Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE
ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid Kogu ELU KÕRGEIM TASE
7 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. 8. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse 1
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
kuulmiskeskuse läheduses. Selle piirkonna kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Samanimeline arst kirjeldas vastava piirkonna haigetel sensoorset afaasiat c. teisane ehk sekundaarne motoorne ala, paikneb eesmises tsentraalkäärus Broca alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. G. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse: 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes
Nt oja, jõgi, tiik, järv. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. 14) Ökosüsteem kõige suurem ökosüsteem. Hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Biosfäär on kõige kõrgem elulooduse organiseerituse tase. Neuraalne regulatsioon elunkondade talituse kooskõlastamine närvisüsteemi abil. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse kooskõlastamine käib veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 3. Elus ja eluta loodus Elus ja eluta loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ühendid. Orgaanilised ühendid on
MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaalne representatsioon, neuraalne representatsioon). ETTEVAATUST UUSBERGI SKEEMIGA! Aju on tõesti mingil määral moodulitest koosnev, KUID Uusbergi joonisel toodud funktsioonid ei ole enamasti seotud konkreetsete ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi). DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA
5) Hormoon võib seonduda retseptorioga rakutuuma membraanil ja käivitada signaaliülekande või ensüümisünteesiraja. Sisesekretsiooninäärmete ajuripatsi, käbinäärme, kilpnäärme, kõrvalkilpnäärme, harknäärme, kõhunäärme Langerhansi saarte, neerupealise koor ja säsi ja sugunäärmed. Näärmete talitluses esineb kindel hierarhia, vaheaju piirkonna- hüpotalamuse-tuumadel on ka näärme-ja närvirakkude omadusi. Kogu neuraalne ja hormonaalne regulatsioon on teineteisega läbi põimunud ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. (1) Hüpofüüs: jagunedes erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks.Hüpofüüsi eessagara toodetud mitteglandtroopne hormoon-somatotroopne e. kasvuhormoon STH) stimuleerib kudede kasvu, eriti lapseeas, kiirendades valgusünteesi. Vähendab süsivesikute oksüdatsiooni, soodustab glükogeeni teket maksas ja rasvhapete kasutamist
- maitsepungi ärritavad suus vaid veeslahustunud toiduosad! - tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine soodustab maitsetaju, mis põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümpaatilise kui parasümpaatilise NSkaudu. - Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ning jõuavad maitsetundlikkuskeskusesse. Süljeerituse regulatsioon on peamiselt NEURAALNE. - süljeerituskeskus paikneb ajusilla ja piklikaju piiril - tugevaimad süljeerituse põhjustajad on toidust tingitud tunde-, maitse- ja haistmisaistinugd. - AUTONOOMNE NSvahendab erituskäskluse süljenäärmetele, nii et PARASÜMPAATIKUS kutsub esile rohke vesise ja SÜMPAATIKUSvähese limase sülje eritumise. - HORMONAALSELE regulatsioonileosutab aldosteroon, mis sarnaselt neerutorukestele
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
maksas (kaasates aminoh-d).Somatostaiinil, epinefriinil ja nor-epinefriinil I sekrets. pärssiv toime, seedetraktis produtseeritavad gastriin, sekretiin ja koletsüstokiniin stim.B rakkude talitlust. Kattehhoolamiinid mõjut. glükagooni eritumist verre, soma.. ja ins. pidurdavad.AutNS para-sümp. osa aktiivsuse tõus stimuleerib,sümp.NS akt. tõus pärsib I sekrets.Lang.saarekeste B rakkudes(glükagooni prod. rakkude talitlusele vastupidine).Isekretsiooni neuraalne kontroll-mehhanism on sekund-se tähtsusega, esmasega on glükoosi vahetu mõju B rakkudele . VERI · Vere hulk, peamised funktsioonid organismis, üldine koostis ja füüsikalised- keemilised omadused. Vere hulk organismis. Inimese kehamassist 6-9 % on veri (1/3 kaotamine on eluohtlik). 70 kg 5 l verd. 8normovoleemia). Vere suurenenud mahtu nim. Hüpervoleemiaks, vähenenud- hüpovoleemiaks. Vere peamised funktsioonid. Veri on vedel sidekude, esineb teda kõikide kudede vahel
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
kui valu ning kui c-kiudude ärrituse). Ent see toob kaasa kahte liiki omadused, omadusdualismi. Siis on need ajuseisundid, mis on identsed vaimuseisunditega, erilised selle poolest, et neil on ka vaimseid omadusi. Smarti teemalt neutraalne identifitseerimine: aistinguraporteid saab tõlkida teemalt neutraalsesse keelde, mis ei võimalda öelda, et aistingud on vaimsed või füüsilised. Putnami mitmeti realiseeritavuse argument: neuraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad neurofüsioloogilised seisundid. Miks eeldada, et vaimuseisundeid võivad omada üksnes need olevused, kellel on meiega sarnane keemiline koostis? Putnami järgi pole oluline sinu koostis, vaid see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll terves organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis
· Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime: · Neuraalne mõju närvilõpmete ärritamine, mis paiknevad nii nahas kui siseelundites. Retseptorite ärritamine kutsub organismis esile organismi üldise vastureaktsiooni, mis väljendub elundeis ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nahas retseptorite poolt vastuvõetud ärritus kandub kesknärvisüsteemi, sealt peaajukoorele. Seal töödeldakse info ja kantakse edasi kogu organismi. · Humoraalne mõju soodustab verevarustuse paranemist ja kiirendab
Nende stiimulite allikas võib pärineda nii väliskeskkonnast, kui ka organismist endast (hea näide on maosekretsiooni ajufaas, kus lisaks lõhnale on ka ettekujutusel, st kortikaalsel mõjul toime näärmerakkudele). Paljudel juhtudel on stiimulid sihtmärkrakkude enda sekretsiooni tulemus. Olenemata allikast, indutseerivad need stiimulid signaale, mis integreeritakse närvi- ja endokriinsüsteemi kaudu nii, et sihtmärkrakkude funktsioon saab vastavalt vajadusele reguleeritud. Neuraalne aktiivsus võib põhjustada hormoonide vallandumist, hormoonid moduleerivad neuraalset aktiivsust ja efektorraku aktiivsus saab mõjutatud nii neuraalsete kui hormonaalsete teede kaudu. 4.Seedeelundkonna talitluse uurimismeetodid 4.1. Eksperimentaalsed uurimismeetodid Eksperimentaalsete uurimismeetodite korral kogutakse andmeid katse käigus, katsed viiakse läbi katseloomadel. Akuutne katse, et uurida konkreetse organi funktsiooni tervikuna ja
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik mälu: oskused, harjumused, praiming, tingimine. Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Emotsionaalne mälu jaguneb teadlikuks ja mitteteadlikuks (meeldimine, vältimine, hirm) Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? nimetatakse ka töömäluks või temporaalseks mäluks. See on neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Seotud ajupiirkonnad: temporaalsagara posterioorne osa, frontaalsagarad. *HINDAMINE: Prisko "liidetud stiimulite ül"; liigutuste jäljendamine, Moschovitchi iterferentsi ülesanne Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired? 1. Herpesentsegaliit: gerpes simplex viiruse põhjustatud ajupõletik 2. Alzheimeri tõbi 3
Ehk rakk ei seisukorra taastama 2) pt jäi u 30 min aega ja sisi pidi laua endise seisukorra taastama. SIIT pruugi saada niipalju erutust, et ise anda edasi. ON NÄHA, et vasaku temporaalaga kahjustusega ja normgurpil VAHet! Aint kui on pooletunnine vahe, siis veits on ka vahe.AGA parema teporaal ehk oimu sagarakahiustsu, siis Tähelepanu neuraalne alus on muutus ei ole vahet, kas kohe või 30 min pärast, siis sooritus on ühtemoodi halvem. Change blindness – ehk on 2 pilti, ja siis pead otsima 10 erinevust pildil. Um bes midagi sellist. Ruumitaju määratleb veeL: ruumitaju on individuaalne omadus.ka sugudevaheline erinevus. 1.15-1
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma).
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
Teemalt neutraalses keeles esitatu väidab, et keegi on seisundis, mis sarnaneb seisundile, milles ta on, kui talle esitatakse mingisugune stiimul. Ei ole täpsustatud, kas see on aju või vaimuseisund, ei ole täpsustatud ka, milles on see sarnasus. Järelikult ei saa öelda, et aistingutel oleks vaimseid omadusi Mitmeti realiseeritavus Hilary Putnami mitmeti realiseeritavuse argument. Identsusmaterialismi järgi on vaimuseisund samastatud teatud neuraalse seisundiga. Sellest tuleneb neuraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad neurofüsioloogilised seisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Miks eeldada, et vaimuseisundeid võivad omada üksnes need olevused, kellel on meiega sarnane keemiline koostis? Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed.
pilstitamises. Sellele rsliku meetodi etapid t6isted t,,t d tuleb enamasti tihe l, .,,4 -i.t kendada teaduslikku anatoomia, 15 ldodu$seadus, rz teaduslik htipotees, 19 1-14.). bioloogia, lo molekulaarbioloogia, 14 teaduslik meetod, ts rc uurimismeetodis biosfaar, tz neuraalne regulatsioon, 15 teaduslik probleem, ts : probleemi ptistita- etoloogia, t6 populatsioon, to q, hEpoteesi s6nasta- frisioloogia, t5 peirilikkus, rz tstitoloogia, l+ inine ning tulemus- humoraalne regulatsioon, 15 teaduslik fakt, ts .., okoloogia, lz i:, n l, ,', gturine.
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
11 Peptiidid on aminohapete jääkidest koosnevad väikesed molekulmassiga ühendid, ühes peptiidis võiks olla 2 kuni 50 AH-d. Näited ja biofunktsioonid: 1. Peptiidhormoonid: lokaalse tähendusega nt seedekulglas toimivad hormoonid (gastriin). Organismitasandil nt vererõhku reguleerivad hormoonid (vasopressiin). 2. Embrüogeneesis, embrüonaalsete induktoritena, mis määravad ära teatud organsüsteemide kujunemise (nt neuraalne induktor määrab ära närvisüsteemi kujunemise). Valkude seedeprotsessis tekivad peptiidid. Teatud peptiidid on väga mürgised (näiteks valge ja rohelise kärbseseene mürgisus põhineb peptiidil amanitiin). Osadel peptiididel on antioksüdantne toime (GSH- glutatioon). Teatud peptiidid on antibiootilise toimega. Valgud. Valkude jaotus: lihtvalgud, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest (ühendatud peptiidsidemega)
Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja 19 väljale, mis on ka nägemiskeskuse väljad. Edasi läheb erutus naabruses olevatele nurkkääru rakkudele (39. Brodmani väljas) ja siis on kaks varijanti, kuidas erutus edasi läheb. 1) hädavajalik, et erutus läheks edasi Werincke alale, et kirjasõnas aru saada, see tee iseenesest on olemas. Ja Wernike alalt kaarkimbu alalt Broca alale ja sealt formeerub kõne neuraalne kujund. On võimalik ka, et 2) erutus ei lähe Wernicke alale, vaid läheb kohe kaarkibu alalt Broca alale. Mõningad mõisted: Aleksia - Lugemise häire. Sellel pole konkreetset keskust, aga on seotud rohkem sensoorse afaasiaga. Agraafia kirjutamise häire. See on seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. 7.loeng Kõne ontogeneetiline areng- ajustruktuuride ja kõnekeskuste kujunemise areng.
asemel moodustab vahelamelle käitumine peamiselt algkudedes e kõikides kudedes toimumise koe tüüp meristeemkudedes (v.a närvikude) üldjuhul kestab kauem ajaline kestvus üldjuhul kestab vähem hormoonid, neuraalne ja metaboolne fütohormoonide ja regulatsioon ning ööpäevane regulatsioon koemehhanismide takistusega rütm(päevase aktiivsusega isenditel on mitooside aktiivsus öösel ja vastupidi) 15.)Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihilise ehitusega, võib eristada sisemist
käitumismuutuste (näiteks tähelepanu astme) eest. 1)retikulaarformatsiooni elektriline ärritamine sõltuvalt elektroodi asukohast, ärritamise sagduse suurusest ja sõltuvalt looma seisundi olekust kutsub esile, kas uinumise või ärkaamise.Järelikult tuleks oletada une- ja ärkvelolekukeskusteolemasolu, kusjuures retikulaarformatsiooni kaudaalsematel osadel on nähtavasti rostraalseid osi pidurdav mõju 2)retikulaarformatsiooni neuraalne aktiivsus ei ole une, eriti REM une ajal mitte väiksem kui ärkvelolekus (nagu eeldaks retikulaarformatsiooniteooria), vaid on ainult teisiti organiseeritud 3)nagu juba eespool mainitud, et isegi isoleeritud eesajus millel retikulaarformatsioon puudub, täheldati ärkveloleku-une tsüklit, mille eest vastutavad peamiselt vaheajustruktuurid (mediaalse talamuse ja anterioose hüpotalamuse osad). Järelikult ei ole ärkveloleku ja une eest vastutav ainult retikulaarformatsioon. 51
Davidson - sündmused ei olegi põhjuslikult seotud oma omaduste kaudu, põhjuslik seos leiab aset hoopis partikulaarsete sündmuseksemplaride vahel. Sel juhul ei saa eristada põhjuslikult olulisi ja ebaolulisi omadusi, kuna sündmus osaleb põhjuslikus seoses tervikuna. 7. Funktsionalism(Armstrong, Vaimu loomus ja Putnam, Vaimuseisundite loomus) Mitme realiseeritavuse argument. Putnami mitmeti realiseeritavuse argument: Samasusteooria samastab vaimuseisundi ajuseisundiga. Sellest tuleneb neuraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad ajuseisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb näiteks plastmassist ja
sarnaneb seisundile, milles ta on, kui talle esitatakse mingisugune stiimul. Ei ole täpsustatud, kas see on aju või vaimuseisund, ei ole täpsustatud ka, milles on see sarnasus. Järelikult ei saa öelda, et aistingutel oleks vaimseid omadusi 124. Mitmeti realiseeritavus Hilary Putnami mitmeti realiseeritavuse argument. Identsusmaterialismi järgi on vaimuseisund samastatud teatud neuraalse seisundiga. Sellest tuleneb neuraalne sovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad neurofüsioloogilised seisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Miks eeldada, et vaimuseisundeid võivad omada üksnes need olevused, kellel on meiega sarnane keemiline koostis? Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed
sisse- ja väljahingamise teel Laktaat piimhappest tekkiv sool Maksimaalne hapni- suurim hapniku hulk ajaühikus, mida indiviidi orga- ku tarbimise võime nism suudab tarbida suuri lihasgruppe haaraval inten- (lühend VO2max) siivsel kehalisel tööl (jõutreeningu kontekstis) närvisüsteemi talitluse täius- Neuraalne tumine skeletilihaste talitluse juhtimisel, mille tulemu- kohanemine sena lihaste jõud kasvab süsivesikute anaeroobsel (ilma hapniku osaluseta) Piimhape lagundamisel tekkiv orgaaniline hape. Piimhapet tekib lihastes rohkesti kõrge intensiivsusega kehalisel tööl.
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
käitumist nimetatakse põhjustajaks (indutseerija, inducer) Enamasti on induktiivsed signaalmolekulid parakriinsed faktorid (FGF (fibroblast growth factor), Hedgehog, WNT ja TGF-β (transforming growth factor β), mida sekreteeritakse otse ümbritsevasse ekstra- tsellulaarsesse ruumi, mida tuntakse ära naaberrakkudes (vastuvõtja) vastavate retseptorite poolt Rakkude võimet vastata induktiivsetele signaalidele nimetatakse kompetentsuseks 63. Neuraalne induktsioon Mesodermaalsete rakkude (seljakeelik) võime suunata osa ektodermi rakke arenema neuraalses suunas Ektodermi spetsifikatsioon on seotud peamiselt sekreteeritava kasvufaktori BMP (Bone morphogenetic protein) taseme reguleerimisega BMP kõrge tase -> epidermis väga madal BMP-tase (tekitatud sõlmes ja seljakeeliku mesodermis ekspresseeritud BMP inhibiitorite Noggin ja Chordin poolt) -> neuroektoderm (neuraaltoru ) vahepealne BMP-tase -> neuraalhari /ektodermaalsed plakoodid 64
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
