Grenzstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maasilinn · Maasilinna linnus on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Orissaare vallas Maasi külas · Maasilinna linnusel on niinimetatud laiendatud elutorn-tüüpi peahoone, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas varem paiknesid ülejäänud hooned · Taanlased purustasid Maasilinna 1566. aastal · Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus · Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Senini oli näha vaid küngas...
Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu LääneRooma langemine 476 aastat pKr. 6. Kuidas elas rikas roomlane? Traditsiooniline Rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes ühiskondlik ruum aatrium. Seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et valgus saada, selle ava all asus vihmavee kogumiseks bassein. Aatrium oli omalaadne pere või elutuba, varaemal ajal võõrustati seal külalisi. Hilise vabariigi ajal rajati majade taha sammaskäiguga aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtmiseks eraldi ruum. 7. Klienteelsuhe Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid...
Rooma Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele....
Kuubi serva pikkus on 8dm. Leia kuubi täispindala, ruumala, põhja diagonaal ja kuubi diagonaal. 2. Risttahuka põhiservad on 6cm ja 8cm. Kõrgus on kolm korda suurem kui pikem põhiserv. Leia risttahuka täispindala, ruumala, põhja diagonaal ja risttahuka diagonaal. 3. Korrapärase nelinurkse püstprisma põhja ümbermõõt on 48mm. Prisma kõrgus on pool põhiservast. Leia prisma täispindala, ruumala, põhja diagonaal, külgtahu diagonaal ja prisma diagonaal. 4. Püstprisma põhjaks on täisnurkne kolmnurk kaatetitega 3m ja 4m. Prisma kõrgus on neli korda pikem kui põhja hüpotenuus. Leia prisma täispindala ja ruumala. 5. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 16cm ja kõrgus 15cm. Leia püramiidi täispindala ja ruumala. 6...
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised...
Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus madal. Vanemad olid küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. 9. Kes maalis Sixtuse kabelit? a. Laemaalingu tegi Michelangelo, põhjapoolsema seina Pietro Pierugiona, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli, lõunapoolse...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud kiviladu.(tavaliselt ülemiste korruste seinad).Tähendas küla-e. maalähedust. 7. Pilaster-lame püstine seinasammas, ristlõikelt nelinurkne, ei ole seinast eraldatud. Koosneb-baas, tüvi ja kapiteel. 8...
8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut. Bütsantsi ja Vanavene kunst. 1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik). 2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3.Keel Bütsantsis-mindi üle ladina keelelt kreeka keelele. 4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri. 5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis-kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused. 6.Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel). 7.Ikoon-puutahvlile maalitud pühapilt. 8.Bütsantsi ja Kiievi kultuurikontaktid-Kiievi vürst Vladinir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9.Andrei Rubljov-kuulus vene ikoonimaalija. 10.Puhas vanavene kunst-Kiievis, Moskvas, Novgorodis, Pihkvas. 11.Aleksander Nevski peakirik-stiil on bütsantsi oma, aga püstitati alles 19.saj lõpul, jäljendus, ei ole puhas...
Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on...
2.2.5 Kihelkonnakooli õuel on endisest ajast säilinud köstri õunaait. Köstri tõllakuur ja tall on taastatud hiljem. Kiriku kaldanõlva all Kooliallika juures on kuulus kirikumõisa rentniku saun, mille akna Toots müristajaga katki lasi. Amme jõest leiab aga usin otsija põhja lastud parve. 2.3 Põltsamaa loss Põltsamaa linnuse ehitamist alustati juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Linnus on elanud üle nii hiilgeaegu kui ka arvukaid rüüsteretki. Kõige rohkem kannatasid Põltsamaa elanikud aga Liivimaa Kuninga Magnuse ajal, kes oli endale residentsiks valinud Põltsamaa (Oberpahlen) ja valitses siin 1570-1578. 8 Ka linnus sai sajandite vältel kõvasti kannatada ja 1770ndatel ehitati vana konvendihoone...
Piilarid võivad olla liigendatud pilastrite ja poolsammaste (romaani) või turpadega (gooti). Ei kuulu antiikarhitektuuri. pilaster - seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit. Pilastrid võivad asetseda ka nelinurkse piilari igal küljel. liseen - verikaalne sile dekoratiivne müüririba, mis vähesel määral eendub müüripinnast, puudub baas ja kapiteel. apsiid - poolringikujuline või polügonaalne võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul vikkel - sfääriline kolmnurk, mis toetab neljast osast kuplit, kujut, nelja evangelisti amhon - varakristliku basiilika kesklöövi lõpposas asetsev, põhja ja lõunasse suunatud kahe...
-Itaalias tekkis uus klass-jõukas kodanlus, kes tellisid endale Pieter Brueghel (talupoegade prüügel)- olustiku maalija, näppu kõhus suuri elumaju PALAZZO: peenmaalitehnika ''Püha Peetruse ristilöömine''- peaalaspidi, paistab kellegi teise - 3korruseline, 4 tiivast koosnev nelinurkse siseõuega hoone. ''Talv''(4aastaaega)- mäed, maastik, jahimehed koertega, tagumik - madal viilkatus uisutajad Diego Velazquez-hispaanlane - korpused eraldatud ''Talupoja pulm''- söömine laua taga ''Filipe IV''- hobuseseljas mees, maastiku taustal...
Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paik-nes ristkülikukujuline ruum aatrium , mis oli omalaadne pere- või elutuba, selle ümber asusid maga-mistoad, köök jm ruumid. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et päevavalgus pääseks majja otse ülalt. Vähem-jõukad inimesed ei saanud endale lubada eramut, nende eluasemeks olid sageli üsna viletsalt ehitatud üüri-majad. Rooma rajati ka uhkeid ühiskondlikke ehitisi, nt kõigi jumalate tempel...
Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. Seda pilastriks. Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid. Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. Kõige uhkemad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka...
Olulisel määral hoidis sõpruskonda koos ka ühiste pidusöökide sümpoosionide (symposion kreeka keeles koosjooming) pidamine sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad...
Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille s...
Etruski kunstis oli samuti ilmekaid pronkskujusid, sest pronksivalus olid nad tõelised meistrid. 4. Milline on Kapitooliumi emahunt? Kapitooliumi emahundi skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja tema kaksikvenda Remust. See on valmistatud pronksist, ning esialgselt arvati, et see pärineb 500 aastatest p.Kr. 5. Kirjelda etruskide templit. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Hooned olid paigutatud kõrgele alusele. 6. Kirjelda Rooma Panteoni. Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik- Rooma jumalate templina umbes 115-125 p.Kr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis...
Püstkojale järgnes pisut keerulisem ümarkoda, mille sõrestik painutati peenematest puuväätidest nii, et ruum sai teatud kõrguseni vertikaalsed seinad. Savirikastel aladel kaeti see omakorda saviga ning nii tekkisid nn savionnid. Kogukonna kasvades ehitati neid järjest juurde ja kuna need olid vastupidavamad, moodustus neid lõpuks küla. Õige varsti hakati ehitama ka päikese käes kuivanud savitellistest nelinurkse põhiplaaniga hooneid. Kui kogukondade vastastikused rünnakud uute alade pärast sagenesid, hakati asumeid piirama taradega ning tekkisid kindlustatud asulad. Tänapäevani on mõned neist säilinud ja enamik neist pärinevad keskmisest ja nooremast kiviajast. Oletades, et peres oli 8-10 liiget, peetakse ühe küla elanike arvuks 800-1000. Eelpoolöeldutele lisaks eksisteerisid ka koobasasulad. Neist tuntuim on 10000-8000 eKr Süürias paiknenud Natufi kultuuri asula...
Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Tempel seisis tavaliselt astmeliselt tõusvatel alustel ning on nelinurkse põhiplaaniga. Templi igat külge ümbritsevad sambad. Suurt tähelepanu pöörati templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamises kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Poseidoni tempel Kreeka templi põhiplaanid SAMMAS Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas tüves...