impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid. Inspiratsioon unistustemaaimast, kaugete maade usunditest ja kunstist, hävinud kultuurid, muinasjutud, mütoloogiad, spiritism, piibel, Nietzsche ja schopenhaueri tööd 1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne.
pöördepunktisks. * Jutustus ,,Siddharta"(1922), ,,Stepihunt"(1927) - viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. * Jutustus ,,Narziss ja Goldmund"(1932), jutustus ,,Hommikumaaränd"(1932), romaan"Klaaspärlimäng". On kirjutanud jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid, toimetanud ajakirju. Loomingust: Herman Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eirit Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Juhgi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikuist vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leiada oma tee. Zanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka. Kujunemisromaanide tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad
Popi ego , Huhuu id, Isand superego. Id d hoiab vaos superego. Nii hoiab Isand Huhuud puuris. Igas egos on pahaendeline id. Seega on Popi halb pool Huhuu. 1 6) Lääne Euroopa vanemas kirjanduses seostatakse ahiv inimese loomastunud paarimehega. Tuglas lähtus aga tundest, et jumal on surnud. Seda süvendas veel Nietzsche. Huhuu oli pärdik kuna ahv on piisavalt sarnane inimesele ehk Isandale, aga tegelikkuses on ta hoopis midagi muud. 7) Huhuu üks tahkudest kutsub esile ,,Gulliver reiside" teesi : irratsionaalsuse suunas triiviv inimkond ei erine kuigi palju ahvides. Ning mida kaugemale kosmosehämarusse kaovad isandad ja issandad, seda problemaatilisemaks muutub lihtsureliku elu. 8) Huhuu elajalikud küljed:
MODERNISM 1. Modernismi mõiste ja olemus Millal, kus, miks tekkis? Tekkis 19. Sajandil Prantsusmaal. Tekkimise eeldusteks on: o Tööstusrevolutsioon ja urbaniseerumine o teadus ja tehnika areng ( radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, film, fotograafia) o Freudi psühhoanalüüs o Einsteini relatiivsusteooria o Nietzsche üliinimese teooria o Naisliikumine o kiriku lahutamine riigist. Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Kuidas jaotatakse? I periood 19. sajandi lõpu UUSROMANTISM
uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mudeleid, mõtlemise ja tegutsemise viise ning iseäranis seda, kuidas need üksteisega põrkuvad - Nietzsche: “„Filosoofia, nii nagu mina teda siiani mõistnud ja elanud olen, on vabatahtlik elu jääs ja kõrgmägedes – võõra ja küsitava otsing olemises, kõige selle otsing, mis püsinud moraali põlu all.“ FILOSOOFIA ALAJAOTUSED - Epistemoloogia: mis on teadmine ja tõde? (keskne probleem epist.) Kas teadmine sub. või objektiivne? Mida on võimalik üleüldse teada?
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino;
· Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. · Dalí kunstitalent avaldus varases eas. Esimest korda õppis Dalí joonistamist 10aastaselt. · Debüütnäituse korraldas Dali 14aastaselt. · 1919. aastal, 15aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. · Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ja Nietzsche teoseid. · Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. · Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. · Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. · Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali.
Selle aasta augusti lõpul, ehk üsna hiljuti külastasin Tallinnas Kunstihoone galeriis Lola Liivati näitust "Kogu". See on abstraktsionistist kunstniku 80.sünnipäeva puhul. Väljapanek oli ka Viimsis, kuhu ma kahjuks ei jõudnud. Maalikunstnik Lola Liivat-Makarova on sündinud 17.08.1928 Tallinnas koka perekonnas. Ta lõpetas 1951. aastal Tartu Töölisnoorte Keskkooli. Alustas kunstiõpinguid 1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1954. aastal ERKI. On töötanud õppejõuna Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis, juhatanud Rüütli galeriid ja töötanud vabakutselisena. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1960-ndast aastast. On valitud Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks. Viljelenud maastiku-, lille- ja portreemaali. 1957-ndast aastast ka nonfiguratiivset maali. 1960-ndate aastate II poolel hakkas kasutama pastoosset faktuuri, millele lisanud valmiskujundeid. Tema kujunemisel oli pöördelise tähtsusega sündmuseks 1957....
Futurism (ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan
Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist rev. eel1) revisionistid,kes arvasid, et Marxi õpetus on vananenud,kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda järk-järguliste reformidega 2)Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne rev. (Uljanovi)3)tsentrislik- üritas leida kahe eelmise keskteed(K.Kautskya)4)anarhistid-klassivastuolud likvideerida,eesmärgid saavutada atendaatidega suurriikide valitsejatele.S mõtleja Nietzsche ideed said vägagi pop.(väljapääs igavast argipäevast,"mis lõpetab kõik sõjad").20.sajandil valitses maailma Euroopa.*kolooniad(E surus oma kultuuri kolooniatele peale)*Relvakonfliktid kolooniate ja emamaa vahel*misjonärid-usulevitajad*S tahab asumaid*kolooniast saadi maavarasid,viidi kaupa sinna ja pandi sealseid inimesi tööle*inimeste arusaamad muutusid seisustesse(aitas kaasa I ms)*naistele oli suur muutuste aeg-pidid tööle minema, muutus mood ja kombed*autod+avariid
Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige NoorEesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.) Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche Põgenik Marie under Murede keskel ma magasin, vahel vaevade. Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat.
võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? a. Induktsioon b. Deduktsioon c. Intuitsioon d. Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias a. Teadmine on arvamuse sünonüüm b. Teadmine on tõene või väär väide c. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus d. Teadmine on illusioon 9. Mida arvasid tõest skeptikud, nt. Nietzsche? a. Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel b. Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik c. Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda d. Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10.Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu
7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda D) Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada?
7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda D) Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada?
suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sksböse), kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Euroopas valitseb Nietzsche arvates kariloomade moraal. ■ igavene taastulek (ewige Wiederkehr) ■ tema maailmavaate selgitused 1)Schopenhauer avaldas suurt mõju 2)väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust 3)kõige tema öeldut ei saa võtta täie tõsidusega ■ enne jumala surma- väga tähtsad väärtused, peale jumala surma- väärtused vääristuvad, Jumal on surnud “Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleininimene”
kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese ratsionaalsusest) printsiip, aluseks on kreeka jumalad (Apollo- päikese jumal mõistus, kord, seadused, piirid ja Dionysus - viljakus, pidutsemine, ekstaas, ta ei tea oma soolist identiteeti). Nietzsche oli modernsuse vastu. Lääne ühiskond on rajatud ideele "principinm individuationis" püüe olla indiviid. Individuaalsusprintsiip. Dionüüsiline ideaal on massi kadumine. Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik
Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku võtta paari lausega: inimest juhivad varasest lapsepõlvest peale alaväärsustunne (mõiste «alaväärsuskompleks» ongi Adleri kuulsaim leiutis) ja teiselt poolt võimutung (see on mõneti sarnane Nietzsche «võimutahtega»). Inimene püüab oma tegelikku või oletatud alaväärsust (pole tähtis, kas inimene objektiivselt tõesti on alaväärne, tähtis on, kuidas ta end tunneb) igal võimalikul viisil kompenseerida, ent sageli see ebaõnnestub (või toimub ülekompenseerimine) ning siis kujuneb välja püsivam alaväärsuskompleks. Adleri õpetus püüabki aidata arstil kui ka inimesel enesel seda kompleksi ja tema tekkepõhjusi teadvustada,
proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism · Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ta ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne, pessimism. Inimese kohanemisvõime vajab aega. Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte
Kuid kuidas seda objektiivselt mõõta? Kas on mingid mõõdupuud selliste omaduste hindamiseks? Deluze väidab, et on absurdne ja mõttetu jätkata väidete tõesuse mõõtmist pelgalt selle abil, milmääral nad meie teadmisi suurendavad. Väärtuse määratlemine eeldab teatavat reastamist. Seega tõe ja vääruse asemel peavad kategooriateks saama nüüd kõrge ja madal, mille abil väiteid hinnata. Veel on Nietzsche hierarhia järgi mõned probleemid huvitavamad ja väärtuslikumad kui teised. Tühine väide: ,,Päike paistab ja ilm on soe."
*9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast. Filosoofia teemal sündis tema kõige tuntum sümfooniline poeem ,,Nõnda kõneles Zahathustra" ( Nietzsche samanimelise peotese põhjal) *14 ooperit (tragöödia ,,Salome". Selle aluseks O.Wilde näidend) Esietendus 1905 Dresdenis ja rahvas oli sokeeritud IMPRESSIONISM *Alguse 19. saj lõpul, maalikunstist. *1874.a toimus Pariisis näitus, kus Monet maaliga ,,Tõusev päike. Impressioon" andis aluse selle nime tekkimisele *Impressionistid püüdsid jaadvustada hetkeolu. *Pastelsed värvi, valguse ja varju mäng. Maalidel helged ja rõõmsad toonid. *Imp
Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st.
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
Kunst tegeleb maailmaga ideelisel tasandil. Kunst Sch-le asjade nautimine nende endi pärast, ideelisel tasandil. Nii on asjad alati nad ise ja ei nähtu meile millegi teisena (platonism) Kannatustest saab ajutiselt vabaneda kunsti huvitu tegevuse, esteetika läbi. Leevendab maailma valu. Inimene vabaneb isekusest. Inimine tahab alati midagi muud ja kunsti abil ta saabki vabaneda sellest ringist, identiteedist. Kunst tekitab inimeses tunde, et elu on elamist väärt. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. ?Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. ?Nietzsche ja postmodernism. Nietzsche, Friedrich 1996 Ecce Homo Commentary on The Birth of Tragedy http://www.panix.com/~squigle/sva/nietzsche.html Nietzsche, Friedrich 1993 Nõnda kõneles Zarathustra Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk
seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu me pääseme. Võimutahe(tema teoste oluline mõiste)- elutahe, kõik elav mis maalima tuleb kehtestab ennast võimutahte kaudu.
1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9
loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Muutused ühiskonnas tekitasid umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne.Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd
Ateistlik positsioon: · Feuerbach jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas lohutab. · Marx usk on oopium rahvale. Jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavat klassi kontrolli all. · Nietzsche Jumal on surnud. · Freud religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kuigi ateistlik positsioon väidab, et jumala olemasolu ei ole võimalik tõestada, ei ole võimalik tõestada ka olematu asja olematust. Seda on võimalik ainult uskuda. Kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. Ontoloogiline: Anselm Cantebury'st: · Mul on idee täiuslikust olendist · Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine
kindlameelselt: "ära kõhkle autoriteedis." Kümme käsku on iganenud. Arenenud maailm, liikunud edasi, on seda ka täheldanud ning end nendest lahti kammitsenud. Kõik dervieerub: aususest saab austus, kui sedagi, moraalist mingisugune veelgi ebamäärasem väärtus ning, kõige tähtsamana, asendub alistus allutusega. Moodsa ühiskonna õigesti elatud elu on võitlev elu. Elu, mis soodustaks konkurentsist tingitud arengut. 19. sajandil väitis sakslane Nietzsche end leidvat õige viisi, kuidas elada. Kindlasti ei olnud ta ei esimene ega viimane, kes nõnda väitis, kuid tema puhul ilmestus see kõige selgemini: Nietzsche jut(l)lustas maailmale oma 'elujaatamisest' ning kristliku maailma 'elueitamisest' Kuigi tagasivaates enesehävitusliku tee valinud, sai tema ideedest ja faktist, et autoriteet selle alal hoidmist talus, verstapost uutmoodi maailma tähistamiseks: pluralistlikku maailma.
Autor leidis, et enamikku väljakutsuvaid ja praktilisi küsimusi liidavad elemendid kõige ebaharilikematest allikatest. Nendeks allikateks on ärijuhtide ükikasjalikud kirjeldused juhtunust, kirjandusteosed, klassikaline kreeka tragöödia ,,Antigone", mis on karakterite ja kohustuste portree, kaasaegsed ilukirjandusteosed, nagu romaan ,,Elu kuldsed hetked", mis on lugu kohusetundlikust ülemteenrist, kui ka ajahambale vastu pidanud filosoof Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema. Eelkõige peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama mõttekaid ja praktilisi, isiklikku tähendust omavaid teid, kuidas lahendada möödapääsmatuid elu ja tööga seotud dilemmasid.
1420-1431 viis ristisõda hussiitide vastu 1517 alustas Martin Luther reformatsiooni Saksamaal 1522 alustas Ulrich Zwingli reformatsiooni Šveitsis 1524-1525 reformatsioonist ajendatud talupoegade sõjad Saksamaal (Thomas Müntzer) 1534 lahutas Henry VIII Inglismaa kiriku katoliiklusest, tekkis anglikaani kirik 1536 alustas Jean Calvin Genfis oma õpetuse levitamist, millest kujunes kalvinism 1628 katoliiklaste lõplik võit Prantsusmaal (La Rochelle'i piiramine) 1882 ilmus Friedrich Nietzsche „Die fröhliche Wissenschaft“, milles filosoof leidis, et Jumal on surnud, sest moraalipõhimõtted ei tulene enam kristlikest arusaamadest.
Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see
Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see
1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9
19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde
mõistatuslik, sisaldades raskeid otsuseid. "Hamlet" on tragöödia, milles saavad paljud inimesed läbi valede otsuste hukka, läbimata seejuures labürindi õnneliku lõpu. Inimest suunavad teda ümbritsev ühiskond ning valikud, mis ta oma elu jooksul teeb. Alati loodetakse parimat- ühiskonnas käib pidev võimuvõitlus. Üliinimeseks püüeldes on tähtsal kohal võimupüüd ehk üleolekusoov. Filosoof Nietzsche üliinimesega annab võrrelda vaid väikest murdosa rahvast. Üliinimeseks saavad vaid vähesed, sest teiste jaoks muutub eneseleidmine väga keeruliseks protsessiks. Justkui J.Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi tulevat. Nimitegelane Josef K. põgeneb hirmu eest ning toimub eneseotsimine läbi teiste inimeste. Protsess areneb, keerleb, seisab- see on teadmata. Kuna protsess on pidev sündmuste teke, siis on ta jäänud Kafka teoses lõpetamata- Josef K
Ta on näinud Katagiri ei räpane, raske töö on koguda raha kurjategijate ilma kunagi saavad tunnustamist ta väärib. Ta on näinud ka ohverdusi Katagiri näha tema õed-vennad. Frog ütleb, et ei ole Tokyo ta oleks pigem tema kõrvale selles võitluses. Katagiri soovitab Frog on parem, keegi kes on tugevam, äkki võitluskunstide ekspert. Frog lained teda, öeldes, et ta teen võitlevad kuid vajab Katagiri moraalse toetuse. Konn on ka hirmunud ja ei soovi võidelda Worm, kuid ta tsiteerib Nietzsche maksiim, et "suurim tarkus on, et ei karda." Kuna lõplik kindlustunnet, Frog pakub lahendada kleepuv laenu olukorda Katagiri seotud äriühing nimega Big Bear Trading. Siis Frog flattens ennast ja pookoksad välja läbi ukse prao. Järgmisel hommikul, advokaat nõuab Katagiri öelda, et Big Bear tasuvad end ära kõik võlad, kui konn jääb ära. Frog jõuab Katagiri büroo lõunasöögi. Ta räägib Katagiri ei muretse, sest keegi teine ei saa teda näha. Nüüd, kui ta on
enneolematult laiaulatusliku püüdega muuta filosoofia üheks teadustest. Mitte kunagi varem pole maailma ülikoolides ja akadeemiates olnud nii palju inimesi, kelle jaoks filosoofia on põhiala, ning mitte kunagi varem pole filosoofial olnud sedavõed palju eraldiseisvaid harusid, millest tervikliku ülevaate võivad saada veel ainult spetsialistid. Esimese suure löögi filosoofia enesekindluse pihta, millele 20.sajandil tuli reageerida, andsid eelkõige kolm meest : Karl Marx, Friedrich Nietzsche ja Sigmund Freud. Marx oli näidanud, et kapitalistlikku majandussüsteemi juhivad omad seadused, mis ei allu mõistuse kontrollile ning loovad eeldused peatsele kriisile. Nietsche paljastas valgustusaja usu inimese enesemääramisse kui kõigest võimutahte sünnitise. Viimaseks seadis Freud kahtluse alla inimese võime valitsed mõistusega omaenda sisemise mina, oma emotsioonide ja tungide üle, kirjdeldades neid kõikehõlmava sugutungi vormidena. Kõik need väited muutsid mõistuse
Arvas ema olevat edev, too kritiseeris poja esimest raamatut, nähes seda mõtetuna. Schopenhauer lubas emale, et tema teoseid loetakse veel kaua pärast seda, kui tolle omad on ammu unustatud. ELUVAATED · Pessimist, elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. · Tema mõtteviis mõjutas paljusid, nagu nt: Nietzsche, Wagner, Freud, Lev Tolstoi. · Immanuel Kanti mõte, et tuleb eristada ASJA ISEENESES ja ASJU MEIE JAOKS. Võime siiski tunnetada ka asja iseeneses, nö sisemise tunnetuse kaudu. ASI ISEENESES, mille tunnetatavust
Lihtsalt, kuid targalt kirjutatud. Ta oli õrn armastaja, uhke ning tundeküllane poeet. Tema filosoofia teostes tahab õpetada, kuidas elada täiuslikult. Hesse arvas, et inimene ei ole ainuüksi ta ise, vaid ta on unikaalne, väga tähtis punkt ning märkimisväärne kõigil neil juhtudel, mil kõik maailma ilmingud kohtuvad vaid ühe korra ja ei iialgi samal määral uuesti. Hesse kasutas teostes Idamaist kultuuri, budismi ning omaenda filosoofiat. Kõige rohkem mõjutasid teda Nietzsche, Burckhardt, Plato ja Schopenhauer. Samuti oli suur mõju ka India ja Hiina filosoofial. Ta armastas muusikat ülekõige. 3 Looming Hesse esimene läbimurre kirjanduses oli 1904. aastal valmiskirjutatud novell ,,Peter Camenzind", kus on palju tema autobiograafiat ning mis jääb kõige kuulsamaks kuni praeguseni. Teostega, nagu ,,Stepihunt", ,,Siddhartha" ja ,,Klaaspärlimäng", tagas Hesse omale kindla koha kirjanduse ajaloos. 1946
· Moira- Fate, An underlying order which not even the Gods can alter · Transmigration of Souls- souls leave the bodies · Psyche- the mind · Morality and psychology might be important Miletus Underlying principle of the universe- H20 Milesian or Ionian School · Thales circa 624-546 BC - "All things come from water into water all things are resolved" - Nietzsche claimed that he deserved to be considered the first philosopher because he argued: o About the origin of things o Without image or story o Claimed that all things are unified · Anaximander 610-546 BC · Anaximenes 585-528 BC Lawgivers: - Seven Sages - Solon of Athens - Thales of Miletus The Presocratics- first Greece philosophers Anaximander
liikumist. Eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnitsistlikku ühiskonda, kaasaegset suurlinna. Liikumise eestvedaja Filippo Tommaso Marinetti (1876- 1944), kelle algatusel avaldati rida manifeste, hiljem läks kaasa Mussolini režiimiga. Esmakordselt eksponeeriti töid Milaanos 1911.a- enne manifestid ja siis praktikas ellu viia, sõnad enne kui kunst. Mõjutas Nietzsche üliinimese idee, kultuurianarhism, poliitilise vägivalla idee. Arengu katkestas esimene maailmasõda, 1920 ndatest teine laine kuni II MS ni. Abstractio ld.- eraldumine. Sünnib 1910-20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal. Abstraheerimisega tegeles kogu impressionismijärgne kunst. Abstraktsionism on 19. sajandil alanud kunsti uuenemisprotsessi kulminatsioon, esineb ajaloos lainetena, tekib mitmel korral uuesti. Kunst on loobunud reaalsuse kujutamisest
Poisike tundis suurt huvi Cadaquesi nõia igapäevaste tegemiste, mõttemaailma ja seletuste vastu. Eriti nautis Dali nõia selgitusi unenägude ja loodusnähtuste kohta. Dalistide arvates sai kunstnik Lidiast inspiratsiooni, mis oli aluseks temale omase paranoilis-kriitilise nägemuse edasiandmiseks oma sürrealistlikus loomingus, kus loodus saab ebatraditsioonilisi vorme ja kooslusi. Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ja Nietzsche teoseid. Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. Debüütnäituse korraldas ta neljateist-aastaselt. 1919. aastal, viieteistkümne aastasena, asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal kohtus ta
Looming jaguneb suures plaanis kaheks: I lavamuusika (ooperid) II instrumentaalne orkestrimuusika Sümfooniliste poeemidega (1-osaline teos sümfooniaorkestrile; programmiline) sai maailmakuulsaks. Neid on kokku 9, kasutab aluseks kirjandust, eriti filosoofilist kirjandust. Esimene poeem ,,Don Juan"(1888) ühe austria luuletaja poeem, milles ülistatakse sõltumatust ja kindlat isiksust. Üks populaarsemaid on ,,Nõnda kõneles Zarathustra" (saksa filosoof Nietzsche peateos) Jaguneb 10neks episoodiks. Lavateosed: Kokku 14 ooperit. Tuntuim O.Wilde ,,Salome" nägi sellest näidendit ja vaimustus; kirjutas ise libreto. Põhjustas tõelise skandaali: dramaatiline sisu, keerulised partiid. Publikule siiski meeldis väga. Tegevus toimub Jeruusalemmas. Herodese tütar Salome on armunud prohvetisse, kes teda ei armasta. Salome haob kättemaksu. Tuntud on sealt ,,Seitsme loori tants" (.....Vaatasime DVD-d Royal Opera House ,,Seitsme loori tants", kus osades olid
Vaene Zjamel. Tema poissõber veedab viimasel ajal rohkem aega Etheliga kui temaga. ,,Kas teil on afäär" küsib Zjamel temalt, pigem meelde tuletades, et ta on ka veel olemas kui tõsiselt muretsedes. Aga Bernardil ongi suhe Etheliga. Teisalt, Bernard ei võta seda suhet tõsiselt. Ethel on abielus ja Bernard on seotud Zjameliga, kel on olnud hiljuti rasked ajad. Bernard ei taha Zjameli endast välja ajada, kuigi talle ei meeldi Zjamelile valetada ka. Hambaid krigistades ja Nietzsche lausungit meenutades, et valetamine on eluks vajalik ja lihtsalt osa hirmuäratava ning probleemse iseloomu olemasolust, ta ütleb : ,,Loomulikult mitte, kallis ja suudleb teda." Zjamel tunneb end palju paremini. Ja niikuinii paari kuu pärast Bernard ja Ethel tüdinevad oma suhtest ja keegi ei mõtle enam sellele. Kas Bernard tegi õigesti? Valetaja valetamine on sama vana kui kõne, see ei saaks olla teisiti. Kõik teavad seda.
Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.) Sophokles Kuningas Oidipus (u. 428 eKr., Oidipus Kolonoses (401 eKr.). Euripides Foiniiklannad (u. 411/409 eKr.) Oidipus elab Teebas, Iokaste elab. Seneca Oedipus (1. saj. AD) paatoslik, vägivaldne, isa vaim.
Peategelane ärkab ja mõtleb, et kellena ta täna ärgata tahaks, otsustab ärgata printsessina, lõpetab päeva aga rentslis. Järgmine hommik ärkab jälle ja mõtleb, kellena ta täna ärgata tahaks. Tegelikult on elu teater, me mängime rolle. 10 III periood 1925-1971 Valitseb psüühiline realism. Palju redigeerimistööd, parandab varem ilmunud loomingut. O. Vilde on Tuglast sügavalt mõjutanud, ka Poe. Novelli ehituses mõjutanud pr. Flaubert ja filosoofia poolelt Nietzsche. Läbini realistlik, valitseb psühholoogiline realism ja inimese hingeelu pool. Mälestusromaan ,,Väike Illimar" räägib oma lapsepõlvest sooja huumori ja südamlikkusega. Illimari ellu tuleb muudatus, kui perre sünnib uus laps. Mõte: Illimari ellu on tulnud suur mure, see täiskasvanute maailma tunnusjoon. Romaani läbib tahtmine saada tagasi lapseks. Novellides 1941. a ilmus ,,Viimane tervitus" hoiatusteos. Tuglase ulmeline versioon inimkonna hävingust. Ilmus 1957.a
Ajakirjanik ja sõdur Aastal 1902, Mussolini emigreerus Sveitsi, osaliselt selleks, et vältida sõjaväge. Ta töötaas lühidalt Genfis müürsepana, aga ta ei suutnud leida kindlat tööd Sveitsis ning mingil hetkel vahistati ta hulkurluse pärast ja vangistati üheks ööks. Sveitsis omandas ta kiiresti tööalased teadmised prantsuse keeles ja mõnevõrra ka saksa keeles. Sellel ajal õppis ta veel filosoof Friedrich Nietzsche, sotsioloog Vilfredo Pareto ja sündikalisti Georges Soreli ideid. Soreli rõhuasetus oli vajadus kukutada dekadentide liberaalne demokraatia ja kapitalismis vägivalla kasutamine, otsesed meetmed, üldstreiki jättis Mussolinile sügava mulje. Kuigi Sveitsis, ta kohtus ka mõnede vene poliitiliste pagulastega,kes seal elasid, sealhulgas Marksistlik Angelica Balabanoff ja marksistlikku Vladimir Lenininiga. Sel ajal liitus ta Marxistliku Sotsialistlikku liikumisega
Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid). Suitsule sellest aga ei piisanud, ning ta täiendas end veel iseseisvalt. Ilukirjanduse kõrval huvitasid teda veel erisuunalised mõtlejad nagu Darwin, Marx ja Nietzsche. Tähtsaks teejuhiks olid kuulsa taani kirjandusloolase Georg Brandese tööd. Gümnaasiumi ajal alustas Suits kirjanduslikke katsetusi. Tema enda sõnul hakkas teda luuletuste kirjutamine huvitama 15. aastaselt. Esimene album ,,Vesiroosid" ilmus 1899.a. Sealt algas kirjanduslikku noorsugu koondav tegevus ja ühisväljaannete toimetamine. 1901. aastast viibis Suits suviti Soomes, kus tegutses järelaitajana saksa keeles. Sealt sai ta väärtuslikke kogemusi ja uusi tutvusi. 1903
Seega on ta üks neist alateadvuses püsib hirm, et Tomas võtab teda kui vaid järjekordset ,,keha". tsehhi intellektuaalidest, kes kommunstliku reziimi ajal oli sunnitud enda See avaldub naise unenägudes. töökohast arstina loobuma. Talle antakse küll võimalus enda sõnad tagasi Olemise ,,kergus" ja ,,raskus". Teos algab arutlusega, kus autor võtta, kuid mees otsustab endale kindlaks jääda. Tomas võidab oma räägib nii Nietzsche kui Parmenidese teooriatest ja käsitlustest. Raamatu nõrkuse naiste vastu alles elu lõpupoole, kus nad Terezaga maale elama minategelane usub, et kuna inimelu on kordumatu, on kõik teod suunduvad. tähtsusetud. Tähtsusetu elu elamine on kerge. Kergus muutub aga talumatuks, kuna enda tähtsusetusega on raske leppida. Samuti on meie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
