9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellises...
sobiv eetriaeg jms juurdekuuluv, nt võrdle lastesaateid vs spordisaadetega - Võimulolijad reguleerivad meediat ja sealnäidatavat - Kanalid esitavad nõudmisi oma töötajatele ja nende haridustasemele - Samastumine tv kangelastega - Kas kõik oleksidki kangelased kui poleks tv-s olnud 48. kuidas massimeedia mõju sotsiaalsetele faktidele mõjutab iga inimest individuaalsel tasandil? Raadio, tv, arvuti ja neti omamine staatus, vajadus, normaalsus? TV: · Kultuur: mood väärtused, keel · Kuritegevus: vägivald, deviantsus, tolerantsus · Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted · Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine
o Cosmopolitan o Anne o Akadeemiake o Looming 6. Kas ajakirja lugemine on vajalik? Jah, sest................................................................................................................... Ei, sest....................................................................................................................... 7. Milliseid internetiportaale külastad? o Delfi. ee o Elu24 o Game24 o Neti. ee o Google. ee o Rate. ee o Amor. ee o Youtube o ................ 8. Milliseid TV kanaleid jälgid? Kanal2 Tv3 ETV MTV Eesti ............................ ............................ 9. Mida eelistad TV st vaadata? Miks? Uudiseid Seebioopereid Loodussaateid Multifilme ........................ ........................ 10. Milliseid ilukirjanduslikke zanre eelistad? o Romaanid o Jutustused o Novellid
4.12.2. Näide “Jah jõulutundele!”: http://joulutunne.blogspot.com/2008/12/bnnerid.html 4.12.3. Ülesanne Mõtle välja mõne organisatsiooni, toote või teenusega seotud ja sellise funktsiooniga widget, mida meelsasti ka ise kasutaksid ja levitaksid. 66 4.13. Otsimootorite optimeerimine ehk SEO 4.13.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? Otsimootorite – eelkõige Google’i, aga ka Neti – optimeerimine aitab kaasa sellele, et organisatsiooni koduleht satub organisatsiooni tegevusega seotud märksõnu otsingumootorisse sisestades mõnele esimestest vastuseks tulnud lehtedest ja seeläbi jõuab rohkem inimesi organisatsiooni kodulehele. Lühend SEO tuleb sõnadest search engine optimization ja see tähendab otsimootorite robotitele atraktiivsemaks muudetud lehekülge. Head abivahendid selleks
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna....
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine......................................................
dokumendid e tellitud dokumendid (uurija palub kellelgi see dokument koostada, nt kellegi elukäigu kirjapanemine) ja mittesihipärased dokumendid (koostatud sõltumatult uurija tahtest või eesmärkidest, nt personaliosakonnas olevad andmed töökäigu kohta) · Isiksustamise (personifikatsioon) taset arvestades ametlikud (nt ametkonnas ja see info mis pandud välja neti isiku kohta, see ametlik) ja isiklikud dokumendid (puudutavad vaid ühte konkreetset persiooni, mis tihti salastatud, nt päevikud, fotod). · Dokumentaalse allika staatuse alusel a) ofitsiaalsed (ametlikke) valitsuse materjalid, riikliku statistika andmeid ja riiklikke arhiive ja b) mitteametlikke isiklikud materjalid, ka eraisikute poolt koostatud mitteisiklikud dokumendid nt statistilised üldistusteks, Vikibeedias olev materjal.
Kontakt: SA Archimedes Väike-Turu 8, Tartu Telefon: 730 0333 E-post: [email protected] 156 LISA 8 GLOBE, vt http://www.globe.ee/globe/avaleht Global Learning and Observations to Benefit the Environment on ülemaa- ilmne koolide keskkonnaprogramm, milles osalevad kooliõpilased 96 riigist, nende hulgas ka õpilased 37 Eesti koolist. 5.–12. klassi õpilased teevad keskkonnamõõtmisi kooli ümbruses, saadavad tulemused Inter- neti kaudu ülemaailmsesse GLOBE’i andmebaasi, kasutavad neid andmeid ning Internetist saadavaid õppematerjale õppetöös. GLOBE’i andmeid kasutavad ka Maa globaalprobleeme uurivad teadlased. Teaduskeskus AHHAA, vt www.ahhaa.ee AHHAA pakub võimalust tutvuda teadusega, põnevat tegevust, seiklust, kasulikke oskusi, mõnusat ajaviidet Kontakt: Ringtee 75 H (Lõunakeskus), Tartu Telefon 731 5637 (kassa) E-post: [email protected] NB
th at di scovered that some rock s co ntained a OCEAN record of th e al ignmem of th e Earth's mag neti c field , resurrecte d the theo ry, which was red efined under t he te rm Plate Tec tonics. Few scien tis ts now d isp u te its gen eral pr em
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
L., and J. M. Thompson. 2002. Factors BioEssays 14:549–556. contributing to proteolysis and disruption of myofi- Goll, D. E., V. F. Thompson, H. Li, W. Wei, and J. brillar proteins and the impact on tenderisation in beef Cong. 2003. The calpain system. Physiological and sheep meat. Australian Journal of Agricultural Reviews 83:731–801. Research 53:149–166. Goll, D. E., G. Neti, S. W. Mares, and V. F. Thompson. Hostetler, R. L., B. A. Link, W. A. Landmann, and H. 2008. Myofibrillar protein turnover: The proteasome A. Fitzhugh. 1972. Effect of carcass suspension of and the calpains. Journal of Animal Science sarcomere length and shear force of some major 86(14):E19–E35. bovine muscles. Journal of Food Science Guroff, G. 1964
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
