Saj eKr punasegifuuriline stiil- mustaks värvitud taust ja figuurid jäid heledaks. Nii sai paremini detaile kujutada. Figuraalsetel vaasidel kujutati stseene mütoloogiast ja igapäevasest elust. 7. Millel põhineb vana-rooma kultuur ja kunst? Kultuur ja kunst põhineb orjadel. 8. Rooma ja kreeka tempel võrdlevalt Rooma tempel Kreeka tempel · Puust · Risküllikukujuline põhiplaan · Nelinurkne, ees lihtne · Matejralidena kasutati algselt puitu sammaskoda ja savi, hiljem kivi (marmor) · Hoone paigutati kõrgele alusele · Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid · Roomlased võtsid selise templistiili üle · Tempel seisab alaehitisel, mis on
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korin...
Paralleelsed sirged- on sirged, mis asuvad ühel tasandil, kuid ei lõiku. Ringjoon- on tasandi antud punktist mingil kindlal positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulk. Ring- on ringjoone poolt piiratud tasandi osa. Diameeter- on sirglõik, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti. Kõõl- on ringjoone kaht punkti ühendav lõik. Ruut- on võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk. Rööpkülik- on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. Romb- on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed. Trapets- on kumer nelinurk, mille 2 külge on omavahel paralleelsed ja 2 ülejäänud küljed ei ole. Võrdkülgne kolmnurk- on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega. Võrdhaarne kolmnurk- on kolmnurk, mille 2 külge on võrdse pikkusega. Erikülgne kolmnurk- on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Täisnurkne kolmnurk- on kolmnurk, mille 1 nurk on täisnurk.
Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. Korintose stiilis on kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga on selle stiili sambad veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid. Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.
Lihtne tugev sammas Sammas on saledam ja ilma baasita. kõrgem. Samba tüves on kaetud Toetub ümmargusele Kõige uhkemad püstiste vagudega. baasile. sambad. Kapiteeliks Kapiteeli ülaosas on Võrreldes dooria ja kaks plaati - alumine padjakujuline kivi, joonia sambaga veel ümmargune, ülemine mille otsad oleksid saledamad ja pikemad. nelinurkne. justkui rulli keeratud. Kapiteeli ülaosas Friisil vaheldumisi See on voluut. taimemotiivid reljeefid ja püstvaod Kasutatud materjalid: http://kunstiabi.weebly.com/templid.html https://www.google.ee/?gws_rd=ssl
Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav). Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. Ordu rajas 13501360. aastatel kastelli keskmesse konvendihoone. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (alamsaksa Tõrju vaenlast). 1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist
Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. ------ Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Nii mees- kui naiskloostrist oli kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Pirita klooster on suurim Põhja-Eesti kirik. Kloostri rüüstasid vene väed 30. jaanuaril 1575 ning viisid nunnad vangi, kaks aastat hiljem purustasid nad kloostri täielikult. Alles neli
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoon...
olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes.Kõrged astmelised ehitised, kus sees olid käigud, mis viisid hauakambriteni. 8. KUNINGATE ORG-KALJUHAUAD Niiluse kaldal kõrbes asuv org,kus kaljuseintes on palju hauakambreid. 9. VAARAO TUTANHAMON Vaarao Tutanhamoni haud avastati 1922.aastal. 10. TEMPLI ÜLDISELOOMUSTUS(põhiplaan,sambad,värvused) Nelinurkne,kõrge müüriga muust maailmast eemaldatud,osaliselt pealt lahtine ehitis.Sammaste vorm,eriti ülaosas(KAPITEELID) meenutas tihti taimi-papüürost,lootost,palme.Templite juurde viivaid teid ääristas 2 rida sfinkse, kes kehastasid vaaraosid või päikesejumalat. Templisse pääses läbi väravaehitise 2-st ülespoole ahenevast müüriplokist koosnevast avast, mida nimetati PÜLOON. OBELISK-Ülalt ahenev neljatahuline,püramiidja kujuga
linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav. Jüriöö ülestõusu järel läks Toompea Liivi ordu valdusesse. 13501360 rajas ordu kastelli asemele konvendihoone. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades kaks torni: edelasse sihvakas Pikk Hermann (14201430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (tõrju vaenlast). Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega
Colosseum Rooma linnas Tituse triumfikaar Rooma linnas Rooma arhitektuuri süsteem Elamud Ühepereelamud ehk villad Äärelinnades või väikelinnades Leitud Pompejist ja Herculaneneumist Suurlinnades mitmekorruselistes betoonist üürimajades Rooma arhitektuuri süsteem Foorum Rooma pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele Plaani lähtekohaks nelinurkne sõjaväelaager Ristusid kaks sirget teed Nendest kujunesid välja foorumid Seda ümbritsesid esinduslikumad hooned Monumendid, sambad ja triumfikaared Rooma arhitektuuri süsteem Foorum Romanumi põhiplaan Foorum Romanum tänapäeval Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Kasutatud kirjandus Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu" ürgajast gootikani Tänan kuulamast!
EHITUSKUNST Islamiusuliste kõige olulisim ehitis on nende pühakoda ehk mosee. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss (mihrab). Mosee õues on kindlasti kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Muhameedlane palvetab päevas 5 korda. Mosee juurde kuuluvad ka üks või mitu saledat ja kõrget torni ehk minaretti. Minarettidel on erinevad vormid nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline... Kaaba Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtne ümarkaar, sakilised, teravkaarsed, hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Levinuim on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Kärgkuppel Kubbat-as-Sahra mosee Timuri haud Tadz Majal Hagia Sophia katedraal Suleimani mosee
j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavaliselt k6rgem keskl66vi p6randast ja seal all asus krypt mida kasutati aadlike matmispaigana.Romaani ajal ehitati kiriku torn kokku kirikuga v2ljaarvatud Itaalased.Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht.L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid
Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. Sambad-Kreeka-Rooma mõjutustega. Karniisivööd-eraldavad korruseid. SKULPTUUR: Individuaalsuse-isikupära sünd. Itaalia skulptuur muutub ILMALIKUMAKS. Portree-taassünd, sarnasuse taotlus. Ratsamonument-Rooma ratasmonumentide kujul. ANATOOMIA vastu tuntakse huvi. AKTIPLASTIKA-vanast testamendist.
). Varakristlik kirik (Santa Costanza, 4 saj; Santa Maria Maggiore) oli lihtne, lääne-idasuunaline pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks, millest keskmine oli laiem ja kõrgem. Transept oli kiriku pikiteljega risti olev lööv. Apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgus arkaadide kohal. Kampaniil ehk kirikutorn seisis mõnikord kiriku kõrval. Aatrium on sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Sisekujunduses andsid tooni sambad, seinamaalingud (kesklöövis, akende all või vahel) ja mosaiigid (siledatest marmori tükikestest, klaaskuubikud; värvidest heleroheline ja kuld, helesinine ja lilla; sümboolsed motiivid, piiblilood, pühakute elu; Naised Kristuse haua juures, 6saj.). Piltidel olid pühakud tardunud poosides, pühaklikud ja paksult riides, nii, et keha polnud peaaegu üldse näha. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud altari ümbrus.
Romaani ja Gooti kunst Romaani kunst 10-12 sajandil hakati kasutama ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning selle tõttu sai nimetada ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid kiriku pühamusse ja seal laulis ka koor.Seepärast oli vaja ruumi pikendada ning tekkis nelinurkne ruum ,mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetati nelitseks.Koori all oli kabel ehk krüpt ,mida kasutati matusepaigana.Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride
usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid · kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi Keiser Justinianus saatjaskonnaga. Mosaiik san Vitale kirikus Ravennas (Itaalia) Bütsantsi kirik, kunst · Enamasti tsentraalehitised st. ümmargused või
Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid). Kiriku põhiplaan meenutas risti. Kiriku keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi sein, kus olid aknad nim valgmikuks. Välisilme oli kirikul lihtne : torni ei olnud, mõnikord kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Aatrium sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. · Kolmelöövilised basiilikad : Santa Costanza (4 saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5 saj) · Viielööviline basiilika : Peetri kirik Roomas(4-5 saj)- kiriku ees aatrium, ja selle keskel kaev. Edasi järgnesid eeskoda, 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid, mille all asus väidetavalt esimese paavsti Peetruse haud. · Sant Apollinare in Classe kirik Ravennas (Itaalia 6 saj) · Sant Apollinare Nuovo (6 saj)
mis kuulus jõukale roomlasele. Ülemistel korrustel olid väikesed odavad üürikorterid. Sellised korruselamud olid ehitatud odavalt ja sageli kiirustades, turvalisusele rõhku panemata. Seetõttu elasid paljud roomlased majade kokkuvarisemise ja tulekahju hirmus. Korruselamute asukail puudus ka kanalisatsioon. Enamik inimesi pidi vett hankima tänavalt avalikest veevõtukohtadest. * Traditsiooniline Itaalia elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille keskme moodustas igast küljest ruumidega piiratud aatrium ehk siseõu. Aatriumi keskel oli katus avatud, sealt pääses sisse päevavalgus ja vihmavesi, mis koguti väikesesse basseini. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem toimusid koosviibimised ja pidusöögid spetsiaalsetes ruumides. Jõukamate majade taga oli sammaskäiguga ümbritsetud aed.
5. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. 6. Mesopotaamias oli svastika seotud sigitava jõuga ning esineb suure jumalanna Istari häbemel. 7. Kandilised ja sarnaste värvidega ehitised. 8. Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Tsikuraat ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt bituumeni ja põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Mõlemad asuvad maapinnal. Erinevused on silmapaistvad eelkõige olid püramiidid mitte templid, vaid hauaehitised. Templite tipus elasid jumalad. Püramiidid tehti lubjakivist. Mõlemad olid tuntud ehitised. 9
fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur,
Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein Roomlaste elamu
Ahtmes, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi kongregatsiooni klooster. 4. Linnused keskajal- Vanimad kivilinnused püstitati eestlaste linnuste asemele, need järgisid vana linnusevalli joont, puittarandid asendati vaid kivistega, asusid looduslikult soodsates kohtades (Otepää, Lihula, Tartu). 14. sajandil ehitati konvendihoone tüüpi linnuseid. Konvendihoone on massiivne korrapärane nelinurkne ehitis, mille lähim maa-ala oli ümbritsetud ringmüüriga. Selliseid tüüpi linnuseid ehitati Pärnusse, Viljandisse, Põltsamaale, Tallinna, Rakverre, Narva, Kuressaarde, Haapsallu. 5. Haridus keskajal- Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti ka ülikoolides, peamiselt Saksamaal, kuid samuti ka Bolognas, Pariisis, Prahas. Arutati ka kõrgema ladinakooli asutamist , kus ka
Kontrolltöö renessanss · Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest
Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaul...
Iseloomulik Egiptuse aiale oli: Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Teljeline orientatsioon ehitistele. Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline veebassein või palju väikesi basseine, mis olid korrapäraselt laiali jaotatud. Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed. Vana-Egiptuse aedades oli orgaaniliselt seotud religioosne, praktiline ja esteetiline funktsioon. 4. Kirjelda lühidalt tüüpilist Mesopotaamia aeda * Iseloomulik Mesopotaamiale oli 1) Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine
Säär Jalg Puusaluu on lame, kaarjas, ebakorrapärase kujuga luu. 1. Niudeluu 2. Istmikuluu 3. Häbemeluu ( häbemeliidus e. sumfüüs ) Reieluu on pikim toruluu, ülemises otsas on pea mis on 2/3 kerast. Kaela kõrval paiknevad suur ja väike pöörel. Alumises otsas on põnt ( keskmine, külgmine põnt ). Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha. Sääreluud on sääre ja pindluu. Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu alumine ots on nelinurkne, mille sisemisel ( mediaalsel ) küljel paikneb keskime peks. Välimisel ( lateraalsel ) paikneb pindluumine sälk. Pindluu ülemine ots on pea ja alumine moodustab peksu. Jalaluud: Kannaluid on 7 lühikest luud ( randmeluudest suuremad ). Proksimaalsel reas on 2 luud : konts ja kandluu ( kõige suurem ). Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud : keskmine (5), vahepealne (6) ja külgmine (7). Pöialuid loendatakse suure varba poolt, esimene on
Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, ehk 6. sajand e.m.a., kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid
· Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid
KT Klassitsism. Klassitsismi üldiseloomustus? (kuna algas/lõppes, iseärasused) Klaasitsism on 16-19sajandi kustisuund, mis lähtus renesanss Klassitsismi põhimõte oli "üllas ilu ja rahulik suurus". Jälendati atiiki, mida peeti idseaalseks. Erinevates maades jaguneb klassitsim perioodideks erinevalt. Prantsusmaal, itaalias, Inglismaal ilmnesid klassitsismi ilmingud juba barokiajastul. Prantsusmaa klassitsismi perioodid: Louis XVI stiil 1760-1790 direktooriumi stiil 1790-1800 ampiiristiil 1800-1830 Inglismaal ei olnud barokkstiiili, seal jätkus palladionismi traditsioon, mis oli lähedane klassitsimile. Varaklassitismi nimetati adamstiiliks. Saksamaal kadis varaklassitsism zopf stiili nime. Kindlustus kapitalism ja suurenes kodanluse mõjuvõim. Klasstsim oli esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil Arhitektuuri iseloomustus? Eeskuju Vana-Kreeka templitest oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keerulise...
28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid
Inglise neoklassitsism Sandra Silver · 18. sajandi II pool · Robert Adami stiil · Rooma stiili leidlik interpretatsioon · Ühendatud Louis XVI ja antiik · Nt geomeetriliset ranges planeeringus ovaalsed ruumid · Adam kujundas kõigi oma majade interjöörid · Interjöör konstrastis eksterjööriga · Seinad kaetud stukist groteskimotiiviga · Ümarkaarsed seinanisid skulptuuridega · Inspiratsioon etruskide kunstist Harewood House Väike, ent monumentaalne Kedleston Hall. Triumfikaare sarnane keskosa, kahepoolne kaarjas trepp. Kõrgete akendega põhikorrus. Teise mõjuka arhitekti William Chambersi Somerset House Inglise alamkoja hoone. Kasutab akna kohal kolmnurkset frontooni, tõstab sissekäigu esile sammasportikusega, rusikamotiiv. Osterley Park (Robert Adam) Pulteney Bridge Bathis Osterley Parki Etruskide saal. Etruskide hauakambrite seinamaalingutelt pärit motiivid, valgel foonil must+puna...
- osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. - kivivundamendile rajatud 2. Konkurentsivaim -> Igaüks proovis olla teistest parem. - põletamata tellistest (rahvakoosolekul, riigiasjades, lahinguväljal) - nelinurkne siseõu 3. Korraldati pidulikke õhtusööle (sümpoosionid), et rahvast - andreion * ,,meeste ruum" kreeka keeles ühendada. *kõige esinduslikum ruum * koguneti andreionisse * külalistetoa otstarbega * naised enamasti ei osalenud
6. Leivataldrik 2tk 7. Võinuga, pearoa kahvel ja nuga, desserdilusikas 2tk 8. Küünlaalus klaasist (punane) 2tk 9. Teeküünlad 52tk 10. Tõrvikud 4tk 12. Küünlasüütaja 1tk 13. Punased salvrätikud (tekstiil) 2tk 15. Hibiskuseõitest lillebukett laua kaunistuseks 1tk 16. Poleerimisrätik 1tk 17. Kelnerirätik 2tk 18. Vaagen 1tk 19. Tekstiilist valge salvrätik leibade katmiseks 1tk 20. Veinikorgitser 1tk 21. Võitaldrik 1tk 22. Veekann 23. Laudlina valge 24. Toolid 2tk 25. Laud nelinurkne 1tk 26. Puidust postid 4tk 27. Õhuline valge riie 4tk (mõõdud 6x6m) 28. Valged toolikatted 2tk 29. Punane satiinpael 3m 30. Toolipadjad kattega valged 2tk 31. Salvrätik laua pühkimiseks 32. Taldrik leiva serveerimiseks 33. Muusikakeskus 34. Kõlarid 35. Temaatilise muusikaga cd-d Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele 5. Teeninduse kirjeldus 1. Juhatan kliendid lauda 2. Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele Kasutatud kirjandus
Islamiusulised e. moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi sä...
· Üheruumiline aatumiga, viilkatusega, kahele sambale toetuva portikusega, terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada
Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaiduksi koos neist paistvate vaadetega. Vanakreeka Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel
Referaat Antiik Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.
Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei ol...
Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal nim. valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Välisilme oli lihtne, kirik oli enamasti ilma tornita. Mõnikord kellatorn e kampaniil, enamasti oli see aga hiljem ehitatud. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e aatrum. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust.
ISLAMI KUNST 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islamiks nimetatud usund liitis ja ühendas araablasi. Islam on alates oma sünnist jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal. Islami keraamika on ajavahemikus 7.17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kehtisid mõned piirangud: keelatud oli kujutada elusolendeid, soodustas keerukate ornamentide teket. Kasutada religioosses kunstis väärismetalle, mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu i...
Matemaatika põhimõisted. Definitsioon. Milline peab olema definitsioon? Lühike, tabav ja täpne. Adekvaatne ning ei tohi defineeritavaga sõnaliselt kattuda. Milline peab olema algmõiste? Ei vaja selgitust, on sobiv klassifitseerimiseks. Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks...
kasvasid punased, kollased, oranzid ja valged lilled. 5. Teine maailmasõda algas 1. septembril, 1939. a. 6. Istusin kirjutuslaua taga vaikselt, mõtlikult ja süvenenult. 7. Munast koorusid kollased pisikesed armsad tibud. 8. Kadripäev on neljapäeval, 25. novembril. 9. Öhtul, öösel ja varahommikulgi kostis naabrite juurest kõva muusikat. 10. Talvel Otepääl suusatamas murdsin käeluu. 11. Peole lähen uute ilusate riietega. 12. Mõtlesime, kas osta elutuppa ümmargune, ovaalne või nelinurkne laud. 13. Mu sõber elab Tallinnas, Lasnamäel , Läänemere teel. 14. Emal on uus pikk soe kasukas. 5. Lõpeta laused kord sama-, kord eriliigilis(t)e määrus(t)ega. 1. Viimane võistlus toimus Tallinnas, Mustemäel. ............................................. Viimane võistlus toimus Tallinnas kell kolm ............................................ 2. Minu sünnipäev on laupäeval, 2. novembril ................................................
Mille järgi sai romaani stiil oma nime? Mis on selle stiili põhitunnuseks? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiili põhitunnusteks on ümarkaar ja silindervõlv. Nimeta romaani stiilis kiriku põhitunnused (so. ,,lollikindlad" tunnused, mille olemasolu korral võib kiriku/kindluse liigitada romaani stiili alla). 1)koori olemasolu(nelinurkne ruum) 2) põhiplaan on ladina rist 3) ümarkaar Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Mis on krüpt, kus asub? Mis on koor, kus asub? Kus asub romaani kirikul nn. triumfikaar? Mis on perspektiivportaal? reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Kus asub romaani kiriku peamine torn? (torni asukoht ja kuju määrab ära kas tegemist on romaani või gooti kirikug...
) kõrgrenessanss 16.sajand 3.) hilisrenessanss 16.sajandi lõpp Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed)
arenes keskajal. Eestis hakkasid tekkima uued, võimamad ja vastupidavamad linnused, kui enne keskaega ehitati linnusi puidust siis keksajal hakkati Eestis neid ehitama paekivist ja telliskivist. Paekivist ehitati peamiselt Põhja-Eestis, sest seal oli see kergemini kättesaadavam ja Lõuna-Eestis ehitati linnuseid peamiselt telliskivist. Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades
ankur - varakristlik lootusesümbol sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga, tuleleegi sümbol pikihoone - ristkülikukujulise põhiplaaniga lääneidasuunaline kogudusruum kirikus lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses piilar - eriti keskaegseis ehitustes esinev harilikult nelinurkne, polügonaalne või (harvem) ümmargune vertikaalne toend, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart vm. Piilarid võivad olla liigendatud pilastrite ja poolsammaste (romaani) või turpadega (gooti). Ei kuulu antiikarhitektuuri. apsiid - poolringikujuline või polügonaalne võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Bütsants mosee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu iseloomulikku torni (minarett)
tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o külglöövidest üle kahe korra laiem. Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid. Ehitist kaunistab rikkalik terrakootaplastika-dekoor, mis paikneb neljatahuliste piilarite kapiteelidel ja mida on algselt olnud üle tuhande, friisina ja üksikfiguuridena sise- ja välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni
Kadunud kunst kindle geomeetriline ja üldistatud vorm. 15. Kellega võisid sarnaneda egiptuse jumalad? Too paar näidet Sarnasesid Mosepotaamia omadega. 16. Mis oli kunstnike peaülesandeks Ehnatoni ajal? Mõisted: · Kiilkiri Kiri, mida kanti kolmekandiliste krihvlitega pehme pinnaga savitahvlitele. Omandasid jooned killu kujul. · Sfinks - inimesepeaga ja lõvi kehaga kuju. · Püloon Templi värvavaehitis · Obelisk Sihvakas teravatipuline nelinurkne kivi plok. · Mastaba Koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle koahel asuvast kastitaolisest kiviehitisest. · Egiptuse poos Jalad olid külje peal, keha oli otsevaates pea külje vaates ning silm otse vaates. · Hierogüüf Egiptuse kiri · Muumia Palsameeritud keha · Sarkofaag Vaarao kirst. · Lamassu Mosototaamia kaitsejumal, lõvi või pulli keha ja kotkatiibadega. Püramiidid
Talastiku alumist osa nimetatakse arhitraaviks ja ülemist osa friiks. Templit kattis madal viilkatus. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili-dooria, joonia ja korintose stiil. 1. Dooria stiil. See stiil on teistest kõige vanim (7.sajand) -mehine, tugev ja lihtne. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja tagasihoidliku kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati alumine on ümmargune ja pealmine nelinurkne. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Dooria stiili täiuslikem teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel. 2. Joonia stiil. Selline stiil on neist aga kõige hilisem (5.sajand Väike Aasia) . Selle stiili sammas on peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sammas 5 tõuseb ümmarguselt mitmeosaliselt baasilt. Joonia samba kapiteeli iseloomustavad voluudid spiraalselt kokkurullitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
