( http://www.tallegg.ee/uudised/2009-aastal-kasvas-linnuliha-tarbimine-10 ) 2.4 Vitamiin B5 Pantoteenhappe (B5) nimi pärineb kreekakeelsest sõnast pantothen, mis tõlkes tähendab „igalt poolt” ning näitab seda, et pantoteenhapet on võimalik saada peaaegu kõikidest toitudest. B5-vitamiini on vaja: ainevahetuse aktiveerimiseks, kuna ta osaleb energia vabastamisel põhitoitainetest ja teiste vitamiinide, eriti B2-vitamiini kasutamises; neerupealiste töö stimuleerimiseks; rakkude ülesehitamiseks ja tsentraalse närvisüsteemi arenemiseks; kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks; terve seedetrakti tagamiseks; organismi vastupanuvõime tõstmiseks stressi vastu; vähendab paljude antibiootikumide toksilist efekti; kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest. Pantoteenhappe päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 6 mg.
Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt. Naha pinnal higi ja naharasv segunevad ja moodustavad nn. vee rasva emulsiooni õhukese kihi, mis aitab säilitada normaalset nahapinna füsioloogiat. Nii higi kui rasunäärmete tööd reguleerivad närvisüsteem, suguhormoonid, harknääre ja neerupealiste koor. Naha kaudu toimub ka hingamine. Võrreldes kopsudega on see küll väike, 1/180 tarbitavast hapnikust ja 1/90 eritatavast süsihappegaasist. Naha kaudu eritub ööpäevas 800 grammi veeauru, mis on 2 3 korda suurem kopsude kaudu erituvast veeaurust. Kortsude tekkimine. Üks silmatorkavamaid vananemise tundemärke on näo-, kaela- ja silmaümbrusnaha kortsude teke. Kortse põhjustavad peamiselt järgmised tegurid: · Vananemine-
Sisenõrenäärmed 1.Hüpofüüs ehk ajuripats • Reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd • Kasvuhormoonid 2.Käbikeha • Reguleerib ööpäevaseid rütme • Une regulatsioon • Pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut • Hormoon: melatoniin 3.Kilpnääre • Mõjutab ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust • Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormoon reguleerib kaltsiumi ja forsfori ainevahetust • Hormoon: joodisisaldavad türoksiin, trijoodtüroniin 4.Neerupealised • Neerupealiste koore hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, naatriumi ja kaaliumi ainevahetust • Säsi rakud toodavad adrenaliini ja noradrenaliini 5.Kõhunääre • Soodustab glükoosi liikumist vereringest rakkudesse • Tõhustab maksa glükogeenivarude lõhustumist • Hormoonid: insuliin, glükagoon 6.Sugunäärmed • Munandid-testosteroon • Munasarjad-östrogeen, progesteroon Homöostaas- Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas
väga väikseid ravimi annuseid. Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt: 1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja-aine (histamiini) toimet. Haigusnähud on nõrgemad või ei avaldu üldse. 2. allergilist reaktsiooni blokeerivad ravimid - takistavad nuumrakkudest vahendaja-ainete vabanemist ning haigusnähte ei tekigi või on haigus kergema kuluga. 3. allergilisele põletikule toimivad neerupealiste hormoonpreparaadid - glükokortikoidid. Toimelt on need ühed tugevamad. Ägedate ja raskete allergiliste seisundite korral kasutatakse suurtes annustes tablettidena või süstituna. Mõnede allergiavormide korral on võimalik ka spetsiifiline immuunravi. See seisneb allergeeni väga väikeste hulkade korduvates süstimistes. Organismis tekivad kaitsekehad, mis tagavad allergeeniga kokkupuutumisel selle blokeerimise ja haigusnähte ei teki. Ravikuurid on pikad ja
· Ühe rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga. · Kuuluvad rakumemebraani koostisesse. TSÜKLILISEDLIPIIDID-steroidid · Peamiselt hormoonid , mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. · Vees ei lahustu. · Esinevad loomkudedes · Hormoonid, vitamiinid ja kolesteriid Kolesteriid- kolesterool pluss rasvhape HORMOONID · Testosteroon- meessugu hormoon) kasutatakse ka dopinguainena. · Östrogeen (naissuguhormoon) · Progesteroon (nasisuguhormoon) · Neerupealiste hormoonid · D-Vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. TOIDULIPIIDID · Lipiidid peaksid andam kuni 30% kaloritest. · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused. · Asendamatute dermatiite ja energiadefitsiiti. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIDES Energeetiline funktsioon · Lipiidide koositises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast-
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puh...
Söömisjärgselt (puhkav organism) Kestev aktiivne kehaline tegevus või paastumine ja nälgimine - Lipolüüs on mõõdukas (TG-de hüdrolüüs) - Metaboolse energia tase on - Veresuhkrutaseme tõus tingib madal INS sekretsiooni - RH on peamine kütus va - INS on võimas antilipolüütik neuronid, neerupealiste rakud ja (HTL inaktiveerub/defosforüülib) erütrotsüüdid - INS soodustab adipotsüütides - RH on muutunud põhikütuseks TG-de sünteesi ja glütserool läheb glükoneogeneesi - Adrenaliin (võimsam lipolüütiline hormoon), nagu ka
limaskesta proliferatsioonifaasi. Sekretsioonifaas e kollaskehafaas tekib kollaskeha progesterooni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb ka östrogeenide ja progesterooni tase, algab menstruaalverejooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on vähene ka nende tagasiside hüpotalamus- hüpofüüsisüsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli. NAISSUGUHORMOONID Östrogeenid(olulisem östradiool) Peamiselt östrogeenide, osalt ka neerupealiste androgeenide toimel tekivad ja arenevad naisel - Primaarsed sootunnused: Suguelundid: munasarjad, munarakud, tupp, emakas, rinnad ja piimanäärmed. - Sekundaarsed sootunnused: Laiad puusad, habeme puudumine, õhem ja õrnem nahk, häbemekarvade piir tavaliselt ristsirge, kiilaspäisus peaaegu ei esine. Gestageene ehk kollaskehahormoone eritub peamiselt munasarjade kollaskehadest ning raseduse ajal platsentast. Olulisim gestageen on progesteroon, mis kutsub esile
roided · Diafragma lameneb ja rindkere suureneb · Atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: · Rinnaõõne maht väheneb ja õhk liigub organismist välja · Diafragma tõuseb ülespoole · Roided langetuvad VERERINGE Südametööd mõjutab: · Hingamisgaaside sisaldus vees · Jäsemete liigutamine · Vererõhk (kõrge vererõhu puhul sõdame löögisagedus väheneb) · Adrenaliin- stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. · Noradrenaliin- tekitab viha Adrenaliin aitab meid hoida erksana a tegutsemisvalmis. Kiireneb südametöö, hingamine, higistamine. Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam. VERESUHKUR Kui veres on glükoosi vähe- oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre, ehk pankreas eritab:
vitamiinide ainevahetusega.. Essentsiaalsete rasvhapete poolest on rikkad toiduõlid ja kalarasv (eriti kalamaksaõli). Peale selle on rasvad organismile mõningate vitamiinide (A, D, E) jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite allikaks. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille
· Harvem hüpoglükeemia, hingamisdistressi sündroom, krambid Funktsionaalse taseme määramiseks hinnatakse seerumi või uriini pantoteenhappe taset!!! Allikad: · Maks, pärm, piim, munad, kaunviljad, täisteraviljatooted, tomat Kasutamine: · Vit B1, B3, B6, C, B8, H, Ca · Alkoholism, depressioon, lasvupeetus, gastriit, psoriaas, lihaste düstrofilised muutused, tuberkuloos, artriit, neerupealiste alatalitlus, katarakt, polüskleroos, aneemia Toksilisus: pole täheldatud POT: 200-300 mg Vitamiin B6 (püridoksiin) antidermatiitne vitamiin Nimetused: püridoksiin, püridoksamiin, püridoksaal konverteeruvad püridoksaalfosfaadiks (aga ka püridoksamiinfosfaadiks) Metabolism: · Toodab nii mikrofloora kui toidust (kõik kolm vormi + fosfovormid) · Fosfovormid defosforüülitakse aluselise fosfataasi toimel seedekulglas
Hormoon ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. Naistel: LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket. FSH
aineid (kasutab nendes kudedes kus vaja). SISESEKRETOORNE FUNKTSIOON seisneb somatomediinide sünteesis. Somatomediinid tekivad maksas kasvuhormooni(GH) mõjul uued hormoonid somatomediinid, mis mõjutavad luudes kõhrerakkude teket. Seega kasvuhormoon ise otse kasvu ei mõjuta vaid teeb seda somatomediinide vahendusel. KOLESTEROOLI SÜNTEES kolesterool omakorda on lähteaineks organismis steroidhormoonidele (nt. suguhormoonid, neerupealiste koorehormoonid ja kaltsitriool). Peale selle on kolesterool lähteaineks rakumembraanidele. SAPI SÜNTEES maksa välissekretoorne funktsioon. Sappi produtseerivad maksarakud, sekretiini kontrolli all. (sekretiin reguleerib/stimuleerib maksa teket) VITAMIINIDE DEPONEERIMINE MAKSAS (TAGAVARAKS SALVESTAMINE) Rasvlahustuvad A,D,E ja K ning vitamiin D12. MAKSAS TOIMUB GLÜKONEOGENEES s.o süsivesikute teke aminohapetest desamineerimise
· Glükagoon- sümpaatilise NS tõus · Adrenaliin- tuleb appi, kui on tugev füüsiline pinge ja tugeva emotsionaalse pinge korral. · Kortisool- igapäevases regulatasioonis ei osale, suureneb nälgimise korral. Kortisool lülitub, ei stimuleeri glükogenolüüsi, vaid lipolüüsi ja glükoneogeneesi. On stressihormoon- vallandub kestva füüsilise-emotsionaalse pinge korral, ka kuum, külm, haigused. Neerupealiste koore hormoon. · Kasvuhormoon, on sarnane insuliinile. Hüperglükeemia- vere glükoosi taseme tõus üle normi, 3,33-6,2 mMol/l · Mõõdukas hüperglükeemia üle 6. · Füsioloogiline hüperglükeemia tekib pärast söömist, möödub mõned tunnid pärast söömist insuliini mõjul. · Hüperglükeemia võib tekkida aga ka haiguslike seisundite korral, milleks on diabeet ehk suhkruhaigus. Kahte tüüpi suhkruhaigust:
Hormooni ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket, FSH- mõjutab folliiklis
reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd · neurohüpofüüs ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid: oksütotsiin reguleerib emaka tegevust kokkutõmbeid sünnituse ajal ja pärast sünnitust, kaela avanemist suguühte ajal, samuti piima eritumist piimanäärmetest imetamise ajal
meestel. See tulemus on ebaselge · Kaksikute uurimused homoseksuaalsuse leviku kohta: Ühemunarakulised Kahemunarakulised Lapsendatud, kooskasvanud poisid 52 % 22 % 11 % tüdrukud 48 % 16 % 6 % · Kahtlustatakse seost X kromosoomi & meeste homoseksuaalsuse vahel, naistel pole seose kohta tõendeid · Mitmed andmed on hakanud kõigutama varasemat veendumust, et homoseksuaalsus on õpitud · Neerupealiste kõrge androgeenide produktsiooniga (CAH) naiste tütreid uurides on neil leitud vihjeid võimalikule sagedasemale homoseksuaalsusele · Dietüülsilbestrooliga rasedust säilitanud naiste tütreil tekitas ravim aju maskuliniseerumise & neil leiti samuti sagedasemaid homoseksuaalsuse tendentse · Psühhoanalüütiline seisukoht ütleb, et poiste homoseksuaalsus tekib ülehoolitseva ema puhul & isa puudumise või vaenulikkuse korral, ent see pole tõestatud
Stress on organismi reaktsioon ärritavatele sündmustele, mis rikuvad organismi tasakaalu; mis panevad proovile organismi toimetuleku; või ületavad organismi toimetuleku võime. Stressi tagajärjed. Stressihaiguste teke. Tugeva stressori toimel võib tekkida: Südame koronaarhaigused, hüpertensioon, oitumishäired, haavandid, diabeet, depressioon, migreen, unehäired, kroonilise väsimuse sündroom, neerupealiste hüpertroofia. Närvisüsteem: Südame frekventsi kiirenemine ja vererõhu tõus; pupillide dilatatsioon; suu kuivus, higierituse suurenemine; Vere hüübivuse suurenemine. Immuunsüsteem: Vähenenud resistentsus infektsioonide suhtes; Immuunvastuse häired. Endokriinsüsteemi talitlus on selgesti allutatud närvisüsteemile, vastassuunaline regulatsioon on vähem väljendunud. endokriinsüsteem on allutatud närvisüsteemi kontrollile: hüpotalamus ja hüpofüüs kaudu. 27
II RESISTENTSUSE ; ADAPTATSIOONI st. Iseloomulik on püsiv närvisüsteemi aktivatsioon. Aktivatsiooni aste sõltub stressihormoonide liigset vabanemist pidurdavate süsteemide seisundist. III KURNATUSE st. Resistentsus langenud, faktor ülitugev, pikaajaline, kurnav. Organism ei ole suuteline kohanema muutunud tingimustega (maladaptatsioon), põhilised stressi realiseerivad süsteemid on väljakurnatud Stressihaiguste teke. tugeva stressori toimel võib tekkida: maohaavandid Neerupealiste hüpertroofia depressioon Stressi vahendavad süsteemid: 1. KNS-i struktuurid ja mediaatorid, hormoonid 2. Hüpofüüsist, perifeersetest näärmetest ja närvilõpmetest vabanevad stressi hormoonid ja mediaatorid (AKTH, A, NA, glükokortikoidid) AKTH- Adrenokortikotroopne hormoon neerupealsete koore talitlus A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika: Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele -
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosn...
ärevus-uni; une-ja ärkveloleku rütmi häired, tajumishäired (illusioonid, hallutsinatsioonid, pettekujutlused), ei suuda ümbrust jälgida, hirm, jälitusluul, hiljem amneesia. Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid/entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus; vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus; kilpnäärme talitluse häired; diabeet; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik; vähkkasvaja intoksikatsioon); ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused. Krooniline või progresseeruv sündroom; häiritud mitu kortikaalset funktsiooni, häirib igapäevaseid toiminguid, diagnoos kui üle 6 kuu; ei esine kvantitatiivset teadvuse häiret, mäluhäire, intellektuaalsete võimete langus,
tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on nii taimsed (puuviljade vahakiht), kui ka loomsed (mesilaste kärjed) Liitlipiidid ehk fosfolipiidid – rakumembraani koostises, üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Tsüklilised lipiidid ehk steroidid – tsükliliste alkoholoide ja lipiidide estrid, mis ei lahustu vees. o Hormoonid (östrogeen, progesteroon, D-vitamiin, neerupealiste hormoonid) – sisenõre, mis reguleerib ainevahetust o Vitamiin (A-vitamiin) o Kolesteriid (kolesterool ja rasvhape) Lipiidide ülesanded: Energeetiline – 1 g lipiidi lagundamiel saadakse 38,9 kJ energiat Struktuurne ehk ehituslik (rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist. Varuaine funktsioon Kaitsefunktsioon (siseorganite ümber olev rasvkoe kiht kaitseb põrutuste eest, nahaalune
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
aitab sünteesida nukleiinhappeid; looduslik diureetikum. Defitsiidi tunnuseks: aneemia, rasune nahk, keelepõletik. Imendumist takistavad: alkohol, östrogeen. Hävib praadimisel, hautamisel, liha pikaajalisel säilitamisel. Allikad: õllepärm, nisukliid, idud, maks, kala, kapsas, jahvatamata riis, munad, kaer, pähklid. B5 - pantoteenhape - pantenool Biofunktsioonid: vajatakse: · rakuehitusel; · kesknärvisüsteemi normaalseks arenguks; · neerupealiste korralikuks funktsioneerimiseks; · rasvade ja suhkru energiaks muutmisel; · antikehade sünteesil; Hoiab ära väsimuse, aitab ennetada stressi. Defitsiidi tunnuseks: hüpoglükeemia, kaksteistsõrmiksoole haavandid, vere- ja nahahaigused, juuste hallinemine, unetus. Imendumist takistavad: kohvi, östrogeen, alkohol, sulfoonamiidid. Looduslikud allikad: liha, terved terad, idud, kliid, neerud, maks, süda, rohelised köögiviljad, pärm, kanaliha.
retikulaarformatsiooni roll. Nägemismeel on väga tähtis, silmadest tuleb valgus ajju mööda rakke kus on valk melanopsiin. Melanopsiiniga rikastatud rakud reageerivad aeglaselt valgusele. Võrkkest saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on päev ja levitab seda infot üle organismi. - Hormooni melatoniin toodab käbikeha,see mõjutab ööpäeva kui aasta rütme - Ärkamisprotsessi vahendab ka neerupealiste hormoon kortisool (ka stressiga) - Retikulaarformatsioonil – roll ärksuse hoidmisel. AJUOSAD - Superkiasmiline tuum – une ja temperatuuri peamine reguleerija hüpotaalamuses - Optiline kiasm – silmast valgussignaal SCNsse - Hüpotaalamus – SCN käsu peale hormoonsignaalid kehasse laiali - Käbikeha – vabastab melatoniini - Retikulaarformatsioon ajutüves – hajus närvivõrgustik, äratab ajukooore unest. Tagab
Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid – entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet – suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja ülekuumenemine; Veresuhkru langus alla normi- hüpoglükeemia. Inimesel võib 2-3 nädalat enne deliiriumi tekkimist eelnähtudena esineda ärevust, ärritumist, psühhomotoorset rahutust ja unehäireid või õudusunenägusid. Tavaliselt arenevad tõelised
ei teata. Teatakse vaid, et melatoniini sünteesi pidurdab valgus ja stimuleerib pimedus. Ta on pimeduse hormoon. See tähendab: häbi ja surma hormoon. Asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suhteliselt vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. 19. Neerupealised ning selle hormoonid Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 20. Sugunäärmed ja nende hormoonid Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone
Närilistel ja elevantidel kasvavad hambad kogu elu; alligaatoritel osaliselt dental lamina säilinud, seega regeneratsioon võimalik 43 73. Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle derivaadid (tekised) e millised rakud/struktuurid tekivad? (nt PNS neuronid ja gliia rakud, melanotsüüdid, näo piirkonna kõhred ja luud, keskkõrva luukesed, osaliselt tüümus ja kilpnääre, neerupealiste säsiosa, südame vahesein) Neuraalhari on ajutine embrüonaalne struktuur selgroogsetel, mis puudub täiskasvanud organismidel Neuraalharja rakud teevad läbi EMT ja delamineeruvad dorsaalsest neuraaltoru osast Neuraalharja rakud migreeruvad piki anterio-posterioorset telge mööda keha laiali andes aluse mitmetele erinevate rakutüüpidele 74. Kuidas on neuraalhari regionaliseeritud? (pea, kere, südame, ristluu, kaela NH) Millised struktuurid arenevad
4 5) GTP arvel tekib otse TKT tasemel 1 ATP Glükoosimolekuli täieliku lõhustumise saagis on 38 ATP-d. 38. Pentoosfosfaadi tsükkel ja selle bioloogiline tähtsus Glükoosi anaeroobse oksüdatsiooni rada, mille ülesandeks on toota rakufunktsioonideks vajalikke biomolekule (või nende eelühendeid) ja luua redutseerivat energiat (NADPH) Tätsus: · hõlmab 15-30 % maksa, piimanäärmete, neerupealiste, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide totaalsest glükoosi metabolismist · toodab peaaegu poole NADPH-st, mida kasutatakse rasvhapete, steroidide, aminohapete biosünteesis, fagotsütoosis ja ksenobiootikumide detoksikatsiooniks · tootab riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD) ja nukleotiidide biosüntees · aitab lahustada viiesüsiniklisi monoose. Vajadusel annab ka panuse ATP
sünteesil). LIPIIDID Rasvad lahustuvad orgaanilistes lahustes. Liitlipiidid: glükolipiidid ja fosfolipiidid Neutraalrasvad: rasvad, õlid. Vahad: tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad (puuviljadel, okastel) täidavad kaitseülesannet Loomsest mesilasvahast valmistavad mesilased oma kärjed Streroidid: esinevad loomakudedes Neerupealiste hormoonid, testosteroon ja östrogeen Kolesterool, millest sünteesitakse sapphappeid 1 Vitamiin D Ülesanded: energeetiline (2x rohkem energiat, kui sahhariidid), kaitse (halb soojusjuht, kaitseb siseelundeid välismõjutuste eest),
8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon
(kaebused: tume uriin, suurenud põrn ja muud aneemiate tunnused). SPIRAKULINE ANEEMIA: pärlik haigus, organismi toodetava ebanormaalse Hgb tõttu on ER kuju moondunud. Punalibled on poolkuukujulised, vigaste ER eluiga on lühenenud. Ravi: operatsioon, füsioteraapia ja tegevusteraapia. Baasravimid ja tsütoaatikumid e rakutõkestid mida kasutatakse kasvajaravis. Ravi eluaegne pidevalt kontrollida vereanalüüsidega, mida varem alustada seda parem. Kiiretoimulised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonod ning mittehormonaalsed valu ja põletikuravimid. Ei saa välja ravida. Soovitused: kehakaalu alandamine, soolestiku töö korras hoidmine, puhta vee joomine, IM-modulaatorid. Leukeemia etioloogia ning leukopeenia? LEUKEEMIA-valgeveresus,verevähk. Luuüdis tekivad uued valged verelibled. Nõrgenenud IMS tõttu saavad gen mut leukotsüüdid. kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste vererakkude eluruumi. Olenevalt, mis tüüpi leukotsüüdis muuteruvad ja
· Hirmustressor ja käitumuslikud vastused sellele - kiire vastus (sekunditega) on tingitud sümpaatilise närvisüsteemiaktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt(silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb) -aeglasem vastus (ca 2-3 min) on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, nt ACTH sekreteeritakse ajuripatsis (peaajus), mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (HPA telg) Aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres (rohkem energiat), pärsib seedimist jne Käitumuslikud vastused: peatu, vaata, kuulata, siis kas põgene või võitle, juhul kui sind kinnipüütakse tekib tooniline liikumisvõimetus. · Hirmu tekitavad tegurid 1) kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad,
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse membraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon
allergiaravimitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Ravimid on sissevõetavad, sissehingatavad lahused või pulbrid, ninna pihustatavad, silma tilgutatavad, nahale määritavad ja süstitavad. Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt: 1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja-aine (histamiini) toimet. 2. allergilist reaktsiooni blokeerivad ravimid 3. allergilisele põletikule toimivad neerupealiste hormoonpreparaadid - glükokortikoidid. Imikute mähkmeallergia puhul aitavad sageli õhuvannid ning teise firma mähkmete kasutamisele üleminek. Tsüstiline fibroos. Tsöliaakia. Mis haigus on tsüstiline fibroos - mõiste? Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi haarav pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab kehavedelike viskoossuse tõusu. Millised on tsüstilise fibroosi haigustunnused?
haavandid. Soodustavaks faktoriks pikaaegne kolesteroleemia. 33. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused- Hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. 1. nefrogeenne (renaalne): - äge glomeerulonefriit - kroonilised neeruhaigused - polütsüstilised neerud - reniini produtseerivad kasvajad 2. vasorenaalne: - neeruarteri stenoos - neeruarteri fibromuskulaarne düsplaasia - renaalne vaskuliit 3. endokriinne: - neerupealiste hüperfunktsioon - eksogeensed hormoonid - feokromotsütoom - akromegaalia - hüpo- ja hüpertüreoidism - rasedusega seotud 4. neurogeenne (tsentrogeenne): - psühhogeenne - intrakraniaalse rõhu tõus - uneapnoe - äge stress, sealh. kirurgiline operatsioon 5. kardiovaskulaarne: - aordi koarktatsioon - vaskuliidid - aordi rigiidsus - suurenenud südame löögimaht - suurenenud veremaht
tunnused, aga naiselik kehaehitus ja kehv karvakasv), Turneri sündroom 45,X0 (steriilsed naised), testikulaarne feminism (pseudohermafrodism - primaarsed meessuguorganid sekundaarsete naissugutunnustega, puudub testosterooni retseptor), Swyeri sündroom: 46,XY (naissoo tunnused, ei tooda munarakke), naissoo pseudohermafrodism (primaarsed naissuguorganid sekundaarsete mehe sootunnustega, androgeenide üleproduktsioon munasarja või neerupealiste poolt). Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid Aju on suuteline vastama gonaadide poolt sünteesitud steroidhormoonidele, seega sooline identiteet, seksuaalne orientatsioon, risk neuropsühhiaatrilistele häiretele on programmeeritud meie ajus juba varase arengu käigus. Soolised erinevused ajus võivad ilmneda juba enne suguhormoonide produktsiooni algust. Struktuursed
Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad. Ajuripats Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Kilpnääre Toodab hormooni türoksiin. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
et varustada lihaseid hapnikuga, lihased muutuvad võimsamaks, kõrgeneb vererõhk · Tekkimise mehhanism o Kiire vastus: tingitud sümpaatilise NS aktiveerumisega, sekundite jooksul, lihastesse pumbatakse noradrealiini, et me saaksime kiiremini joosta o Aeglane vastus: tingitud hormoonahela sisselülitumisest, mis toimub peaajus, kus ajuripatsist liigub ACTH neerupealiste koorde aktiveerib immuunsüsteemi (vigastuse vältimiseks, kiiremaks parandamiseks), suurendab glükoosi taset veres, pärsib seedimist (pole konkreetselt ellujäämisega seotud) Käitmuslikud vastused hirmule · 1. Peatu, vaata, kuula - meie käitumislik reaktsioon väga adaptiivne (kas vahime või põgenemine, aitab säästa meie neere) · 2. Kiskja märkab meid o Põgenemine (eelistatum)
iseeneslikult ning ravi ei vaja. Vahel võib vastsündinud tüdrukul esineda ka limajat või veresegust eritist tupest; ka see möödub iseenesest. Rahuperiood: Peale emalt pärinevate östrogeenide elimineerumist ning nendest tingitud muutuste taandarengut algab nn. rahuperiood. See algab tavaliselt 21. elupäevast ning kestab 8.-10. eluaastani. Seda perioodi mõjutavad peamiselt väikesed hormoonide hulgad, mis eritatakse neerupealiste poolt ning mis genitaalsüsteemile mõju ei avalda. Selle perioodi lõpul tekib soospetsiifiliste hormoonide produktsioon munasarjades. Suguküpsusperiood: selle perioodi peamiseks iseloomustajaks on munasarjades toodetavad kehaomased ja soospetsiifilised hormoonid. Esmalt moodustuvad östrogeenid, mille toimel läheb rahuperiood üle prepuberteedifaasi, mil tekivad anatoomilised ja funktsionaalsed muutused genitaalsüsteemis. Muutused toimuvad
HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid 67 Androgeen ja Testosteroon meessfuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja
HARKELUND – kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid – reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin – sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga SUGUNÄÄRMED – munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen – naissuguhormoonid Androgeen ja Testosteroon – meessfuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja
HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga 66 SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid Androgeen ja Testosteroon meessuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
