Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. Avad tellistest vaheseintes kaetakse tavaliste r/bsillustega. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 11 SÕRESTIKVAHESEINAD 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 12 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 13 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 14 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 15
Anorgaanilise keemia praktikum Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine tiitrimisega Ioonide kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: külma kraanivee kareduse (karbonaatse ja üldkareduse) määramine tiitrimisega, keedetud vee kareduse määramine, keetmisel tekkiva katlakivi hulga määramine, kareduse vähendamine/kõrvaldamine naatriumkationiitfiltriga. Vees oleva SO4(-2) iooni kontsentratsiooni määramine. Kasutatud vahendid, mõõteseadmed: 700 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, klaaspulk, katseklaas korgiga, lehter, 100 ml pipett, 25ml büretid (3), 25 ml mõõtsilinder, filterpaber, Na-kationiitfilter, etalonlahuste komlekt , elektripliit, Kasutatud ained: 0,025M HCl; 0,005M ja 0,025M triloon-B lahus; metüülpunane (mp) ja kromogeenmust (ET-00) indikaatoritena, 10% NaCl2 lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O),ca 0,5M HCl lahus nend...
keemiseni. Seejärel jahutada kolvides olev vesi ja määrata ühes kolvis ÜK ja teises KK. Arvutada välja tekkinud katlakivi mass. 2. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keeta vett ühekaupa 15-20 min. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerida vesi (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrata KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. Arvutused: 1. Kraanivesi kuumutatud keemiseni Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl lahuse ruumala: 10,1 mL Tiitrimiseks kulunud 0,025 M triloon-B lahuse ruumala: 9,5 mL ÜK: = 2,53 mmol/L CmM,HCO3- = = 2,38 mmol/L KK: = 1,19 mmol/L Tekkinud katlakivi mass: m = KK * MCaCO3 m= = 0,016 g/L
Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. [C]C [A]A [B]B [D]D Kc=[C]C * [D]D / [A]A * [B]B [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus ...
LABORATOORNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Sissejuhatus: Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. . Tasakaaluoleku matema...
Ema esitles ennast ja ütles, et tal vanem poeg on joonistamises andekas. Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on. Oskar oli vast 12 või 13 aastat vana. Laikmaa oli Oskarist huvitatud ja hakkas teda õpetama ilma maksuta. 2 Looming Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas
kalevipojaga kõndima. Nad läksid kiviuksest sisse kivivõlli alla kõndisid kivi teedpidi edasi ja tuli vastu rauast tuba. Vanem piiga pajata, et see on Sarvik-Taadi töötuba sulastele. Nad kõndisid edasi ja tuli vastu teine tuba kus oli kõik vasest. Vanem piiga jälle pajatas, et see on tütarlaste töötuba. Kõndisid jälle tüki maad edasi ja tuli vastu kolmas tube mis oli hõbedast. Teine piiga pajatas, et see on Sarvik-Taadi igapäevane tuba. Nad liikusid edasi neljandasse tuppa kus oli kõik kullast tehtud Teine piiga jälle pajatas, et see on Sarvik-Taadi pidupäeva paigake. Liikusid edasi ja jõudsid tuppa kus oli kõik siidist tehtud. Kolmas piiga pajatas, et see on neiu elutuba . liikudes edasi kuuendasse tuppa, leidsid, et see on tehtud sametist. Kolmas piiga jälle pajatas, et see on neiu elutuba, kus piduriideid valmistatakse ja panevad sinisametisse. Seitsmes tuba oli aga tehtud poordist. Kolmas piiga jälle pajatas, et neiu
Töökäik: Keeduklaasi valati 20 ml destilleeritud vett ning lisati 1 tilk küllastatud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtiotsüanaadi lahust. Saadud lahus segati ja jagati võrdselt nelja katseklaasi vahel. Esimene katseklaas jäeti võrdluseks Teise katseklaasi lisati 2 kuni 3 tilka küllastatud raud(III)kloriidi lahust. Kolmandasse katseklaasi lisati 2 kui 3 tilka küllastatud ammooniumtiotsüanaadi lahust. Neljandasse katseklaasi lisati tahket ammooniumkloriidi ja loksustati tugevalt. Katse andmed: Katseklaasi nr Värvuse Tasakaalu Põhjendus muudatused muudatused 1 - - - 2 Värvus muutus Tasakaal nihkub Reaktsiooni veidi tumedamaks saaduste suunas. lisati juurde
Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Tööprotsessi kirjeldus Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed ja hinnang: 1. katseklaasis algne lahus ilma ainete kontsentratsioonide muutmiseta. Värvus punakas- oranžikas. 2. katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust. Värvus läks intensiivsemaks, tumepunaseks. 3. katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Värvus läks tumedamaks, kui algselt, kuid natuke heledam, kui 2. katseklaasis oleva lahuse värvus. Oranžikam. 4. Katseklaasi panin tahket NH4Cl
Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse elemendid, nende kasutusalad. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete r...
Töövahendid: keeduklaas, katseklaaside komplekt. Kemikaalid: FeCl 3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett, lisasin sinna 2 tilka FeCl 3 küllastatud lahust ja 2 tilka NH4SCN küllastatud lahust ja segasin. Seejärel jaotasin lahuse võrdselt nelja katseklaasi. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl 3 lahust, kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust, neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl-i. Katseandmed, katseandmete töötlus, tulemuste analüüs Teise katseklaasi FeCl3 lahust lisades muutus lahus võrreldes esimese katseklaasiga tumedamaks. Tumepunane värvus näitas, et reaktsiooni saadust raud(III)tiotsüanaati, mis annab lahusele punase värvuse, tekkis juurde, järelikult reaktsiooni tasakaal liikus saaduste tekke suunas. NH4SCN lahust lisades muutus kolmanda katseklaasi lahus samuti tumedamaks ning tasakaal liikus saaduste tekke suunas
katseklaasi vahel võrdselt silma järgi ära. Ligikaudu 5 ml ühte katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud raud (III)tiotsünaadist. Muutust on lihtne jälgida värvi muutumise tagajärjel. 1. Esimene katseklaas jäi võrdluseks. 2. Teise katseklaasi lisasil 2 tilka FeCl3 lahust. Lahus läheb tumedamaks ehk saadust tekib rohkem. 3. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Lahuse värv on väga lähedane teise katseklaasi lahuse värvile. 4. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahus läks heledamaks, kui see oli algselt. Toimus vastupidine reaktsioon ehk lähteaineid tekkis rohkem. Järeldus Kui valmis segatud segule lisati juurde lähteaineid, liikus tasakaal saaduste poole, kuna lahuses oli molekule, mis said veel omavahel reageerida. Kui segule lisati ühte produktidest, toimus silmaga nähtav värvi muutus, mis näitas, et tasakaal liikus teisele poole. Saadus sai laguneda
Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused 1. Valasin nelja katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisain 7 tilka 0,5 M NH 3H2O vesilahust, loksutasin ja seejärel lisain veel 15 tilka 6 M NH3H2O vesilahust, et Cu(OH)2 sade lahustuks. b) Teise katseklaasi lisasin 5 tilka 0,2 M NaOH lahust ja loksutasin saadud lahust. c) Kolmandasse katseklaasi lisasin 5 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. d) Neljandasse katseklaasi panin ühe Zn graanuli. 2. Eelneva katse käigus saadud vase ammiinkompleksi sisaldava lahuse jagasin võrdselt kahte katseklaasi. a) Esimesse katseklaasi lisasin 10 tilka 2 M NaOH lahust. b) Teise katseklaasi panin ühe Zn graanuli. 3. Valasin kahte katseklaasi 1mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisasin tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimunud.
0,10...0,15 mL. C) Katlakivi moodustumise uurimine: 1. Pipeteerisin 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutasin vett kuni keemiseni. Seejärel jahutasin kolvides oleva vee ja määrasin ühes kolvis ÜK ja teises KK. 2. Pipeteerisin 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keetsin vett 15-20 min. Jahutasin kolbides oleva vee. Ühes kolvis määrasin ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerisin vee (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrasin KK. D) Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine: Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee jääküldkareduse (JÜK): 1) Pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputasin pipeti paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisasin ~5 mL puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. E) Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine:
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö ülesandeks oli kasutada Le Chantelier’ printsiipi, milleks on reaktsiooni tasakaalu nikumise uurimine lähtainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt; Kemikaalid: FeCl3 ja NH4 SCN küllastatud lahused, tahke NH4 Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3 (aq) + 3NH4 SCN(aq) ↔ Fe(SCN)3 (aq) + 3NH4 Cl(aq) Tuli uurida, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada kontsentratsioone a) FeCl3 b) NH4 SCN ja c) NH4 Cl. Hindasin, millise kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enim ja kontrollisin seda katseliselt. Võtsin keeduklaasi 20...
ning segada ja jagada neid nelja katseklaasi 2. Toimub reaktsioon FeCl3 +3 NH 4 SCN ⇄ Fe ( SCN )3 ( punane)+ 3 NH 4 Cl 3. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. FeCl3 4. Teise katseklaasi lisada kaks tilka lahust NH 4 SCN 5. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka lahust. NH 4 Cl 6. Neljandasse katseklaasi lisada tahket ja loksutada tugevasti. Katseandmed: Esimene katseklaas: lahus on punane Teine katseklaas: lahus on tume-punane Kolmas katseklaas: lahus on tume-punane, erinevust teisest lahusest ei ole näha Neljas katseklaas: lahus on oranž Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Lahust teeb punaseks selle reaktsiooni produkt - Fe ( SCN )3 . Kui me lisame lahusesse FeCl3 v õ i NH 4 SCN
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona-Theresa Võlma praktikum I B-1 102074 Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 ...
K: Cd2+ + 2e- -> Cd(Hg) A: Cd(Hg) - 2e- -> Cd2+ Teoreetilised alused: Analüüsimeetodi aluseks on elektroodide polarisatsiooninähe. Analüüsitavat lahust elektrolüüsitakse ühe polariseeriva ja teise mittepolariseeriva elektroodiga ja jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendatavast pingest. Selliselt saadud pinge- voolutugevuse ehk voltamperomeetriliste kõverate alusel määratakse kindlaks analüüsitava lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kasutatakse nõrka voolu, et sama lahuse korduval analüüsil määratava komponendi kontsentratsioon (1*10 -2 kuni 1*10-5 mool/l) praktiliselt ei muutu. Polarograafiliselt on võimalik määrata katoodil redutseerivaid aineid (katoodpolarograafia) ja anoodil oksüdeerivaid aineid (anoodpolarograafia), mida üldiselt nimetatakse depolarisaatoriteks. Katoodpolarograafias kasutatakse pol...
Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) kannete kustutamine. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 5) märked hüpoteegi kohta; 6) kannete muudatused; 7) kannete kustutamine. Kinnistustoimikud on kinnistusraamatu osad, mida peetakse iga kinnistu kohta. Sinna pannakse kinnistusregistri osa ärakiri ja kõik antud kinnistu kohta kinnistusametile esitatud dokumendid ning kinnistamise algdokumendid (lepingud, tõendid riigilõivu maksmise kohta, kaardid jne)
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dul...
3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) nimetatud kannete kustutamine. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse käesoleva paragrahvi 1. Lõikes nimetatud jakku märkus riigivara valitseja kohta. Riigivara valitseja kohta märkuse sissekandmine ja selle muutmine toimub riigivara valitseja avalduse alusel. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse (KRS § 16): 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) märked hüpoteegi kohta; 4) nimetatud kannete muudatused; 5) nimetatud kannete kustutamine. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Kinnistuspäevik (KRS § 19)
Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Milton Freidman Referaat Koostaja: Hando Rand Tallinn 2013 Contents ....................................................................................................................................................2 Contents...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 .....................................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 1. HEAOLURIIK...............................................
Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Tekkis valge sade ,lahus oli helesinine. tetraamiinkupraat(II) Sade lahustus ning lahus muutus siniseks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Tekkis valge sade, lahus oli helesinine. Valge c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Siin ei teki vase ammiinkompleks, sadet polnud. d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Tsingi pinnale tekkis vasekiht. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kompleks ei lagunenud ja ei tekkinud Cu(OH)2 sade, sest vask(II)hüdroksiid tekib tagasi. Tetraamiinvask(II)
Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3. Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ja 4 cm3 vett Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida 8 kella või stopperiga katse algus, ning kui tekib hägu, katse lõpp
Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel Tarbijakäitumine Referaat Õppekava nimetus Juhtimine ja turundus Tallinn 2018 Sisukorda 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1Suveniiride olemus..........................................................................................................4 1.1Suveniiride mõiste....................................................................................................4 1.2Suveniiride tüübid....................................................................................................4 1.3Suveniiride väärtus...................................................................................................5 2Suveniiride ostmise motiivid...........................................................................
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
Seega on skeemi produktideks nii oleum kui ka 98-99%- line H2SO4. Et paremini rahuldada keskkonnakaitse nõudeid, on kontaktprotsessi modifitseeritud, võttes kasutusele kahekordse absorptsiooni või kahekordse katalüüsi (joonis 4). Antud meetod suurendab saagist ja vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. Neljandast (viimasest) kihist väljunud SO3 suunatakse lõplikuks absorptsiooniks samasugusesse kolonni. Selle tulemusena kasvab SO2 üldine konversiooni aste kuni 99,5-99,7%-ni ning SO2 sisaldus jääkgaasides väheneb kuni 0,003%-ni. Emissioonid uutest tehastest ei ületa 2 kg SO2 ja 75 g happeudu 1 tonni toodetud väävelhappe kohta. 4. Sünteesgaasi tootmine metaani konversioonil. Ammoniaagi sünteesiks on vaja N2:H2 segu vahekorras 1:3.
2 3 2 [ 3 4 2 H2O Cu(OH) + 4 NH H O Cu(NH ) ](OH) + 4 b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Vaskoksiidi sade tekkis. 4 2 4 CuSO + NaOH Cu(OH) + NaSO 4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? Ei tekkinud kompleksi, sest keskkond oli happeline. d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vase kiht. Tsingi pinnale tekkis mustjas vase kiht. 4 ZnSO4 + Cu CuSO + Zn 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. 2 a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH) sade
VILLEM REIMANI HARIDUSKÄIK Referaat KOLGA- JAANI 2009 Hariduskäik viis Villemi 10- aastaselt patriarhaalsest kodus eemale. Esimesi hariduse- algeid sai ta küll naabertalus Lätil, kus elas metsnik Valdmann, kel oli koduõpetajaks preili Jürgens Viljandist. See õpetus aga oli Reimanile üsna lühiajaline. Peagi läks preili Viljandisse tagasi ema juurde, kes voorimehe või veoäriettevõtja lesena elas oma väikeses majakeses vastu praegust Lasteparki, omaaegset tiiki. Pr. Jürgens pidas seal kostilapsi ja teine tütardest andis tunde. Sinna Jürgensite juurde viidi Villem 1871.a. sügisel, ja ta nähtavasti õppis seal 2 semestri, valmistudes sisse astuma Viljandi elementaarkooli. Toidumoon viidi poisile kodust järele. Nii algas V. Reimani Viljandi kooliaeg, mis kestis tervelt 6 pool talve. 1872. aasta sügisel astus Villem Reiman Viljandi elementaar...
Pruudikimbu tellib peigmees. See peab sobima pruudi kleidiga ja on loomulik, kuid enne kimbu tellimist kuulab peigmees ära ka pruudi soovid. 2.2.2 Sõrmused Abielusõrmuste eest maksab peigmees. Sõrmused valitakse koos või arvestab peig pruudi soovi. Sõrmuste puhul soovitatakse traditsioonilisi sõrmuseid, sest need ei lähe moest. Sõrmuse sisse graveeritakse pulmapäeva daatum ning abikaasa nimi. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Abielusõrmus pannakse enamjaolt parema käe neljandasse sõrme. See traditsioon on pärit Saksa kultuuriruumist, parem käsi on lepingutele alla kirjutamise käsi ning selles käes sõrmuse kandmine on truuduse märk. Kuna parem käsi ulatatakse tervituseks, on abielu staatust näitav sõrmus kohe näha. Vasakus käes sõrmuse kandmise traditsioon on pärit Vana-Roomast ning tänapäeval on see laialt levinud suuremas osas lääneriikides. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2.2.3 Pruutpaari riietus
moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi.
jäägi Vähk parem oma koju ja ärgu tehtku suuri otsueid, need teevad talle ainult halba, kuna ta pole sel perioodil piisvalt mõtte võimeline. 4 Sünnikaardi majad Sünnikaartide maju on olemas kaksteist nagu ka tähtkujusid. Esimesed kuus maja seletavad lahti isiksust ja tema omadusi, viimsed kuus suhteid teiste inimstega ja perekonnaringist väljapoole jäävaid asjaolusid. Vähk kuulub neljandasse majja. Neljas on seotud Vähi märgi ja Kuuga. Siin on võtmemõisted kodu, suhted vanematega ja üleüldine hoolimine. Ema või emakuju loetakse selle maja eriti tugevaks jooneks. Kodul ja kaitsval ümbrusel on sarnasust analoogiaga üsast ja hauast- seega tähtsustatakse siin nii sündi kui ka surma. Päikesemärgid Vähk (21.Juuni- 21. Juuli) Tüüpilised jooned Vähkide põhiomaduseks on kaitsev loomus, mida aeg-ajalt varjutab kangekaelsus ja tujukus
optimaalse arvsuhte puhul lahuses: Cu(OH)2 + 4NH3·H2O [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O (tumesinine kompleks) b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? Tekkis vask(II)hüdroksiidi sade: CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? CuSO4 + NH4Cl reaktsioon ei toimu keemilis-termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Sai lisatud tsingigraanul, kui alustasin katset 2.2b. Igal juhul kattus tsingitükk vasega, sest tsink lahkus lahusest ioonidena jättes suurema redokspotsensiaaliga metallile elektronid, millega ühinedes muutus vask metalliliseks aatomiks ja sadestus sinna samasse, kust sai elektronid: tsingi pinnale: CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu 2.2 Eelmises katses 2.1
kanda valget kleiti. Ometi nii see traditsioon on ja jääb. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.1. Abielusõrmused Laulatussõrmuse tava on pärit muistse Egiptuse raudsõrmusest. Moosese ajal kasutasid juudid kuldsõrmuseid, mis sümboliseerisid puhtust ja soojust. Ususti, et vasak nimetissõrm reguleerib inimese tundeid ja vasakust käest läheb armastuse soon otse südamesse. Sõrmuse panemine neljandasse sõrme sümboliseerib armastuse sidumist südamega. 860. aastal Rooma paavsti korralduse järgi muutus sõrmus kindlaks kihluse atribuudiks, mis tõendas kavatsust abielluda. Seadluses oli märgitud: "Kui peigmees ei pea sõna ja tühistab kihluse, peab ta sõrmuse jätma pruudile tasuks kokkuleppe mittetäitmise eest; kui kihluse tühistab pruut peab ta sõrmuse peigmehele tagastama". Sõrmuse sõrmepanek kuulub eestlaste pulmatavasse alles üsna lühikest aega, 19. sajandist
1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) käesoleva paragrahvi punktides 1-3 nimetatud kannete kustutamine. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 5) märked hüpoteegi kohta; 9. Mis on kinnistuspäevik ja mida selles registreeritakse? Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg,
END --3.Luua f-n ühe mängija partiide koguarv f_mangijakoormus(...) CREATE FUNCTION f_mangijakoormus (a_id INTEGER) RETURNS INTEGER BEGIN DECLARE l_valge INTEGER; DECLARE l_must INTEGER; SELECT COUNT(*) INTO l_valge FROM Partii WHERE Valge = a_id; SELECT COUNT(*) INTO l_must FROM Partii WHERE Must = a_id; RETURN l_valge + l_must; END --4.Luua protseduur sp_uus_isik, mis lisab eesnime ja perenimega määratud isiku etteantud numbriga klubisse ning paneb neljandasse parameetrisse uue isiku ID väärtuse. CREATE PROCEDURE sp_uus_isik (IN a_eesnimi VARCHAR(50), IN a_perenimi VARCHAR(50), IN a_klubi INTEGER, OUT a_id INTEGER) BEGIN INSERT INTO Isik (Eesnimi, Perenimi, Klubi) VALUES (a_eesnimi, a_perenimi, a_klubi); SELECT @@identity INTO l_id; END --5.Luua tabelit väljastav protseduur sp_infopump(). See peab andma välja unioni-ga kokku panduna järgmised asjad (kasutades varemdefineeritud võimalusi):
Lahus oli sinine, pärast tekkis valge sade Kirjutada reaktsioonivõrrand. Mis sade tekkis? CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kirjeldada, mis toimub NH4Cl lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel Lahuses ei toimunud märgatavaid muutusi. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? Ammiinkompleksi ei tekkinud. CuSO4 + 2NH4Cl -> CuCl2 + (NH4)2SO4 d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht) Kirjelda, mis toimub. Zn hõbe värvus muutus mustaks, sest Zn on aktiivsem kui Cu Kirjuta reaktsioonivõrrand. CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust.
Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega kiviks, ta ei sisalda tervisele kahjulikke aineid ja Aeroci-ehitistes on inimsõbralik mikrokliima. Aeroc-tooted valmistatakse valumassi aurutades kõrge surve ja temperatuuri all. Materjali tihedus kuivas olekus on 300 kuni 600 kg/m3. Armeerimist vajavatel juhtudel on armeerimise miinimumnõue täidetud kui 375 mm, 300 mm ja 250 mm paksuses seinas paigaldatakse igasse neljandasse vuuki kaks armatuurvarrast ning 200 mm ja 150 mm paksuses seinas üks varras Ø 8 mm. Armatuuri ei saa panna silluste pealispinda, kuna soonte freesimine sillustesse on keelatud. Deformatsioonivuukides tuleb armatuur katkestada. Uue võimalusena seinte armeerimisel kasutatakse Murfor armatuuri. See armatuur leiab järjest laialdasemat kasutamist just tänu paigalduse lihtsusele. Armatuur on tsingitud ja koosneb õhukestest teraslehtedest (1,5 mm), mis on omavahel ühendatud
Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see L-laktaat:NAD-oksüreduktaas. See tähendab, et L-laktaat on substraadiks, NAD on koensüümiks ning oksüdoreduktaas viitab redoksreaktsioonile. Klassifikatsioon ensüümide l on oma neljanumbriline kood , nt pepsiini jaoks on EC 3.4.4.1. Esimene number viitab kolmandale klassile (hüdrolaasid), teine number kuulumisele neljandasse alaklassi (hüdrolüüsib vakude peptiidsidemeid), kolmas näitab neljandat ala-alaklassi (lõhub neid peptiidsidemeid, mille moodustavad eromaatsed aminohapperd), viimane number näitab pepsiini järjekorranumbrit ala-alaklassis. Klassi number, süstemaatiline nimetus, Katalüüsitavad reaktioonid Kliiniline keskemate alaklasside triviaalnimetused markerensüüm 1
sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. 6 Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada
return pe_nimi; end; select f_nimi('eesti', 'maalane'); 3. Luua f-n he mngija partiide koguarv f_mangijakoormus(...) create function f_mangijakoormus(a_id integer) returns integer not deterministic BEGIN declare b_id integer; select count(*) into b_id from Partii where valge = a_id or must = a_id; return b_id; end; select f_mangijakoormus(73); 4. Luua protseduur sp_uus_isik, mis lisab eesnime ja perenimega mratud isiku etteantud numbriga klubisse ning paneb neljandasse parameetrisse uue isiku ID vrtuse. create procedure sp_uus_isik(in e_nimi varchar(20), in p_nimi varchar(20), in k_number integer, out u_id integer) begin declare i_id integer; insert into isik(Eesnimi,Perenimi,Klubi) values(e_nimi, p_nimi,k_number); select @@identity into i_id; message 'Uus inimene: '|| i_id; set u_id = i_id; end; create variable u_id integer; call sp_uus_isik('Rein', 'Ots',51,u_id); select u_id; 5. Luua tabelit vljastav protseduur sp_infopump()
Sissejuhatus Iga naine soovib olla hoolitsetud juustega. Soengute kujundamisel on võimalik juuksuril kasutada mitmeid töövahendeid - rullid, föön, tangid jne. Mitmekülgne töövahendite valik ja erinevad töövõtted võimaldavad teostada erinevas tehnikas soenguid. Vahelduseks sirgetele juustele saab kujundada rullidega kohevaid ja lokilisi soenguid. Selles õpiobjektis tutvustatakse enamkasutatavamaid soengurullide keeramisetehnikaid. Soengurulle keeratakse erinevate skeemide järgi. Rullikeeramisskeemide valik sõltub sellest, kuidas klient oma juukseid kannab ja kui pikad on kliendi juuksed ning missugust soengut soovitakse. Pikkade ja lühikeste juuste rullisoengud Soengurullide keeramistehnika Eelteadmised Soengurulle toodetakse erinevatest materjalidest ja erineva läbimõõdu- ja pikkusega. Soengurullide läbimõõdud võivad olla 12 mm, 14 mm, 15 mm, 18 mm, 20 mm, 24 mm, 28 mm, 30 mm, 34 mm, 40 mm, 46 mm. Soengurullide pikkus on...
1. Nurtu vallakool asus oma esimesed 20 aastat Uue-Nurme mõisa häärberis. Maja on ammugi lammutatud ja praegu ei ole ka seda kohta leida. 2. "Kamariku" koolimajas töötas kool 1887 aastani. Ka seda maja pole enam olemas. On aga Kooli talu hooned ja siin maantee ääres asuski koolihoone. 3. Silla koolimajas asus Nurtu kooli kuni 1929. aasta sügiseni. 4. 1928. aastal algasid Silla koolimaja õuel uue koolimaja ehitustööd ja 1929. aasta sügisel kolis Nurtu kool oma eluea jooksul juba neljandasse majja. Maja on praegu alles ja seal elavad Valgu sovhoosi töölised. "Kamariku" koolimaja põhiplaan "Silla" koolimaja põhiplaan (Joonistel ära toodud kahe varasema Nurtu koolimaja põhiplaanid on joonistatud mälu järgi, mispärast mastaabid ei vasta täpselt tegelikkusele ega pole ka ruumide mõõdud peale kantud.) Õppe- ja kasvatustööst Nurtu algkoolis Nurtu kool on suurema osa oma elueast pidanud läbi ajama ühe õpetajaga ja töötama
Kirjutada reaktsioonivõrrand. Mis sade tekkis? Tekkis vask(II)hüdroksiidi sade: CuSO4 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + Na2SO4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH 4Cl lahust. Kirjeldada, mis toimub NH4Cl lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). NH4Cl lahuse lisamisel mingeid muutusi ei toimu. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? Kuna reaktsioon ei toimu keemilis- termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi, ei tekkinud sadet. d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Kirjeldada, mis toimub. Zn pinnale tekkis vasekiht. Kirjutada reaktsioonivõrrand. CuSO4 + Zn → ZnSO4 + Cu↓ 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade?
Registriosa kolmandasse jakku ,,Koormatised ja kitsendused" kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta, kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse märkus riigivara valitseja kohta. Registriosa neljandasse jakku ,,Hüpoteegid" kantakse andmed hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegi summa) ja nimetatud kannete muudatuste ja kustamiste kohta. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Kinnistusregistrit peetakse vaid elektrooniliselt
Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH 4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi.
- tulemuseks saime tumedama lahuse. Mis tähendab, et aineid ei olnud vajalik kogus reaktsiooni jaoks, mingit ainet oli rohkem, kui vaja. Selles katseklaasi suhtes oli ammooniumkloriidi rohkem 5) Kolmandasse katseklaasi lisasin kolm tilka küllastunud ammooniumtiotsüanaadi lahust. -Selle tulemusel lahus muutus teisest tumedamaks. See tähendab, et tasakaal liikus saaduste tekke suunas. 6) Neljandasse katseklaasi lisasime veidi tahket ammooniumkloriidi. Ammooniumkloriidi Lahustades aine muutus heledamaks. - See tähendab, et tasakaal liikus lähteainete tekke suunas. 7) Tasakaalukonstandi avalduse. K1/k2=K (K-kiiruse konstandite muutumise konstant)K = ([FeNCS] Cl2 . NH4Cl) : (FeCl3 . NH4SCN) Järeldus: ... Töö nr.5 Aine sulamis ja keemistemperatuuri määramine. Katse 1, katse 2 Katse 1: Naatriumfosfaadi sulamistemperauuri määramine
kindlalt, et idee on võimatu, sest see eirab loodusseadusi. See faas võib kesta aastast kuni sajanditeni, sõltuvalt sellest, kui väljakutsuv see harjumuspärase mõtlemise jaoks on. Teises faasis tunnistavad skeptikud vastumeelselt, et see idee on võimalik, kuid ei ole piisavalt huvitav ja väidetavad efektid on äärmiselt nõrgad. Kolmas faas algab siis, kui inimesed mõistavad, et see idee pole mitte ainult tähtis, vaid selle efektid on palju tugevamad kui varem arvati. Neljandasse faasi jõutakse siis, kui samad kriitikud, kes eelnevalt eitasid igasugust huvi idee vastu, hakkavad väitma, et nemad mõtlesid selle esimesena välja.[4] Autor reageerib samas raamatus ka mitmetele kriitilistele arvamustele. Kriitika: Ilmselt on edukad eksperimentide tulemused tegelikult saavutatud tänu lohakatele protseduuridele, kehvasti treenitud uurijatele, metoodilistele vigadele, valikulisele aruandele ning statistilistele probleemidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
