bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. Esimesed muutused olid: kahejalgsuse teke ja hammaste ehituse teisendumine, hiljem ajukolju mahu suurenemine ja näokolju taandareng. Esimese põhjalikuma uurimise inimese ja simpansi vahel teostasid King ja Wilson, aastal 1975. Nad leidsid, et valkude erinevused nende liikide vahel 1%. Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes simpansiga. Neoteenia tähendab somaatilise arengu pidurudust. Neoteenia on üks heterokroonia vorme, mis tähendab eellaste tunnuste ilmumisaja ja arengukiiruse üldisi muutusi fülogeneetiliste järglaste ontogeneesis. Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Neoteenia avaldub pedomorfoosina eellaste
Bioloogia KT 1.Mäluliigitus, kirjeldused Mälu inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks: 1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda. 5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab m...
vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda. Millist osa evolutsioonis võib etendada neoteenia? Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel.
- Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli sünnihetkel- neoteenia - Lapsed vajavad pikka aega hoolitsust, nende eest hoolitsevad mõlemad vanemad - Seksuaalne aktiivsus aastaringi - Naise ,,varjatud ovulatsioon" hoiab mehe kogu aeg naise lähedal - Mehel puudub sugutiluu - Meeste suguti oluliselt suurem, kui teistel
tekkis värvinägemine. Ligi 12 milj. a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, rohtlad. 7 - 8 milj. a. tagasi asus üks primaatide populatsioon rohtlasse. Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut: 1. kliima 2. kahel jalal käimine 3. üleminek loomtoidulisusele 4. infovahetus 5. neoteenia 6. tööriistade valmistamine 7. ajumahu suurenemine
28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõjuma aju arukusele ja käte osavusele. see omakorda tõi kaasa ka rühmasisese suhtlemise ja mõtlemise arendamise. 29 hauapanused näitasvad usku hauatagusesse ellu 30 3 sarnasust: kromosoomid haigused sigimine 3 erinevust: liikumisviis töövõime karvkate 31 On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. 32 neoteenia võis põhjustada selle, et loodusliku valiku tõttu inimeste evolutsioon võrreldes inimahvidega, pöördus
Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mutus on seotu kahejalg ja omnivoors ning sots suhetes. Klimaatiliste ja nendega seotud ökol ting muutus 7- 5milj a tagasi savannid kahejalgs. Vb oli eesjäsem vaja nt laste kandm, tööriistade valm, asjade kandmine jne. Tööriistad arend aju ja käte osavust see tõi kaasa ka rühmasisese suhtl ja prakt mõtlem. Inimesele isel neoteenia (areng aegl ja osal pidurdum) võr ahviga. Sot evol algas kõne olemasoluga. Sots evol ajal areng inim ühiskonnas. Kult, tsivils, riiklus, tehnol jne. Uued teadmis tulevasele põlvk.
*haigutavad *valkude koostis 31. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis? Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda. 32. Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia? Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel. Inimese arengujärgud kestavad pikemat aega ja inimahvide noorea mitmed omadused säilivad inimesel veel täiseas. Väljasurnud inimlaste skelettide uurimine näitab, et seda laadi
31. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis? Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda. 32.Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia? Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel. Inimese arengujärgud kestavad pikemat aega ja inimahvide noorea mitmed omadused säilivad inimesel veel täiseas. Väljasurnud inimlaste skelettide uurimine näitab, et seda laadi
(LK 65) 2. Füüsiline erinevus valge ja musta rassi vahel pole võimalik elada võrdsuses. (LK 69) 3. Inimkond on ühtne ja pärineb Jumala loodud Aadamast ja Eevast monogenism. (LK 73) 4. Euroopa naised erinevad teiste maailmanurkade naistest. (LK 77) 5. Arvud ei garanteeri kogu tõde ehk ei saada kogu tõde peade või kehade mõõtmisest. (LK 116) 6. Rasside järjestamine koljumahu järgi ei näita tegelikult nende eelisseisundi või alaväärikusetaset. (LK 127) 7. Neoteenia valged täiskasvanud peaksid olema nagu mustanahalised lapsed. (LK 161) 8. Loomad ja metslased sündinud kurjategijad. (LK 166) 9. Inimeste käte pikkus varieerub ja mõnedel inimestel on paratamatult pikemad käed kui teistel(stigmad). (LK 169-171) 10. Binet´i skaala põrmustati ja avaldati kirjalikus vormis testina. (LK 201) 11. Eeldus, et kõik, kelle vaimne vanus on väiksem või võrdne kui 12 aastat on nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12
Seda on hakatud nimetama hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsiooniks. Hakkas tekkima kunst tavapäraste tööriistade kui tarbesemete kõrvale. Esinesid kalju- ja koopamaalingud, skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad. Kuigi juba neandertaalased kasutasid kehamaalinguid, siis koopamaalingud oli juba suur edasiminek nüüdisaja inimese arengus ning näitas inimese mõttekäiku ja üleüldist inimese maailmanägemust. Suurim muutus, mis eritas inimest inimahvist oli neoteenia ehk arengu aeglustumine. Sellised ontogeneetilised muutused ilmnesid evolutsioonis juba varakult. Selle võimalikuks põhjuseks võis olla näiteks individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid said loodusliku valiku objektiks. See pööras inimalste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele. Esimesed jäljed religiooni olemasolust ulatuvad püstise inimese aega ning see näitab, et pidi toimuma algne omavaheline suhtlemine
INIMESE EVOLUTSIOON Süstemaatiline kuuluvus: · Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hamm...
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
· Geenivaigistus- geeni avaldumise blokeerimine (mRNA lõhustatakse või vaigistatakse ning valgusünteesi ei saa toimuda) · Neoteenia- arengu aeglustumine ajas (pikeneb suguküpsuseelne periood) · Iseloomuliku tunnused inimesel: suur aju (suur ajumaht, inimesega sama suurte ahvide ajumaht umbes 3 korda väiksem), kahel jalal liikumine e. bipedalism (jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, anatoomiline ehitus), aeglane areng e. neoteenia (puudub konkreetselt määratlev innaaeg, sigimine pole seotud aastaaegadega), kõigesöömine (toidu töötlemine enne söömist), artikuleeritud kõne, käitumine kultuuriliste märgisüsteemide abil (kirjutamine, seadused jne) · Basaalmembraan- toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Kollageen- moodustab sidekoe põhimassi · Sidekude: kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhrkude, luukude, veri
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine pe...
2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül. Närvikude organismi erinevate osade regulatsioon, ärrituse vastuvõtmine, edasi juhtimine, analüüs
võimaldas lihaste ja aju arengut. Ilma toidu küpsetamiseta oleks keeruline olnud oma energiakulukat keha töös hoida. Toidu küpsetamise tulemusel muutus see pehmemaks ning inimlaste lõualuud väiksemaks ja hambad nõrgemaks. Tule kasutamisel oli ka mitmeid teisi positiivseid külgi - näiteks võimaldab tuli öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedal ajal valgust ning lubab asustada külmema kliimaga piirkondi. • Neoteenia ehk pikenenud lapseiga Pikk lapsepõlv toob kaasa vajaduse oma järglasi süles kanda ja nad sõltuvad kauem täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. • Sotsiaalne evolutsioon Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus
võimaldas lihaste ja aju arengut. Ilma toidu küpsetamiseta oleks keeruline olnud oma energiakulukat keha töös hoida. Toidu küpsetamise tulemusel muutus see pehmemaks ning inimlaste lõualuud väiksemaks ja hambad nõrgemaks. Tule kasutamisel oli ka mitmeid teisi positiivseid külgi - näiteks võimaldab tuli öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedal ajal valgust ning lubab asustada külmema kliimaga piirkondi. · Neoteenia ehk pikenenud lapseiga Pikk lapsepõlv toob kaasa vajaduse oma järglasi süles kanda ja nad sõltuvad kauem täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. · Sotsiaalne evolutsioon Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus
selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades. · St ka ajaloo teket mälestusi varasematest · 17. Inimese EV põhilised muutused · Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak · Segatoidulisus · Sotsiaalsete suhete täiustamine kõne 18. Muutuste põhjused · Keskkonna muutused o Kliima kuivendamine · Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine · Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng 19. Inimese EV tänapäeval · Pärilik muutlikus toimib alati · Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud · Ka stabiliseeriv valik on nõrgenenud · Ev seisneb peamisel inimkonna ühtlustumises · Geenivool vaba ja ulatuslik üleilme inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi. Kui ka rahvustunnetused
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond org...
Inimesega kõige sarnasemad loomad on orangutangidsimpansid(ja gorillad). 3. Simpansil on nagu inimeselgi 46 kromosoomi48 kromosoomi. 4. Australopiteegid on kunagi AustraaliatIda- ja Lõuna-Aafrikat asustanud ahvid. 5. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine inimahvide omast 7 5 miljonit aastat tagasi. 6. Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaajukahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni ummikharu. 8. Neoteenia seisneb individuaalse arengu pidurdumises (ja aeglustumises). Õige vastusevariant. 9. Inimese genoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb simpansi omast: a) 10%, b) 5%, c) 2%, d) 0,2 % 10. Inimese aju on simpansi omast suurem: a)2 korda, b) 3,5 korda, c) 5 korda, d) 7 korda. 11. Esimene inimliik tekkis umbes: a) 40 tuhat, b) 200 tuhat, c) 2,5 miljonit, d) 4 miljonit aastat tagasi. 12. Nüüdisinimene tekkis: a) Euroopas, b) Ees-Aasias, c) Aafrikas, d) Hiinas. 13
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu j...
Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid 1. Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil. Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet ...
Inimest eristavad teistest imetajatest järgmised tunnused: püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritava...
kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN Elu tekkis isetärkamise teel Avaldas teaduslikult põhjendatud evo teooria
*haigutavad *valkude koostis 31. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis? Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda. 32. Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia? Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel. Inimese arengujärgud kestavad pikemat aega ja inimahvide noorea mitmed omadused säilivad inimesel veel täiseas. Väljasurnud inimlaste skelettide uurimine näitab, et seda laadi
termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3. Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas 4. Inimesele iseloomulikud tunnused: Väga suur ajumaht (~1400cm3) Püstine kehahoiak ja kahel jalal liikumine Aeglane areng, mittesessoonne sigimine (ei sõltu aastaajast) Inimene on omnivoor (kõigesööja); toitu töödeldakse, varutakse, transporditakse ja jagatakse omavahel. Keerukas kultuuriline käitumine (sh artikuleeritud kõne)
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese koha...
rohkem. Primaatide spetsiifilised geenid positiivse selektsiooni tulemusena. Inimspetsiifilised geenid harvad. FOXP2 inimesel unikaalne transkriptsioonifaktor, mis on oletatavalt seotud kõne ja keele tekkega. Inimesel erinev transkriptoom. Hominoidide kromosoomide võrdlus: 2 chr. pärineb primaatide kromosoomide fuseerumisest; 5 chr. erinevaim (P. troglodytes peritsentriline inversioon), chr. 6 sarnaseim (vaid telomeerid). Hominisatsioon neoteenia kaudu? Neoteenia somaatilise arengu pidurdumine, vormimuutuste ja kasvusuhete aeglustumine. Tulemiks sarnasus fülogeneetiliste eellaste noorvormidega. Neoteenia avaldub pedomorfoosina: eellaste omaduste evolutsioonilise ümberpaiknemisena järglasliikide hilisematele ontogeneesijärkudele. Inimese puhul oluliseks ka üsasisese arengu lühidus n.ö. laps sünnib enneaegsena. 31. Farmakogeneetika (ajalugu). Alused sir Archiblad Garrod. Lõi inimese keemilise individuaalsuse kontseptsiooni
ajaloost arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades. · St ka ajaloo teket mälestusi varasematest · 17. Inimese EV põhilised muutused · Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak · Segatoidulisus · Sotsiaalsete suhete täiustamine kõne 18. Muutuste põhjused · Keskkonna muutused o Kliima kuivendamine · Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine · Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng 19. Inimese EV tänapäeval · Pärilik muutlikus toimib alati · Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud · Ka stabiliseeriv valik on nõrgenenud · Ev seisneb peamisel inimkonna ühtlustumises · Geenivool vaba ja ulatuslik üleilme inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi. Kui ka rahvustunnetused
· Sugunäärmed östrogeenid naiste sugutunnuste väljakujunemine - testosteroon - soodustab seemnerakkude tootmist ja meeste sugutunnuste väljakujunemist * Joodi puudumisel tekib kilpnäärme haigus struuma. * Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, siis inimene põeb suhkrutõbe. 9. SIGIMISELUNDKOND Ülesanne enda sarnaste järglaste saamine. Viljastamine toimb munajuhas. Seemnerakud valmivad munandites. MÕISTE: Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Neuron närvirakk
maismaa jaoks sobivaks; soolestiku pikkus muutub (vastse ning täiskasvanu toiduobjektid on erinevad); päriskonnalistel kaob saba. Vastsed erinevad täiskasvanutest tunduvalt nii välimuse kui ka eluviisi poolest. Täiskasvanud kahepaiksed on röövtoidulised, enamasti poolveelise eluviisiga. Vastsed on taimetoidulised (päriskonnalised) või röövtoidulised (osa sabakonnalisi), enamasti veelise eluviisiga. Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena. Roomajate iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion).
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
o Inimesel on 23 paari kromosoome, shimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed - Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud o Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast o Ahvibeebil 50% o Inimesel on 2.a. simpansi anatoomiline ja füsioloogiline küpsus alles 8-10 eluaastaks o Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem simpansi lapse omega, siis inimese eluiga pikem o Neoteenia arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas - Inimese evolutsiooni peamised suunad o Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega o Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks o Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime - Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii) o Dryopithecus ~12 MAT(6-10 MAT miljonit aastat tagasi) lahknes inimlasteks ja inimahvlasteks
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aeg...
INIMESE TALITLUSE REGULATSIOON Homöoastaas- organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal Riik - loomad Hõimkond - selgroogsed Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - pärisinimene Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Väga suur ajumaht 1400 ml 2. Püstine kehahoiak kehaehitus 3. Väga aeglane areng neoteenia 4. Mitmekesine toit, selle töötlemine 5. Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus 6. Perekond ühiskond - tehnoloogia Antikeha- valgud, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks ja ohutuks muutmiseks Antigeen- kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse Kaasasündinud immuunsus- rakkudest ja mehhanismidest koosnev immuunsüsteemi osa, mis kaitseb organismi nakkuste eest ilma haigustekitajat ära tundmata
Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. N...
valgete meeste evolutsiooni eellaste staadiumis elavad esindajad. See teooria muutu tohutult tähtsaks. See miks ikka mustanahalised on alam klassist toodi välja haiglaslikud põhjused. Näiteks neil on vähe arenenud sääremari mis on lausa lapse tunnusjooneks ning nina lamedus . Naiste kohta väideti ,et enesetappe tehes muutuvad nad naiselikumaks kuna sellega siis nad näitavad oma nõrka psüühika taset mis ei sobi arenenud liigi hulka. Kuid siis tuli moodi neoteenia millega anti edasi teadmine ,et kõrgema klassi täiskasvanud mehed on alaväärtuslikud, sest nad kaotavad laste kõrgema taseme tunnusjooned. See teadmine oleks muutnud mustanahaliste elu kergemaks aga seda ei tahetud tunnistada ja ei toodud lausa esilegi. Vaid nagu terves raamatus juttugi püütakse mustanahalisi niivõrd madalaks kuulutada ,et otsekui oleksid nad ahvistki madalam rass. Leidus jälle kes muutis teooria mustanahaliste vastu ja tõi välja täiesti ajuvabad lahendused,nagu
* Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga indiviidi elu ning tegevus sõltub teiste omast. 4) Mis on võimaldanud troopilise päritoluga inimestel asustada kogu Maad? Olenemata troopilisest päritolust suudab inimene asustada kogu Maad, sest ta on võimeline
o + Vabanenud esijäsemed võimaldasid järglaste kaasaskandmist o + Sai aktiivselt toitu hankida ja jagada o + Paranesid seosed ajutalitluse ja kätetalitluse vahel o Langes liikumiskiirus o Ristluu kasvas kokku ja seetõttu on inimestel imetajatest kõige raskem sünnitus o Jalgade haigused (veenilaiendid, liigeste kulumine) o Keha raskuskese muutus (kujunesid välja selgroo haigused) o Kõhukoobas jäi kaitseta 2) Neoteenia Arengu tahtlik aeglustumine ajas. Neoteenia ilmingud: o Sisuliselt enneaegne sündimine o Hiline luustumine o Hiline suguküpsus See kõik võimaldab pikka eluiga 3) Muutused koljuga o Pidevalt on suurenenud ajukolju maht o Pidevalt vähenenud näokolju osakaal (lõualuude taandareng, kihvade taandareng, põsesarnade taandareng 4) Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine. Regulaatorgeenid võimaldavad
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine ka...
kontseptsioon, st et mingi konkreetne raha summa on olevikus rohkem väärt kui tulevikus, sest tulevik ei pruugi kätte jõudagi. Nt kas võtaksid 100 täna või 130 homme. Inimene nagu muudki loomad, on võimeline diskonteerimise määra paindlikult kohandama, kui keskkonnatingimused muutuvad. KÄITUMISÖKOLOOGIA RAKENDUSI INIMESELE (P. Hõrak) · Hominisatsiooni neoteenia teooria Hominisatsioon = inimeseks saamine; neoteenia = indiviidi kehalise arengu pidurdus Väidab, et inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng. Algpõhjuseks hominiidide üleminek püstisele kõnnile (bipedalismile) ca 4 miljonit aastat tagasi. · Miks on inimkäitumist mõjutavate evolutsiooniliste jõudude uurimine vajalik? Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
Millised etapid arengus on vastuvõtlikud evolutsioonilistele muutustele? Vertebraatide näitel. Kõik etapid va gastrulatsiooni (põhiliste kehaplaanide väljakujunemine) on vastuvõtlikud evolutsioonilistele muutustele (epigeneetiliste asjaolude tõttu). Gastrulatsioonifaasides toimub eellaste gastrulatsioonifaasidele sarnaste kehaplaanide säilimine, kuid mitte kunagi eellaste täiskasvanud vormid ei esine embüogeneesis. 21. Mis on heterokroonia? Seleta neoteenia mõistet, too näiteid. Heterokroonia (erinev aeg) geeniavaldumise aeg muutub või kestvus. Neoteenia on üks heterokroonia vorme. Neoteenia arengu aeglustumine ja osaline pidrudumine. Nt inimese lõualuid määravate geenide avaldumine peatub varem kui simpansil. Ka laktoositalumatus on neoteenia nähtus (juveniilse- noorjärk- staadiumiga peaks piirduma). Aksolotl tal võivad säiluda välislõpused terve elu. sugurakud valmivad
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
