erisätted SA aastaaruande kinnitamine hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppemist Riigi asutatud SA ning riigi valitseva mõjuga MTÜ ja SA järgivad ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga (üldeeskiri) ning rahandusministri (RM) vastavasisuliste määrustega kehtestatud nõudeid Majandusaasta aruanne - Tegevusaruanne - raamatupidamise aastaaruanne , millesse kuuluvad neli põhiaruannet bilanss, tulude ja kulude aruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne ning lisad. audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik. SA jaoks on audiitorkontroll kohustuslik MTÜ ja SA spetsiifilised valdkonnad ühingu liikmetelt saadud tasud, saadud ja jagatavad annetused ja toetused teenuste ja maksete vahendamine Kajastamine kirjeldatud RTJ 14 Saadud tasud MTÜ liikmetelt kajastatakse tuluna selles perioodis, mille eest need on tasutud.
Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mil...
tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase 8 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse investeeringud tütarettevõtetesse soetusmaksumuses. Nõuded ja ettemaksed
kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. (ÄS § 157 lg 1) · OÜ ei saa maksta avansilisi dividende (AS saab ÄS 277 lg 3) · Ettepaneku teeb juhatus, otsustab osanike üldkoosolek · Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt (ÄS §157 lg 3). · Lisaks ka likvideerimisdividend Reservkapital (kui põhikirjas olemas) · Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.
languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib väljendada protsentides: U = r + d Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! Õige! Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum väheneb. Kas suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi, ceteris paribus? Jah kuna suure netovara omamine nõuab ka suuremaid kulutusi nende korrashoiuks! Investeeringute piirefektiivsus näitab: kas investeeringute tegemine on antud kasumimäära ja intressimäära juures mõistlik. Kas reaalse intressimäära tõus: Vähendab investeeringuid Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
tunnistamist, kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga. See nõue tuleb esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. 4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine. Lõpetamise alused on osaühingul ja aktsiaseltsil võrdlemisi sarnased. Nii on osaühing võimalik lõpetada osanike otsusega, aktsiaselts aga üldkoosoleku otsusega. Osaühing ja aktsiaselts võidakse lõpetada ka kohtumäärusega või netovara vähendamisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust ( vatavalt alla 2 500 ja 25 000 eurot). Lisaks nendele alustele võib nii seaduse kui ka põhikirjaga ette näha lõpetamise täiendavaid aluseoid. Lõpetamise otsustamisel osanike või aktsionäride poolt on nõutav 2/3 häälteenamus, kusjuures põhikirjaga võib nõuda ka suuremat häälteenamust. Kui aktsiaseltsis on mitu liiki aktsiaid, on 18
tõlgendamine P Turuväärtus = E Puhaskasum Iseloomustab kui mitu korda on aktsinärid nõus maksma aktsia eeest ühe puhaskasumi aktsia kohta P P = B Book Kus P on price ja Book on aktsia bilansiline väärtus (varad- kohustused)/aktsiate arv Aktsia bilansilise väärtuse võrdlemine aktsia turuhinnaga Teoreetiliselt võiks P/B suhtarv olla vähemalt 1, sest siis maksaks aktsia täpselt samapalju, kui on bilansilist netovara aktsia kohta. Kui ettevõttel on kasvupotentsiaal, võiks see suhtarv olla ühest suurem. EV turuväärtus+ laenud-raha = EBITDA EBITDA EBITDA=kulumieelne ärikasum+kulum Indikeerib tasuvusaja pikkust
valitud. 2. Osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik. Nii on osaühing võimalik lõpetada osanike otsusega, aktsiaselts aga üldkoosoleku otsusega. Osaühing ja aktsiaselts võidakse lõpetada ka kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust (vastavalt siis alla 2500 või 25 000 euri). Lisaks nendele alustele võib nii seaduse kui ka põhikirjaga näha ette lõpetamise täiendavaid aluseid. Lõpetamise otsustamisel osanike või aktsionäride poolt on nõutav 2/3 häälteenamus, kusjuures põhikirjaga võib nõuda ka suuremat häälteenamust. Juhatus peab
f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital ehk netovara raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 4. Juhtimis- ja kuluarvestus a. Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: - identifitseerimise; - mõõtmise; - kogumise; - analüüsimise; - töötlemise; - interpreteerimise; - vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks Kuluarvestus - protsess, mis seisneb;
Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
Frantsiis müügiluba, õigus müüa teatud tooteid, osutada teenuseid, kasutada kaubamärke või ärinimesid või täita teatud kindlaid funktsioone (teatud piirkonnas). Firmaväärtus (goodwill) tegurid, tingimused, mis võimaldavad ettevõttel teenida tema identifitsseritud vara abil tavalisest suuremat kasumit. Firmaväärtust ei eksisteeri ettevõttest eraldi. Tekib ainult teise ettevõtte või teise ettevõtte osa soetamisel. Firmaväärtus on soetusmaksumuse ja omandatud netovara turuväärtuse vahe. Arendusväljaminekud kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Immateriaalse põhivara arvelevõtmine Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses. Ettevõttesiseselt loodud varaobjekti soetusmaksumus on tavaliselt väga väike (ebaoluline) ja seetõttu kajastatakse kohe kuluna.
Sellega vastuolus olev otsus on tühine. Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid. 27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine Aktsia nimiväärtus 10 senti (või täiskordne), Igale aktsionärile võib kuuluda n+1 aktsiat Aktsia on jagamatu, Aktsiad on nimelised, Vaja registreerida EVK-s Osa nimiväärtus 1 EUR ( või täiskordne), Igale osanikule kuulub 1 osa, Osa on jagatav Võib registreerida EVK-s Kui netovara on vähem kui pool aktsia kapitalist või seadusega sätestatud miinimumkapitalist, peab üldkoosolek otsustama: aktsia/ osakapitali suurendamise või vähendamise või muud abinõud, tegevuse lõpetamise, pankrotiavalduse esitamise Aktsiakapitali vähendamine: Nimiväärtuse vähendamine, Aktsiate tühistamine, Võlausaldajatele teatamine (2 teadet Ametlikes Teadaannetes 15 päevase vahega) kahjumi katmisel pole vaja, Väljamakse aktsionäridele
varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised),millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja misvähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid. Kulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood.
summad märgitakse punasega. Ettevõtte tulud ja tulude arvestus. Tulud on aruande perioodi sissetulekud millega kaasneb varade suurenemine ja kohustuste vähenemine ja mis suurendavad ettevõtte oma kapitali väljaarvatud omanike sissemaksed. · Tulu tekkimine - tulu tekib ettevõtte majandustegevuse käigus ja selle moodustavad erinevad tehingud (müük, tasud, intressid, dividendid, rent, honorarid). Tulude põhilisteks tunnusteks on ettevõtte netovara suurendamine ilma omanike sissemakseteta. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise, kolmandate poolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulud. · Tulu kajastamine- tulu kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses. Juhul kui rahaline tasumine toimub lühiajalise perioodi jooksul, pärast tehingu sõlmimist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saada oleva tehingu summaga
pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel); c) mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist; c) mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Omakapital - ehk netovara on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeva seisuga. Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulud - on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasumi vähenemised), millega
Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses (RTJ 10, §10). Ettevõte mõõdab tulu rahas või raha ekvivalentides ning info esitatakse kasumiaruandes. Vahest võib osutuda vajalikuks tulusumma korrigeerimine, kuna tekkepõhise arvestuse korral 12 kajastatakse tavaliselt tulu enne raha laekumist (Tikk, 2016, lk 258). Tulude põhiliseks tunnuseks on ettevõtte netovara suurenemine, vaatamata sellele, et ettevõtte omanikud ei ole teinud tulu saamiseks täiendavaid sissemakseid (Karu, 2008, lk 31). Tehingu tulu määratakse reeglina kindlaks ettevõtte ja kauba või teenuse ostja vahel sõlmitava lepingu alusel. Kui kaup või teenus vahetatakse temast erineva kauba või teenuse vastu, siis selline vahetus on käsitletav kauba või teenuse müügina. Tulu hindamise aluseks
juhtudel aga küll. Valeandmete esitamine registrikohtule või notarile on kriminaalkorras karistatav (KarS § 281). Registrikohus võib ka ise ametikorras vale kande parandada, teatades sellest ettevõtjale ja tagades vastuvaidlemisvõimaluse. Raskeim sanktsioon- äriühingu sundlõpetamine (ÄS § 59-61), TsMS § 629; TsÜS § 40-46. Nt põhikirja vastuolu seadusega; juhatuse koosseisu mittevastavus, netovara langemine alla poole kapitalist. Üldjuhul toimub sundlõpetamine likvideerimise teel. Erandina kustutamine registrist ilma likvideerimismenetluseta (nt majandusaasta aruande esitamata jätmine, kui võlausaldajad ei soovi likvideerimist), samuti muudel lootusetutel juhtudel, kui pole võimalik või põhjendatud likvideerimise- ega pankrotimenetluse läbiviimine (TsMS § 604 lg 2) Kaebused: Kandemääruste vaidlustamine toimub määruskaebusega
summas, kuid mitte vähem kui 6 eurot. Hoiu-laenuühistu vara ja osakapital Hoiu-laenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 31 950 eurot. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamine Hoiu-laenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid: 1. hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse; 2. hoiu-laenuühistu võib omandada ainult oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju; 3
soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitali muutustes ja omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega (negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega). Omavahelistest tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid elimineeritakse. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Firmaväärtust kajastatakse bilansi kirje "Sidusettevõtete aktsiad" koosseisus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
12. Millised on osaühingu lõpetamise alused? Osaühing on võimalik lõpetada osanike otsusega (nõutav 2/3 häälteenamus), kohtumäärusega või netovara vähenemisega alla osakapitali miinimumsuurust. Lõpetamisel osaühing likvideeritakse ja lõpetamine kantakse äriregistrisse. Kohtumäärusega lõpetatakse osaühing siis, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks seaduse järgi kohustatud või kui netovara on langenud alla miinimumpiiri või kui juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. 13. Missugused on aktsiaseltsi asutamisprotseduurid? Aktsiaseltsi asutajaks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik. Seltsi võib asutada aktsiate märkimiseta. Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja. Asutamisprotseduur 1) Sõlmitakse asutamisleping. Peab olema notariaalselt tõestatud. 2) Tasutakse aktsiate eest
hääletusprotokollile kohaldatakse osaühingu juhatuse liikme valimise kohta koostatava protokolli ja hääletusprotokolli kohta sätestatut. Juhatus Juhatuse õigused ja kohustused Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingut (ÄS § 180 lg 1). Osaühingu juhtimine ja esindamine on nii juhatuse liikmete õigus kui ka kohustus. Mitmete ÄS normidega on üldist juhatuse juhtimis- ja esindamiskohustust konkretiseeritud. 1) koosoleku kokkukutsumise kohustus, kui netovara on langenud alla seaduses nõutava määra 2) pankrotiavalduse esitamise kohustus 3) raamatupidamise korraldamise ja maksude tasumise tagamise kohustus 4) äriregistriga suhtlemise kohustus 5) aruandluskohustus nõukogu ees 6) Osanike nimekirja pidamise kohustus. Kui juhatusel on mitu liiget, siis nende õigused ja kohustused on ÄS kohaselt võrdsed, s.t. ühtesid juhatuse liikmeid (nt juhatuse esimeest) ei eelistata teistele juhatuse liikmetele, kuigi juhatuse liikmete konkreetne
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
Ettevõtte tulud ja tulude arvestus. Tulud on aruande perioodi sissetulekud millega kaasneb varade suurenemine ja kohustuste vähenemine ja mis suurendavad ettevõtte oma kapitali väljaarvatud omanike sissemaksed. Tulu tekkimine - tulu tekib ettevõtte majandustegevuse käigus ja selle moodustavad erinevad tehingud (müük, tasud, intressid, dividendid, rent, honorarid). Tulude põhilisteks tunnusteks on ettevõtte netovara suurendamine ilma omanike sissemakseteta. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise, kolmandate poolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulud. Tulu kajastamine- tulu kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses. Juhul kui rahaline tasumine toimub lühiajalise perioodi jooksul, pärast tehingu sõlmimist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saada oleva tehingu summaga
16 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ettevõtete vahel toimuvate müügihinna vahe. äriühenduste puhul vahe Tagasiostetud aktsiate soetusmaksumuse ja omandatud tühistamisel aktsiate netovara bilansilise väärtuse soetusmaksumuse ja vahel. nominaalväärtuse vahe. Kirje "Ülekurss" saldo ei saa olla negatiivne. Juhul kui kirjel "ülekurss"
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
kapitali adekvaatsuse miinimumnõuded. Finantsstabiilsust peeatakse avalikuks huviks. Haldusmenetluse raames krediidiasutuse maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel ei tegelda mitte saabunud maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega, vaid pigem saabuda võiva maksejõuetuse tunnuste kindlakstegemisega ehk püütakse ennetada maksejõuetust. Krediidiasutuse maksejõuetuse menetlust võib alustada juba siis kui krediidiasutuse netovara on positiivne, kuid tema finantsseisund on langenud alla krediidiasutuse tegevust reguleerivate aktidega kehtestatud regulatiivse kapitali taseme. Kompromissi tagajärjed § 184 tulenevalt: (1) kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse. (2) Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule. (3)
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
äriregistris EVK-d teavitada. · Osakapital peab olema vähemalt 40 000krooni. See tuleb enne OÜ registrissekandmist täielikult tasuda. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 8 RP089 (2009/2010) · Osaühingu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei tohi väheneda alla 40 000krooni ega allapoole registrisse kantud osakapitalist. Vastasel juhul võidakse kohaldada juhatuse liikmete kriminaalvastutust. · Osaühing peab esitama iga-aastasi majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole. · Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama.
saab sellele saadetud teated kätte. · Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring (kellele teade tuleb saata) määratakse 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui põhikiri ei näe ette teisiti (ÄS § 297 lg 5). Sarnasused: · Kutsub kokku reeglina juhatus · Koosoleku toimumisest peab ette teatama. · Kvoorumi ja hääletamise olemasolu 70. Millal tuleb osanike koosolek kokku kutsuda? (p.171) Kui see on OÜ huvides vajalik; või kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seaduses sätestatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või Eeldab viivitamatult abinõude tarvitusele võtmist (§ 176) Kars § 380 rahaline karistus või aastane vangistus. seda nõuab nõukogu või audiitor või seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist;
arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul. Tal on õigus saada dividende, mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul.Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see o...
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
samuti elimineerimaks juba läbiviidud optsiooniprogrammide mõju kasumile aktsia kohta Tagasiostu nõuded: - Nõustuma peab vähemalt 50% üldkogul esindatud häältest - Tagasiost ei tohi toimuda rohkem kui 5a möödudes üldkogu otsusest - Aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud omaaktsiate nimiväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 ettevõtte aktsiakapitalist. - omaaktsiate omandamisel ei tohi netovara (net assets) langeda alla aktsiakapitali ja selliste reservide kogusumma, millest väljamakseid aktsionäridele teha ei tohi. Omaaktsiate tagasiostu võimalused: - Aktsiate ost avatud turult. - Avalik tagasiostupakkumine fikseeritud hinnaga - Avalik tagasiostupakkumine Hollandi tüüpi oksjoni vormis. (alates odavamast pakkumised) - Aktsiakapitali vähendamine (⅔ üldkoosolekul esindatud häältest). Protsess kestab vähemalt 6 kuud ja 20 päeva.
Ülekurss kajastatakse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu, tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel 21 aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul kajastatakse kontol 2231 vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Reservid kajastatakse kohustuslik reservkapital ja muud reservid. Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) siin kajastatakse eelmistest perioodidest kogunenud kasum ja kahjum, mida võib kasutada reservide moodustamiseks. Aruandeaasta kasum(kahjum) siin kajastatakse aruandeaasta jooksul kujunenud kasum või kahjum ( 4 lk 34 ) Viljandi Aken ja Uks AS omakapitali järkjärgulist suurenemist on kõige parem näidata tabeli 6 abil.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................
· Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu ning oma tegevuses juhindub Tulundusühistu seadusest ja Äriseadustikust. · Hoiu-laenuühistul peab olema vähemalt 25 liiget. · Vara tekib liikmete osamaksetest ja muudest maksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest jm laekumistest. · Osakapital moodustub liikmete osamaksetest, hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni ja netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Osakapitali ei või vähendada alla 500 000 krooni. · Osamakse suurus vähemalt 100 krooni ja tehtud ainult rahas. · Ärinimi peab sisaldama täiendust hoiu-laenuühistu ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime NT Kambja. · Asutatakse territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tegevuspiirkonnaks on ühe omavalitsusüksuse või mitme omavahel piirneva omavalitsusüksuse
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS J...
trahvihoiatus vajalik, muudel juhtudel aga küll. Võib trahvida nii ettevõtjat kui ka andmete esitamiseks kohustatud kõiki isikuid. Raskeim sanktsioon- äriühingu sundlõpetamine (ÄS § 59-61), TsMS § 629; TsÜS § 40-46. Nt põhikirja vastuolu seadusega (§ 59 lg 5); juhatuse koosseisu mittevastavus (ÄS § 59 lg 6), 17 majandusaasta aruande esitamata jätmine (ÄS § 60 lg 4); netovara langemine alla poole kapitalist ja muud seaduses ettenähtud alused (ÄS § 203 lg 1; § 366 lg 1). Üldjuhul toimub sundlõpetamine likvideerimise teel. Erandina kustutamine registrist ilma likvideerimismenetluseta (nt majandusaasta aruande esitamata jätmine, kui võlausaldajad ei soovi likvideerimist) (ÄS § 60 lg 2 ja 3). Määruskaebemenetlus Määruskaebemenetlus on seotud kandemenetlusega.
Kui kehtestatakse, siis kehtestatakse kinkemaks ja pärandimaks mõlemad. Ainult pärandimaksu kehtestamine võib tekitada soovi vara enne elu lõppu maksuvabalt ära kinkida. Ainult kinkemaksu kehtestamisega võib vara registrijärgne omanikkond "vananeda". Vallasvara maksustamiseks kehtestatakse maks kas konkreetsele varaobjektile või üldisem varandusemaks: füüsilisele isikule heaolumaks (net wealth tax), juriidilisele isikule põhivaramaks (fixed assets tax) või netovara maks (net worth tax). Heaolumaks, varandusemaks (net wealth tax) on sotsiaalsele õiglusele suunatud abinõu, maksuga maksustatakse ülirikkaid üksikisikuid. Sageli rakendatakse progresseeruva maksuna. Kapitali kasviku maks, arenduse- või planeeringu kasviku kasv (capital gains tax, development gains tax, planaing gains tax) OECD klassifikatsiooni alusel ei loeta neid omandimaksuks, küll aga oma olemuselt maksustatakse nende maksudega omandi väärtuse
koosolekut kokku kutsumata. Koosoleku kutsub kokku juhatus. 194.Osaühingu lõpetamise alused Osaühingut on võimalik lõpetada osanike otsusega(nõutav 2/3 häälteenamus),kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osakapitali miinimumsuurust 40000 kr. Sundlõpetamine osaühing lõpetatakse kohtuotsusega juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks kohustatud seaduse alusel( ühingu netovara langenud alla miinimumpiiri).Samuti tuleb lõpetada, kui juhatuse volituse tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust pole seni valitud. 195.Aktsiaseltsi asutamisprotseduurid Aktsiaseltsi asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Võib asutada kahel viisil: aktsiate märkimiseta(lihtsam) ja aktsiate märkimisega(keerulisem). Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimiseta tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut:1) sõlmida
avalduse (TsÜS 44). * TsÜS 36 => ÄS 180 lg 5 . Aktsiaseltsi puhul ÄS 306 lg 3 . * TsÜS 40 => ÄS 210 (osaühing) , ÄS 373 (aktsiseltsi kohta) * kui ei esita: KarS 385 (kriminaalkaristus) * Indikatsioon et peab midagi ettte võtma: kui netovara on järel vähem kui pool osakapitalist (os- aühingu puhul. vt ÄS 171 lg 2 p1). · Osaühingu puhul vt ÄS 176 -> tuleb kokku kutsuda osaühingu koosolek ja vaadata, kuidas olukorrast välja tulla. Kui on näha, et olukorrast välja tulla ei suudeta, tuleb esitada pankroti- avaldus. · Aktsiaseltsi kohta samad sätted: ÄS 292, 301. * PankrS 13 lg 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
