Kuna ööpäevarütmid on endogeensed, vajavad rütmiandjat e sisemist kella (SCN). Une käitumuslikud kriteemiumid : vähenenud motoorne aktiivsus, vähenenud vastus stimulatsioonile, stereotüüpsed kehaasendid (pikali, silmad kinni), suhteliselt lihtne pööratavus (eraldab koomast, talveunest). Regulatsioon : Suprakiasmaatiline tuum (SCN), Nn. ajavalke kodeerivad geenid, melatoniini tase. SUPRAKIASMAATILINE TUUM – mõned tuhanded tihedalt pakitud parvotsellulaarsed neuronid, bilateraalselt; 3. ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus.
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2
Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning kuus sellega tõmbuvad kokku ka nenedest koosnevad lihased. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühteks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühteks tervikuks. Eukarüootne rakk (päristuumne) rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Prokarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudmine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Golgi kompleks- membraandiest koosneb päristuumse raku organell. Selles jõuab valkude
Spinaalnärvid innerveerivad vöötlihaseid ja naha piirkondi, mida nimetatakse dermatoomideks. Kraniaalnärve on 12 paari 8. Sensor/retseptor (tundenärvi lõpmed): kemoretseptor -tunderetseptor, mis on kohustunud ärritusi vastu võtma kas väljast tulevatelt või organismis endas sünteesitavatelt keemilistelt ainetelt baroretseptor baroretseptorid – osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju osmoretseptor- hüpotalamuse neuronid, mida stimuleerib rakuvälise vedeliku osmolaarsuse tõus
ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt 44 * Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. 45 Informatsioon on silmapõhja loogika alusel pakitud kuni peaju kooreni Ajukoore muud piirkonnad V1 – V5: Ajukoore primaarsed nägemis- väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha
diferentseerub üle vaheastmete kas värvirakuks – neurotsüüdiks ehk neuroniks (<- neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool - sellest areneb aju hallaine, mille koostises on alati neuronite kehad ja mis esineb mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi sisemuses paiknevate elunditega kontakt võib olla sensoorne (aferentne) või motoorne (eferentne) kujuneb välja 4 funktsionaalset tsooni, mis säilivad ka hiljem 1. Somatosensoorne tsoon (F10) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 2
e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid . JAOTUS: sümpaatiline; parasümpaatiline. 39. REFLEKS: Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele 40. REFLEKSIDE JAGUNEMINE: TINGIMATUD e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD e. elu jooksul omandatud refleksid 41. REFLEKSIKAAR: Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti määda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 42. TINGITUD REFLEKSIDE TEKKEMEHHANISMID: 1. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2
antidiureetiline. 2 funktsiooni, sest ADH-l on 2 erinevat retseptorit, mille tundlikkuson erinev
1 on suurema tundlikkusega (neerutorukestes paiknevad retseptorid (V2), V1 on
vähemtundlik, veresoonte silelihastel.
2.hüpotalamuse funktsioon: termoregulatsioon, hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni
keskus, mis saab pidevalt infot keha sisemusest ja pinnalt.
Rääkimine loogika Ajukoor · Ajukoore erinevates piirkondades asuvad erinevad keskused! Mälu, liigutused, mõtlemine, kõnelemine, nägemine jne jne Vt õpik lk 86 Mis on mälu? (otsi õpikust lk 87) Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu Uued uurimused, uued tulemused... Kui hävitate närviraku, hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju kuklaosas Kooskõlastab liigutusi · Keskaju Edastab info suurajust seljaajju Vastutab lihaste toonuse säilitamise eest · Vaheaju Ainevahetus Paljunemine
need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja umber lülitada. · Tähelepanu neuraalsed korrelaadid Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja äratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses töötlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tööl, mis võimaldab erinevatest häirijatest hoolimata tähelepanu tahteliselt koondada. Ajukoore kiirusagara neuronisüsteemid orienteerivad 3 tähelepanu ruumis ning koordineerivad tähelepanulisi valikuid, muu hulgas koondades üksiktunnused nägemisväljas eristuvateks tajuobjektideks.
Info kogumine. · Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas uuritakse, kuidas inimene/loom käitub talle loomulikus keskkonnas. · Juhtumiuuring uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal. Põhjus-tagajärg seost selgitab neist välja eksperiment. 3. Närvisüsteemi ülesehitus · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju · Perifeerne närvisüsteem ühenduses kesknärvisüsteemiga seljaaju kaudu. Aferentsed neuronid viivad infot kesknärvisüsteemi ja eferentsed viivad infot kesknärvisüsteemist välja. Somaatiline närvisüsteem saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i. Sümpaatiline haru paneb meid valmis füüsiliseks pingutuseks
Somatosensoorsete retseptorite näited: Meissneri kehakesed:karvadeta nahas, eriti tundlik puudutusele; lihasretseptorid: lihastele, reageerivad lihaste paiknemisele(staatilised: lihaseasend ja dünaamilised: liigutus); Pacini kehakesed: erinevates kehaosades: nahas, kelmedes, näärmetes, eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele; kõõlusorganid: skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks, reageerib lihaste kokkutõmbele või venitusele. Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud à neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon
LIHASKUDE (nt vöötlihask, Rakud pikliku kujuga, Närviimpulsi toimel lihasrakud siselihask,südamelihask) sisaldavad valgulisi müofibrille. lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. NÄRVIKUDE Närvkoe rakud e neuronid Erutuse juhtimine. Ühendab pikkade jätketega. Närvkoest neuraalse regulatsiooni teel mood pea-ja seljaaju ning organismi ühtseks tervikuks. nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. 3.Rakkude uurimise võimalused, meetodid-valgusmikroskoop(mitme objektiiviga ja okulaariga,
kohanemine väliskeskkonna muutustega, võimaldada koguda, töödelda, sorteerida pidurdub ainevahetusm meeleelundite töö halveneb, võib lisanduda ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funkts...
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega
Info salvestamine lühi- ja püsimälusse: Lühimälust kaob info kiiremini ära, mõtlen läbi ja kirjutan üles- sel viisil jääb info primaarsesse mällu. Info salvestamises püsimällu, tuleb sagedasti ja palju harjutada. Ööpäevaste rütmide mõju inimese organismile: Uute erinevate rütmidega kohanemiseks läheb inimesel mitmeid päevi aega, rütmide häirumine võib avalduda töövõime languses, hajameelsuses Une tähtsus: Sel ajal sorteeritakse ajus infot ja aktiivsed on erinevad neuronid. Une ajal toimuvad keemilised protsessid, mis kindlustavad õppimise ja info salvestamise.
tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sela pidurdava ülekande aine vabanemist. 11. Mis on vegetatiivse, ehk autonoomse närvisüsteemi ülesanne? Vastus: Reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. 12. Kuidas on vaheaju ühe kindla piirkonna hüpotalamuse neuronid seotud sesisekretoorse süsteemi talitluse regulatsiooniga? Vastus: Hüpotolamusel on oluline koht organismi sisekeskonna suhtelise püsivuse e homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotolamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone,m is soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket.
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
põhjal elu jooksul. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused. Närvisüsteem võimaldab: Koguda infot. Meeleelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli kas väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi KNS.Kordineerida infot. KNS saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida selle infoga peale hakata. Otsus tugineb mälule, talletatud kogemustele. Närvisüsteemi põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale. Nad moodustavad keerulisi ühendusi. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad koos suurema postsünaptilise potentsiaali.
2) Sidekude: · Rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet · Nt. luukude, veri ja raskude · Ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3) Lihaskude · Rakud on pikliku kujuga, sisaldavad valgulisi müofibrille · Müofibrillid võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid 4) Närvikude · Ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega · Moodustunud on pea-ja seljaaju · Omane on erutuvus ja erutuse juhtimine · Ühendab organismi ühtseks tervikuks 6. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Rakumembraan- annab rakule kuju, kaitseb rakke. Raku tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkus informatsiooni, reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning lihased tõmbuvad kokku. 3. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt ja neid ümbritseb palju rakuvaheainet, näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täitab kaitseülesannet. 4. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ja nendest lähtuvad närvid ning närvisõlmed ehk ganglionid. Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse ehk närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab organismi üheks tervikuks. Rakkude suurus Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter), 0,1-0,3 mikromeetri suurune. Kõige
Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni - Närvirakke tekib juurde ainult hippokampuses (õppimine, mõtlemine) rohkem närvirakke tekib kui inimesel on põhivajadused rahuldatud ja aju saab stimulatsiooni. Uued närvirakud aitavad õppida. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks - Aferentsed e sensoorsed neuronid – närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i. - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest neuronist teise. - Eferentsed e motoorsed neuronid Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funtsoonidega rakkude kogum - Ependüümi rakud - Astrotsüüdid - Mikrogliia
nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. 4. Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud. Enamikus funktsionaalsetes süsteemis toimub informatsiooni hierarhiline töötlus. Nägemissüsteemis lateraalse põlvikkeha neuronid reageerivad valgustäpile mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile.Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt
kujuga, koosnedes kolmest tähtsast osast: - rakukehast - aksonist - dendriitidest Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi.
sisekõrvas asuv tigu ja ka nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. 4. Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud. Enamikus funktsionaalsetes süsteemis toimub informatsiooni hierarhiline töötlus. Nägemissüsteemis lateraalse põlvikkeha neuronid reageerivad valgustäpile mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile.Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel
keskendumise ja meeldejätmisega. Kui nad ei saa pikka aega REM-und näha, hakkavad nad lõpuks ärkvel olles und nägema, see tähendab, et neil tekivad hallutsinatsioonid. (Guiley 2009: 9-10) 1.3. Unenägude nägemise teised võimalikud bioloogilised funktsioonid Uuendamine ja korrastamine. REM-une ajal on kehas hormoonide tase kõrgem kui mõnel muul ajal. Osad teadlased usuvad, et REM-uni aitab säilitada õiget hormonaalset tasakaalu. Kuna mõned neuronid on REM-une ajal puhkeseisundis, siis on ka väidetud, et see periood võib olla selleks, et neuroneid taastada ja täita. Diagnostiline. Võimalikuks peetakse, et traumeerivad unenäod toimivad mõne tõsise füüsilise haiguse hoiatussignaalidena. Robert C. Smith selgitas välja, et unenäod võivad haiguse saabumisest varases staadiumis teada anda. Nimelt leidis ta, et paljud patsiendid, kel oli südamehaigus, olid unes näinud
elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest Sünaps -on kontakt kahe neuroni vahel. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne. Refleks- vastus signaalile, mis antud läbi kesknärvisüsteemi. Refleksikaar- erutus kulgeb mööda refleksikaart. Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: sensoorse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) KNS-s asuvale motoorsele neuronile, mille aksonit mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on 3 või enama neuroniga. Ganglion - on väljaspool KNS-i paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kogumik. Hallaine- närviraku kehad (moodustab ajukoore, seljaajus tsentraalselt)
protsess. Täiskasvanud inimese ajus on umbes miljard neuronit ja veelgi enam gliiarakke. Kõik need rakud tekivad väga lühikese aja, umbes mõne kuu jooksul väiksest populatsioonist eellasrakkudest. Individuaalsete eellasrakkude arenguline valik sõltub kõige rohkem nende eristumise ajal toimuvatest koostoimetest keskkonnaga ehk ümbritsevate rakkudega. Lõpptulemusena kontrollivad kõiki neid sündmusi rakk-rakk-kontaktid ja rakuspetsiifiline geeniregulatsioon Pärast seda, kui neuronid on “leidnud” oma lõpp-asukoha, peab toimuma veel kaks suurt protsessi, et närvisüsteem hakkaks normaalselt funktsioneerima. Esiteks peavad tekkima ühendused eri närvisüsteemi piirkondade vahel. Teiseks, õigete partnerite-neuronite vahel peavad moodustuma spetsiifilised struktureeritud ühendused, mida nimetatakse sünapsiteks. Neuronite võrgustike moodustumise aluseks on närviraku jätkete – aksonite – kasvamine õiges suunas õigesse kohta ja sünapsite formeerumine
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
seda, et me ei saa seda ise kontrollida. Näiteks ei saa me kontrollida seedeelundite või südame tegevust. Enamust autonoomsest NS reguleerib hüpatalamus (nt reguleerib see vererõhku, kehatemp. jne). Omakorda jagatakse autonoomne NS sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS suurendab organismi jõudlust ning aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse ajal („põgene või võitle“). Parasümpaatiline NS toimib puhkeolekus („puhka ja seedi“). Närvirakud ehk neuronid ise koosnevad dendriididest, rakukehast, aksonist (+müeliintupp) ja närvilõpmetest. Eristatakse sensoorseid e tundenärve (ühenduses meeleelunditega) ja motoorseid e liigutajanärve (ühenduses lihastega). Refleksid on samuti seotud närvidega. Refleksikaar toimib järgmiselt: Kõigepealt võtab keskkond vastu ärrituse, saadab selle retseptorilt mööda sensoorset närvi kesknärvisüsteemi, kus töödeldakse informatsioon ning peale
neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: 4
Ehituse (jätkete arvu järgi): a) ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale tugifunktsiooni osalevad nad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. b) Mikrogliiarakud - on väiksemad, nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on
Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas Puutetundlikkus, mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes (kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö
närvikoes. Närvirakke nim ka neuroniteks. Neuron koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid omakorda kahesuguseid: a) aksonid; b) dendriidid. Aksonite funktsiooniks erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsed – nende neuronite ülesandeks juhtida tundlikkust vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga
4) Epiteel ehk kattekude: • Ehitus: paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. • Ülesanne: katta teisi kudesid ja elundeid. • Näiteks: ripseepiteel, näärmepiteel. Lihaskude: • Ehitus: rakud on pikliku kujuga. • Ülesanne: annab organismile liikumisvõime. Närvikude: • Ehitus: koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. • Ülesanne: kannab kehas laiali närviimpulsse. • Näiteks: neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk gliiarakud. Sidekude: • Ehitus: rakud asetsevad hajusalt ja nende vahel on palju rakujvaheainet. • Ülesanne: kaitsevad ja seovad omavahel elundeid ja nende osi. • Näiteks: eri, lümf. 5) 6) Energiat on vaja: 1) liikumiseks 2) homeostaasi säilitamiseks 3) vajalike ühendite sünteesi läbiviimiseks 4) assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniproduktide transportimiseks sise- ja väliskeskkonda
Mida kõrgemal on seljaaju vigastus seda vähem infot jõuab ajju. Vist ka variantidega, et millise vigastuse korral on kahju kõige suurem (nimmepiirkonnas, seljapiirkonnast, ristluu..jne Sümbol on asi, mis osutab millelegi muule on kokkulepitud tähendusega on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Neuron Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida Niit Esimene psühholoogialabor kus, millal, kelle poolt asutati? 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigisse eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psüh algust. Nimeta 6 erinevat perspektiivi Bioloogiline perspektiiv Fenomenoloogiline perspektiiv (phenomenology Käitumuslik perspektiiv Tunnetuslik e
Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne. Refleks-närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele. Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare. Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke. Paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses esineb hallaine tuumadena. Seljaajus tsentraalselt. Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine. Hallaine poolt seljaajus tekitatud liblikat meenutava kujundi ümber asub valgeaine perifeerselt.
W-rakud: ,,uimased," saadavad info ajutüvesse * Ajurakud annavad ka väljundit ganglioni-rakkudele!! * Silmast algavad kolm erineva 'sisuga' teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. Mida me näeme? * Mida me ei näe asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks.
Pannakse alus jäävhammastele. Jäävhamba alus asub iga piimahamba alguse taga. Laps hakkab järk-järgult tajuma ümbritsevat maailma. Lootega tuleks rääkida, sest laps kuuleb teid: kuulmeluud, mille kaudu heli läbib keskkõrva, on juba tugevnenud ning ajuosa, mis kannab vastutust helisignaalide eest, töötab. Tasapisi muutub tundlikuks ka silma võrkkest. Jätkub peaaju kasv. Ebaproportsionaalselt suur pea on märk sellest tähtsast osast, mida etendab peaaju lapse arengus. Neuronid, närvirakud, mis realiseerivad sideme aju ja lihaste vahel, on juba neile ettenähtud kohal. Loote peas tekivad ning seavad sisse sidemeid miljonid neuronid. Pea küljes on juba tillukesed kõrvad. Piimahammaste algete alla on ilmunud jäävhammaste alged. Jäsemete mõõtmed on juba proportsionaalsed. Kuigi lapse pöid on vaid 2,5 cm pikk, on selle proportsioon sääre ja reie suhtes püsiv. Viienda kuu lõpuks on pikkus pealaest ristluudeni -- 14-16 cm. Kaal umbes 260 g. Sellel
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hul...
5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine). Neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. - Aferentsed e sensoorsed – närvirakud mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNSi - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud vad vahendavad infot ühest neuronist teise
3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemiseks on vajalik: mingi ärritaja korduv eelnemine tingimatule ärritajale 10. Järgnevast loetelust ei kuulu nahas paiknevate retseptorite hulka: Corti elund 11. Tasakaalu organi sensor- ehk retseptorrakud paiknevad: sisekõrvas 12
Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad; · Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit; · Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit. o Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid võtavad vastu närviimpulsi; o Eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid kutsuvad esile efekti, panevad liikuma; o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku
Pole teada, kas metsikut tüüpi weaver geen võtab osa apoptoosi kujunemisest või on selle rajaks, mis takistab apoptoosi. Kui see on osaks apoptoosi kujunemisel, siis weaver mutatsioon viitaks sel juhul sellele et hüperpolarisatsioon on vajalik mõne neuroni eristumisel. Kui metsikut tüüpi weaver valk käitub kui apoptoosi takistaja, siis oleks põhjust seda uurida Parkinsoni tõvega seoses. Metsikul weaver hiirel substantia nigra' dopamiinegilised neuronid kaovad pärast diferentseerumist (need samad neuronid kaovad ka Parkinsoni tõve tagajärjel). Weaver valk võib funktsioneerida graanulrakkudes ühte moodi, dopaniinergilistes aga teistmoodi. Loodetakse mõista dopamiinergiliste rakkude kadumisest weaver mutantidel, kuna see aitaks mõista levinud Parkinsoni tõbe. 4.2 Stragger mutandid, Purkinje rakkude tuuma transkriptisoonifaktori defekt Homosügootsetel stragger mutantidel on rakus defekt Purinje neuronites. Purkinje rakud
Närviraku ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson ja lühikesed on dendriidid. Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu. Närvirakud ei jagune. Oma ehituse ja talitluse poolest on neuronid teiste rakkudega sarnased, kuid erinevalt teistest rakkudest edastavad neuronid informatsiooni üksteisele . 13. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused: Kvalitatiivsus, Subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus, Selektiivsus, Ühtsus ja funktsioonid: 1.- Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon,
närvikiududeks. Närvirakud paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines, perifeerse närvisüsteemi närviteedel asetsevates kogumites, ganglionides ja elundite seinasisestes närvipõimikutes. Enamik närvikiududest paikneb kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab neuronite vahel spetsiifilise interstitsiaalkoe, millel on toestus ja troofiline funktsioon ning mis koosneb mitmest rakuvormist. Neuronid närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine. Gliiarakud rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded 59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid: · lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid) · Pacini kehakesed (Vater-Pacini ehk lamellkehakesed) · kõõluselised Golgi käävid (Golgi-Mazzini kolbkehakesed)
2)Sidekude rakud asetsevad hajusalt, neid ümbritseb enamasti palju rakuvaheainet, siia kuuluvad näiteks luukude,rasvkude ja veri, sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed phtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3)Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad müofibrille, eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet, aitab lihaseid kokkutõmbumisel. 4)Närvikude rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, närvikoest on moodustanud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed, omane on erutuse juhtimine, ühendab organismi ühtseks tervikuks. Võime jagada üldise ehitusplaani aluse kogu eluslooduse kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulisi me palja silmaga ei näe ning neid on ka palju rohkem kui hulkrakseid. Mükoplasma on üks kõige pisemaid organisme.
s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a PIKAAJALINE ehk püsimälu ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU INFO saab talletada püsimällu kordamise, harjutamise teel. Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on tugevam ja sisu häirekindlam POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA VÕIMALDAB UURIDA AJU (PET) ERI PIIRKONDADE AKTIVISEERUMIST MÕÕDETAKSE AJU VEREVOOLU JA GLÜKOOSI AINEVAHETUST AJUS KUI NEURONID AKTIIVSED, TÕHUSTUB SEAL VEREVARUSTUS JA AINEVAHETUS KIIRENEB (KOLLASED/PUNASED PIIRKONNAD PILDIL) MÄLUHÄIRED 1) VÕIMETUS ÄSJA VASTUVÕETUD INFOT OMANDADA ei suuda infot üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse KROONILISTEL ALKOHOOLIKUTEL 2) MÄLUKAOTUS kaob info eelneva perioodi kohta (ajupõrutus, ajurabandus, elektrisokk) Kustub primaarse mälu sisu, esialgu ka sekundaarse mälu sisu. Mälu taastub täies ulatuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
