1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid...
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid...
Kultuurivaldkonnas · Kasvanud RV kultuurivahetus · Kasvanud RV reisimine ja turism · Kasvanud immigratsioon Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. Kui kapital liigub ühest kohast teise kiiresti, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduslike, sotsiaalsete (RV organisatsioonid) näitajatega saab globaliseerimist mõõta, kuid otseselt seda ei saa. Tagajärjed: · RV firmad · RV organisatsioonid (majandus) · Tootmise nihkumine arengumaadesse · Tuurnikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale Head ja halvad küljed. ,,+" arenenud riikidele ainult hea · Uued turud · Odav tööjõud- firmade kasumi suurenemine · Odav tooraine- firmade kasumi suurenemine · Poliitiline ja majanduslik ülevõim ,,-,, · Suurenev immigaratsioon · Töökohad immigreeruvad- tootmine viiakse siit välja, odavama tööjõu juurde Positiivne arenguriikidele:
14. Luustiku ülesanded *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda *Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht *Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid?
tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga ala, kus magnetväli on 100x tugevam. Päikese serv näib teravana, kuna nähtav valgus tekib suht õhukeses kihis fotosfääris. Värvusidneks mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused, mõõdetakse foomeeri abil ja sõltub pinnatemperatuurist. Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming. Tähe ruumkiirus omaliikumine(kiirus)+kaugus+spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad.
surve mõjul kõrgeteks mäeahelikuks. Näiteks Lõuna-Ameerika laama. Põrkumisest Mandriline laama Ookeani laama tekivad süvik, kurdmäestik, pursked ja maavärinad. Mandriline põrkumine tekivad kõrged mäeahelikud ja tugevad maavärinad. Näiteks Euraasia laam. Ookeani laamade põrkumine (laam sukeldub teise laama alla, tõusevad magmavoolud, mis kasvatavad vulkaanikuhikud. Tekivad süvik, vulkaanilised saared, pusked ja maavärinad. Laamade nihkumine (nihkuvad teiteise suhtes, tekib keemiline murrangute süsteem ja tugevad maavärinad) 7. Selgita kuidas tekivad settekivimid, tardkivimid ja moondekivimid. Too näiteid erinevat tüüpi kivimite kohta. Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma tardumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 8
Näiteks õlaliiges. Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast. Lameliiges on ka veel üks keraliigese erivariantidest. Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi: Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal-rotatsioon 70, eksternaal-rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75. Fleksooni teostavad m. anterior deltoid ja coracobrachialis. Ekstensiooni võimaldavad m. latissimus dorsi, teres major ja posterior deltoid. Inernaal-rotatsiooni teeb m. subscapularis, teres major. Eksternaal-rotatsiooni teostab m
Kilpvulkaan-lameda kujuga vulkaan(Nt: Islandil, Havail.), Kihtvulkaan-kiiresti tarduv, heleda graniitse laavaga, palju gaase(Nt: Arenali kihtvulkaan Costa Ricas) 6.Kuumad täpid-tõusvate magmavoolude kohad vahevöös, laamasisene vulkaaniline piirkond Island-on üle merepinna ulatunud just seetõttu, et tema all on kuum täpp, on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. 7.Maavärinad põhjustab kivimplokkide kiire liikumine üksteise suhtes. Põhjuseks on laamade nihkumine. Seismilised lained-võnked maakoores, mõõdab seismograaf või seismomeeter Epitsenter-koht maapinnal, täpselt kolde kohal Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis, Tsiilil Maavärinate tagajärjed-tsunaamid, maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole
koos kivimite rebenemisega. 13. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. · Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. · Aeglased: · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule. 14. Kivimite ringe: 15. Vulkaanid: http://kaur.pri.ee/litosfaar.pdf http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/loodus2_2005-1.pdf
mõõtühik magnituud mõõtühik pallid skaala 0-8,9 magnituudi skaala 0-12 palli mõõdetakse seismograafiga mõõdetakse vaatlemise teel NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid olenevad nõlva kaldest, pinnase ehitusest ja ka inimtegevusest. 1. varisemine (kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas, väga kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4. libisemine (kivimiplokid liiguvad mööda kindlat libisemispinda nii, et plokis endas eriti muutus ei toimu) tagajärjeks maalihe Maalihe sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Toimuvad seismiliselt aktiivsetes piirkondades, aga pinnase niiskusesisalduse tõttu võivad esineda ka Eestis. Millised inimtegevuse tagajärjed võivad tuua esile maalihke? 1. ehitustegevus mitte rajada elumaju ja hooneid liiga kaldale; paadisadamate
Gravitatsioon.Murenemine. Tagajärjed: Maapinna ebatasasused, nõlvade teke. MÕISTED Astenosfäär-ookeanide ja mandrite all paiknev kivimite ülessulamise kiht, millel liiguvad laamad. Maa tuum-2900 kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Kurrutus-ookeaniäärte ja mandriliste laamade kokkupõrkel tekkiv kogum. Murrang-kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma-Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimitest koosnev vedel mass. Laava-vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurste tagajärjel maapinnale jõudnud. Epitsenter-maavärine kese, koht maa pinnal, mille all on maavärina kolle. Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Maak-metalli sisaldav kivim. Laamtektoonika-laamade liikumine.
rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. · seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult. · Tsunami-maavärina,maalihke, vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
· Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Kivid kukuvad jalami suunas ja tulemuseks järsk mäekülg ning kivimite kuhjad. · Libisemine kivimiplokid või settekehad liiguvad mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. Toimuvad maalihked. · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga. Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Eesti looduskaitseseadus riigikogu poolt 2004 a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
dielektriline läbitavus, F/m .Vaakumi suhteline dielektriline läbitavus on 1 Plaatide vahel ε>1. Dielektriku suhteline dielektriline läbitavus võrdub dielektrikuga kondensaatori mahtuvuse suhtega sama kondensaatori mahtuvusse, kui selles dielektrik on asendunud tühjusega. 3.2 DIELEKTRIKUTE POLARISATSIOONI LIIGID kadudeta polarisatsiooni liigid, kadudega polarisatsiooni liigid Kadudeta polarisatsiooni korral toimub seotud laengute nihkumine elektrivälja mõjul praktiliselt hetkeliselt. Laengute nihkumine on elastne, s.t nihkumisega ei kaasne energia hajumist ja soojuse eraldumist dielektrikus. Kadudeta polarisatsiooni liigid on:elektronpolarisatsioon , ioonpolarisatsioon Kadudega polarisatsioon ei toimu hetkeliselt, vaid aine polariseerub ja depolariseerub aeglustatult. Polariseerumisega kaasneb energiakadu ja dielektrikus soojuse eraldumine. Kadudega polarisatsiooni nimetatakse ka relaksatsioonpolarisatsiooniks. Kadudega
ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor - ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor. Kurrutus - kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang - lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan - valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega purskav vulkaan
üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning halvendada nende omadusi. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Organismi subjektiivset keskkonda nimetatakse organismi omailmaks. Vastuväide Ühiskond kipub kõiki tööstuslikult toodetud kemikaale maha tegema ning kõike loodulikku ülistama. See, et mingi asi on looduslik, ei muuda seda automaatselt tervislikuks ega keskkonnale kasulikuks. Samamoodi pole ka iga tööstuslikult toodetud kemikaal ohtlik
Kool Referaat Liikumine Nimi Klass Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Mehaaniline liikumine.............................................................................................................4 Pikkuse mõõtmine..................................................................................................................5 Aja mõõtmine.........................................................................................................................6 Kiirus .....................................................................................................................................7 Kokkuvõte.......................................................................................
väriseda ning suudetakse evakueerida inimesi. Prognoositakse ka muu hulgas laserseadmeid, millega saab registreerida ka väga väikseid maapinna liikumisi. 9. Nõlvaprotsessid: liigitus, tagajärjed. Varisemine kiviosakesed, kiire, suur nõlvakalle Libisemine settekehad, kivimiplokid, väike nõlvakalle, aeglane. Voolamine allavoolava pinna ja materjali vahel pole selget erinevust, aineosakesed liiguvad üksteise suhtes, aeglane. Külmumine ja sulamine kivi nihkub natukene edasi, nihkumine. Nõlvad muutuvad astmeliseks, võib vallandada ,maalihkeid. 10. Mõisted Gaia hüpotees biosfääri terviklikkus, planeet Maa on terviklik organism mis iseend reguleerib Astenosfäär - ookeanide all ~50km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningate ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maak - on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril.
Lisati 1 ml tioatseetamiidi lahust, soojendati 2AgCl + H2S Ag2S + 2HCl 2Ag+ + S2- Ag2S must sade Sool Värvus Ks [Ag+] mol/l Ag2CrO4 oranz AgCl valge Ag2S must 3. Heterogeense tasakaalu nihkumine vähedissotsieeruva ühendi tekke suunas Katse 3.1 Katses 1.1 saadud lahusest eraldati sade tsentrifuugimisel. Sade pesti destilleeritud veega, tsentrifuugiti uuesti. Sademele lisati 6M ammoniaagi vesilahust. AgCl + 2NH3 H2O Ag[(NH3)2]Cl + 2H2O Sade lahustus kompleksühendi tekke tõttu. Lahus hapestati HCl lahusega. Ag[(NH3)2]Cl + 2HCl AgCl + 2NH4Cl Katse 3.2
Langeb intresside tase b. Kasvab tulude tase c. Suurenevad investeeringud tootmisvõimsuste laiendamiseks d. Alaneb rahvusliku valuuta kurss e. Kõik eelnevad vastused õiged 3. Kogunõudluse kõvera taseme langus on: a. Reaalkesete kassajääkide effekti tulemus b. Intressimäära effekti tulemus c. Importhangete effekti tulemus d. Kõik vastused õiged e. Kõik vastused valed 4. Kogunõudluse (AD) kõvera nihkumine paremale ei saa peegeldada: a. Üheaegselt hindade taseme ja SKP reaalse mahu kasvu b. Hindade taseme kasvu SKP reaalse kasvu puudumisel c. SKP reaalset kasvu hindade taseme kasvu puudumisel d. Hindade taseme kasvu ja SKP reaalne taseme langust üheaegselt e. Kõik vastused valed 5. Kui reaalne SKP on väiksem tasakaaluks vajalikust, siis tootjad: a. Vähendavad varusid ja laiendavad tootmist b
Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, mulla mineraalne osa peamiselt basaltseist kivimeist koosnev Mulla mineraalne osa- mullas olevad maakoor. kivimid ja muud mineraalid kokku Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Huumus- maismaal toimuva orgaanilise Maa sisemiste jõudude toimel. aine lagunemise saadus- maapinna Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud lähedusse kõdukihi alla moodustunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete kivimeist koosnev vedel mass. lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Laava- vulkaanipurske tagajärel Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne maapinnale jõudnud magma. eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja
Esimese aastaga sidekoed kaovad ning kolju luud seonduvad omavahel õmbluste abil: Saagõmblus –. Siia kuulub enamik ajukolju õmblusi. Nool- ehk sagitaalõmblus Pärgõmblus Lambdaõmblus. Soomusõmblus Servõmblus 29. Alalõualiiges, liikuvus. Alalõualiiges on ainsaks kolju liigeseks. Selle moodustavad alalõualuupea ja oimuluu alalõuaauk ning liigeseköbruke. Liikuvus: • Alalõua langetamine – ümber frontaaltelje. •Alalõua nihkumine ette- ja tahapoole • Alalõua liikumine külgsuundades NB! Suu avamisel toimub alalõualuu langetamine ja nihkumine ettepoole, suu sulgemisel vastupidiselt. 30. Kolju kontraforsid, nende tähtsus. Mõningates kolju piirkondades asuvad koljuluu paksendid, mida nim. kontraforsideks. Kontrafors e. vastujõud. Kontraforsid on iselaadsed kolju toestuspunktid, millede vahele jäävad tunduvalt õhemad piirkonnad.
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevu...
lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Nõlvaprotsessid Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda Nõlvaprotsessid · Too näiteid inimtegevusest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam
– võivad tekkida maanihete ja maalihete tõttu, maapind vajub järsult, purustused Libisemine (osakesed libisevad mööda pinda) e. maalihked Voolamine – tekib kui nõlv on langev, langemiskiirus oleneb langemisnurgast (järskusastmest) ; vedeliku liikumine raskusjõu mõjul, kui seda ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter,
2. astme põletus: -punetus -villid -väga tugev valu -kahjulikud koed -naha hõõrdumine kahjustab samuti (vesivilli) 3. astme põletus: -kogu naha pahksust haarav põletus -ei ole valus nahk võib olla kahvatu, vahjas või söestunud. 17.Ventiilpingeline õhkrind: õhk pääseb rindkereõõnde kuid ei saa sealt enam välja, rõhu tõus rindkeres, rindkere valu, hingamispuudulikus, vigastatud poolel hingamisel kahin nõrgem või puudub, vigastatud pool esilepaistev, trahhea nihkumine. 18. Patsiendi käsitlemise põhimõtted keemiarünnaku järgselt: -võimalusel ennem keemiarünnakut katan ta kaitsevahenditega -kokkupuude on ära olnud siis pesta teda puhta veega mitte ei hakka teda mingi vastu happega puhastama -kiirelt arstiabi 19.Peatrauma ajuvapuystus ajupõrutus koljusisene verevalum nägemis ja tasakaalu häired peavalu, pearinglus teadvusehäired suust, ninast või kõrvast jookseb verd või läbipaistvat vedelikku 20
Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka
maakera geoloogilise arengu vältel. Läänemere praeguse elustiku mõistmiseks on küllaldane tunda selle mere ajalugu pärast viimast jäätumisr, mille suurima ulatuse ajal kogu Läänemere nõgu oli mandrijää all. Läänemere muutumisest ja arenemisest kõneleb kõige paremini selle mere rannajoone nihkumine, Juba ammu märkasid Läänemere teatud alade rannaelanikud, et meri muutub madallamaks, merest kerkivad välja kivid ja rannajoon nihkub mere suunas. Rannajoone nihkumine mere suunasd on kõige tuntavam Põhjalahe läänerannikul ja vastavate nähtuste vastu hakkasid kõige ennem huvi tundma just Rootsi teadlased . XVII ja XVIII sajandil selgitati ranniku kerkimist merepinna alanemisega. Hilisemad uuringud näitavad, et rannajoone nihkumine ei toimu kogu Läänemere ulatuses ühtlaselt. 3. TEMPERATUURI TINGIMUSED LÄÄNEMERES Läänemeri paikneb paravöötmes ja seetõttu ilmnevad selles veekogus selgesti aastaaegadega seotud temperatuurimuutused
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses ...
energia järsk vabanemine. Hüpotsenter- koht sügaval maa sees, kus leidub aset maavärinat põjustav tõuge. Epitsenter-maavärina koldekohal, laamade piirialadel.(atlandi ookeaniline keskmäestik, vaikne vöö, vaikse ookeni tulerõngas) seismoloogia-teadus mis uurib maavärinaid ja nende tekke põjuseid. Tekkimine: tektoonlised-maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkivad pinged ja nende langused. Tagajärjeks on kivimiblokkide lõhenemine ja ka nihkumine. Maavärina koole võib ulatuda 10-100 km. Vulkaanilised maavärinad-tekivad vulkaanipursete tagajärjel. Langatus maav-suurte koobaste kokkukukkumisel. Tehnogeensed-inimtekkelisd, pammiplahvatused,barjääride kokkulangemine. Muld-selleks nim maakoore pindmist kobedat kihti, mida teimed, loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastatikussel toimel ning organismid ja nende jäänuste laguproduktid muudavad seda pidevalt
Litosfäär Alajaotus Ulatus Tihedus Kivimid Temp. Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Rau...
jalamile kuhjuva materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. · Libisemine kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda kindlat lihkepinda, plokis eneses ei toimu muudatusi.Tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Aeglased: · Voolamine materjal voolavas pinnases seguneb, leiab sageli aset niiskusega küllastunud pinnases, tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. · Nihkumine kõige aeglasem, toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Liikumine ehk mehaaniline liikumine ehk mehhaaniline liikumine on füüsikas (mehhaanikas) kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk asukohavahetus ehk asukoha muutumine ajas (aja jooksul) teatava (üldjuhul muutuva) kiirusega ja liikumise trajektoori järgi. 3 Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele (kulgliikumine) keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus (pöördliikumine).
Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine Ei lisa midagi, Jäi samaks (punakas- 1. katseklaas kuna jätsime Jääb paigale oranž) võrdluseks Paremale ehk saaduste tekke suunas, kuna tekib 2
tulekindlust jne. Märgata on muutuseid linnu-, taime- ja putukaliikide levikus ning paljunemisperioodi nihkumist varasemale ajale. Paljud liigid ei suuda levida soojenemisest tingitud parasvöötme pooluste suunas nihkumisega samas tempos ning võivad välja surra (ENVIR. 2009). Suurimad kliimamuutuste mõjud elurikkusele on kuumalainete sagenemine, liustike ja polaarjää sulamine, merevee taseme tõus, taimede varasem õitsemine, kevade varasem saabumine, liikide levila nihkumine ja populatsioonide arvukuse vähenemine (ENVIR. 2009). 2.3. Loodusressursside ülekasutamine Ületarbimine on toimunud juba alates 1980. aastatest ning olukord muutub järjest hullemaks. Hetkel on maismaast 40% kaetud põllu- ja karjamaaga, neile lisanduvad veel teed, asulad, kaevandused jne. Inimeste toit ja kiudaine toodang moodustab u 20% maismaa taimede toodetavast. Veekogudest püütakse välja äärmiselt suur hulk sealset toodangut (merest 8% ja
Lahus muutus helekollaseks. Lisasin lahusele veel 1ml TAA lahust ning soojendasin katseklaasi vesivannis kuni sade muutis värvi. Sool Värvus KS [Ag+], mol/dm3 Ag2CrO4 oranz 1,1*10-12 6,5*10-4 AgCl valge 1,8*10-10 1,3*10-5 AgS2 must 10-51 1,25*10-17 3.Heterogeense tasakaalu nihkumine vähedissotseeruva ühendi tekke suunas Tsentrifuugisin katses 1.1 saadud lahuse. Tsentrifugaadi valasin sademe pealt ära. Sademe pesin 1...2 ml destilleeritud veega klaaspulgaga segades, tsentrifuugisin uuesti ning valasin pesuvee pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 6 M ammoniaagi vesilahust kuni sademe lahustumiseni. Sade lahustub, kuna tekib Ag[NH]2+ ioon. AgCl+NH3*H2O= Ag[NH]2Cl+2 H2O Hapestasin lahuse HCl lahusega. Sadeneb AgCl Ag[NH]2Cl +Hcl=AgCl+NH4Cl Katse 3.2
Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaa Lisatatud Värvi Tasakaalu nihkumine s aine muutumine (number) 1. Jääb Punakas-oranz Nihkumist ei ole võrdluseks 2. FeCl3 Tume punane Tasakaal nihkub paremale, ehk (+2tilka) saaduse suunas. 3. NH4SCN Tume punane Tasakaal nihkub paremale, ehk (+2 tilka) saaduse suunas. 4
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
protsessid märkamatuks. Kurrutusliikumised- kivimite laineline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Võib toimuda nii horisontaal- kui ka vertikaaljõudude mõjul. Tegemist on plastsete deformatsioonidega, mis toimub pika aja jooksul ja enamasti suurtes sügavustes. Eestis on nii kujunenud diapiirkurrud, kus savi on lubjakivide vahel. Murrangliikumised- maakoore osade liikumine piki nihkepinda. Liigitatakse nihkumise kallaku ja amplituudi järgi. Nihkumine võib olla ka horisontaalne. Murrangliikumistega seostatakse süvavulkanismi ja magmatismi. Maavärinad- toimuvad siseenergia arvel, kuid on ka eksogeenseid põhjusi, näiteks langatusvärin ja tehnogeenstest põhjustest näiteks plahvatus. Mõõdetakse Richteri skaalal magnituudides 0-9 M. Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid. Magnetism ja vulkanism- Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskussisaldusest. Maalihete looduslikku tekkimist soodustab kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete (savi) lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitte läbilaskvate setete (liiv) all. Varisemise ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Erinevalt libisemisest ei saa voolamine (solifunktsiooni) korral kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel
atmosfääri. Päikese tuumas muutub igas sekundis 700 miljonit tonni vesinikku 695 miljoniks tonniks heeliumiks, ühtlasi muutub 5 miljonit tonni päikese energiaks, mis kiirgub ümbritsevasse ruumi pealmiselt valguse ja soojuse kujul. Päikesetuuma ümbritseb kiirgusvöönd, kus toimub tuumas vabanenud gammakvantide paljukordne neeldumine ja taaskiirgumineümbritsevate plasmaosakeste poolt ning järkjärguline nihkumine väljapoole. Kiirgusvööndi läbimine võib footonitelt (elektromaget kiirguse väiksem osakestel) võtta kuni miljon aastat. Liigeskiht(millega seostatakse Päikesel toimuvat magnetdünamot) on kiirguskihi vahevöönd, mis läheb üle konvektsioonivööndiks- selles toimub keemisele sarnane reaktsioon. Ainus kiht, mida me ainukesena Päikesel silmaga näeme on fotosfäär. Fotosfäär näeme me, sest ta on erinevalt alumistest kihtidest valgusele läbipaistev. Edasi algab Päikese atmosfäär
Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale produktide tekke suunas. Reaktsiooni isotermi võrrand G = - R · T · ln(Kp) G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni. G >> 0 (Kp <<1) reaktsioon kulgeb vastasuunas, tasakaalusegus põhiliselt lähteained. Reaktsioon praktiliselt ei kulge. Tasakaalu nihkumine, Le Chatelier' printsiip tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale
Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine 1.katseklaas Võrdluseks Punakas-oranz Jääb paigale 2.katseklaas FeCl3 Tumedamaks Saaduste tekke suunas ehk paremale, kuna tekib juurde Fe(SCN)3, mis muudab lahuse tumedamaks 3
suunale. Resulteeriv väli juhis nõrgeneb. Dielektrikud elektriväljas Erinevalt juhtidest, ei ole neid vabu laenguid. Dielektriku laengud on seotud ja elektronid ning teised laetudosakesed kogu keha ulatuses liikuda ei saa. Kui dielektrik paigutada elektrivälja, siis hakkavad tema molekulide POS ja NEG laengutele mõjuma vastassuunalised jõud. Nende jõudude toimel nihkuvad iga molekuli laengud. Molekulid venivad pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni. Niisugune laengute nihkumine on polarisatsioon. Välja puudumisel- molekulid dielektrikus kaootiliselt. Välja olemasolul- molekulid korrastatult. Dielektriku pinnale tekivad laengud, ühel pool POS, teasel NEG. Niisugust molekuli, mille laengud paiknevad välja mõjul umber, nim elektriliseks dipooliks. Väljatugevuse valem: Töö elektriväljas Igale elektriväljas asetsevale laengule mõjud ja sp tehakse iga laengu liiumisel teatud hulk tööd. Oletame, et homogeensesse elektrivälja on asetatud POS laeng q
olevatele pindadele. Vee kareduse kahjulikkude toimete vähendamiseks pehmendatakse vett nt. eelkeetmisega, destilleerimisega, pehmendajatega(Na3PO4) ja ioniitidega. Ioonikihist vee läbijuhtimisel vahetuvad vee karedust põhjustavad ioonid ioniidi koostisesse kuuluvate ioonide vastu ning need ei tekita vee karedust. Keskkonnaprobleemide tagajärjed Mannerjää sulamine Veetaseme tõus Kliimamuutus maismaal Loodusvööndite nihkumine Soodsam keskkond haigustekitajatele Ilmastikuanomaaliate sagenemine TUNTUMAD AINED Söögisool-NaCl Pesusooda-Na2CO3 Söögisooda-NaHCO3 Kips-CaSO4 Lubjakivi/paekivi-CaCO3 Kustutamata lubi-CaO Boksiit-Al2O3 Magnetiit-Fe2O3 Salpeetrid-KNO3, NaNO3, NH4NO3 Torusiil-NaOH Akuhape-H2SO4 Rauaplekkide eemaldaja-H3PO4
Treeningute iseloom ja mängude hulk peaks algama väiksest intensiivsusest ja alles seejärel koormusi vähehaaval tõstma. (Mitchell, T., Longyear, S.) Kokkuvõte Sulgpalli spetsiifika koormab kõige rohkem hüppeliigeseid, selga, põlvi ja õlavööd. Hüppeliigesevigastused esinevad järgnevatel kujudel: venitus, nihestus või rebend. Põlvevigastustest võib esineda sidemete rebendeid. Seljavigastuste põhjusteks on tihti lülisambalülide nihkumine, tursed ja lihaskrambid. Õlavigastused on tingitud enamasti ülekoormusest. (Lasn, S., Tõnnus, A., Tarto, J. 2011) Uuringud on näidanud, et efektiivne treeningute ja puhkuse korrapärane vaheldumine, parandab mängijate füüsilisi näitajaid, vähendab vigastusjuhtude arvu ning aitab kaasa kiiremale taastumisele, vähendades seeläbi treeningutest ja võistlustest puudumiste arvu. Vigastuste vältimisele peaks jõu- ja vastupidavustreeningute sooritamisel kindlasti tähelepanu pöörama
mis küll laseb Päikese soojus-valgust läbi, kuid soojus enam tagasi ei lähe, sest süsihappegaasi kiht takistab seda, n.ö "kasvuhooneeffekt". Soojus jääb Maale püsima, mis tõstab keskmist temperatuuri ning lõpptulemuseks on jäämägede sulamine, mis tekitab ulatuslikke üleujutusi üle kogu maailma, paljud liigid hukkuksid, inimesed kaotaksid kodud, osad riigid kaoksid, kliimamuutused, loodusvööndite nihkumine, ühesõnaga - tekiks ülemaailme kaos. Aina rohkem ja rohkem jääb põlluharimismaad vähemaks, ana vähemaks jääb puhast joogivett. Seda võib võrrelda jalajäljega soos. Jalajälg taastub alles umbes 7 aastaga mis on võrreltatav ka keskkonna saastamisega inimeste poolt - taastumine võtab tohutult aega. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks.
väljundiks? Induktiivtajuri töö põhimõtet selgitab joonisel 3.12 toodud skeem. Südamikule on mähitud mähis, millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2.11 Mis on diferentsiaalse induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Diferentsiaalsel induktiivtajuril on kaks magnetahelat ühise ankruga (vt joonis 3.14), millega kompenseeritakse ankrule mõjuvat elektromehaanilist jõudu. Mähised 1 ja 2 oma induktiivsustega L1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
