Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Cluny klooster mõjutas romaani arhitektuuri arengut, kloosterkirikute liikumine Euroopas. 5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti katedraali lääneportaali osised: roosaken, portaal, kuningate galerii, läänetornid, fiaalid Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just
koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. 1. Traavija - pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas - ehk karja ajavad ning osad jahikoerad) 2. Galopeerija - nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv - tõud, kellelt nõutakse kiirust) 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu) Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka
kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisriie meestel oli aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi vabaks jäi. Jalanõudena kasutati sandaale. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka ka aeg-ajalt kala, juur- ja puuvilju. Jõukamates peredes oli suurel kohal lihatoidud. Toitu söödi näppudega. Peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Roomlaste linn Tavaline Rooma elamu oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes nelinurkne aatrium, mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud nii, et päevavalgus pääsens majja otse ülalt. Vihma jaoks oli põrandal väike bassein. Aatrium oli pere- või elutuba ning juba varasemal ajal võõrustati seal külalisi. Linnas olid elamud ehitatud kiiresti ja suhteliselt lohakalt. Foorum, kui linna ja impeeriumi sümbol omandas piduliku ilme. Lisandusid uued templid. Sajandite jooksul arenen
Linnavärav oli kolmeosaline - umbes nagu kunagi meie Harju värav - kahe sisehoovi ja kolme uksega. Värava taga olid kaks torni. Siit algas kitsas tee linna üles, mis oli ääristatud linnamüüri vastu ehitatud lihtsa plaaniga töökodadest ja elumajadest. Igas majas olid vihmavee kogumise tsisternid, kuna vist vesi oli linnas üsna suureks probleemiks. Linna keskel oli Töökojad ja elamud agoraa sügava nelinurkse veetsisterni ja väikese sammasteta templiga. Agoraast põhja jäi prütaneion - riikliku koldetule asupaik. Agoraast lõunas oli suur tempel (10x6,5 m), mis oli ilmselt pühendatud Eileithyiale. Lato avastati 19. saj. keskel. Süstemaatilised väljakaevamised Latos algasid 1899-1901. vaade prütaneionile 9 Knossos
Valdav osa neist paikneb Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel, sisemaal tuntakse selliseid muistiseid suhteliselt vähe. Nooremal pronksiajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikuvööndis (Irus ja Narvas). Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58- meetrise läbimõõdu-ga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi
Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. Elamud olid enamjaolt ümmargused, kuid Eesti naabermaades on leitud ka nelinurkse kujuga elamuid. Pildil nooled ja oda. Kiviaega omakorda liigitatakse: a) Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum: arvatakse, et kiviaeg üldse hakkas kuni 2 000 000- 5 000 000 aatat tagasi. Vanemat kiviaega ei ole Eestis mõtet eristada, sel ajal kattis Eesti alasid mandrijää. Kuid siiski on võimalik, et juba jää taandumise ajal vanema kiviaja lõpus jõudsid Eestisse esimesed inimesed. b) Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum: 9000-5000 aastat eKr.
väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on
kastell-linnused kujutasid endast Vana-Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat
järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana- Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat
Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja -müürid. Viimased on ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuste keskseks hooneks kujunes megaron – suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees oli kaks sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Haudehitistest olid tuntud kamber ja kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas ümmarguse või nelinurkse põhiplaaniga matusekamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik – dromos. Hauakambri lagi oli kaetud kivide järk-järgulise libistamisega tekitatud valevõlviga. Ehituses kasutati suurte plokkidena ehituskivi, kasutati valevõlve. Ehitusmaterjalideks oli liiva- ja lubjakivi. Joonis 4. Megaroni põhiplaan 5 VANA-KREEKA Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta
Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest. · Orienteeruti taevakehade järgi, kasutades ilmakaari, tuntud oli ka kristall mis näitas päikse asukoha pilvedes. · Juht kandis kunni või pealiku tiitlit ja oli tüürimees. · Läänemere rannikualad jagunesid laevkondadeks. Igaüks saatis retkele yhe laeva. Laevkond jagunes istekohtadeks rühm talusid pani välja yhe mehe. · Retkedes eristatakse lääneteed (liikusid pmslt pärastised taanl. ja norral.) ja idateed (rootsl
· Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam Andrea Palladio (1508-1580) arhitektuuris · Palladio stiil e nn palladianism sai mitme · 15. sajandil rikastunud perekonnad sajandi jooksul Euroopa arhitektidele lasksid endale püstitada paleesid e. eeskujuks palazzo´sid KÕRGRENESSANSS maalikunst ja · Palazzod olid kolmekorruselised, neljast skulptuur tiivast koosnevad ehitised nelinurkse · Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti siseõuega esindajaks on Leonardo da Vinci · 15. sajandi keskpaigaks muutus · Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks palazzode stiil peenemaks ja kergemaks harmoonilise kompositsiooni loomine VARARENESSANSS skulptuur · Teine maalijana tuntud kunstnik kannab · Skulptuur muutus 15. sajandil nime Raffael (1483-1520)
Samuti võib seda süsteemi kasutada koos septiku ja filtriga, käitlemaks esmast heitvett, kui on piisav pinnase sügavusja pindala. Pinnapealne süsteem on keerukam, kui tavapärane ning kuna selle komponentidel on lühem eluiga. Lisaks vajab antud süsteem rohkem hooldust. FILTERSÄNG (Filter Bed) Filtersäng on ehitatud maapinnale, et levitada heitvett üle naturaalse pinnase, et see seal imbuks. Tavaline filtersäng võib olla kuni 60 cm sügav ning nelinurkse kujuda. Ehitatud liivast ning kruusast maapinna peale. Kruusa kiht filtrisängil aitab heitveel üle liivakihi jaotuda. Heitvesi nõrgub läbi liivakihi allolevasse pinnasesse. Filtersängi võidakse kasutada alas, kus on linnapealne aluskivim või kõrge põhjavesi, kuid kus põhjavesi pinnale ei tule. Filtersängid saavad heitvett igast teise käitlemise seadmest. Tavaliselt kasutatakse neid selleks, et hajutada heitvee poolt toodetud moodulsõlmi nagu näiteks turbal põhinev
Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks liigendamata ruum) -ja kodakirikud (löövid ühe katuse all)
· Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a
· Pneumonuga ostsüleerivate vahetavate teradega · Erineva kujuga noaterad Peitlid vanada klaasiliimi jääkide eemaldamiseks kerelt ja klaasilt kasutatakse peitleid. · Klaasipeitel vahetavate teradega · Peitlitera · Puhastustera hoidja ja tera · Kerepeitel Lõiketraat ja käepidemed liimitud kereklaaside eemaldamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele ka lõiketraati. · Lõiketraat nelinurkse profiiliga · Lõiketraat punutud profiiliga Liimitud kereklaaside eemaldamiseks on võimalik kasutada ka lõiketraadiga rullsüsteemi Roll Out. Liimipüstolid klaasiliimi paigaldamiseks kerele või klaasile kasutatakse klaasiliimi püstoleid. · Käsipüstol · Pneumopüstol Klaasiparandus komplektid väiksemate kahjustuste parandamisekslamineeritud klaaside puhul kasutatakse klaasiparandus komplekte. · Klaasiparandus komplekt · Klaasiparandus vaik(erinevad)
Kreetal olid võimul kohalikud valitsejad, kuid nähtavasti polnud võim nii suur, et valitsejaid portreekunstis jäädvustada. Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20.saj alguses kaevati nende säilinud osad välja, neid konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõu. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega
o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss o püüd suuremate mõõtmete poole o üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine o rustika kaob o fassaad on liigendatud
asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40- 60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta
lõpliku x 3) ja sisendsignaal. Selleks, et kasutada selle 2 pikkusega. Avaldub lühikese nelinurkse akna korral. funktsiooni ennustusfiltrina (värviv filter, MA mudel) Kuna |X(k)| on signaali k-nda sageduskomponendi Hinnangu hajumine saab näidata, et 2
pidevalt tõusvale soojusele. Religioossetest vabariigiaegsetest ehitistest rääkides tuleb ka Rooma puhul mainida templeid. Vabariigi ajal võis Roomast leida vanema pärandina põhiplaanilt ringikujulisi nn itaalia poodiumile ehitatud templeid, mis olid vana pärismaalaste Page 7 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM traditsioonide pärand, ja nelinurkse põhiplaaniga jumalakodasid, mille eeskujuks olid kreeklaste ja etruskide pühakojad. Üks hilisest vabariigiaegsest perioodist säilinud templis, mida kutsutakse Fortuna Virilise templiks (pilt 5), on viimasest templitüübist oivaline näide. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sammaste paigutus on kreeka peripteeli järgiv, kuid naose ette jääb sügav eeskoda ehk portikus. Naose külgedel pole enam toetavaid sambaid vaid seinaga
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
väljendavad karma tsüklit. Aluselt tõuseb viis vähenevat terrassi nn. galeriidega, mille reljeefid kujutavad Buddha elukäiku ja õpetusi, vaheldumisi avatud nissidega, milles on Buddha kujud. Nelinurkse platoo keskosas tõuseb kolm ringterrassi. Need sümboliseerivad "vormitut maailma" (vaimuilma). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Erinevalt Lääne-Euroopast puudusid Skandinaavias hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ning ka Suur rahvasterändamine ei paisanud olemasolevat ühiskonnakorraldust segi. Palju on aardeleide, eriti kulda. Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Viikingilaevad olid lahtised merepaadid. Lainete eest kaitsesid kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli ka mast nelinurkse purjega, kuid laeva sai edasi viia ka sõudes. Orienteeruti taevakehade järgi, kasutati 16 ilmakaart. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. Tähtsal kohal loodusesemete austamine. Austati esinevanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Saadeti ka koos oma
Gootikat eesti on tallinna vanalinn, toomkirik, niguliste, pühavaimu, oleviste kirik. Renessanss14-16saj Itaalias loobuti kõige varem gootikast, toimus palju muudatusi sel maal, kauplemine idamaadega muutis jõukaks,säilinud oli rohkelt villasid antiikajast, siis antiikne uhkus kodanlusele eeskujuks saigi. Gooti kunsti suhtuti halvustavalt, renessaansi ajal antiikkunsti jäljendamine. Jõukad hakkasid rõhku panema oma elumajade mugavusele ja ilule. Kerkisid palazzod, paleed, nelinurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetus siseõu. Korrustevahed karniisiga, katus mdal ja lame. Suuremalt jaolt kolmekorruselised, kõik kolm korrust on töödeldud erinevalt. Hoone kaunistamiseks võeti kasutusele antiikarhitektuuri detailid, seinast eemal poolsambad ja pilastrid, antiikaegne kreeka templi otsavaade, ümarkaar. Maal- omanäolised maalikunstnikud, kunstniku isikupära sai oluliseks. Suur osa maale usuteemad, tuli ka antiikmütoloogia teemad, portree maalid profiilis
mis olid maksimaalselt kokkusurutud külad. Püstkojale järgnes pisut keerulisem ümarkoda, mille sõrestik painutati peenematest puuväätidest nii, et ruum sai teatud kõrguseni vertikaalsed seinad. Savirikastel aladel kaeti see omakorda saviga ning nii tekkisid nn savionnid. Kogukonna kasvades ehitati neid järjest juurde ja kuna need olid vastupidavamad, moodustus neid lõpuks küla. Õige varsti hakati ehitama ka päikese käes kuivanud savitellistest nelinurkse põhiplaaniga hooneid. Kui kogukondade vastastikused rünnakud uute alade pärast sagenesid, hakati asumeid piirama taradega ning tekkisid kindlustatud asulad. Tänapäevani on mõned neist säilinud ja enamik neist pärinevad keskmisest ja nooremast kiviajast. Oletades, et peres oli 8-10 liiget, peetakse ühe küla elanike arvuks 800-1000. Eelpoolöeldutele lisaks eksisteerisid ka koobasasulad. Neist tuntuim on 10000-8000 eKr Süürias paiknenud Natufi kultuuri asula
keskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine,
ja veidi muudetult taaskasutusele võetud observatooriumina. Paljud neist uuendustest püsisid veel järelklassikalisel ajajärgul põhjapoolse madalmaa linnades, näiteks Mayapànis ja Tulumis. Ehitiste tüübid; hooned; kompleksid Tavaline maja Apsiidikujulise (ovaalse) oõhiplaaniga hütte on leitud juba Barra faasi ajast (1600 Ekr) ja niisugused on ka varasemaid teadaolevaid Petèni ehitised (1400 Ekr). Rajati ka nelinurkse põhiplaaniga teivastest ning õlgedest maju. Samas ei unustanud maja ehitajad kunagi koonusekujulise õlgkatusega ovaalset majatüüpi: klassikalisel ajajärgul oli väga tõenäoline, et just selline nägi välja nüüd juba kivist maja, mis võis edasiarendatuna esineda püramiidplatvormide ümarate nurkade näol. Lihtsa maja kivisse valatud vormidest saadi templeid, kui need püstitai püramiidplatvormide tippu, ja paleed, kui need rajati mitmekaupa üksteise kõrvale ümber mitme
Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paik-nes ristkülikukujuline ruum aatrium , mis oli omalaadne pere- või elutuba, selle ümber asusid maga-mistoad, köök jm ruumid. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et päevavalgus pääseks majja otse ülalt. Vähem-jõukad inimesed ei saanud endale lubada eramut, nende eluasemeks olid sageli üsna viletsalt ehitatud üüri-majad. Rooma rajati ka uhkeid ühiskondlikke ehitisi, nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja
Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures. Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased.
Naistel puudusid poiliitilised õigused. Tema vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kreeka kombetega tuli vaimne arenemine => kreeka päritoluga õpetajad. Teised saatsid pojad-tütred 7-aastaselt kooli. Sageli läksid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde. aatrium ühekorruselise nelinurkse kivist maja keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum, mille kohalt oli katus avatud foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed termid avalikud saunad, mis olid avatus ka vaestele roomlastele, pakkusid massazi ja erootilisi teenuseid ning neid leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele Avalikud mängud kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu
Ta hambad on suured ja valged, tihedasti üksteise kõrval. Ta saba on mõõgakujuline. Rahulikus olekus on koera saba all, ärritatuna hoiab ta aga saba esimest kolmandikku seljaga ühel joonel. Suur snautser Suur snautser on liikuv ja hea iseloomuga, kohaneb ruttu peremehega ning armastab lapsi, ent võõraste vastu on ettevaatlik ja umbusklik. Suur snautser on hästi dresseeritav, ilmastikule vastupidav, hoiab väga inimese juurde, tugev töös ja kallaletungil. Ta pea on tugev, nelinurkse kujuga ja püstine. Ta hambad on tugevad. Ta silmad on ovaalsed ja tumedad. Kõrvad on tal püstised, asetsevad kõrgel ja peavad olema kupeeritud. Saba on tal kõrgel ning see on keskmise pikkusega. oti lambakoer ehk kolli Elamine ja töötamine oti mäestiku karmides oludes karastas oti lambakoera, arendas tal välja erakordselt hea haistmise ja kuulmise ning tegi ta vastupidavaks. oti lambakoer on keskmisest kõrgemat
Kuna sisseseade osa köögi seadmete ja sisustuse hankekuludest moodustab ligi 1/3, vahel isegi ½, siis on oluline, et sisustus oleks kõrgekvaliteetne ja hoolega valitud. Kasutatavad materjalid Tavalisim sisustuselementide valmistamiseks kasutatav materjal on roostevaba teras. Harilikult on terasplaadi paksuseks 1-1,2 mm. Terasplaadi all võib olla teras- või niiskuskindlast puidust tugisõrestik, mis vähendab ka metallpindade kokkupuutel tekkivat müra. Sisustuse jalad on nelinurkse läbilõikega teras- või alumiiniumtorud, mille külge on kerge kinnitada riiuleid ja muid lahtiseid detaile. Jalgadel on tavaliselt 30-80 mm-ne reguleerimisvahemik, tänu millele saab muuta sisustuse kõrgustpõrandapinnast vastavalt seadmetele, töötajale ja põranda kaldele. Puidust sisustuselemendid on lamineeritud. Küpsetamistöödel kasutatavate laudade tööpinnad on kas kasepuust (tihe) või marmorist. Selliste laudade jalad on terasest või alumiiniumist.
Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus. Peahoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 ja 9,8 meetrit, ning tugines peamiselt veekaitsele; linnus on ümbritsetud 2 vallikraaviga. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubab oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust. 14. sajandi algul alustati torni juurde konvendihoone tüüpi ehk klassikalise nelinurkse ringmüüriga linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid refektoorium ja kabel, põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 meetrit. Nagu keskaegsele kaitserajatisele kohane, domineerivad põhikonstruktsioonides igal pool lihtsad massiivsed lubimördiga seotud paekivimüürid. Gootikast annab aimu akna- jm avade kujundamisel kasutatud teravkaarmotiiv. Linnus asus ülespaisutatud Liivi jõe saarel,
Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval. Toitu võeti näppudega ja peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Rooma linn Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, nii et päevavalgus pääses majja otse ülalt. Katuseavast sisse sadava vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Hilise vabariigi ja keisririigi perioodil rajati suuremate majade taha veel sammaskäiguga piiratud aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtuks eraldi ruum.
pähe. Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga, et juuksed ei satuks taina sisse. Perenaine hakkas kahe käega sõtkuma. Harilikult sõtkuti tainast ikka kätega, et leib saaks valgem ja sitkem. Kui tainas enam käte külge ei jäänud, raputati sellele jahu peale ning nõu kaeti kaane ja riietega soojalt kinni. Vanal ajal olid rehielamutesse ehitatud ümara või ovaalse põhiplaaniga kerisahjud. Hiljem tehti juba suuremad nelinurkse põhjaga küttekolded, kuhu mahtus palju leivapätse korraga küpsema. 19. sajandi viimasel veerandil tulid kasutusele uuemat tüüpi ahjud. Põhja-Eesti rehetubades olid need nüüd võlvitud kerisega ja vanadest ahjudest palju väiksemad. Vanad ahjud olnud nii suured, et pool peret mahtunud sisse. Nii olevat öeldud Viru-Nigulas (Moora, 1991). Leivaahju köeti tavaliselt kuusehalgudega, mis põlesid kiiresti ja ergu tulega. Kaske peeti liialt suure kuumuse andjaks
Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised - Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid. * kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid...
· Jaani kirik 1 läänefassaad, basiilika, eeskujuks Lübecki suurkirik, säilinud kirikuplaanid, terrakotaskulptuurid Profaanarhitektuur Linnuseid 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati pikki mäeharjaga või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast, nt Tartu linnus · Tornlinnus donjon, nelinurksed või ümmargused, enamasti kaitsemüür puudus, nt Paide donjon (algul oli kastell) · Kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala, esialgu olid sellised nt Tallinna, Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnus, Viljandi linnus · Esines ka segatüüpi linnuseid Linnusetüüp ka konvendihoone · Kuressaare linnus koosolekute saal, refektoorium (söökla), dormitoorium (magamisruum), komtuuri ruumid ( paremini säilinud) · Viljandi kastelllinnus 3 kaitsemüüri ja 1 linnakaitsemüür, 3 kaitsevööndit, hävines Rootsi-Poola sõjas
· Tühi - täidetud. Esemete ja kujunduselementide hulk mõjutab ruumimuljet. Asju täistuubitud ruum mõjub väiksemana kui lakooniliselt kujundatud lava. Asjad laval mõjutavad näitlejate liikumist ja mänguvõimalusi. · Ringikujuline - nelinurkne. Lava põhikuju määrab üldise ruumilahenduse. Nelinurksel laval on hõlpsam jäljendada interjööre ja luua "neljanda seina" efekt. Ringikujuline lava on mänguplats. Muidugi saab nelinurkse lava teisendada mänguareeniks, kui paigutada osa vaatajaid poolkaares lavale. · Keskendatud - hajutatud. Esimesel juhul on ruum korrastatud mingi keskme ümber (laval domineerib mingi objekt, näiteks keskaja vaimulikus teatris altar), teisel juhul on ruumi osad võrdväärsed. · Interjöör - välisruum. See jaotus lähtub näidendist ning näitab, missugust ruumi lava kujutab. Rekvisiit on ese, mis kujutab teatud objekti
7 ja laiad, ülalt kroogitud või volditud, sageli ka laia kätisega, pikad ning kitsad, või pikad ja kitsad varrukad õmmeldud lühikeste puhvvarrukate külge. Lühikesi varrukaid kaunistati tikandite, tupsude ja narmastega. Kanti ka varrukateta kleite. Tavaliselt kleidid suure dekolteega. Päevakleidi dekoltee väiksem, õhtukostüümidel sageli kogu ülaosa paljastav, varrukast varrukani ulatuv, nelinurkse kujuga. Dekoltee ääred võisid olla kaunistatud kantide, volangide ja pitsidega, mõnikord oli kleidil taga ja külgedel püstkrae. Perioodi alguses kleidid antiikmoe eeskujul õmmeldud, all kanti liibuvat trikood või õhukest aluskleiti ja sageli ainsa ülerõivana õhulist salli. Sellist moodi nimetati ka "alasti mood". Kleit rõhutas saledat figuuri ja naiselikkust. 1805. a kadus igapäevasel kleidil lohisev pikkus, see säilis vaid ametlikel õukonnatualettidel
· Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel VanaPärnu, Haapsalu, UusPärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised Linnade kaitseks rajati linnamüürid. Hakati rajama kivilinnuseid. * kastelllinnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt
Insert 16 = 1142 6. Freesimine laupfreesiga =90°, 16, 17, 3 0,45 1,34 13360 8*10 167* Insert 6 8016 koostatav 8 nelinurkse 18 8 kermisinserdiga 7. Lihvimine 19, 20 2 0,15 0,3 3000 8*10 38*8 Insert 6 1824 8. Puurimine Ø 7 21 1 0,08 0,08 800 20 40 3 120 Kulutused lõikeriistadele 18403 Kulutused lõikeriistadele ühe detaili kohta CLR = 1,84 Projekteerija tunnihind 30 TKE kulud: 1200
demokraatliku Ateena ja totalitaarse Sparta vahel, kuhu ühel või teisel poolel olid kaasatud peaaegu kõik Kreeka linnriigid. Sõjad laastasid ja nõrgendasid Kreekat suuresti. Ometi loodi ka sel perioodil rida suurejoonelisi ehitisi, millest üks väljapaistvamaid oli 4.saj. eKr ehitatud Väike-Aasia linnriigi Halikarnassose valitseja Mausolose haudehitis (arh, Pytheos jt.., üks seitsmest maailmaimest, hävitati 15.saj.). Mausoleum oli kavandatud nii valitseja hauakambri kui ka teatrina . Nelinurkse põhiplaaniga hoone mõõtmed olid 66/77 m, kõrgus 46 m. Alumise korruse moodustas hauakamber, mille siseruumis toetasid lage 15 dooria sammast, välisseinu aga katsid reljeefid, mille autoriteks olid oma aja tuntumad skulptorid (Skopas jt). Hoone teine korrus oli väljaspoolt ümbritsetud joonia sammastikuga, siseruumis aga oli lae toestuseks 15 korintose sammast, samas paiknesid ka Mausolose ning tema naise Artemisisa kujud
Tulemuseks saadi lahus, millele lisades veel 1 kilogramm 6%-list soolvett saadakse 10%-line lahus aga kui segada 8 Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium lahus hoopis kilogrammi 20%-lise lahusega saadakse 18%-line lahus. Leia millega võrdub b a. B-10 Korrapärase nelinurkse prisma külgservad on 12,5% väiksemad põhiservadest, Kahe mitte ühele põhitahule kuuluva ja mitteparalleelse serva keskpunktide vaheline kaugus on 9. Leia prisma külgpindala. B-11 Viisnurga ja tema ümberringi puutepunktid jaotavad ringjoone võrdeliselt arvude 1 : 2 : 2 : 2:5.. Leia selle viisnurga pindala teades, et ringjoone raadius on vähim positiivne arv, mis on võrrandi r 4 - 8r 2 + 13 = 0 lahendiks. 2 2
saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? Filippo Brunelleschi 3. Nim tema kavandatud ehitis Firenzes. Firenze toomkirik 4. Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschit 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kuidas neid nimetati? Paleesid kolmekorruselised, neljast tivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, madala katusega. 6. Kuidas olid kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Esimene korrus, mis pidi kandma kaht ülemist, võis olla massiivsem ja raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega ja ka kolmas mõjus vastavalt. 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L. B. Alberti? Iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, mis lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. 8
Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. [13] Joonis 26. Palazzo Medici. [ibid] Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso(palazzo), needolid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on joonisel 26 esitatud Palazzo Medici. [ibid] 7. BAROKK JA ROKOKOO Barokk (tuleneb sõnast barocco ja tähendab erakorrapäratut pärli) on stiil, mis oli iseloomulik 17 sajandile ja osalt ka 16. ja 18
ehitusosades. Kuressaare linnus võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida (Vaga,1957). Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ainus väravaava, kust linnusesse sisse pääseb, asub hoone kirdeküljel. Keldrikorrusel asusid majandusruumid. Teisel korrusel olid esindus- ja eluruumid, kus läänetiivas asusid piiskopi elutoad, idatiivas toomkapitoorium ning
Pülooni läbimisel satuti rahvale määratud sammasõue (hüpostüülõu). Sellele järgnes mitmelööviline väga kõrge tihedate sambaridadega saal (hüpostüülsaal), millele omakorda järgnes rida väiksemaid ruume varanduse ja pühakujude tarvis. Kesktelje lõpus tagaseinas asus jumala ja vaarao kujuga pühamu, millesse otsene päikesevalgus langes ainult mõni kord aastas. Sisekujundus: Sambad said egiptuse ehituskunstis üheks oluliseks ruumikujunduslikuks elemendiks. Vana riigi nelinurkse ristlõikega sammaste asemele tulevid keskmises ja uues ringis ümmarguse ristlõike ja mitmesuguste kapiteelide ja tüvistega sambad, mis olid tihti kaunistatud värviliste madalreljeefidega või maalingutega, olles jätkuks vastava ruumi kujundamise üldisele kompositsioonile. Sambakapiteelid jäljendasid taimseid vorme – papüürust, lootosõit nii suletuna kui avatuna, palmi. Uue riigi perioodil ilmusid ka jumalanna Hathori näo kujutistega sambakapiteelid.
· Jaht lõvidele rituaalne kohustus · Uus-Babüloonia · Babülon taastas iseseisvuse, hävitas assüüria · Riiki ümbritses pealinna paksude müüridega, müüridel mitu väravat, iga 50 m järel vahitorn, peavärav pühendatud jumalanna Istarile- sellest lähtus lai sirge tänav, kus peeti rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad värvilise glasuuriga tellistest eelistati sinist ja kollast. · Paabeli torn e. Marduki templi tsikuraat nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja olevat tõusnud seitsme astanguna samuti 90 m kõrgusele. · Babülon pidi alistuma pärslastele, kes ühendasid oma võimu alla kogu lähis-ida. 4.Vana-Egiptuse arhitektuur 30-34 Püramiidid: * Mastaba kivist haudehitised maa-alune hauakamber said rajada vaid ülikud * Astmikpüramiid vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, kui teistel, aga kõrguse tõuses pidi kivikuhi paratamatult ahenema nii jõuti astmikpüramiidini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
