Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"newtoni ii seadus" - 501 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Füüsika seadused

Pascalli seadus rõhu kohta. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse muutumatult edasi vedeliku/gaasi igasse punkti. 2.Archimedese seadus fn=Gv*g*Vx Kehtib vedelikes/gaasides mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrde selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi raskusjõuga. 3.Newtoni I seadus: kiirendust põhjustab kehale mõjuv tasakaalustamata jõud, kui jõud puuduvad/on tasakaalus siis kiirendust ei toimu, NewIs kehtib ainult kindlas taustsüsteemides, ei kehti kiirendusega liikuvates taustsüst.. On olemas selliseid taustsüsteeme, milles kehad liiguvad ühtlaselt või sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad. 4.Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a=Fi/m 5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1 6.Imp...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Njuutoni seadused

Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse liikumise,liikumiskiiruse tekkimise põhjusi.Dünaamika käsitleb kolme liikumis seadust , mida avastas Njuuton.Liikumise muutumise põhjuseks on kehade vastastikmõju.Vastastikmõju mõõduks on jõud, mis iseloomustab jõu tugevust ja jõud on vektoriaalne suurus (jõu mõju suund ja arvuline suurus) I seadus määrab kindlaks tingimused, mille juures,-korral keha kas liigub või on paigal.N:niidi otsas rippuv kuul on paigal, sest teda mõjutavad võrdsete jõududega 2 keha, milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis:...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Newton

september 2012 Isaac Newton elas 1643-1726 aastail. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollelajal, aga nimetati teda lihtsalt filosoofiks, kuna puudusid selged piirid erinevate teaduste vahel. Eeskätt tuntakse teda, kui gravitatsiooni avastajat. Legendi kohaselt avastas ta gravitatsioonijõu olemasolu õunapuu otsast langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena. Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb li...

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mehaaniline liikumine

Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte: - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus. Jõudude puudumisel või kompenseerumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal. - Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega: - Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. - raskusjõud on: Kasutatud kirjandus: · https://www.google.ee/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Newtoni_seadused · http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton · http://www.annaabi.ee/...

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika töö kordamisküsimused: JÕUD

Mis on nihe,teepikkus,kiirendus,kiirus,aeg,gravitatsioon. Nihe- nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta.Linnulennult punktist A punkti B. Teepikkus-trajektooriga punktist A punkti B. Trajektoor on keha või punkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirendus-keha kiiruse muutumise kiirus. Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirus-Püsiv keha liikumist iseloomustav suurus.Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Aeg- sündmuste järgnevuslik korrastatus kui ka sündmuste omavaheline kaugus selles korrastatuses. Graviatatsioon ­Jõud , mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. 2.Ühtlaselt sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine,vabalangemine. Peab oskama eristada. Ühtlaselt sirgjooneline liikumine- keha või massp...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Füüsika - Newton, Jõud

I seadus : Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui teised kehad talle ei mõju või kui teiste kehade mõjud tasakaalustuvad Inertsiseadus: on olemas taustsüsteemid, mille keha liigub ühtlselt sirgjooneliselt kui kehadele mõjuvate jõudude resultant on 0 Galilei relatiivsusprintsiip ­ kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes taustüsteemides Einsteini relatiivsusprintsiip ­ mitte mingite mehaaniliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt II seadus:Kehale jõu poolt antud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja põõrdvõrdeline keha massiga Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse koorutisega Jõud on suurus,mis iseloomustab kehadevahelist vastastikmõju 1N on jõud, mis annab kehal massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 III seadus: igale kehal vastab alati võrdne ja vas...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Töö, energia ja võimsus

Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta.  Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.  Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.  Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat.  Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A ) on füüsikaline suurus,...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
26
odt

Füüsika eksam dünaamika

 Mass  on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on  paigal. Inertsiseaduse kontroll  võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või  mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade  liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...

Dünaamika
45 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika mõisted kutsekoolile

44 püsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole 45 ebapüsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale 46 ükskõikne tasakaal-süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null 47 Newtoni I seadus ehk inertsiseadus-kirjeldab keha liikumist mõjude puudumisel 48 Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus-ütleb, et kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga 49 Newtoni III seadus ehk mõju ja vastasmõju seadus-jõud tekivad kahe vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised 50 Newtoni IV seadus(gravitatsiooniseadus)-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga,...

Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Füüsika kordamine

Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus . Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist ting...

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
24
docx

TUGEVUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED

Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonidek...

Materjalitehnika
89 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jõud ja Impulss

Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ühtlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus ­ vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrrel...

Füüsika
144 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Termodünaamika tunnikonspekt

abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline ­ BoyleMariotte'i seadus : jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline ­ GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline ­ Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERG...

Füüsika
138 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaanika ja interferents

Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus ­ Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest ­ Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...

Füüsika
162 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Rõhk, Pascali seadus , Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kõik taevakehadest

Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldu...

Füüsika
169 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elementaarosakesed

Pole olemas sellist osakest, mis ei muutu. Vastastikmõju- intergratsioon Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele,et ta mõjub kuitahes kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi, s.o. tõmbavalt muutub ta suurte kehade (nt maakera) juures tuntavaks. Gravitatsioonijõud on maa külge tõmbejõud. Osakeste vaheline tõmbejõud. Gravitatsioon hõõlmab kogu mateeriat. Teiseks on elektromagneetilinejõud-vastastikmõju. Kõigi elektriliste laetud osakeste vahel. Aatomitele ja makrokehadele mõjuv jõud on seotud just selle vastastikmõjuga. Tuumajõud. Ainult tuuma sees, kaugemal ei mõju. Neutronite ja prootonite vahel tuumas. Prooton ja neutron on liitosakesed. Nad koosnevad üliväikestest liikuvatest osakestest- kvarkidest. Tugev vastastikmõju ongi te...

Füüsika
123 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dünaamika

mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist Jõudude mõjul. Inertsiks nim. materiaalsete kehade omadust säilitada oma liikumise olek Muutumatuna jõudude puudumisel või nende tasakaalu puhul. Suurust, mis sõltub keha aine hulgast ja mis määrab keha inertsimõõdu nim. kehamassiks. Punktmassiks nim. materiaalset keha , mille mõõtmeid tema liikumise uurimusel ei tule Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrr...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
5
xls

praktikum nr 5

1 m1=10,16±0,005 g Katse nr. s ± s, cm t, s t-tk, s (t-tk)2, s2 1,4596 -0,03552 0,001262 1,5824 0,08728 0,007618 1 30±0,5 1,4222 -0,07292 0,005317 1,4987 0,00358 1,3E-005 1,5127 0,01758 0,000309 tk 1,49512 Kokku: 0,014519 1,7115 -0,0103 0,000106 1,7251 0,0033 1,1E-005 2 40±0,5 1,6838 -0,038 0,001444 1,6679 -0,0539 0,002905 1,8207 0,0989 0,009781 tk 1,7218 Kokku:...

Füüsika
272 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...

Füüsika
829 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun