Füüsika! 1) aatomi tuuma ehitus- mõõtmetelt suurusjärgus 10 astmes -13 cm, suure tihedusega, tuum on liitosake, koosneb prootonitest(Z)(laeng pos) ja neutronitest(N)(laeng 0), prootonid+neutronid=nukleonid 2) tuuma laeng, massiarv- nukleonid=tuuma massiarv(A), A=Z+N, prootonite arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, a...
Thompsoni aatomi mudel- Positiivne laeng täidab ühtlaselt kogu aatomi, seal sees on üksikud negatiivsed laengud. Seee mudel ei osutunud tõeseks.Rutherfordi katse- Kasutas -kiirgust, mille osakesed olid läbitungimisvõimega ja pos. Laenguga. Ta kiiritas nende osakestega õhukest kuldlehte. Peaaegu kõik osakesed läbisid kuldlehe, osad kaldusid oma teelt kõrvale ja osad ei läbinud lehte. Järeldus: Kulla aatomis peab olema palju vaba ruumi ja seal peavad olema pos. Laenguga osakesed. Planetaarne aatomimudel-1) aatomi keskel asub tuum, kuhu on koondunud enamus aatomimassist; 2)tuumas asuvad pos. Laenguga proontonid ja ilma laenguta neutronid; 3) tuuma ümber tiirlevad neg. Laenguga elektronid; 4)aatom tervikuna on neutraalne. Bohri postulaadid- a) aatom on statsionaalsetes olekutes, milles ta energiat ei kiirga;b)Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiat. Spektrite liigid- 1)pidespekter-spektris on...
tekkimiseks vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Nt: 1 H + 1 H => 2H 15. Tuumapomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üleahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mõlemad on parajasti väikesed,et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata ehk paljunemistegur on alla ühe. Kui ainet on nii palju, et igast neutronist sünnib keskmiselt üks uus lõhustumist esilekutsuv neutron, siis on paljunemistegur võrdne ühega. Vastavat ainekoguse massi nim. kriitiliseks massiks. 16. Inimesele ohtlik- 4 Sv 17. - ja - kiirte eest kaitseb iga käepärane varje. - kiirte varjestamiseks sobib raske metall nt: plii Neutron voo varjestamiseks on vaja nt: mitu meetrit betooni. 18
Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on negatiivne elektrilaeng. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, tähis 1 C
Suur pauk Suur pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi, kui ülitihe ja väike mateeria laiali paiskus. Kohe pärast pauku eraldus tugev vastastikmõju ja see päästis valla kiire paisumise. Temperatuur ulatus siis umbes 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temperatuur langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis
1. Kehade elektriseerimise võmalused. 1) Vastastikune hõõrumine (tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pinda.) 2) Vastastikune kokkupuude ja sellele järgnev lahutamine. 2. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. 3. Mida näitab keha elektrilaeng? Elektrilaeng näitab, kui tugevasti laetud kehad vastastikmõjus osalevad. 4. Kahte liiki elektrilaengud. Nende vastastikune mõju. Positiivsed elektrilaengud, negatiivsed elektrilaengud Samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad. Erimärgiliselt laetud kehad tõmbuvad. 5. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? ...
kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks. Aga teoreetiliselt võib kaksik vananeda lõpmatult, kuid praktiliselt on see kaduv väike. 5. KUIDAS OLENEB KEHA MASS TEMA KIIRUSEST? Kiiruse suurenedes liitub see eelnevaga. Seega liikuva keha mass suureneb kiiruse kasvamisel. Me anname kehale juurde kineetilist energiat, et teda massi arvelt täiendada. 6. MILLEST KOOSNEB AATOMI TUUM? Tuumas on olemas prootonid (+) ja neutronid (0?). Tuum on ehituselt liitosake. Pooronite arv ja elektronide arv aatomis on võrdne ja aatomi kogulaeng võrdub nulliga. ( näiteks vesiniku tuumaks ongi ainult prooton) Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma tihedus on ka väga suur ning seda on võimalik mõõta. Kõik tuuma omadused tulenevad tema koostisest ja jõududest, mis sees valitsevad. 7. MIS MÄÄRAB KEEMILISE ELEMEND Prootonite arv aatomis määrab ära keemilise elemendi. 8
Õpingute lõppedes omandas ta füüsika doktorikraadi, olles esimene naine, kes selle ülikoolis on saanud. 1926. aastal sai Meitnerist Berliini Ülikooli professor. Ta oli esimene naine Saksamaal, kes professori ametikoha sai. Meitneri auks on nimetatud keemiline element meitneerium. Tuumade lõhustumine Lõhustumine on tuuma jagunemine kaheks. Tegu on ahelreaktsiooniga tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina Aeglane neutron neeldub uraan235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks. Video: How Nuclear Fission Video: Works? http://www.youtube.com/watch?v=hv4Sanze5dU Tuumade lõhustumine täpsemalt vaadatuna
Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi kui prootonid. 1,6726 · 1027 kg Neutroni mass Prootoni mass on umbes kaks tuhat 1838,7 elektroni massi korda suurem kui 1,6749 · 1027 kg elektronil 5 Henry Järjenumber Moseley = Keemiline tabel prootonite arv tuumas =
Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. AATOMI EHITUS- Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest Energeetiliselt kasulikud tuumareaktsioonid--tuumade lõhustamisreaktsioonil või kergete liitmisel põhinevad võimsus-- füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb. kiirus- suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust takistus- ehk elektritakistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Takistus põhjustab pingelangu.
September - 7.-11. Detsember Aatom- ja tuumafüüsika 1. Ainestruktuur Sissejuhatus Juba 5. Sajandil eK arvas Vana-Kreeka filsoof Demokritos, et aatom on kõige väikseim jagamatum osake. Sõna ,,aatom" tähendab silmaga nähtamatut, jagamatut osakest. Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb aatomi ehituse ja omaduste uurimisega. 1.1 Aatomi ehitus Aatom Tuum Elektronid Prootonid ja neotronid nukleonid Kvardid Neutronid laenguta Prootonid positiivsed Tuum positiivne Elektornid negatiivsed Aatom laenguta. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, millele on kõik sellele keemilisele elemendile iseloomulikud omadused. Molekul on aine väikseim osake, millele on kõik sellele ainele ...
1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-)
2. Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust Tuleks vaadata: · Gaasi liikumist · Tähtede liikumist - Tähtede liikumised omavad ühtse liikumise ehk pöördliikumise komponendi ja juhusliku liikumise ehk persioonse liikumise komponendi. Juhusliku liikumise komponent võib olla väga mitmesugune Natuke lisa muudest asjadest: Taustkiirgus on äärmiselt ühtlane. Prootonid ja neutronid annavad 4,6 % universumi kriitilisest tihedusest. Prootonid tekivad põrgetel.
Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka tuum ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi. Tekib ahelreaktsioon. Energia vabaneb gammakiirgusena. Tuumareaktoreid on kahte tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on vaja neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks. Neutroneid on vaja aeglustada sellepärast, et uraanituum kiirgab tavaliselt kiireid neutroneid, aga uraanituuma suudavad lõhustada vaid aeglased neutronid. Nende kahe reaktroitüübi peamine vahe on selles, et raske vee reaktor tarbib kütusena looduslikku uraani. Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani. Tuumareaktsiooni juhtimiseks kasutatakse neutroneid neelavaid kaadmiumist juhtvardaid, mis vajadusel tõmmatakse reaktorist välja või lükatakse reaktori sisse. Tuumaenergia saamine: Tuumaenergia tootmise aluseks on kasutatava kütuse neutronite ja aatomituumade omavaheline reaktsioon
Aatomimudelid I Thomson Avastas elektroni Thomson tegi esimese aatomi mudeli. Rosina kukli mudel. Aatom koosneb elektronidest ja prootonitest, mis on jaotunud mööda aatomit laiali II Rutherford Kuldlehekatse - Rutherford pommitas kulla-aatomeid alfaosakestega(suure massiga heeliumi aatomi tuum, + laenguga). Suurem enamus läbis kuldlehte ilma takistusteta. Mõned üksikud põrkusid tagasi. Järeldus : 1) Aatom koosneb enamasti tühjusest 2) Aatomis peab olema miskit positiivselaenguga ehk tuum.. pisike ja väike Järeldas sellest, et Thomsoni aatomi mudel on vale! Aatomi tuuma järeldas sellest, et positiivse laenguga alfaosakesed põrkusid aatomist tagasi, sama märgilised laengud tõukuvad. Rutherfordi aatomi tuuma omadused: suure tihedusega positiivne laeng III Bohr Bohri teooria - Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Bohri postulaadid: 1. Aatomis leiduvad olekud, m...
Väliskiht jääb gaasiliseks Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest tekivad olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neurontäht ehk pulsar Pulsaris olevad neutronid tungivad omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse miski Tänan kuulamast!
võivad osaleda miljonid kordi suuremad energiad kui keemiliste reaktsioonide puhul keemiliste elementidega. Energia vabanemine toimub seoseenergia arvel. 9 Tuumareaktsioonid jaotatakse 1) lõhestumisreaktsioonideks ja 2 ) ühinemisreaktsioonideks. 1) Raskete tuumade lõhestumisel need tuumad poolduvad kaheks või enamaks uueks tuumaks, masside suhtega kaks kolmele, mille tulemusena eralduvad neutronid ja suur hulk energiat : 92 U 235 + 0 n1 92 U 236 57 La 148 + 35 Br 85 + 3 0 n 1 + Q 92 U 235 + 0 n1 92 U 236 56 Ba 141 + 36 Kr 92 + 3 0 n 1 + Q joonis 6.7 lk 80 F 9 leksikon: Tuumade lõhestumine ja süntees. Samanimeliste elektrilaengute tõukumise mõjul lendavad kildtuumad suure kiirusega teineteisest eemale , nende liikumise kineetiline energia moodustabki suurema osa lõhestumisel
Tuuma koostis:prooton+(Z), neutron0(N)mis on looduslik radioaktiivsus? A Becquerel; keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad võivad muutuda teiste elementide tuumadeks Mis on poolestusaeg:aeg,mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist.(nt2;4;8;16etc )Millised on Tuumareaktori põhiosad ja ülesanne? Põhiosad: soojusvaheti, soojuskandja, juhtvardad,varje ,tuumkütus, aeglusti Ülesanne: Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon kasuliku energia tootmiseks, selleks kasutatakse tuumareakt.süntees...
Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides?Mida suurem on aatommass, seda suurem on aatomnumber ja seda rohkem on prootoneid tuumas. Mis on tuuma massiarv? Prootonite ja neutronite koguarv tuumas.A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tu...
Tugev vastastikmõju ongi tegelikult see jõud mis hoiab kvarke koos. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. ja nõrgem kui elektromagnetjõud. Raskemad osakesed lagunevad kergemini. Neutron laguneb tekib prooton, elektron ja antineutriino. Põhiliseks jõudude tekitajaks on kvargid. Nii tugeva kui ka nõrga vastastikmõju algseteks mõjuobjektideks pole mitte prootonid ja neutronid, vaid kvargid nende sees. Vastastikmõjude tugevusi ei saa täpselt võrrelda sest nende vahekord on erinevatel kaugustel erinev.Mateeriaosakesed jagatakse kaheks: Leptonid ja Kvargid. Leptonid võivad vabadena olla. On ise seisvad. Kvargid U , D esinevad 3 kaupa koos. Ei ole seisvad.Kvargid U, D asuvad prootoni ja neutroni sees. Nad on tuhat korda väiksemad. Kvarkide arv on universumis jääv. Juurde ei tule ja ära ei kao. Nad võivad muutuda ainult üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel
vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. Ahelreaktsioonide alguslugu Ahelrektsioonide võimalikkust ennustas juba 1934.a füüsik Frederic Joliot Curie. Ahelreaktsioonid · Ahelreaktsiooniks nim. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist. See tähandab, et soodsatel tingimustel tuumades vabanenud neutronid võivad neelduda teistes tuumades ning kutsuda esile nende lõhustumise etc. Kui tuuma lõhustumisel tekib mitu uut Click icon to add picture neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus lõhestumise sagedus järjest kasvada. Tuumajäätmed Radioaktiivsus Tuumaplahvatuse mõju Tsernobõli reaktori lõhkemine 26. aprillil 1986. on olnud siiani üks maailma suurimaid. Tuumakatastroofide põhjusteks
8. Vedelikku (või gaasi) sukeldatud kehale mõjuva üleslükkejõu leidmises võib kasutada valemit Fü = g V, kus g = raskuskiirendus, (roo) = a. vedeliku tihedus b. Keha tihedus V = a. keha koguruumala b. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala c. Vedeliku koguruumala 9. Aatomituuma osakesed on (mitu) a. prootonid b. Positronid c. Neutronid d. Elektronid 10. Kui konstantse ruumala korral gaasi rõhk suureneb, siis gaasi temperatuur pV = nRT a. väheneb b. Jääb samaks c. Suureneb 11. Gaasides (mitu) a. esineb pindpinevus b. Esineb elastsusjõud c. Toimib Pascali seadus d. Toimub gaasisamba poolt avaldatav rõhk e. Toimub üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi omadused määrab ära: a. tuumalaeng b. Neutronite arv c. Massiarv 13
- tungib läbi naha pealiskihi (tekivad põletushaavad) Gammakiirgus - kiirguvad osakesed on footonid, millel pole laengut ega ka massi - kiirgust peatab plii, teras, betoon - footonid liiguvad valguskiirusel c - kiirguse käes viibimisel, kahjustuvad juba siseorganid Neutronkiirgus - kiirguvad osakesed on neutronid, millel on mass 1 Da, ent pole laengut - kutsub ainega kokku puutudes esile nii alfa kui beetakiirgust - kasutatakse vähiravis Röntgenkiirgus väga suure energiaga footonid (kasutatakse meditsiinis) Kosmiline kiirgus - segu kõigist kiirguse liikidest - Tuleb avakosmosest ning tekib tähtedest
- tungib läbi naha pealiskihi (tekivad põletushaavad) Gammakiirgus - kiirguvad osakesed on footonid, millel pole laengut ega ka massi - kiirgust peatab plii, teras, betoon - footonid liiguvad valguskiirusel c - kiirguse käes viibimisel, kahjustuvad juba siseorganid Neutronkiirgus - kiirguvad osakesed on neutronid, millel on mass 1 Da, ent pole laengut - kutsub ainega kokku puutudes esile nii alfa kui beetakiirgust - kasutatakse vähiravis Röntgenkiirgus väga suure energiaga footonid (kasutatakse meditsiinis) Kosmiline kiirgus - segu kõigist kiirguse liikidest - Tuleb avakosmosest ning tekib tähtedest
32. Pauli keeluprintsiip Ühes ja samas aatomis ei saa olla mitut ühesuguste kvantarvudega elektroni. See annab et ühel kihil saab olla elektroni. 33. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on aur sellisel temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. 34. Iseloomusta tuuma ja selle koostisosasid Tuum on 99,95% aatommassist. Kihilise ehitusega. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest. o Ainult kolmest erineva tugeva vastastikmõju laenguga e. värvilaenguga kvarkidest. 35. Iseloomusta tuumajõudusid Tuuma hoiab koos tuumajõud Tuumajõud ei sõltu osakese laengust. Need mõjuvad sama tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on väga palju tugevamad kui elektrilaengute vahelised jõud. Tuumajõud on väga väikse mõjuraadiusega. 36. Mida näitavad laenguarv ja massiarv
Gaas on gaasilises olekus aine, kus temperatuur on kõrgem kriitilisest. Aur on ka gaasilises olekus aine, kuid kriitilisest madalama temperatuuriga. 33. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on aur sellisel temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. 34. Iseloomusta tuuma ja selle koostisosasid Tuum on 99,95% aatommassist. Kihilise ehitusega. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest. o Ainult kolmest erineva tugeva vastastikmõju laenguga e. värvilaenguga kvarkidest. 35. Iseloomusta tuumajõudusid Tuuma hoiab koos tuumajõud Tuumajõud ei sõltu osakese laengust. Need mõjuvad sama tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on väga palju tugevamad kui elektrilaengute vahelised jõud. Tuumajõud on väga väikse mõjuraadiusega. 36. Mida näitavad laenguarv ja massiarv
molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjenumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjenumbri vahe. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga
KONTROLLTÖÖ. A AATOMIEHITUS. 1 Prootonid on elektronidest umbes 2000 korda suuremad , seega ei ole elektronide osa aatomi massist eriti suur. Aatomis on ka laenguta osakesed neutronid, mis asuvad aatomi tuumas . Nende mass on ligikaudu võrdne prootonite massiga. Seega on aatomi mass koondunud tuuma . 2 Aatomi valentsi saab leida väliskihi paardumata elektronide järgi(mille järgi?) 3 B alarühma elemente nimetatakse siirdemetallideks metallideks ja ka d elementideks. 4 Leelismetallid kuuluvad IA Rühma. 5 Ühel orbitaalil võib olla 2 elektroni, kui on täidetud tingimus, et magnetväljad on vastassuunalised.
Raskete tuumade lõhustamine : mendelejevi tabeli lõpus olevate radioaktiivsete elementide tuumad on juba nii suured, et tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja nad on lagunemise äärel. Vahel lõhustuvad nad isegi ilma ühegi nähtava põhjuseta , iseeneslikult ( spontaanselt ) . hästi lõhustuvad nad ka neutronite toimel : neelates liigse neutroni , tuum ergastub , deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kahepeale väljub 2-3 neutronit. Soodsatel tingimustel , kui neutronid kaduma ei lähe ja kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi algab ahelreaktsioon. Kõige paremini lõhustuvad uraani ja plutooniumi isotoobid . Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks; energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ; tuumafüüsika alasteks uuringuteks., Radioaktiivne kiirgus võib suuremate kiirgusdooside põhjal põhjustada kiirgushaigust. Rutherfordi aatomimudeli kohaselt on aatomi keskel väga väike positiivselt laetud tuum millesse
Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Elleptilised on väljavenitatud ringid, korrapäratud avastas Herschel 1924. Kohalik Rühm-Linnutee +20 muud ( galaktika parved) 35 000 galaktikat teada. Sõle,pelgu,p-tallinn,tallinn,harjum,eesti,euroop,maa,päikesesü,linnutee,kohalik rühm,universum. Suur Pauk- universumi tekke teooria. Hubble 1924.1)15 mrd a.t. plahvatus, aine jäi 10- 33 m. Nn punanine(kõik eraldusid keskpunktist). 2)temp 1027-plasmakera 3)10-10 sek prootonid ja neutronid, 4)3 min-tuumad 5)300 000a.aatomid 6)1 mrd a-galaktikad 7)10 mrd päikesesüsteem 8)universum tõmbub kokku aineosakeseks 9) plahvatus ja uus universum
Sruvetorudes asub tuumkütus ja sellest juhitakse läbi soojuskandja vool · Aurugeneraator jahututssüsteemi osa, milles soojuskandja annab reaktorisüdamikust väljakandus toojuse veele ja tekitab auru turbogeneraatori käivitamiseks. · Kaitsekest raudbetoonist ehitis reaktori kaitsmiseks · Jahutusreservuaar jahutusvee hoidla Tuumapomm - lõhustuv aine paikneb kahes osas, mis mõlemad on piisavalt väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtumata. Pommi lõhkamisel surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku, mille mass on üle kriitilise. Ülekriitlises ainekoguses neeldub nii palju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb kontrollimatu ahelreaktsioon.
Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. 13 kaaslast. Merkuur Päikesesüst 1. Tempkõikumised - puudub atmosfäär. Suur tuum (raadius 75% planeedi pinnast), sarnaneb Kuu pinnaga. Universum tekkis 13,7 milj a tagasi. Energiakogum plahvatas - osakesed laiali - neutronid ja prootonid - nendest nukliidid - aatomi teke galaktika eelsed keerised galaktika. Ovaalja kujuga. Galaktikad kosmilisest tolmust, gaasist, koos hoiab galaktikate külgetõmbejõud. Linnutee spiraalne hiidgalaktika, näeme taevas heleda vööna. Gal. kann tekivad galaktikate superparved. Asteroidide kostist valguspeegeldusteguri põhjal. Tähed ja asteroidid tunduvad vaatlused sarnasedn (säravad tugevalt). 338000 asteroidi. Einsteini rel.teor erirelatiivsusteooriaks ja üldrelteor
2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie laine- vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. (λ=hp=hmv) 9. Kvantmehaanika põhivõrrandi e Schrödingeri võrrand- kvantoleku muutumine süsteemis. 10
Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. 4 2. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena s t, et neutronid neelduvad kütusevarrastes, aeglustis ja reaktori muudes osades, andes neile ära oma energia, mis muundub soojuseks. Eralduvat soojust rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [4] Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.
( doosi suurus ajaühikus). Lühike kiiritamise aeg tagab väiksema doosi. 2. Kaugus allikast Kui doosikiirus allika lähedal on liiga suur, peab allikat kasutav inimene sellest eemalduma. Doosikiirus langeb kauguse suurenedes allikast. Selle põhjuseks on seaduspärasus, et punktallikast lähtuv kiirgus nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga. 3. Kiirguse varjestamine Osa kiirgust, näiteks beeta- ja alfakiirgus, neeldub juba õhukeses paberis või plastmassis. Gammakiirgus ja neutronid on suure läbitungimisvõimega ning tuumareaktor tuleb selle südamikust tuleva kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse betoonseinaga. TSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EES e kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib a poolt allaneelamisel või sissehingamisel muutuda sisemiseks allikaks. kiirgusallikaid tuleb võimaluse korral ümbrises hoida ja kasutada, hoida radioaktiivse aine väljapääs. Kui allikat pole võimalik sulgeda,
Aatom jaguneb tuumaks (prootonid ja neutronid) ja elektronideks. Elementaarosakesed-mida ei saa lihtsamateks osakesteks jaotada. Vana-Kr teadlased avastasid, et hõõrudes merevaigust esemeid karusnahaga/villase riidega, on nad võimalised tõmbama ligi kergeid kehi. Gilbert avastas, et hõõrudes klaaspulka siidiga tõmbab see ka kergeid kehi. Positiivne laeng prooton-tekib klaaspulga hõõrumisel siidiga. Negatiivne laeng elektron-eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga.Neutroni laeng on neutraalne. Samamärgiliste laengute osakesed tõukuvad, erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. Elektriväli-ühe keha mõju teisele erilise materiaalse keskkonna kaudu. Ühele laetud kehale mõjuv jõud tuleneb teiste kehade EV mõjust temale. EV olemasolu tehakse kindlaks tema mõju järgi mingile proovilaengule-väiksele laetud kehale. EV eksisteerib sõltumata teadmisest temast. Elektrostaatika-füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega, m...
.}. Aatom neelab kvandi, kui elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. (6) lagunemine, aatomituumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4-võrra ja tuuma laeng 2-võrra. lagunemine, üks neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron, aatomimass ei muutu, tuuma laeng suureneb 1-võrra. lagunemine, aatomituumas paigutuvad ümber prootonid ja neutronid mille tulemusena eraldub väga suure läbitungimis võimega energia, tuumalaeng ja aatommass jäävad samaks. (7) Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist elementi. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumades muutusi. Tuumareaktsioon on kahe
41.Küllastunud lahus – Lahus, milles lahustunud aine sisaldis on maksimaalne 42.Filtrimine – Vees lahustumatute väikeste tahkete osakeste eraldamine filtrite abil 43.Leelismetall – IA rühma metallid Li, Na, Rb, Cs, Fr 44.Leelismuldmetall – IIA rühma aktiivsemad metallid Ca, Sr, Ba, Ra 45.Molaarmass – Aine ühe mooli mass grammides 46.Molaarruumala – Aine ühe mooli ruumala 47.pH – Lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust väljendav näit 48.Nukleonid – Prootonid ja neutronid 49.Tuumalaeng – Aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas 50.Tugev elektrolüüt – Aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks(soolad,leelised..) 51. Nõrk elektrolüüt – Aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 52.Emulsioon – Jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku 53.Vaht – Jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse 54.Aerosool – Jämepihus, kus tahke või vedelik on pihustunud gaasi.
Vastastikumõjude eristamine 10 astmel -12 sekundit pärast Suurt Pauku eristuvad elektronmagnetiline ja nõrk vastasmõju. Elektronmagnetilist jõudu kannavad edasi footonid. Tänu nende interaktsioonidele sai võimalikuks prootoni eristamine neutronist. Aatomi tuumade teke 10 astmel -5 sekundit pärast Suurt Pauku on universum jahtunud 1 triljon K ning kvarkide triod hakkavad moodustama prootoneid ja neutroneid. Edasisel jahtumisel prootonid ja neutronid ühinevad tulevaste aatomite tuumadeks(heelium). Kergemate aatomite teke Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande kraadini, oli elektronide liikumine aeglustunud ning kerged tuumad suutsid neid haarata. Moodustusid kergemad aatomid nagu vesinik, heelium ja liitium. Galaktikate teke Esimesed galaktikad sünnivad 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Kui universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutus
Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid erinevalt radioaktiivsest kiirgusest ei vabane ta tuumast. Selline tekkimisviis tähendab ka, et röntgenkiirgusega ei kaasne poolestumise protsessi. Kui elektronkiir välja lülitatakse, siis kaovad ka röntgenkiired. [] Neutronkiirgus () Moodustavad neutronid, mis eralduvad ebastabiilsetest tuumadest, eriti aatomi lagunemise ja tuumade liitumise ajal. Ehkki neutroneid esineb kosmilistes kiires, kutsutakse neid tavaliselt esile tehislikult. Neutronid on elektriliselt neutraalsed ja seetõttu väga suure läbimisvõimega. Kokkupuutes aine või kudedega kutsuvad nad esile beeta- ja gammakiirgust. Neutronkiirguse mõju vähendamiseks on vajalik väga tugev varjestus. [] Kosmiline kiirgus Tuleb avakosmosest
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
· ained koosnevad molekulidest(aatomitest). aatom koosneb elektronkattest ja aatomtuumast aatomtuumas on prootonid ja neutronid. Laeng -on füs. suurus ,mis näitab keha võimet osaleda elektromagneetilistes vastastkimõjudes. ühik: C tähis: q 1= 1,6 * 10(-19)C Voolutugevus- füs. suurus, näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sek. jooksul. tähis: I ; ühik: A Kokkuleppeliselt on voolu suund vastupidine!! Coulombi seadus: Kahe keha vahel mõjuv jõud on võrdeline mõlema laengu korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.
tuumast ja elektronidest 9.Tuum aatomi keskel asuv osake, mis joonis kooseneb prootonitest ja neutronitest 10.Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest 11.Tuumaosakesed e aatomituuma koostisosad nukleondid prootonid ja neutronid 12.Massiarv tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A 13.Aatomnumber prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z 14.Keemiline element kindla tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik 15.Elektronskeem koosneb keemilise elemendi nt C:+6 | 2)4) sümbolist, mille järel märgitakse
tegemisel. Tänapaeva maailmas on elekter tähtsal kohal, ning selle tootmiseks on erinevaid viise. Kõige moodsamaks on tuumaelektrijaam. Jaama peamieks osaks on reaktor, kus lõhustatakse raskeid tuumasid, kas siis uraani või plutooniumi ja kütust tuleb vahetada iga kolme aasta tagant. Tuumade lõhustamiseks kasutatakse neutrone, et lõhustumine väga aktiiveks ei muutuks on reaktoris vardad, mis tõmbavad neutronid endasse. Tuumade pooldumisel tekiv energia soojendab vett. Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks, palju peavalu tekitavad tuumajäätmed, jäätmete jaoks tuleb ehitada eraldi hoidlad, kus neid hoiustatakse. Jäätmed peavad olema hoidlates kümneid tuhandeid aastaid. Kuna jäätmete lagunemine on väga aeglane ning niisama
Kordamine kontrolltööks II Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall,
Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Bohri postulaadid 1) Aatomid võivad eksisteerida nn. statsionaarsetes olekutes, kus nad energiat ei kiirga 2) Üleminekul ühest kvantolekust teise, aatom, kas kiirgab või neelab footoni või mitu footonit Tugev interaktsioon=tuumajõud tugeva interaktsiooni ülesandeks on prootonid ja neutronid tuumadeks siduda. Tuumajõud on jõud, mis mõjuvad prootonite ja neutronite vahel aatomituumas. (Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest (elektrostaatilisest) tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda.<--)
Narva Elektrijaamadel on alates 2005.a. kasutusel 2 x 215 MW efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust. Juhitava ahelreaktsiooni tingimused Rikastusaste Kütuse kvaliteet Min U: 1 .. 10 % 235 nn neutroni-mürkide Looduslik 0,72 % (Cd, REE) puudumine TUUMAREAKTOR Mõõtmed Aeglusti neutronite kasutamine soojuslikud neutronid N m3 kütust H2O, D20 või C (grafiit) Tuumkütused • Looduslik uraan 235U (0,72 %) + 238U (99,28 %) Aeglusti: “raske” vesi D2O, grafiit • Rikastatud uraan 235U (2 .. 5 %) + 238U Aeglusti: “kerge” vesi H2O jm • MOX (239Pu ja 235U) + 238U seguoksiidkütused • U 233 232Th + n valmistatud kütus Surveveereaktor PWR Loviisa TEJ, Soome http://www
lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire paisumine inflatsioon, tekkisid kvargid ja antikvargid. Universum jahtub ja tekivad prootonid ja neutronid. Nendest moodustusid vesiniku aatomid, millest omakorda tekkis heelium, et saaksid tekkida raskemad elemendid tõmbus maailmaruumis olev mateeria gravitatsiooni tõttu kokku. Tekkis täht, mille tsentris hakkasid toimuma tuumareaktsionid ja heeliumi põlemisel tekkisid uued raskemad elemendid. Tähed on, kui milajrdeid aastaid põlev gaasikera, mille kütus ükskord otsa lõppeb. Tähtede sisemuses lõppevad vesiniku varud ja alles jääb ainult heelium. Tuum tõmbub kokku, temperatuur tõuseb
(killuks), kiirates samaaegselt kaks-kolm neutronit ja ?kiiri. sealjuures eraldub tohutu energia. Uraanituuma lõhustumise avastasin 1938 a sakslased Hahn ja Strassmann. Neil õnnestus kindlaks teha, et uraanituuma pommitamisel neutronidega tekivad Mendeleejevi tabeli keskpaigas asuvad elemendid, nt krüpton, baarium, pallaadium jt. Nende elementide tuumade moodustamiseks on vaja vähem neutrone kui neid on uraanil, mille tõttu osa neutrone jääb üleliigseks. Need neutronid haaravad uusi uraani tuumi ja lõhuvad need uuteks kildudeks (uuteks elementideks). Nüüd juba vabaneb kahe kahe- või kolmekordne kogus neutroneid, mis kutsuvad esile uued jagunemised. Selles seisnebki ahelreaktsioon . eralduv energia on suur. Nt 1 kg uraanis leiduvate tuumade jagunemisel vabaneks sama energia, mis võrdub 2000 tonni söe põletamisel. Jagunemise protsessid toimuvad erakordselt kiiresti (praktiliselt silmapilkselt). Tohutu suure energiahulga eraldumine toimub tugeva
Mateeriaosakesed Põhiosa fundamentaalosakestest on niinimetatud mateeriaosakesed. Neid võib nimetada aine ehituskivideks, kuigi ainult väike osa neist võtab osa meile elutähtsa stabiilse aine ehitusest. Mateeriaosakeste tabel on mitmeti sümmeetriline ning ta jaguneb kaheks: leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga, leptonid aga mitte. Kõik nad alluvad nõrgale vastastikmõjule. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. Elektron on lepton. Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laeng on vastupidise märgiga. Näiteks elektroni antiosakene on positron, selle mass on võrdne elektroni massiga ja laeng ka , ainult plussmärgiga. Leptonid esinevad ka iseseisvalt, see tähendab vabade osakestena. Seevastu kvargid ei saa vabana eksisteerida. Nad on alati kolmekaupa ühinenud. Kvarkide arv universumis on jääv. Nad ei teki ega kao, kuid nad muutuvad üksteiseks nõrga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
