kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. (http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=137&forum=13) Ümarusside närvisüsteem ja meeleelundid Piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud. Ümber neelu või söögitoru paikneb tavaliselt närvirõngas, millest pisut tagapool paikneb keerukas närvitänkude süsteem, mis kujutab endast looma algelist aju. Aju tänkudest suunduvad mitmed närviväädid ettepoole, reguleerides neelu, suu, hammaste ja teiste seedeelundkonna osade tööd. Peakapslile kinnituvad paljudel liikidel kas harjaste või näsakeste sarnased kompimiselundid. Peakapsli külgedel või nende taga paiknevad ümarusside küljeelundid, mis on haistmiselundeiks
looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga. 25 · Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. · Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. · Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. · Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid.
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
1. Allergiline dermatiit ja krooniline ekseem. Need on nahal avalduvad vormid. Dermatiidi ehk nahapõletiku korral esineb nahal punetus ja turse, ka valulikkus. Ekseemi iseloomustab pidev nähtav naha rakkude hävimine ja uutega asendumine. Nahk ketendab, tavaliselt ei talu päikest. Dermatiit võib ekseemiks üle minna. 2. Urtikaaria ehk nõgesetõbi. Iseloomulik on sügeleva lööbe ilmumine nahale, harvemini limaskestadele. Lööbe algul tekib kubel, mis aga kaob kiiresti. Kui kublad tekivad neelu, kõri ja bronhide limaskestale, ilmneb õhupuudus ja vedel röga. Tugev turse võib põhjustada kõri ahenemise ja lämbumise. . Urtikaariat põhjustav allergeen satub organismi kas naha, hingamisteede või suu kaudu. Võib olla ka kaasasündinud. Urtikaariat esile kutsuvate väliste tegurite hulka kuuluvad nõgese kõrvetus või teiste taimede toime, putukate (sääse, mesilase, herilase, sipelga, lutika) hammustus, kokkupuude kemikaalidega
VII. Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid. Sensoorsed edastavad maitseerutusi. VIII. Tasakaalu-kuulmisnärv (S) Kaksiknärv, tasakaaluerutusi ja kuulmiserutusi. IX. Keele-neelunärv (MS) Maitseerutusi keele tagaosast, motoorne osa neelamislihaseid X. Uitnärv (MS) Peamiselt parasümpaatilistest kiududest innerveerivad pea kogu vegetatiivset osa. Motoorsed innerveerivad kõri, neelu alumisi lihaseid. Sensoorsed toovad erutusi välisest kuulmekäigust, neelust, kõrist. XI. Lisanärv (M) Innerveerib peapöörajat ja trapetslihast, teine haru liitub uitnärviga. XII. Keelealune närv (M) Innerveerib keele lihaseid. M motoorne närv, S sensoorne närv, MS mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine) ja seda
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
o Esineb 3 vormi: Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega o Bakter tungib viburi abil soolelimasse, kinnitub piilide abil sooleepiteelile ja toodab toksiini · Teetanusetoksiin: o Clostridium tetani endospoorid satuvad sügavate haavade(torkehaavad, imikute nabahaavad) kaudu verre ja idanevad anaeroobsetes tingimustes vegetatiivseteks rakkudeks, kes toodavad toksiini
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
1) Ninaõõs - CAVUM NASI 2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES 5) Kopsud - PULMONES Hingamiselundid jaotuvad vastavalt talitlusele: 1) Päris-hingamiselundid - kopsude alveoolid - gaasivahetus õhu ja vere vahel 2) Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas: 1) Ülemised higamisteed - ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga 2) Alumised hingamisteed - hingetoru, peabronhid, kopsud Mille poolest erineb hingamiselundkonna ehitus teistest elundkondadest? Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked ehk siinused? Nende funktsioon Ninakõrvalurked on voodertatud limaskestaga Asuvad: ninaõõnes
Na+ tagasiimendumist reguleerib kõige rohkem aldosteroon. Kui aldosterooni üldse ei eristuks, eraldusk uriinga 15-20 gr naatriumit ja organism kuivaks, sest naatrumile järgneb ka vesi ja kloriidioonid. JANU Osmoretseptorid paikenvad hüpotalamuse piirkonnas ja reageerivad vere osmootsele rõhule. Ka maksas on leitud katseloomadel analoogilisi retseptoreid. Mahuretseptrodi paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks. HINGAMINE Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismis toimuvaks toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse sealt ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid. See
Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Fonatsioon ja artikulatsioon (hääle tekitamine ja hääle abil sõnade ja nende kombinatsioonide tekitamine). Kõnekeskusel on kolm osa : Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus- on enamus inimestel vasaku otsmiku sagara tagumises alaosas. Ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo, keele, neelu, suulae lihaste tööd. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru temale räägitavast, aga ei suuda ise rääkida, või siis mõne aja pärast kahjustust räägib lühikeste fraasidega ja ei suuda ka oma mõtteid kirjas väljendada) Sensoorne kõnekeskus seda autori järgi nim. ka Wernicke keskus.
1. Sõnumi kodeerimine - mõte, mõistestamine (sõnumi tähendusesituse kujutamine vastavalt mõttele)ja keelendamine (tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi) 2. Sõnumi tootmine - neuraalne ja füsioloogiline tegevus (artikulatoorne foneetika). Põhisagedus - tajutava helikõrguse keskseim omadus (mõjutab ka rõhu asetust); Fonatsioon - häälekurdude tegevus; võnked annavad energia, mille abil neelu, suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. Õõnte kuju muudetakse keelelihaste, huulte ja pehme suulae abil, see ongi hääldus. 3. Sõnum signaalina - helilaine (akustiline foneetika) 4. Sõnumi vastuvõtmine - füsioloogiline ja neuraalne tegevus (auditiivne e tajufoneetika) 5. Sõnumi dekodeerimine - tuvastamine, mõistmine Pulmonaalne mehhanism - kopsud
haavandid suulimaskestas, palavik, anoreksia, letargia, kange kõnnak, nõrevool ninast ja silmadest · Inkubatsiooni periood kuni 2 nädalat, haiguse kestus samuti kuni 2 nädalat. Haigestumus on kõrge, letaalsus kuni 30%, eriti kassipoegade seas, paranemine vältab pikka aega · Kasside kalitsiviirustel on mitmed serovariandid, mis põhjustavad erinevaid kliinilisi muutusi (üks viirusetüvi põhjustab haavandeid käppadel) · Viirus kahjustab kurku, neelu, harvem kopse, sooltrakti, neere. Võib esineda liigeste ja lihasvalu ja haavandeid käppadel, · Kliinilised tunnused võivad olla erinevad ja sõltuvad viirusetüvest, kassi vanusest, aga ka teistest patogeenidest, millega kass võib olla nakatunud. Alguses täheldatakse haigetel kassidel üldprodroome nagu uimasus, isu vähenemine või puudumine, limaskestade aneemia. Teisel, kolmandal haiguspäeval tekivad seroosse nõre eritumine ninast, pisaratevool ja
Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. 39 Katuse paigaldus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid (räästas, katuse külgedel ja harjas), samuti katuse neelu ja kaldharja ja läbiviike ümbritsevad kiviread. Kalle <45 kraadi diagonaalsuunas iga kolmas kivi kuni viies kivi. Kalle >60 kraadi iga kivi kinnitatakse eraldi. Keraamilised katusekivid S-katusekivi Kahelaineline kivi Soontega kivi servades Tasapinnalise profiiliga kivi Munk-nunn katusekivi. Looduslikust materjalist katusekivi Kiltkivi. Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudvoodrile. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus.
· Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Tsentraalsed neuronid VII ja IX kraniaalnärvi maitsmiskiud lõpevad piklikajus. Sealt suunduvad ühendusteed talamusse. Talamusest edasi kulgevad kolmanda neuroni kiud, mis lõpevad suurajukoores, gyrus postcentralis'e piirkonnas. Suurajukoores on teatav hulk närvirakke, mis reageerivad üheainsa maitsekvaliteedi ainetele. Maitsmisteed ja keskused · Keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani n. facialis, tagumisest osast n. glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast n. vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves 10 · Lemniscus medialis · Talamuse nucleus posteromedialis (3. neuron) · Ajukoore piirkond gyrus postcentralises 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses.
pestakse pudeliharjaga puhtaks. 3. Kuidas kala fileeritakse? Väiksed kalad fileeritakse käsitsi, suurte jaoks kasutatakse kääre ja fileerimisnuga. Fileerimise alustamisel tehakse noaga vertikaalne viltulõige rinnauime tagant kuni selgrooni. Edasi liigutakse noaga ühtlase lõikega horisnotaalselt piki selgroogu saba poole ja eemaldatakse pealmine filee. Alumise filee eemaldamiseks tuleb nuga torgata selgroo alla kala neelu kohalt ja suruda tugevasti ülespoole, selgroo vastu. Nuga liigutada ühtlaste liigutustega saba poole. Lõpuks tehakse lõige rinnauime alt, et eemaldada selgroog ja pea. 4. Millised portsjontükke kaladest lõigatakse? Metaljonid, luudeta portsjontükid jne 5. Kuidas sulatatakse külutatud kalu? Kas vees või õhu käes. Kui kala on lahti tuleb panna ta plastikkotti ja iga natukese aja tagant vahetada vett, lisada võib ka soola. Võib ka külma jooksva vee alla sulatada. Suuri
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
Analuusi ei kaasatud patisente, kelle isikukood sisaldas tähti, kuna antud patsiendid olid tõenäoliselt teise riigi kodakondusega. Lisaks ei saanud analuusida patsiente, kellel oli analuusiks vajalikud andmed puudulikud. (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon...:2010) ITK kliinilisest andmebaasist saadud tulem edastati Vähiregistrile. Päritavateks tunnusteks olid vähi diagnoosikoodid (RHK-10 diagnoosikoodid) C00-C14 (huule, suuõõne ja neelu pahaloomulised kasvajad), C15-C26 (seedeelundite pahaloomulised kasvajad), C30-C39 (hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite pahaloomulised kasvajad), C40-C4 (luu ja liigesekõhre pahaloomulised kasvajad), C43-C44 (melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad), C45-C49 (mesoteelkoe ja pehmete kudede pahaloomulised kasvajad), C50 (rinna pahaloomuline kasvaja), C51-C58 (naissuguelundite pahaloomuline kasvaja), C60-C63
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vihmaussi kahe avaga seedesüsteem. Alltekst: Kahe avaga seedesüsteemiga loomadel läbib suust sisenenud toit tavaliselt neelu ja söögitoru, seejärel läheb kas läbi pugu (putukatel, vihmaussi) või otse makku ja edasi soolde, kus lõpeb seedimine ning imenduvad toitained. Toidujäägid erituvad päraku kaudu. Selgitus: Joonisel tähistavad numbrid (1-5): 1. Suust liigub toit läbi neelu ja söögitoru edasi seedesüsteemi. 2. Osal loomadel, nt vihmaussil, on taskutaoline pugu, kus toit pehmeneb ja mõnda aega talletatakse. 3. Maos toimub toidu segamine, peenestamine ja osaline seedimine. 4. Toidu lõhustamine ja sellele järgnev toitainete imendumine toimub peamiselt sooles. 5. Seedumatud toidujäägid väljuvad päraku kaudu. * Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1
Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva kuulmekileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Trummikile võnkumised antakse edasi vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on kuulmetõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs
spreid, loputamiseks lahused, pulbrid, salvid. Ninatilgad: eespool nimetatud vedelad ravimvormid tilgutatakse ninna nii, et nad ei vajuks kurku. Pipetiga on tilku kõike mugavam manustada kui patsient on küljeli. Vasemasse sõrmesse tilgutades paremal küljel ja vastupidi. Peale manustamist veel veidi pikali, et ravim jaotuks ühtlaselt. Kui manustatakse istudes, siis ei ole vaja pead väga kuklasse ajada, siis vajuvad tulgad nina kaudu neelu. Aerosooli või spreid saab manustada püsti seistes. Tilku pandes või vedeliku ninna pihustades tuleks nina kaudu õhku kergelt sisse tõmmata. Ravim hakkab tavaliselt 10-15 min jooksul mõjuma. Teatud olukordades tuleks eelistada õlelahuseid, emulsiooni, mis ei kuivata nii tugevalt nina limaskesta kui vesilahus. Ninaveed: Vesilahused kõrvalurgete loputamiseks. Ninapulbrid: Ülipeened pulbrid ninna tõmbamiseks.
Kui aldosteroni üldse ei erituks eralduks uriiniga 15-20g naatriumit ja organism kuivaks, sest naatriumile järgneb ka vesi ja kloriidioonid Janu: · Osmoretseptorid paiknevad hüpotalamuse piirkonnas ja reageerivad vere osmootsele rõhule. Ka maksas on leitud katseloomadel analoogilisi retseptoreid. · Mahuretseptorid paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. · Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. · Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks. Veresoonte päsmakesed kõrvaldavad vereplasmast rohkesti jääkaineid. Mõni aeg hiljem neerutorukesed reabsorbeerivad suure osa neist ainetest tagasi verre. Veri saabub neerudesse neeruarteri kaudu otse aordist. Seega saavad neerud samasugust esmaklassilist verd nagu aju, kuid see superveri läbib alumise
nAluskatte ja katusekivide vaheline osa ventileerub tuulutusliistu kanali kaudu 99 Katusekivid kinnitatakse naelte või kruvidega, milleks eelnevalt puuritakse kivi keskmisel lainel olev kinnitusava läbi 5 mm kivipuuriga nKatusekivid kinnitatakse nende ladumise käigus. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid, samuti katuse neelu, roodi ning läbiviike ümbritsev kivirida. Üle 45-kraadise kaldega katustel kinnitatakse lisaks diagonaalsuunas iga viies kivi, üle 60-kraadise kalde puhul või suure tuulekoormuse puhul kõik kivid. nSoovitav on kinnitada reakivid 70 mm reakiviklambritega, mille puhul on võimalik kive reas hiljem vajadusel ülespoole ja tagasi nihutada. nKatusekivid, mida peale lõikamist ei saa toetada kannale, kinnitatakse lõigatud kivi klambritega 63. Plekk-katuste kavandamine ja ehitamine.
Kui aldosteroni üldse ei erituks eralduks uriiniga 15-20g naatriumit ja organism kuivaks, sest naatriumile järgneb ka vesi ja kloriidioonid Janu: · Osmoretseptorid paiknevad hüpotalamuse piirkonnas ja reageerivad vere osmootsele rõhule. Ka maksas on leitud katseloomadel analoogilisi retseptoreid. · Mahuretseptorid paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. · Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. · Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks. Veresoonte päsmakesed kõrvaldavad vereplasmast rohkesti jääkaineid. Mõni aeg hiljem neerutorukesed reabsorbeerivad suure osa neist ainetest tagasi verre. Veri saabub neerudesse neeruarteri kaudu otse aordist. Seega saavad neerud samasugust esmaklassilist verd nagu aju, kuid see superveri läbib alumise
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev). Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neuraalse ektodermiga. Need kaks ektodermi interakteeruvad omavahel moodustades Rathke tasku, millest areneb hüpofüüsi näärmeline osa (inimesel 28.arengupäev). Ürgsoolest areneb seedeelundkond ja hingamiselundkond Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. Neelu endodermaalne osa on neelutaskud (imetajatel on neid 4 paari). Esimesest paarist lõpustaskutest kujunevad kuulmetõrved, teine paar lõpustaskuid kasvab kinni, täitub lümfaatilise koega ja moodustab kurgumandlid. Kolmanda ja neljanda lõpustasku dorsaalsed osad arenevad tüümuseks ja ventraalsed osad neljaks kõrvalkilpnäärme sagaraks. Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad
Suu asub eesiminapa põhjas ja on osal kaaniliikidest varustatud lõugadega. Kehaõõs redutseerunud ning elundite vahel paikneb parenhüüm. Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse munetud munadest arenevad vastsed, kes kookoni vedelikus ringi ujuvad, läbinud metamorfoosi väljuvad kookonist. Liikide arv:21 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida) Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil. Esindajad: lamekaan Glossiphonia complanata, pisikaan Helobdella stagnalis, kalakaan Piscicola (=Ichthyobdella) geometra. Selts: Lõugkaanilised Arhynchobdellida (=Gnathobdellida) Suus paikneb kolm poolkuukujulist lõuga. Toituvad selgroogsete verest või väikestest selgrootutest. Esindajad: apteegikaan Hirudo medicinalis, hobukaan e. püdal Haemopis sanguisuga, ahaskaan Herpobdella (Erpobdella) octoculata. Hõimkond: Limused Mollusca
Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt. Nende arengukäik on muna, vastne ja täiskasvanud isend. Liimulksolkme areng 1. Kui solkme muna satub toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu. Inimene neelab ta alla ja vastne jõuab läbi mao soolde. 4. Sooles areneb temast uus isas- või emasuss. Emasuss muneb munad, kuid need ei saa seal kohe areneda. 5. Soolest väljunud muna peab 2 nädakat õhu ja niiskuse käes viibima, kuni munas areneb vastne. Alles siis võib ta uut peremeest nakatada. 27. Lameussid Lameussid on kõik väga lameda kehaga, nende keha pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni 10 meetrini (paeluss)
umbes 5 %-l alkoholsõltuvatest tüsistub krampide ja/või deliiriumiga) 2) muud psüühikahäired: ärevushäired, unehäired, depressioon, psühhootilised häired, isiksusemuutus, kognitiivsete funktsioonide kahjustus kuni dementsuseni) 3) somaatilised haigused: - maksakahjustus (rasvmaks, hepatiit, maksatsirroos 10-20%) - närvisüsteemikahjustus (perifeerse NS ja ajukahjustus, epilepsia) - krooniline pankreatiit - hüpertoonia (ajuinsuldi riski tõus) - vähktõbi (suu, neelu, söögitoru, maksa) - kõrgem suremus ülemäärastes kogustes tarbimisel (sh. alkoholmürgitused/kõrgenenud suitsiidirisk) Alkoholintoksikatsioon. Kontrolli nõrgenemine käitumise üle, tülinoriv-agressiivne käitumine, meeleolu labiilsus, häiritud tähelepanuvõime jne. Patoloogiline intoksikatsioon (e. joove) tekib pärast intoksikatsiooniks ebapiisava alkoholiannuse kasutamist. (tarbitav alkoholi kogus ja teadvusehäire teke ei ole kooskõlas); Teadvusehäired ja sõnalise kontakti
vastava refleksi. Area postrema pole kaitstud hematoentsefaalse barjääriga, seepärast perifeerses vereringes ringlevad ained, ka serotoniin, saavad kontakteeruda area postrema retseptoritega (enamik ajust on selle eest kaitstud hematoentsefaalse barjääri poolt). Oksekeskuse erutuse ja sellega kas iivelduse (kergemal juhul) või oksendamise kutsuvad esile: Ebameeldiva lõhna ning maitseretseptorite ärritus, ka neelu piirkonna retseptorite mehhaaniline ärritus, mille suhtes on neelupiirkond väga tundlik. Nägemisärritus ja ebameeldivad mälupildid võivad esile kutsuda okserefleksi. Rasedusaegne iiveldus/oksendamine on tingitud organismi hormonaalsest ümberkohastumiseks, see möödub esimeste nädalate ja kuude jooksul, kui pole tegemist patoloogiatega. Rasedustoksikoosi korral on iiveldus ja oksendamine patsiendi seisundi näitaja
N. gonorrhoeae tekitab suguhaigust gonorröad e. tripperit. ja N. meningitidis bakteriaalset meningiiti. Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda. Gonorröa moodustab 15-20% suguteede infektsioonidest. See on noorte haigus. Esinemissagedus on suurim 15-19 a naistel. Gonokokid ei kuulu kunagi inimese normaalsesse mikrofloorasse. Inimeselt inimesele levivad peamiselt seksuaalkontakti kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletikku. Meestel ja naiste on kliiniline pilt erinev. Naistel lokaliseeruvad bakterid peamiselt emakakaelas. 40-50% haigetest on asümptomaatilised. Mädane eritis tupest, düsuuria (urineerimishäire). Nakatunud emade sünnitatud lapsed võivad haigestuda konjunktiviiti, mis siis, kui ei ravita, võib lõppeda pimedaks jäämisega. Gonorröa põdemine ei anna püsivat immuunsust. Põhjuseks on piilide
Suurte süljenäärmete gruppi kuuluvad kolm nääret: Kõrvasüljenääre e parotiidnääre on tüübilt seroosne nääre Sublingvaalnääre e keelealune nääre on segatüüpi nääre ja selles näärmes on ülekaalus mukoossed lõpposad Mandibulaarnääre e alalõua nääre on segatüüpi nääre ja sellest on ülekaalus seroossed lõpposad SÖÖGITORU Söögitoru on ebakorrapärase valendkuga torujas kanal mis ühendab neelu maoga Organi seina moodustavad kolm erineva morfoloogilise ehitusega kesta: limaskest, lihaskest ja adventitsiaalkest Vaba välispinnaga (kõhuosas) kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest Limaskest Söögitoru tähekujulist valendikku katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel (bo ja eq sarvestunud) Epiteelile järgneb kiudsidekoeline limaskesta päriskiht e proopria, mis sisaldab diffuusset lümfoidkudet, lümfisõlmekesi
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
IX ja X kraniaalnärv innerveerivad kõri- ja neelulihaseid ja vastava piirkonna limaskesta. Kuna nende närvide innervatsioonialad osaliselt kattuvad, uuritakse neid närve koos. IX ja X kraniaalnärvi kahjustuse häired: bulbaarparalüüs, tuumor, süringomüelia, motoneuronihaigus jne. Uitnärvi kahepoolne kahjustus toob kaasa vegetatiivsete funktsioonide häired. Keeleneelunärvi neuralgia toob kaasa valud kõris, irradieeruvad kaela, kõrva ja alalõua piirkonda. IX motoorne osa- neelu ja kõri vöötlihased; sensoorne osa: maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust, Sekretoorne osa: süljenäärmed. X motoorne osa: vöötlihased-pehme suulagi, neel ja kõri, silelihased-rindkere ja kõhuõõne organid; vasomotoorne südametegevust aeglustav; sensoorne osa: tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas.
Sagedamini haigestuvad kabjalised, harvemini veised, lambad ja kitsed. Botulism- söödamürgistus, mida põhjustavad botulismipisiku moodustunud mürgid saastunud söödas, suremus võib ulatuda 90...100%ni. Sagedamini haigestuvad hobused ja veised, vastupidavamad sead, koerad, ulukid. Iseloomulik on palaviku puudumine, ilmnevad kesknärvisüsteemi häired, lihaste toonuse järsk nõrgenemine, mälumislihaste, keele, silmalaugude ja neelu halvatus, limaskestad kollased. Suu- ja sõrataud- ägeda kuluga ja kiiresti leviv sõraliste viirushaigus. Iseloomulik kõrge palavik, villid suuõõne limaskestal, sörapiirdel, sõrgade vahenahas, udaral ja ninapeeglil. Noorloomadel kulgeb raskemalt, sageli pahaloomuliselt, põhjustades suurt suremust, sageli ville ei tekigi. 63. Veisekarja tervisliku olukorra hindamine 64. Veiste elu- ja majanduslik kasutusiga
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun........................................................................................
(Holothuroidea), merisiilikud (Echinoidea) ja ketastähed (Concentricycloidea). 112. Poolkeelikloomade ( Hemichordata ) ja keelikloomade ( Chordata ) ühistunnuseid. Kõigile on ühine lootearengus blastopoori muutumine suu asemel pärakuks, tsöloomi teke enterotsöölina, skeleti teke keha sees, ja peamise pikutise närviväädi (kui see olemas) paiknemine seljapoolel, seljaajuna. 113. Mantelloomade ( Tunicata ) ja süstikkala ( Amphioxus ) ühistunnuseid. Toitumine– ripsmete abil vett läbi neelu ja lõpuspilude ajades. vähemalt vastseeas, olemas seljakeelik – pikk elastne sidekoest väät seljaaju ja soole vahel. Ja lõpuspilud, vähemalt looteeas. 114. Selgroogsete ( Chordata ) ja lülijalgsete ( Arthropoda ) ühisja erijooni. Erinevalt koljututest, ei ulatu neil seljakeelik eesotsani, kus asub hoopis peaaju ümbritsev kõhrest või luust kapsel – kolju. Seljaaju ümbritseb jäikadest, kuid omavahel elastselt ühendatud ja seetõttu painduv selgroog, mis võib seljakeelikut
Heli tekitatkse häälekurdudega. Müra tekitatkse (künetrakti ahtustes ja sulgudes ehk pm suukoobastes.) -Resonaatorsüs produtseerida keelesüsteemile vastavaid keelevariante häälikuid + üleminek ühelt häälikult teisele (siirdamine) on väga oluline ehk ladus rääkimine. -Häälikute tunnuste realiseerimine kõnesegmentides (siirded!), prosoodika( rõhk, toon, rütm). -Neeluõõs neel on osa perifeerseest süsteemist, mis ühendab/seob neid eirnevaid allsüsteeme just neelu kaudu ilmneb see lihasseos. Teiselt poolt lihastega, mis seotud häälekurdudega ja kaudselt ka hingamist. Neeluõõs on perofeersete allsüsteemide tegevuste kooridoinaator ja (VT ÕIS lause lõpp= KÕNEHINGAMINE: Tunnused: väljahingamine ca 20 sek, õhuvoolukiirus ja rõhk reguleeritud lihaste koostööst), on ebateadlik, reguleerib motoorne plaan, areneb kõneldes. Lihaste koostööd reguleerib ka rõhk! Kõne abil saab seda hingmist reguleerida (küne kiiruse muutmine jne)
naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi kiudude arv suurem kui nõrga haistmisvõimega liikidel. Kui inimese haistmisregioonis on umbes 10 miljonit haistmisrakku, siis saksa lambakoeral aga 220 miljonit. Farmiloomadest on haistmine kõige rohkem arenenud hobusel. Haistmisärritajatele reageerivad nina limaskestas ka osa kolmiknärvi vabadest nävilõpmetest, samuti neelu piirkonna uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud. Haistmissibulast kulgevad haistmiskulgla kaudu tsentraalsed ühendusteed hüpotaalamuse vegetatiivsete tuumadeni, mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist. Üldiselt on haistmismeel loomade meeltest kõige vähem uuritud.
mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi kiudude arv suurem kui nõrga haistmisvõimega liikidel. Kui inimese haistmisregioonis on umbes 10 miljonit haistmisrakku, siis saksa lambakoeral aga 220 miljonit. Farmiloomadest on haistmine kõige rohkem arenenud hobusel. Haistmisärritajatele reageerivad nina limaskestas ka osa kolmiknärvi vabadest nävilõpmetest, samuti neelu piirkonna uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud. Haistmissibulast kulgevad haistmiskulgla kaudu tsentraalsed ühendusteed hüpotaalamuse vegetatiivsete tuumadeni, mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist. Üldiselt on haistmismeel loomade meeltest kõige vähem uuritud.
Enteroviirused Üldist. Virulentsus. Ümbriseta ikosaeedrilised mRNA viirused. Replikatsioon tsütoplasmas. Fekaaloraalne levik. Haiguse määrab koetropism, viiruse tsütolüütiline võimsus. Sisenemisväratid ülemised hingamisteed, oropharynx, GI trakt. Virionid on happe-, proteaasi- ja sapiresistentsed, ka temperatuurikindlad. Replikatsioon algab mukoosas, tonsillide ja neelu lümfoidkoes. Viirus infitseerib hiljem Peyeri naaste. Esmane vireemia viib viiruse retseptorit kandvasse koesse – lümfisõlmede retikuloendoteliaalsetesse rakkudesse, põrna, maksa, kus algab replikatsiooni teine faas. Tekib teisene vireemia. Enamasti tsütolüütilised (v.a. hep A), paljunevad kiiresti, kahjustavad rakke otseselt. Polioviirus pääseb ajju skeletilihaseid innerveerivate närvide kaudu, on ajutüve ja eessarve motoneuronitele tsütolüütiline.
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...........................................
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
hapnikupuuduse suhtes aju. otsmikule ja kallutab tema pea taha- poole. Teise käe sõrmedega tõstab ta Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad kannatanu alalõua ülespoole. Seejä- neelulihased, selili asendis langeb lõtv rel hingab abistaja ise sügavalt sisse, keelepära vastu neelu tagaseina ja sul- surub oma suu elustatava suule ning geb hingamisteed. Hingamisteid või- puhub tugevalt ja järsult oma välja- vad sulgeda ka võõrkehad (hamba- hingatavat õhku kannatanu kopsu- protees, toidupalad, närimiskumm, desse. Samal ajal, kui abistaja puhub puuviljade kivid, veri, oksemassid
Pärast lapse sündi nõrgeneb nabaväädi pulsatsioon juba poole minuti möödudes ja hapniku transport platsentast lakkab peatselt. Seetõttu peab iseseisev hingamine kiiresti käivituma. Märja ihu jahtumine, raskustungi muutumine ning välised ärritajad (puudutamine, valgus) stimuleerivad esimest hingetõmmet, mille heas seisundis vastsündinu teeb juba poole minuti vanuselt. Kopsud, mis enne sündi sisaldasid lootevett, täituvad õhuga, samal ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis. Ka vereringes leiavad pärast sündimist aset muutused. Lootel voolab veri paremast kojast ovaalmulgu (foramen ovale) kaudu vasemasse kotta ning aorti ja kopsuarterit ühendab arterioosjuha (ductus arteriosus), mille kaudu veri juhitakse kopsuarterist otse aorti. Pärast sündi, kui kopsude sooned täituvad verega, sulguvad järkjärgult esimestel elupäevadel nii ovaalmulk kui arterioosjuha.
Kõikide vererakkude eellasteks peetakse müeloblaste – hemotsütoblastide järglasi. Müeloblastid arenevad edasi protoerütroblastide ja promüeloblastide liinis. Protoerütroblastidest arenevad erütrotsüüdid, promüeloblastidest granulotsüüdid. Müeloblastidest arenevad ka suured megakarüoblastid. Luuüdi retikulaarse sidekoe rakud võivad muutuda makrofaagideks. Tüümus ehk harkelund on kahest sagarast koosnev paariline elund. Ta tekib neelu epiteelist. Oma arenemise haripunkti jõuab tüümus varajases lapseeas, suguküpsuse saabumisel hakkab atrofeeruma ja tema kude asendub rasvkoega. Tüümus on kaetud sidekoelise kihnuga, millest elundi sisse ulatuvad vaheseinad ning jaotavad ta sagarikkudeks. Sagarikud koosnevad omakorda koorest ja säsist. Koores on väga palju väikesi lümfotsüüte, säsis on neid märksa vähem. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdist, kust nad liiguvad veretee kaudu tüümusesse
Algkaaluȱtõusȱigaȱraseduseȱalgusesȱ toidunaȱenneȱviiendatȱelukuudȱ Onȱtäheldatudȱtoiduȱtarvitamistȱ Istuvȱeluviisȱ heaoluȱsaavutamiseȱabinõunaȱ 1. klass: söömine 177 Häiritud neelamine (00103) (1986, 1998) 2. valdkond: toitumine 1. klass: söömine Definitsioon Ebaloomulik neelamine suu, neelu või söögitoru ehituse või talitluse puudulik- kuse tõttu. Määravad tunnused Söögitorufaasi häire NeelamisuuringulȱtuvastatudȱsööȬ Ilmsedȱneelamisraskusedȱ(ntȱtoiduȱ gitorufaasiȱhäireȱȱ peetumineȱsuuõõnes,ȱköhimine,ȱ Happelõhnalineȱhingeõhkȱ lämbumine)ȱ Hammastekiristusȱ(bruksism)ȱ Valulikȱneelamineȱ(odünofaagia)ȱ
Vaata 1. pilti joonisel 7.4. Joonis 7.4. lk. 87 2 3 4 5 Joonis 7.4. Kalade fileerimine Edasi liigutakse noaga ühtlaselt lõigates piki selgroogu saba suunas. Eemaldatakse pealmine filee. Vaata 2. pilti joonisel 7.4. 152 Alumise filee eemaldamiseks torgatakse nuga kala neelu kohalt selgroo alla. Nuga tuleb suruda tugevalt ülespoole, st selgroo vastu. Nuga liigutatakse ühtlaselt saba suunas. Vaata 3. pilti joonisel 7.4. Eemaldatakse selgroog ja pea. Selleks lõigatakse kala risti läbi rinnauime alt. Enne küljeluude eemaldamist tuleb ära lõigata ka uimed. Küljeluud eemaldatakse fileenoaga seljaosast kõhu poole. Nuga hoitakse pisut kaldu. Vaata 4. pilti joonisel 7.4. Eemaldatalse fileelt nahk
teatud juhtudel elustavate hingamisiiigutuste ning südame- Teadvuseta inimest ei tohi selili pöörata, kuna ta võib massaazi sooritamises. Vähem tähtis ei ole ka kannatanu lämbuda ülemiste hingamisteede sulgumisest nendesse val- oskuslik raviasutusse transportimine. guva vere, okse jms. toimel või keelepära langemise tõttu Võrreldes autojuhiga on mootorrattur esmaabi andmisel neelu tagaseinale. Tingituna neelamisvõime puudumisest mõnevõrra halvemas olukorras, sest peale teadmiste ja ei tohi teadvuseta inimesele juua anda, isegi tilkhaaval oskuste on vaja mitmesuguseid sidumismaterjale ja häda- mitte. päraseid ravimeid, mida sisaldab kohustuslik autoapteek. Purunenud sõidukisse kinni jäänu vabastamisel ei tohi Leidlikkus, kindel ja täpne tegutsemisviis võimaldavad teda mingil juhul tirida jäsemeist; enne vabastamist kõr-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
