuse teoorias 4.
Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne
Tootmisvõimaluste kõver kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressurssid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kasvava alternatiivkulu seadus: mida suurem on antud hüviste tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. Tootmisvõimaluste kõvera nihkumine nihkumise põhjused: 1) muutused ressursside kättesaadavuses; 2) kapitalivaru kasv; 3) tehnoloogia muutused Ühiskonna põhiprobleemid: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Nõudlus ja pakkumine Turu olemus turg on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. Kohalik toiduturg, ärikeskus, väärtpaberibörs, krediiditurg, tööturg, välisvaluutaturg jne.).
Eesmärkideks: planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; haljastuse määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: Trendid ja poliitikad; Üleriigiline planeering; Visioon; Asustus; Transport; Energeetika; Rohevõrk; Elluviimine. Maailma ja Euroopa arengutrendid: Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse; Üleminek teadmispõhisele majandusele; Rahvastiku vananemine; Linnastumine; Kliima muutumine. Eesti 2030+ arengueesmärgid: Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Head ja mugavad liikumisvõimalused. Varustatus elutähtsate võrkudega. Keskkonnamõjude hindamine: Ajalugu: 1992 - Ökoloogiline ekspertiis. 1992 - Keskkonnaekspertiisi tegemise kord.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
