a. Tartut nimetati linnana juba 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn. Pärast selle mahapõletamist aga ordulinnuse juurde vasakule kaldale Uus- Pärnu. XIII saj. said linnadeks veel Paide ja viljandi. XIV esimesel poolel kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine Eesti kattus suhteliselt tihedalt kivilinnustega. Esimese linnuse ehitamist otepääle alustati 1224. See on ka vanim teadaolev telliskiviehitis. Kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus. Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst. Suurem osa sakraalarhitektuur. XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil
JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Tempel seisis tavaliselt astmeliselt tõusvatel alustel ning on nelinurkse põhiplaaniga. Templi igat külge ümbritsevad sambad. Suurt tähelepanu pöörati templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamises kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Poseidoni tempel Kreeka templi põhiplaanid SAMMAS Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas tüves
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanem...
sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja k...
· Pikihoone põhiline osa kirkust, asub suunaga läänest itta(basiilikana ehitatud) · Pilaster seinast eenduv lame neljatahuline sammas · Portetist portreede loomisega tegelev kunstnik · Pseudostiil mingit ajaloolist arhitektuuristiili matkiv ehituslaad · Puto tiivulise, enamasti alasti lapse kujutis kunstis · Pärgament töödeldud nahk , millele kirjutati enne paberi kasutusele võttu · Püramiid Egiptuse ülikute haudehitis nelinurkse põhiplaanida ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega · Reljeef skulptuuriliik , mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud · Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik , mille keskosa katab kuppel · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, fiaalide, ehisviilude jne tipus · Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel
Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju? Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi
ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu LääneRooma langemine 476 aastat pKr. 6. Kuidas elas rikas roomlane? Traditsiooniline Rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes ühiskondlik ruum aatrium. Seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et valgus saada, selle ava all asus vihmavee kogumiseks bassein. Aatrium oli omalaadne pere või elutuba, varaemal ajal võõrustati seal külalisi. Hilise vabariigi ajal rajati majade taha sammaskäiguga aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtmiseks eraldi ruum. 7. Klienteelsuhe Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid
kaetud mägedest. Babüloni linn Babüloni kutsuti oma toretsevate pidustuste pärast "Patuseks Paabeliks". Ühe säilinud kiilkirja kohaselt oli Babülonis 53 suurt jumalate templit, 55 väiksemat Marduki templit, 300 maajumalatele ja 600 taevajumalatele pühendatud väiksemat templirajatist ning 180 Istarile ja 200 muudele jumalatele pühendatud altarit. Paabeli torn Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 90 m. Paabeli torn Kasutatud kirjandus · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mesopotaamia/index .htm · http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/mesopotaamia.htm · http://www.google.ee/search?q=mesopotaamia+kunst&ie=UTF- 8&hl=et · http://web.zone.ee/falling4/KunstiAjalugu.doc · http://www.koolielu.ee/files/A2VANA-MESOPOTAAMIA.ppt · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kunstiajaloo_kons
maju Tallinnas. Lisaks triumfikaared,võidusambad ja auväravad (Tähe Võidkaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis). Sisekujun dus: Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud
piiskopilinnuse uurjad ühtselmeelel. Kuid tänapäevani on kivilinnuse ehitusloo kohta liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub Seuberlichi teooriast, mis toetub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadele. Seuberlichi teooria järgi ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. Uuenduslikumad uurjad, kes toetusid Seuberlichi teooriale lisasid, et praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka tükike praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13
küljega avatud suuremasse siseruumi. trifoorium - kaaristuna lahtine müürikäik romaani ning gooti basiilikate kesk- ja ristlöövi kõrgseinas aknavööndi all. valgmik - ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar. apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides. torn - kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil.
Panteoni läbilõige Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande – kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. • Ehitiste teke: Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta ehitada toredaid ja sammaskäikudega väljakuid, nn. foorumeid ning avalikke hooneid. • Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate
Need omakorda võivad olla kas sirgjooneliste või kõverjooneliste külgservadega. Kõige enam kasutatakse risttahukat ja tetraeedrit. 18. Kolmnurkse piirkonna jaotamine elementideks? Kolmnurkse piirkonna jaotamisel elementideks määratakse kõigepealt kindlaks sõlmpunktide arv piirkonna külgservadel, seejärel kantakse sõlmed piirkonna külgservadele ja lõpuks ühendatakse omavahel sirgjoontega. 19. Nelinurkse piirkonna jaotamine elementideks? Nelinurksed tsoonid jaotatakse elementideks nii, et ühendatakse omavahel vastaskülgedel asuvad vastavad sõlmpunktid. Elemendid võivad olla nii kolm- kui nelinurksed, enamasti on nad ikka kolmnurksed. Kolmnurksete elementide korral soovitatakse esialgselt saadud nelinurgad jaotada kolmnurkadeks lühemate diagonaalide abil. See suurendab veidi ülesande lahendamise täpsust. Kui lühem ja pikem diagonaal oluliselt
jumalaotsinguisse metsade eraldatuses, hüljates oma kohustused kogukonna ees. Kõik sikhide kümme guru (välja-arvatud 8-aastasena surnud Har Krisnani) olid abielus, näidates isikliku eeskujuga, kuidas elada majaperemehena. Pühad paigad Sikhide kõige püham paik maakeral on Ja Amritsar. Ehitised Kuldtempel on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis asub Pandzabi osariigis Amritsaris. Seal asub nelinurkse põhiplaaniga puhtaveeline tiik - nektaritiik, Amrit Sar- kus prisked vääriskalad laisalt ringi ujuvad. Tiigi keskel on kullaga kaetud tempel Hari Mandir ehk Amritsari kuldtempel.
Puulõikes graafika. Rooma Peetri kirik- Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà. Michelangelo Pieta- Maarja hoiab süles surnud Kristust, Itaalia Chambordi loss Prantsusmaal- meenutab keskaegset linnust, ümarate nurgatornide pärast. Itaalia mingi palazzo- 3-korruselised, 4-st tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Da Vinci " Püha õhtusöömaaeg" Itaalia- Sellel maalil teeb kristus teatavaks, et keegi jüngritest on ta reetnud, kõik on ehmunud. vastab kõrgrenessansi eesmärkidele. Palazzo Medici - Ricardi Firenzes Michelangelo, skulptuur "Surev ori"- u. 1513 Julius II hauamonument. olustikumaal, kujutatakse talupoegi, madalmaade maal-pessimistlik. 1)Kuidas nim. Itaalias 15. saj. perioodi, mis oli iseloomulik, mida maaliti põhiliselt, mis värve kasutati?
(lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris. 3. Maalikunstnik. Sandro Botticelli; (1. märts 1445 - 17. mai 1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik.Tema luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid
sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. pilaster lame, püstine seinasammas, nelinurkse läbilõikega, toetab ja kaunistab seinapinda Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k
Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga, sellele liitus veel samuti müüriga kaitstud “uus” linn. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. Dur Šarrukin oli Assüüria linnade hulgast üks põnevamaid. See oli ainult residentsiks ehitatud suurjooneline linn (ehitusaeg: a.711 eKr. - a.707 eKr.) Linn oli nelinurkse plaaniga, ca 30 ha suur, mida piiras 7 km pikkune ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane. Magistralid viisid linna keskuses asuvasse paleesse. Paleekompleksi kuulus ka tsikuraat. Linn tundus olevat igavene ja võitmatu, ning demonstreeris oma vägevuse ja teiste kaitsetuse. Ninive linn oli maailma esimene metropol. Plaanilt meenutas see väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks mõõdeti 728 ha ning kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud
Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve
noori etruske - Kreeka algupära tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol. - Osavad pronksivalajad - Kapitooliumi emahunt (Rooma linna rajaja Romulus ja Remulus hundi all, piima joomas)- tuntuim pronksskulptuur - Kimäär- pronksskulptuur-mütoloogiline loom, kellega Herakles pidi võitlema. Lõvi, samaks madu ja seljast kasvab välja kitsepea. - Tiivuline lõvi TEMPLID - Nende templid olid puust - Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. - Puutalasik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. - Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate ja figuure. - Ehitasid võlve (Perugia) - Hoone paigutati kõrgele alusele- kõige omapärasem joon - Nad polnud küll võlvide leiuajad, kuid tänu neile õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele Rooma kunst
Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis-mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi. Hoonet vaadates on näha selle ideaali: täpselt läbi mõeldud detailid, tahutud kivid, mõõtmelisus jne. Neogooti stiil üleüldse rõhutab peamiselt stiili väliseid tunnuseid. Kusjuures dekoratiivdetailide põhiarsenal pärineb peamiselt
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri alguseks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne- Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke ...
18. 19 20. 21. Konvendihoone- 14. Sajandil valitsevaks korrapärane linnusetüüp. Pärit preisimaalt. Nelinurkne siseõu, millel neli tiiba ja kolm korrust. 1 korrus: majapidamisruumid, 2 korrus: söömine, magamine, kirik, koosolekud, kindluspealiku ruum, 3 korrus: kaitsekorrus. Diele- koda (seal oli lahtise koldega mantelkorsten) Dornse- kojatagune, kaminaga köetav ruum Kastell-linnus nelinurkse müüriga piiratud ala Tornlinnus- sobis väiksemale kaitsemeeskonnale. Ajastule iseloomulikult oli soodsaim rünnata ülevalt alla ja kivist torni sai edukalt kaitsta. Ehitati tihti ümber kaitsekraave. Tornikujuline Neemiklinnus- müüri ja kraaviga eraldatud osa mäest; müür ehitati piki mäeharja, mis kulgeb enamasti korrpäratult looklevana Etikukivi- asetsesid tihti väljas trepi kõrval, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, sümboolset teksti või kujutist
Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise kloostri ehitamisel pidi arvestama maastiku olusid, ehk siis klooster rajati, erinevalt tavapärasusest, kirdest edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes. Kloostrikirikl ei tohtinud olla torni ega liiga palju kaunistusi. Väikest katuseviilule toetuvat torni hakkas rahvas kutsuma ,,Katuseratsanikuks" 3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik?
-Itaalias tekkis uus klass-jõukas kodanlus, kes tellisid endale Pieter Brueghel (talupoegade prüügel)- olustiku maalija, näppu kõhus suuri elumaju PALAZZO: peenmaalitehnika ''Püha Peetruse ristilöömine''- peaalaspidi, paistab kellegi teise - 3korruseline, 4 tiivast koosnev nelinurkse siseõuega hoone. ''Talv''(4aastaaega)- mäed, maastik, jahimehed koertega, tagumik - madal viilkatus uisutajad Diego Velazquez-hispaanlane - korpused eraldatud ''Talupoja pulm''- söömine laua taga ''Filipe IV''- hobuseseljas mees, maastiku taustal
sageli kahte või enamat tuunikat üksteise peal. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paik-nes ristkülikukujuline ruum aatrium , mis oli omalaadne pere- või elutuba, selle ümber asusid maga-mistoad, köök jm ruumid. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et päevavalgus pääseks majja otse ülalt. Vähem-jõukad inimesed ei saanud endale lubada eramut, nende eluasemeks olid sageli üsna viletsalt ehitatud üüri-majad. Rooma rajati ka uhkeid ühiskondlikke ehitisi, nt kõigi jumalate tempel
Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg
Borchardt. Skulptuur Vaarao Chephren ~ 2520 2494 e.m.a. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Egeuse kunst Tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid(Knossose, Phaistos, Hagia Triada) Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumistel korrustel olid peamiselt laoruumid. Knossose palee Knossose palee Kreeta saarel. Põhjapoole sissepääs ~1700 a. e.Kr Kreeta tähtsamaid vaatamisväärsusi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Knossose palee
kaevamistel leiti Trooja, Mükeene ja Tiryns. Inglise arheoloog Artur John Evans leidis Kreeta saare mälestusmärgid. Umbes 2000 a. eKr. ehitati esimesed suured sõjaliste juhtide lossid Kreeta saarele Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. 19. ja 20. sajandi vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesuurustest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue megaroni. See oli suur ristkülikukujuline saal kahe sambaga sissekäigu juures. Megaron oli eeskujuks hilisemate kreeka templite ehitamisel. Suurim palee Kreetal Knossos ehitati 1700 1400 aastate vahel eKr. 1300 ruumi, mis ümbritsesid megroni, ühendasid erinevate suuruste ja suundadega koridorid. Võrreldes teiste selle aegsete lossidega oli seal neid palju. Kahekümne nelja tuhande
Grenzstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maasilinn · Maasilinna linnus on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Orissaare vallas Maasi külas · Maasilinna linnusel on niinimetatud laiendatud elutorn-tüüpi peahoone, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas varem paiknesid ülejäänud hooned · Taanlased purustasid Maasilinna 1566. aastal · Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus · Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Senini oli näha vaid küngas
saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Gootipärasele ehitusele vastandusid, horisontaalsus ehk siis maaligidus, aknad olid kas nelinurksed või ümarkaarega. 6. Renessansi kujunemisel võeti eeskujuks kunagine antiikkultuur. 7. Lorenzo Ghiberti tegi 28 kullatud pronksist reljeefi. Hiljem tegi ta 10 suuremat reljeefi, kus kasutas tsentraalperspektiivi
Oli vaja kaunistada Suhteliselt palju oli gobelääne-piltvaipu. Tegeldi ka puuskulptuuridega. Profaanarhitektuur Linnused ja linnakindlustused. Linnuse tüübid: Neemiklinnus e. äraliõike kindlustus (mäe otsas).Ära on kasutatud looduslikke kaitsevõimalusi (peaaegu kõik sellised linnused on hävinenud). Tornlinnus (Paide, Kiiu) Kastell linnus- terve maaala, mida tahetakse kaitsta on piiratud nelinurkse müüriga. Oli enamasti sisehooviga ja kolmekorrusseline (alumine-kaitsekorrus, teine- kirik, koosoleku ruumid, söögisaal, kolmas-magamisruumid). Oli mitu tiiba, mida ühendasid ristikäigud. Tuntumad konvendi tüüpi linnused: Viljandi lossimäed(kõige suurem, sai valmis 14.sajandil) Linnused muutusid linna üheks osaks (Tallinna linnus) hiljem lisati müürinurkadesse tornid (Viljandi linnus oli võimsaim ja suurim, seda hakati ehitama aastal 1224
Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. · 1. Traavija - pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas - ehk karja ajavad ning osad jahikoerad) · 2. Galopeerija - nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv - tõud, kellelt nõutakse kiirust) · 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu) · Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on
hauakambrid, jne. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Nad tutvusid varakult ka kreeka kunstiga. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude nägudel- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride ,,arhailist" naeratust. Väga osavalt olid etruskid pronksivalajad. Nad on loonud ka tuntud kujusid, näiteks see kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Reemust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise järgi esimestest sajanditest. Siis polnud Rooma enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja lasi ehitada oma auasjaks väljakuid, nn foorumeid ja avalikke hooneid. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks.
Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Lisaks triumfikaared,võidusambad ja auväravad (Tähe Võidkaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis). Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 2. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma
- looduslik kivi - Nn. `rooma betoon', (segu, kuhu lisati väikeseid kive) - kasutati rauast tõmbe, klambreid, vardaid etc - kõrgelt oli arenenud krohvitöö Kasutati viit orderit: 1. Rooma-dooria order 2. Rooma-joonia order 3. Korintose order (põhiliselt kasutatav, kõige toredam) 4. Toskaana order- kasutati militaarehitiste puhul. 5. Komposiitorder Komposiitkapiteel (kapiteel - joonia kapiteeli voluudid ülaosas ja korintose akantuslehed allosas, Basiilikad kohtu ja ärihooned. Pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid kolmeks lööviks jaotas. Aatriumelamu tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Triumfikaared Vana- Roomas toimunud tähtsa sündmuse või võiduka väepealiku auks ehitatud monumentaalne atikaga vabalt seisev väravaehitis Akveduktid rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Foorum - peaväljak. (1 saj. eKr)
paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää) Kaitseehitiste rajamine kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas. Pölisrahvas tahtis, et maad et võõrandataks.
Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid Korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevadki meie ajaarvamise esimestest sajanditest, kui Rooma polnud enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja pidas ma auasjaks lasta ehitada toredaid sammaskäikudega väljakuid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle, et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi
Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, nii et valgus pääses majja otse ülevalt. Põranda keskel asetes väike bassein, kuhu sadas sisse vihmavesi. Hilise vabariigi ja keisririigi perioodil rajati suuremate majade taha sammaskäiguga piiratud aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtuks eraldi ruum. Linnaelu arenguga muutus ka arhitektuuri ilme
Arhitektuurisaavutused olid paleed, kuppelhauad, sildade ja tänavate rajamine. Säilinud on seinamaalid, pisiplastika ja suur hulk vaase, mis annavad tunnistust kunstimeisterlikkusest ja loovad ettekujutuse kultuuriperioodidest. (4) Kreeta-Mükeene ehituskunst Kreeta ehituskunsti suurimateks ja tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid. Lossid koosnesid enamasti peaaegu ühesuurustest eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid suvalises asetuses ümber suure nelinurkse keskõue. Peale eluruumide olid seal veel laod ja erinevad hoidlad kuna lossid olid majanduselu keskusteks. Tähtsamad lossid olid: Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. (3) Losside seinad olid laotud sidumata kividest ning ilma möldrita. Korruste ühendamiseks olid majas trepid. Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks
Alles kolmandal päeval sai sellest keedust taina segada. Selliselt valmistatud leivad olid hea pehme sisuga ja magushapu maitsega. 19. sajandi viimasel kümnendil hakati ka täisterajahust leibasid tegema sellise tehnoloogia abil. Needki leivad olid kohevad ja magushapu maitsega, eriliselt krõbeda koorikuga ja seisid kaua värskena. Muutused toimusid küttekollete ehituses. Kui varem tehti maal ümara või ovaalse põhiplaaniga kerisahi, siis nüüd rajati suuremad nelinurkse põhjaga (põrandaga) küttekolded, millele laoti pärast süte koristamist hapendatud tainast vormitud ovaalse kujuga leivad. Need kerkisid ja küpsesid parajalt kuumas ahjus, pealispinnale moodustus krõbe koorik. Pärast ahjust välja võtmist niisutati leivakoorikut veega ja seejärel kaeti rätikuga. Selliselt küpsetati taluperes leiba kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Tänapäeval küpsetatakse leiba iga päev, kuid leiva valmistamisel järgitavad traditsioonid
Kuid detailirikkus ei tee Traianuse sambast mitte ainult mõjuvat skulptuuriaalset meistriteost ja väärtuslikku ajalooallikat, vaid ühtlasi on see ainulaadne dokument antiiksete relvade ja riietuse tundmaõppmiseks. Pantheon Piazza della Rotondal asuv Pantheon on üks paremini säilinud ja lummavamaid vararooma ehitisi. Arhitraavil olev pealiskiri meenutab, et esimese hoone lasi sellele kohale rajada keiser Augustuse väimees Agrippa. Ta püstitas siia 27. aastal eKr nelinurkse templi valitseja suguvõsa auks, kuid traditsioonist kinni pidades ei nõustunud Augustus seda iseendale pühendama, vaid lasi tagasihoidlikult ainult oma kuju portikusse üles seada. Nii sai ehitis nimeks hoopis Pantheon, ehkki selle nime mõte pole päris selge. Usutavasti oli tempel algselt pühendatud planeedijumalatele Marsile ja Venuseke, JuliusteClaudiuste sugukonna kaitse jumalatele. Sellele viitavad rohked sümbolid taevavõlvisarnasena konstrueeritud kuplil, mille
See rahvas tõi endaga kaasa kodustatud loomade karjad. Nende haudadest on leitud kitse- lamba- sea- ja veiseluid. Arvatakse, et nad tundsid ja kasvatasid ka kultuurtaimi. 1 Uus rahvas kohanes Eestis, segunes kohalikega ja jäi paikseks. Sel ajal tekkisid ja suuremad ja paremini kaitstud asulad ning hakati rajama põlde. Eesti ja kogu Ida Euroopa vanimad põlispõllud paiknesid Tallinna lähedal Rebala küla väljadel. Põllud olid nelinurkse kujuga, umbes paarikümnemeetrise küljepikkusega maalapid, mis olid hoolikalt kividest puhtaks korjatud. Põldude ümber olid kivikoristusel tekkinud põllupeenrad. Kuna viljakas mullakiht Põhja eesti paesel pinnasel oli õhuke ja põllud kurnati kiiresti välja. Metsaalade põldude puhastamine oli ränkraske töö. Mets tuli kõigepealt maha raiuda ja lasta kuivada. See võttis paar aastat aega, siis põletati puud ning maa kattus tuhakihiga, sinna külvati seeme
Püstitati sõjaliste võitude puhul. Kujutati võitlusi. IV Michelangelo Pieta Keda on kujutatud ? autor,aeg, stiil, saj? Michelangelo Pieta, Kõrgrenessans, 15.saj. Kuidas on kujutatud stseeni? Nim. millise kirikupühaga on seotud. Kristust toetavale vanale mehel on kunstnik andnud omaenda näojooned. Mees on Arimaatia Joosep, kes loovutas matusteks talle endale mõeldud hauakambri V Muhu kirik Nim. hoone osad, stiil, asukoht,saj? 2 traveeline, ühelööviline kirik, koori ja nelinurkse lõpmikuga, mis asendab apsiidi, 15.saj. muudeti basiilikuks, Eesti. Nim. stiili tunnused... VI Võlvi tüübid silinder , rist ja roidvõlv. Iseloomusta võlve, mis stiil. Hellenistlik Ehitati Roomas, Silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Kahe silindervõlvi ristumiselt tekib ristvõlv. Ristvõlvi raskus jaguneb nelja nurka. Roidvõlv Peamiselt gooti arhitektuuris, Toetuvad roietele. Ja siis veel et kus kasutati vist...või midagi sellist Töö 3 I Milose Veenus
· Louvre`i püramiid on Pariisi üks vaatamisväärsusi. 5 July 22, 2012 Footer text here · Püramiidi valmimise järel sai sellest Louvre'i muuseumi uus peasissepääs · vana polnud külastajate hulgaga enam toime tulnud. · Püramiidi all paikneb aatrium piletikassade, riietehoiu, WC-de jm vajalikuga. · Suurt püramiidi ümbritsevad purskkaevud ja kolm väiksemat püramiidi. · Püramiidi kõrgus on 20,6 meetrit, nelinurkse aluse külje pikkus 35 meetrit. · Püramiid koosneb 603 rombikujulisest ja 70 kolmnurksest klaaspaneelist, mille paksus on 21 millimeetrit. Huvitav! · Püramiidi rajamine tekitas Prantsusmaal märgatavat vastumeelsust. · Kardeti, et selline futuristlik ehitis ei sobi Louvre'i klassitsistliku stiiliga. · Irvhambad rääkisid Mitterrandi "vaarao kompleksist", teised kiitsid kahe stiili - vana ja uue - õnnestunud liitmist.
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Rooma kunst Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele I aastatuhandel e. m. a. Rooma riigis. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärilist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid uusi valdusi ja orje. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Kuna riigi südamik praegune Itaalia oli madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad, sattusid roomlste kultuur ja kunst teiste rahvaste mõju alla. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid roomlased kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenas...
kantkividest ladu. Ületades küll pikihoone külgmüürid, jäi torn selle lääneviilust märksa madalamaks. Vahelaed olid kõik puidust ning torni ülemistele korrustele pääses vaid kõrgel asuva portaaliava kaudu, treppi tollal siis polnud. Niguliste algpikihoonet täiendanud tugev läänetorn on kõigiti kooskõlas kiriku üldise ehituskunstilise orientatsiooniga, sest nii Vestfaali kui ka Gotlandi 13. sajandi kirikutes oli nelinurkse põhiplaaniga ja pikihoonest 7 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 8 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 7 3 9 massiivsemate seinamüüridrga läänetorn väga levinud. 1515.aastal kõrgendati torni ja krooniti see hilisgooti telkkatusega10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
