tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist;
1/m = f/H - tasasel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava reljeefse maastiku puhul ei ole konstantne 1/mh' = f/(H-h) - reljeefsel maastikul m/m = h/H (suhteline) 22. Kaldaerofoto mõõtkavad Horisontaali mõõtkava (vabalt valitud horisontaalil) 1/mhh = (f-x*sin)/H 6 Vertikaali mõõtkava 1/mv = f/H * (1-x/f*sin)2 23. Moonutused ja nihked aerofotol (mis on mis) · Kaldenurgast tingitud punktinihked kaldaerofotol ja horisontaalsel aerofotol kujutatud ühe ja sama maastiku punkti erinevus · Kaldenurgast tingitud suunamoonutused aerofotol - = -x* / 2f * sin2 nurk antud suuna ja x-telje vahel x kaugus punkti c ja lõikepunkti a vahel · Kaldenurgast tingitud pindalamoonutus aerofotol · Reljeefist tingitud punktinihe aerofotol h = r*h / H
Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool Kiirusegraafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele kiiruse väärtused. Graafikuks on sirge. Mitteühtlane liikumine Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes erinevad nihked Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kiirendus Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust 1 m/s on niisuguse keha kiirus, mis läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra
* esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad. 2. Maalihked. 3. Mudavoolud. 4. Lõõmpilved. Purske iseloomu järgi jagunevad: Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid. Passiivsed - ajutises purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud - inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. 5. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel. Esinevad peamiselt laamade äärealadel. Levik: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vaadeldakse Richteri ja Mercalli skaala järgi. *Richteri skaala - mõõtühikuks on magnituud; skaala ulatus 0 - 8,9; mõõdetakse maavärinate võngete tugevust; mõõdetakse seismograafiga.
Hõõrde tegur müü sõltub kokkupuutuvate khade materialist ja pinnatöötlmisest. Fh=N; Ka veelikkes liikumisel esineb takkistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast ja väärtusest ning kehakujust.Väikestel kiirustel F~v;Suurtel Ft~v² Elastsusjõud on keha diformeerimisel tekkinud jõud. Deformatsiooni nim. keha kuju või ruumala muutumist. Deformatsioon tekkib juhul, kui erinevate keha osade nihked on erinevad. Def. liigid: 1. Tõmbedef.: tekkib nt.vardas mis on ühest osast kinnitatud jõu mõjul, mis on suunatud piki varda.(j) Tõmbedef. iseloom.:*absoluutne pikenemine l=l- lo,*suhteline pikenemine E=l/lo; 2. Survedef.(j) 3. Nihkedef.(j) 4.Paindedef.(j) 5.väändedef.(j) ; Väikestel def.-l kehtib Hooke'i seadus: Elastsusjõud on võrdeline def.- ga.Fe=kl(k-jäikus1 N/m) Jäikus sõltub keha materialist ja kujust. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS
Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta Võnkumine- kui liikumine kordub võrdse ajavahemike järel edsi tagasi sama trajektoori järgi. Taustkeha- keha mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Nihe- keha algasukohast lõpasukohta suunatud sirglõiku. Skalaarsete suuruste hulka kuuluvad aeg, ruumala, temp. Jne Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille puhul keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked Hetkkiirus- kiirus, mida omab antud hetkel trajektoori puntis Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd Kineetiline energia- ekh liikuv keha Potentsiaalne energia- kehade vastastikmõju energia
Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool Kiirusegraafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele kiiruse väärtused. Graafikuks on sirge. Mitteühtlane liikumine – Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes erinevad nihked Ühtlaselt muutuv liikumine – Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kiirendus – Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust 1 m/s on niisuguse keha kiirus, mis läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra
b. Hindade kasvu pidurdamine ja SKP reaalse taseme suurenemine c. Hindade taseme ja reaalse SKP kasvu d. Hindade pidurdamise ja reaalse SKP alanemise e. Kõik vastused õiged 18. Kui maksud ettevõtlusele kasvavad, siis: a. AD alaneb, AS ei pruugi muutuda b. AS alaneb, AD ei pruugi muutuda c. Alanevad nii AD kui ka AS d. Kasvavad nii AD kui ka AS e. Kõik eelnevad vastused õiged 19. Kogunõudluse kõvera nihked vasakule ja paremale on võrdsed, kui: a. See nihe toimub kogupakkumise (KP) kõvera horisontaalsel lõigul b. See nihe toimub kogupakkumise kõvera vertikaalsel lõigul c. Kui see nihe toimub KP kõvera vahepealsel lõigul d. Kui majandus on depressiooni faasis e. Kõik vastused valed
ilma vahepealse puhkepausita. Seeriate vahele jäetakse puhkeintervall, mis peab tagama organismis soodsad tingimused jõu arendamiseks. Seega on jõu arendamisel olulised viis komponenti: 1. Harjutuste raskus. 2. Korduste arv seerias. 3. Harjutuse sooritamise tempo 4. Seeriatevahelise puhkeintervalli kestus 5. Seeriate arv Lühikese puhkeintervalli ja kõrge tempo korral tekivad veres juba 30-minutilise jõuharjutuste kompleksi mõjul ulatuslikud hormonaalsed nihked. Seda positiivset varjutab aga negatiivne pool väsimuse kiire arenemine ja sellega kaasnevad kaks ebasoodsat tulemust. Esiteks jääb seeriate arv väikeseks, mis tõttu lihase areng ei küüni võimaliku maksimumini . Teiseks kaotab neis tingimustes kesknärvisüsteem kiiresti oma optimaalse seisundi ning jõuharjutuste positiivne mõju vajalikele koordinatsioonimehhanismide kujunemisele oluliselt kahaneb (Viru 1988). 3 2. JÕU ARENG
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad
Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on lihtsaim liikumise füüsikaline mudel. Ühtlane ja sirgjooneline liikumine on selline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Keha ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse sellist suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks, kulunud ajavahemiku suhtega. Kiiruse valem v=s/t. Liikumisvõrrandi abil leiame keha koordinaadi mistahes ajahetkel, ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel. Liikumisvõrrand x=x0+s; x=x0+vt. Liikumisgraafik väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Kui koordinaat sõltub ajast lineaarselt, siis liikumisgraafik on sirge
happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus R: 0-8,9 magnituudi M: 0-12 palli Millega mõõdetakse?
Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on...
Richteri skaala- vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama magnituudides. Magnituud leitakse seisogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad skaala arvulised väärtused 0-9,5 magnituudi vahele. 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maavärin on purustav kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning murrangutest tingitud nihked võivad ulatuda kümne ja enamagi meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalihked. Varitsevad ehitised, purunevad elektri- ja gaasivõrgus, millest võivad alguse saada tulekahjud. Järvedes ja teistes veekogudes tekivad kuni mitmemeetrised veetaseme tõusud ja langused. Merepõhja ulatuslikud vertikaalsuunalised nihked võivad merepinnal esile kutsuda suure lainepikkusega laineid, mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad minna tsunamiteks. Mõisted:
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Maavärinad - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekibad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle e. fookus. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nim. maavärina keskmeks e. epitsentriks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Kehalained levivad maapõues
Kumer-nt Hawaii Lõõriga ja pikem vulkaanid Kiiresti laiali valguv Vähesed laamavoolud ja laama mood lameda tarduv magma mood vulkaanikoonuse teravaid vulkaanikoonuseid Hästi liikuv magma Väga vähe liikuv magma Räni ja gaaside Räni ja gaasiderikas, vaene,väikse viskoosne graniitne viskoossusega magma basaltne magma MAAVÄRINAD ...on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Seismoloogia-maavärinaid uuriv teadusSeismograaf-aparaat,mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida sügavama fookusega maav. seda väiksemad tagajärjed on..Kolle-koht,maapõues,kus algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.Epitsenter-maavärina kese-on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal
Vulkanismi kasulikkus: · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.Vabanevad pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena, eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse pikilaineid (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad ka vedelikes) ja ristilaineid (levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas keskkonnas).Just
ja normide olemasolu teadvustamine kuulub inimkogemuse juurde ja (b) kehtestatud normid või kitsendused õhutavad rikkumisele ja piiriületamisele. Kuid seda ei tule mõista klassikalise opositsioonina transgressivse suhte iseloom meenutab pigem treppi või spiraali. 4. Ajalooainelises kirjanduses on märgata alternatiivseid ideid: kui raskuskese oli seni lähimineviku kujundlikul analüüsil, siis ka siin on teatud nihked: Meelis Friedenthal "Mesilased" (17. sajandi lõpu Tartu), Tiit Aleksejev "Palveränd" (ristisõdade triloogia 1. osa) või nt Indrek Hargla "Palveränd uude maailma" (alternatiivajalugu)/ Melchiori-sari (keskaja Tallinnasse paigutatud kriminaalromaanid). 5. Viimaste aastate jooksul on endast jõuliselt märku andnud eestivene kirjandus, mida väga operatiivselt kohe eesti keelde tõlgitakse. See on senisest hoopis erinev vaade vene kogukonnale tegemistele
Tartu Ülikool FüüsikaKeemiateaduskond Eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut Siim Maar Tulistamismeetod Kodutöö aines Kompuuterfüüsika Juhendaja: Alvo Aabloo Tartu 2007 Tulistamismeetod Tulistamismeetod on meetod, mida kasutatak...
tootmisele (efektiivne) - efektiivsed – toodetakse kahe kauba selliseid koguseid, kus kõik ressursid on ära kasutatud ja asetatakse kõvera peal mingis punktis. - ebaefektiivsed – osa ressursse on kasutamata ja toodetakse koguste kombinatsiooni, mis asetseb võimalikust rajast vasakule. - võimatud – kui soovitakse toota kahe kauba koguste kombinatsioone, mis asetsevad võimalikust rajast (kõverast) paremal, ei jätku selleks küllaldaselt ressursse. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA NIHKED -Väljaspoole nihutavad majanduslik areng ja tehniline progress. Sellest tulenevalt aja jooksul TVK nihkub paremale. -Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. - Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest ALTERNATIIVKULU Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. Tuleneb valiku vajadusest
Mis on ,,Vaikse ookeani tulerõngas" ? - * Nad on seotud sellega, et laamad kas nihkuvad, lahknevad või põrkuvad, mille tulemusel tekivad maavärinad. *"Vaikse ookeani tulerõngas" Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. 29. Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus? - Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31
Mehaanika ülesannete lahendamisel omab tähtsa koha seostest vabastatavuse printsiip: iga mittevaba keha võib vaadelda kui vaba keha, kui jätta ära seosed ning asendada nende mõju reaktsiooni jõududega. Seoste tüüpe Ülesannete lahendamisel on väga oluline osata õigesti määrata reaktsioonijõudude mõju suundi. 1. Hõõrdevabapind: See side ei kitsenda punkti A liikumist pinna puutetasapinnas. Takistatud on ainult keha liikumine pinna sisse st. pinna normaalisihilised nihked. Järelikult seose reaktsioon peab olema ka pinna normaalisihiline. Sellist reaktsioonijõudu nimetatakse normaalreaktsiooniks. Nt: Redel seinal 1. Sarniirliigend: silindri kujuline sarniir koosneb rõngakujulisest kinnitusest, mis saab pöörelda ümmarguse liikumatu poldi ümber. Nt: ukse hing. Poldi teljesihiline liikumine pole takistatud, mistõttu peab selle sarniiri avaldatud reaktsioonijõud mõjuma
saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks Chicago, hiljem New York, Kansas City jt. Dzässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku: traditsionaalne dzäss (primitiivne dzäss, New Orleansi dzäss, diksildändi dzäss) Umbes kuni 1935. aastani swing.
kasutatavad akne ravimid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool F2 Jana Jakovleva 20.13.2013 Akne • Akne(acne vulgaris) - tegemist karvanääpsu ja rasunäärme viimajuha ning neid ümbritseva koe kroonilise põletikuga. Akne tekkepõhjused • Akne on rasunäärmete põletikuline haigus, mille tekkimisel on olulised mitmed põhjused, • näiteks rasuerituse häired, • rasunäärmete sarvestumise häired, • hormonaalsed nihked, • bakterid(Propionibacterium acnes). • pärilikkus. Aknet soodustavad • tegurid suure rasvasisaldusega kosmeetika, • nahalt loputamata jäänud seep ja muud ained, mis suurendavad pooride ummistumist. • ultraviolettkiirgus, • viibimine kuumas ja niiskes keskkonnas, • tõrva sisaldavad kreemid või salvid, • mõned ravimid, • lihasmassi kiireks kasvatamiseks pruugitud anaboolsed steroidid, • Stress. Erinevad akne vormid(1) • 1. Komedoonakne
Selliste nihkumiste suurused saab sarnastest kolmnurkadest ja see suurus oleks: n: ha=(ra*ha)/Ho Kus: ha reljeefi nihke suurus, ra punkti kaugus nadiirpunktist; ha antud punkti ja maapinna keskmise nivoo kõrguste vahe (võib olla nii pos kui neg); Ho lennukõrgus maapinna keskmise nivoo suhtes. Jooniselt on näha, et positiivse kõrguskasvu puhul on nihe nadiirpunktist eemale, negatiivse kõrguskasvu puhul aga nadiirpunkti poole. Niisugused nihked moonutuvad aerofotol kontuuripunktide vahelisi kaugusi, suundade vahelisi nurki ja pindalasid. Reljeefi nihke kõrvaldamine on väga vajalik aerofoto kujutise täpsemaks muutmisel. Seda saab teha fotomehaanilise või analüütilise transformeerimisega. - Aerofoto kaldenurk Aerofoto kaldest põhjustatud kontuuripunktide nihked on suunatud piki raadiust, mis lähtub moonutustevabast punktist c. c: a=(ra2*sin*sin)/fk a kontuuripunktide nihe tingituna aerofoto kaldest aerofoto kaldenurk
Miks vajab ühiskond mobiilsust? Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimrühmade liikumine sotsiaalse kihistumise sees (muudatused sotsiaalses seisundis). Horisontaal mobiilsus liikumine ühe kihi piires. Vertikaalne mobiilsus asukoha vahetus ühiskonna hierarhias madalamast kihist kõrgemasse või vastupidi. Põlvkondade vaheline mobiilsus teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus: ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sostiaalses seisundis. · kastisüsteem inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis on paika pandud enamasti omistatud staatusega, mistõttu koht sotsiaalses hierarhias jääb muutumatuks, st ei ületata staatustevahelisi piire (nt Indias, apartheid LAVis); · klassisüsteem põhineb nii omandatud kui ka omistatud staatustel, võimaldab põlvkondadevahelist ja sisest mobiilsust;
domineerib dissimilatsioon. Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas täielikult või osaliselt, vere, lümfi või koevedelikuga. Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride ülesehitamiseks kui ka
vahekord erinev.Näiteks noores kasvavas organismis on ülekaalus assimilatsiooniga seonduvad nähtused, seevastu vananevas domineerib dissimilatsioon. Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas täielikult või osaliselt, vere, lümfi või koevedelikuga. Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride
RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19. sajand ja 20. sajandi algus oli Eesti de mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed ja suundumused ilmnesid rahvastiku rändes. Rahvastikuline areng oli kooskõlas sel ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses ja sotsiaalsetes suhetes toimuva kuni 400 000 piires, langedes suurte sõdade, teisenemisega, hariduse ja teaduse edusammudega, näljaaegade ja epideemiate aegu allapoolegi, tõusis uue elukorralduse kujunemisega. Pärisorjuse pidevalt. Niisuguseid ränki tagasilööke, nagu olid kaotamine, talupoegade liikumisvabadus, talude maad tabanud 16/17. ja 17/18. sajandi vahetusel, päriseks ostmine ja sellest tulenenud nihked küla v...
Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti Stardiseisund: tekib vahetult enne starti 1) Võistlusvalmidus • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel • Närviprotsesside liikuvus tõuseb • Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis 2) Stardipalavik • Ülemääraselt tugev erutusprotsess KNS-s • Diferentseerimisvõime häirumine • Vegetatiivsed nihked liialt ulatuslikud • Väheneb töövõime 3) Stardiapaatia • Pidurdusprotsesside valitsemine KNS-s • Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni • Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus Stardieelsete reaktsioonide iseloom ja tugevus sõltub: • Sportlase treenituse astmest • Närvisüsteemi tüübist • Eelsoojenduse läbiviimisest Stardi ootel võivad stardieelsed reaktsioonid muutuda 18. Eelsoojendus. • Üldine
nädalateni. · Vulkaanipursete ennustamiseks viiakse läbi mitmesuguseid vaatlusi: 1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus). · Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. · Kivimitest vabandevad elastsed pinged levivad maavärina koldsest eemale seismiliste lainetena. · On kahte liiki laineid: 1
sagedust ja intensiivsust. · Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. · Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult hävitavalt mõjuv nähtus, vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle koht kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. Maavärina keskmes vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk
Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
süstemaatiline viga.vi Digitaalnivelliiridel Päiksese peegeldumus latil,vähese valguse. 80% latist nähtaval, Invarlattidest tingitud vigade mõju. Lati talla ebatasasus, lati mittevertikaalsus, lati painest tingitud viga, temperatuuri viga Välistingimuste mõju Verikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertokaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaal nihked. 3. Andmetöötlus - ptk. 11.2 Eelarvutused koosnevad järgmistest etappidest. · Nivelleerimis võrgu mõõtkavalise skeemi koostamine, · Nevelliiride ja lattide uurimise andmetöötlus kontroll. · Parandite arvutamine lattide paari keskmise meetri erinevustest normaalsest ning lattide temperatuuriparandite arvutused ja nende viimine mõõdetud kõrguskasvudesse · Normaal kõrguste süsteemi ülemineku parandite arvutus
kindlustunne, et info konfidentsiaalsus on uuringutooted; paremini tagatud eri organisatsioonides läbi viidud uuringute kogemuste kasutamine tulemuste analüüsil Miinused Miinused võltspositiivsed nihked vastamisel seoses suhteliselt kõrgem maksumus (sõltub ka vastajate murega oma anonüümsuse pärast sisemise ressursi kulu arvestamisest) ajakulu, mille tõttu võivad muud organisatsiooni spetsiifika ja ajaloo vähene tegevused kannatada ja mis kaudselt tundmine tähendab ka kulusid kriitilise kõrvalpilgu ja laiema võrdlusbaasi puudumine, mis võimaldaks probleemkohtadele erapooletult
Hariduse andmine ei saa lõputult laieneda ja mingilt tasemelt muutub teatud tüüpi haridus mitte ainult diferentseerivaks, vaid ka elitaarseks. Hariduse funktsioonid (2) • Humanistlik funktsioon – on indiviidi kui kodaniku areng ja tema eluga toimetuleku võime üldisem arendamine. • Määravaks teguriks hariduse põhifunktsiooni ajaloolisel muutumisel on olnud ühiskondliku tootmise areng. • Seoses muutustega tööjõuturul leiavad aset nihked ka hariduses. • Tekib vajadus kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele, vajalike oskusi ja teadmisi võimalik omandada koolis. Hariduse funktsioonid (3) hariduse professionaalmajanduslik funktsioon: vastava erihariduse andmine. Tootjat ettevalmistades mõjutab haridus ühiskondlikku tootmist – oluliseks muutuvad töötaja individuaalsed omadused, ettevalmistus ja kvalifikatsioon.
Diabeet ehk suhkurtõbi (argikeeles ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Suhkruhaiguse tüübid on järgmised: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on ko...
Vulkaane esineb: · subduktsioonivööndis, · laamade lahknemisaladel, · kuuma täpi piirkonnas. Vulkaanide seisundid: · kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud · suikunud-ajutise pursketahu seisundis olevad · aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · maalihked · maavärinad · mudavoolud · lõõmpilved · tsunami Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise
Füüsika kordamisküsimused eksamiks. 1. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja.
vähemalt korra. Kui juba 7 palline on purustav , siis 7,9-8,9 on äärmiselt laastav, enamik hooned hävivad täielikult, palju surmajuhtumeid , maapind lõheneb jm. On ka olnud üle 9 palliseid ,mis on juba äärmiselt katastroofiline. maapind lainetab.Sel juhul maastik muutub tundmatuseni ,esemed paiskuvad õhku, mitte ainult kivi-, vaid ka puitehitiste häving. Toimub ka palju varisemist mägedes ja vajumisi tasastel kohtadel, suurte alade nihked maakoores . 2000nda aasta suurim maavärin toimus Papua New Guineas novembrikuus. Maavärin oli kõrge 8 magnituudine, kuid hukkunute arv ei küündinud õnneks üle kahe. Kahjud olid ka minimaalsed, umbes 3 miljonit dollarit. 23 juunil 2001 leidis aset 8,4 magituudiline maavärin lõuna Peruus. Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud
Arvan, et üheks põhjuseks, miks majanduskriis on kohe kindlasti kasulik, on see, et majanduskriis toob inimesed maa peale ja nad saavad vaadata reaalsusele näkku ning omakorda ka võib-olla õpivad oma vigadest. Selleks, et majanduskriisist väljuda on vaja sihikindlalt ja eesmärgipäraselt tegutseda ning vastavaid majanduspoliitilisi otsuseid vastu võtta. Kindel on ka see, et pärast majanduskriisi ei ole majandus enam endine, ajapikku toimuvad olulised nihked nii majandussektorite kui ka majandusharude osakaaludes ning sisus. See nõuab kindlasti laiaulatuslikku, üleriiklikku ja intensiivset ning eesmärgipärast tööjõu ümber- ja täiendõpet, mida peaks riik on institutsioonide kaudu koordineerima ja samuti ka ergutama. Küsimusele kas Eesti sai viimase majanduskriisiga hästi hakkama või mitte, võin ma julgelt vastata, et meie armas Eesti sai väga hästi hakkama ning on olnud üleüldse väga tubli teatud otsuste tegemisel. Miks?
taastumisperioodil organismi kui terviku ja skeletilihase tasandil. Hormonaalsed ja toitumisega seonduvad môjutused valkude ainevahetusele taastumisperioodil. Taastumisprotsesside ajaline ebaühtlus ja nende sôltuvus indiviidi treenituse tasemest. 19. Treeningu tulemusena organismis tekkivad biokeemilised muutused. Geneetilised eeldused ja treening sportlikku saavutusvôimet määravate faktoritena. Vastupidavustreeningu môjul organismis tekkivad biokeemilised nihked. Maksimaalse hapnikutarbimise vôime (VO2max) suurenemine, VO2max taset määravad tegurid. Südamelihase hüpertroofia, südame maht. Mitokondriaalse valgu sisalduse ja mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse muutused eri tüüpi lihaskiududes. Hapniku ja substraatide difusiooni tingimuste muutused skeletilihastes. Muutused vabade rasvhapete ja glükogeeni suhtelises osatähtsuses energeetiliste substraatidena erineva intensiivsusega kehalisel tööl
9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mida mööda keha liigub. 11. Liikumise liigid- ühtlane ja mitteühtlane; sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Liikumise pidevus- oma liikumisel ruumis peab keha läbima kõik trajektoori punktid. 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 14. Keskmine kiirus- füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keha hetkkiirus- kiirus, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. . 15. Liikumisgraafik- saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas keha koordinaadi väärtused. (m)
Füüsika kordamisküsimused eksamiks. 1. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus – nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus – kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik – m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud – suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju
· Lainelaius ½ lainepikkusest, sügavus milleni ulatub lainetuse mõju. Murdlainetus. Sügavas vees liiguvad lained ühtlase kiirusega, lainetuse mõju ei ulatu põhjani. Kui sügavus on < ½ lainepikkusest, kiirus väheneb, lainekõrgus suureneb. Lainehari hakkab murduma kui H/L on > 1/7. Murdlained annavad ära selle energia, mida nad edasi kandsid. Tsunaamid. Põhjuseks on maakoore nihked või maavärinad, ka veealused vulkaanipursked. Lainetuse seisukohalt on tsunami vaid üks pinnalainete liik. Pinnalained on ca 200km pikad ja ainult 1m kõrged. Ookeanil ei ole ohtlikud, tihti märkamatud. Ohus on madalad rannikualad. Vallandub tohutu energia, kui see pikk laine maale murrab. Raske ette hoiatada. Kiirus võib olla 800 km/h, liikumissuund on ettearvamatu. Tsunami on oma nime saanud jaapanikeelsetest sõnadest tsu, mis yähendab
Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga: · Mülleri mimikri varjevärvusega tasub olla haruldane, hoiatusvärvusega arvukas. Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest. · Bates'i mimikri ka söödavad liigid võidavad sarnasusest hoiatusvärvusega liikidega. Petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämust. Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine Fenoloogilised nihked hooajalises kliimas on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine. Setts and the city Badger tasso, määr, mäger Kuidas taimed käituvad Taimede käitumise alla mõeldakse üldjuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutusele. Taimed võivad kiiresti liikuda nagu loomad selleks, et hirmutada putukherbivoore või et näidata suurematele herbivooridele hambaid (astlaid).
materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle(fookus) koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Need jagunevad keha (ruumi) ja pinnalaineteks
Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha kordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks. Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand x=x0+v0t+(at2/2), milles
tootma. Tekib insuliini kõrge verenivoo ehk hüperinsulineemia faas, kus vähemalt esialgu vere suhkrunivoo on normis. Hüperinsulineemia faas on suhkurtõve II tüübi kujunemisel alati olemas, kuigi selle põhjused võivad olla erinevad. Mõnes mõttes on see luksusfunktsioon ja niikaua, kui kõhunäärme rakud suudavad kõvasti tööd tehes rohkesti insuliini toota, suhkurtõbe veel ei teki, arenevad vaid muud haiguslikud nihked (kalduvus kõrgvererõhule, vereringehäired, suurenenud eeldused edasiseks rasvumiseks, ateroskleroosi kiirem areng). Hüperinsulineemia põhjuste pikemaajaline jätkumine kurnab insuliini tootvad kõhunäärmerakud lõpuks välja ja siis jõuabki kätte II tüüpi suhkurtõbi. Suhkurtõve selles faasis, kus vere suhkrunivoo on normist kõrgem, püsib väga suur ateroskleroosirisk. Seepärast käivad II tüübi suhkurtõvega sageli kaasas
tasakaalus hoitavatele vastasjõududele. Jõule, mida avaldab 31 meetrise läbimõõduga ja 62 3 meetrit kõrge kuppel, vastavad lõunast ja põhjast suured kontraforsid ehk piiritaolised seinatoed võlvide surve tasakaalustamiseks ning läänest ja idast poolkuplid. Tugipiilarid ja teised tugielemendid on võetud kasutusele alles peale 557. aastal olnud maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Kogu kiriku kandekarkass on teadmatute pilkude eest varjatud. Inimesed näevad vaid keskset kuplit koos toestavate poolkuplitega idas ja läänes. Väljapaistvad on ka marmorist sammaskäigud, soonilisest marmorist sammastused ning sügavate nikerdustega marmorkapiteelid, -viklid ja karniisid. Kasutatud marmor on pärit Marmara mere äärest Prokonnesose kivimurdudest. Külastajatele jäävad peaaegu märkamatuks pinnakatte all olevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
