7. Õiged väited Nägemisteravus on kõige väiksem võrkkestal pimetähni piirkonnas Pimetähn on koht võrkkestal, kus nägemisretseptorid puuduvad, algab nägemisnärv Nägemisteravus on kõige suurem võrkkestal kollatähni piirkonnas Kollatähn on koht võrkkestal, kus nägemisteravus on kõige suurem, kõige rohkem retseptroreid Nahk on kompimiseks kõige tundlikum sõrmeotstel Kuulmetõri avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga (rõhu ühtlustamine) Kuulmeluud paiknevad keskkõrvas Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas 8. Helivõngete kandumine väliskeskkonnast kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest → kuulmekäik → trummikile → kuulmeluud → esikuaknakile → tigu 9. Daltoonik on inimene, kes on nn värvipime, ei erista punast ega rohelist värvitooni. 10. 4 põhimaitset ja piirkond mõr
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv ...
------------------------------------ Limuste keha katab Mantel. Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad
● kaitsefunktsioon 2) Seedekanali alumise osa epiteel(magu, sooled): ● 1-kihiline silinderepiteel ● F: sekretsioon, resorptsioon) 3) Limaskesta päriskiht: ● sidekoeline toes 4) Limaskesta lihaskiht koos limaskesta aluse kihi tunica submucosaga: ● tagab limaskesta liikumise ● TUNICA SUBMUCOSA: kohev sidekude, ühendab limaskesta lihaskestaga, võimaldab liikuda, sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni, lümfikiude, tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel ! Närvipõimik PLEXUS MEISSNERI: sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ● innerveerivad limaskesta ● ringlihaskihi ja submukoosa vahel 2. LIHASKESTTUNICA MUSCULARIS ● SEEDEKANALI ÜLEMISTES OSADES VÖÖTLIHASKOEST (tahtele alluv), ALATES SÖÖGITORU KESKOSAST SILELIHASKOEST (tahtele allumatu).
buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. 3. Rr pharyngeiplexus pharyngeusneelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei m stylopharyngeus 5. Rr tonsillares kurgumandite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele 6. Rr linguales keele tagumine 1/3 limaskest koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust 4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse)
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakterid
PLAHVATUS Väga peened osakesed Vältida tolmu moodustavad õhuga kogunemist: suletud plahvatusohtliku segu. süsteemid, tolmu plahvatuskindlad elektriseadmed ja valgustus. SISSEHINGAMINE Köha. Pinnapealne Kohalik Värske õhk, puhkus. hingamine. Neelu tõmbeventilatsioon või Pöörduda arsti poole. haavand. hingamisteede kaitsevahendid. NAHK Kaitsekindad Eemaldada saastunud riided. Loputada ning seejärel pesta nahk vee
lihake on hästi niit- ja tipp. Kõik Kõvasuulagi on arenenud. Keel on koonuspapillid. papilliliigid olemas. keskpaigast kitsam. pikk ja kitsas, tipp Esinevad paariline Keelel paksenenud on laienenud. keelekida ja tagaosa – keelemõhk. Keeleseljas – Neelu eraldab Pikk ja kitsas neel. Lühike neel, ei ulatu Lühike neel, söögitorust Ninavahesein jätkub kaelalülide tasandini. pehmesuulae Neel limaskestavall neeluvaheseinana, On neelumandel ja suupinnal leidub (limen milles paikneb tõrvemandel. suulaepurje-mandel. pharyngoesophag neelumandel. Kuulmetõrve
mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu ja/või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa javäljaheites võib esineda verd. Mõnikord võib haigusega kaasuda tserebelliit ehk väikeaju põletik, mis iseloomustub peamiselt tasakaaluhäiretega. Levikuviisid Tuulerõuged nakatavad nii villidest kui ka hingamisteedest. Nakkusohtlikkus algab kaks-kolm päeva enne lööbe ilmnemist ja kestab, kuni lööbe avaldumisest on möödas neli-viis päeva. Haigestumist vältida on väikeses kollektiivis või peres ilmselt vähe
Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse sinas häälepilu ümbritsevate häälkurdude kaasabil, kõrivatsakese seinteas asuvad häälepaelu niisutavad seroosnäärmed. Kui inimene hingab, siis on häälepilu avatud, rääkimisel seevastu häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekib heli. Suuõõnes toimub hääle artikuleerimine kõneks keele, suulae ja huulte abil. Neel, suuõõs ja ninaõõs on olulised hääle tämbri kujunemise osas. Suu ja neelu haigused. Ägeda tonsilliidi sümptomid ja ravi. Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Alati mõlemapoolne. Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid: kiirelt arenev tugev kurguvalu, tugev neelamisvalulikkus, järsku tekkiv kehatemperatuuri
Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerge nohu silmakandumise oht, sest see kanal on avar. Nina kõrvalkoopad (põsk- ja otsmikukoopad) on puudulikult arenenud, seetõttu on nende põletik väikelastel harva. Neelumandlid muutuvad nähtavaks 9.-10- elukuust, mistõttu esimesed eluaastatel ei ole angiinipõletik tõenäoline. Keskkõrvaga ühendab neelu õõnetaoline käik Eustachi tõri väikelastel lühike ja lai, mistõttu nohu sagedaseks tüsistuseks on keskkõrvapõletik. Kõri valendik on kitsas ja seetõttu kõriturse korral on oht lämbumiseks olemas (oht suurem kui täiskasvanul). Trahhead ja bronhid on samuti kitsad, neis on elastseid kiudu vähe, limaskestal aga rohkesti veresooni. Seetõttu põletike korral on suhteliselt suurem ahenemise oht ja takistatud röha väljaköhimine. Parem bronh on justkui trahhea jätkuks ja
Biolooga Kordamis küsimused KT 1. Iseloomusta hingamiselundite ehitust ninast kopsudeni ja seosta talitlusega. Hingamisteed algavad ninaõõnega mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninas on palju verekapillaare,mis soojendavad õhku.Läbinud ninaõõne ja neelu liigub sissehingatud õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on seotud omavahel lihaste ja sidemete abil. Kõige suurem kõhr on eriti näha meestel. Häälekurrud on kõri alumisesosas.Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Sissehingatav õhk liigubedasi hingetorusse. Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab
Kuulub ümarusside hulka. Omab seedeelundkonna, närvisüsteemi,eritus- ja sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik.
peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku
Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uitnärv,...
Rakvere Ametikool Vähkkasvaja Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 Sissejuhatus Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli tema vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljal...
Kuidas köharefleks organismi tasemel on reguleeritud (kuidas, mille vahendusel inimene köhima hakkab)? Millised ärritajad võivad köharefleksi esile kutsuda? Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamistedest liigset sekreeti, võõrkehasid. Köha jaotus: produktiivsuse alusel (ebaprduktiivne ja produktiivne köha); kestvuse alusel (äge köha <3 nädalat; krooniline köha >8 nädalat) Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kõris, trahheas, bronhides, pleuras. Köhaärrituse korral liigb ingo KNS-i, kus tekib köharefleks. (Ärritust kutsub esile mingisugune võõrkeha hingamisteedes) 20. Milliseid ravimeid kasutatakse produktiivse/ebaproduktiivse köha leevendamiskes? Produktiivse köha puhul tuleks kasutada ekspektorante ehk rögalahtisteid, mis muudavad röga väljaköhimise kergemaks ning sellest tulenevalt võivad vähendada ka köhimissagedust.
osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad väljas- või seespool pikilihaseid? väljaspool c) nimetada pikilihaskihi lihased m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m. stylopharyngeus d) millises neelu osas toimub toidu- ja õhuteede ristumine? pars oralis e) kui pikk on neel (keskmiselt, cm)? 12 cm c) kuhu kinnituvad ringlihased, nende funktsioon ringlihased – m. constrictor pharyngeus superior, medius et inferior, kinnituvad raphe pharyngeus’ ele funktsioon - ahendavad neelu, d) millised mandlid kuuluvad neelurõnga koosseisu? tonsilla palatina (2), lingualis (1), pharyngealis (1) et tubaria (2) ! 3. Magu, gaster a) mis osad vastavad saccus digastorius'ele
Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs.
Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs.
alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa. Hingamiselundite iseärasuks (suuremal osal) on nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda. Nad on alati õhuga täidetud. Kõik hingamisteed on seestpoolt vooderdatud virveepiteeliga. Limaskestas on näärmed, mis eritavad lima. Õhus esinev tolm ja mikroobid kleepuvad lima külge. Hingamisteede virveepiteeli ripsmed võnguvad sissehingatavale õhujoale vastupidises
ilmneda hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega . Allaneelamisel tekib suu, neelu seedetrakti põletus, kudede raske kahjustus kuni surm. Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad. Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada. Naatriumhüdroksiid lagundab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid. NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust
närvisüsteemi,eritus- ja sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss – omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Loe rõngusside lühikirjaldust siit. Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige
KUULMINE Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende
Ilme valiku tehnika Võime kontrollida ja muudatusi teha, intensiivustada, ja jume iga kolmanda hamba vahel Ja seda visualiseerida tabelis on selle tehnika kõige tähtsam saadus.Kui kliinikumid alustavad punase juhisega(red guide) , Saavad kergemini vaadata ja tooni anda, intensiivustada, Ja jume kombinatsioonid igale kolmandale hambale (igemete, keskel ja ristlõikel või Otsal) ((gingival, middle, and incisal or cusp)). Punane juhis hakkab olema tavaliseks tooni juhiseks((shade guide)), Aga eelnevalt valmistatuks. Sinine juhis on tehtud et kontrollida hammaste tooni. Viimane toon võib olla sama mis esimeses sinises tabelis või tabelite kombinatsioonis, Nagu igemed keskelt ühest tabelist ja esimene teisest. Selle tehnika eelised on et uustulnukad ei pea omale enda tehnikaid välja mõtlema vaid saavad kasutada olemas olevaid materjale et sealt järgi vaadata korrektsed toonid mis inimesel on või mis tooni ini...
kolooniat. 25. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses Jõhvussid: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Siilussid: Kehapind jäik ja harjaseline, lülistunud; lihaskond ja närvitängud korduvad lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised. Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss. Lahksugulised. Kindel rakkude arv kehas. Geneetiliselt keriloomade sugulased. Rüüloomad: Lühikest keret katab neljast kitiinplaadist rüü
Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse
munast viljastatakse, kopsu, elab emulda, koorub vastne, koorumist nad koorub vihmauss poeb kopsus, liigub kooruvad uued kiinituvad surevad. vastne, kookonist täiskasvanunun teod karbi võrkjate tungib vees välja, munad a kopsuõõnde , lõpuste külge, elava teo arene, seejärel neelu, kevadel maksa, koorub sõõgitorru ja lähevad vaste tuleb vihmauss, mao kaudu vastesed vette, uuesti vette moodeta areng soolde. kinnituvad ja kinnitub kala lõpustele,
organismis toimub: • soojuskiirgusena 60%; • soojusjuhtivuse ja konvektsiooni teel 20%; • higi auramisega 20%. 1. Mis on seedimine? Seedimine on toitainete mehaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedekanalis. 2. Kuidas toimub seedimine inimese organismi suus? Seedimine inimese organismi suuõõnes: • keelega toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine; • toidu peenestamine hammastega; • toidu süljega niisutamine, segamine ja neelu suunamine. 3. Kuidas toimub seedimine inimese organismi maos? • toidukämbu mehaaniline läbisegamine; • mao limaskesta poolt toodetava maomahla toimel toitkördi ehk küümuse keemiline lõhustamine ja edasitoimetamine peensoolde 4. Kuidas toimub inimese organismi mao tühjenemine? Inimese organismi mao tühjenemine toimub: • väikeste portsjonite kaupa; • süsivesikud ja vedelik läbivad mao kiiresti; • veepuudusel võib osa vett imenduda maos; • kõige kauem on maos rasvad;
• Sensoorika: “märg hääl”, köha pärast neelamist või köharefleksi hindamine, olemasolevate jääkide tunnetamine ja nende spontaanne eemaldamine • Tundlikkuse vähenemine hingetoru ja kõri piirkonnas • Tundlikkuse vähenemine neelus distaalselt IX ja X närvi põimik (lad.k. plexus pharyngeus nervi vagi) • Motoorika: vt IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Vähenenud supraglotilised kokkutõmbed • Vähenenud neelu kokkutõmbed • Sensoorika: vaata IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Neelu distaalse osa tundlikkuse vähenemine XII Keelealune närv (lad.k. nervus hypoglossus) • Motoorika: keele liikuvus üles, külgedele, keele väljasirutamine ja tagasitõmbamine • Booluse ettevalmistuse, moodustamise ja manipulatsiooni vähenemine • Keelepära aktiivse langetamise vähenemine • Keelepära ja neeluseinte kontakti vähenemine KÕNE JA NEELAMISHÄIRED
KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist. *tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud.
KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist. *tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud.
tule ega plahvatusohtlik. · Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. · Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. · Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega . · Allaneelamisel tekib suu, neelu seedetrakti põletus, kudede raske kahjustus kuni surm. · Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad. · Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada. · NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust. Füüsikalised ja keemilised omadused: · Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline.
kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu. Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas toidus on vähe taimesaadusi. Peensoole algus osa nimetatakse kaksteistsõrmsooleks. Seal toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred.
soojuse tagasipeegeldumist; kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest lähtub looduslikest bakteriaalsetest protsessidest; pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest; enne tööstuslikku arengu algust tasakaalustasid atmosfääri gaasid atmosfääri ja ökosüsteemide vahelist gaasivahetust; fotosüntees seob vabanenud süsinikdioksiidi uuesti taimedesse;
Pärast alasilt saadud võimendust suundusin ma edasi jalusele, mis oli ühtlasi ka viimane nendest kolmest luust. Kui nägin tasakaalu eest vastutavaid poolringkanaleid enda ees, pettusin ma oma teekonnas, sest need huvitava kujuga kanalid ei olnudki minu tööga mitte kuidagi seotud. Niisiis pidin lootma millelegi huvitavale teos, mille juurde ma varsti pidin sattuma. Kuid enne nägin ma oma teel suurt toru-kuulmetõri, mis oleks võinud mind viia neelu juurde. Hetkeks lipsatas mul peast mõte nalja pärast kuulmetõre uurida ja sinna sisse vaadata , kuid see oli kahjuks suletud. Ilmselt ei haigutanud ega neelanud minu punkar sellel hetkel, kui mina seda soovisin. Küllap ei tahtnud ta lihtsalt oma kuulmetõre üle koormata. See oleks pidanud ju siis võrdsustama keskkõrva rõhu välisrõhuga. Niisiis pärast ümbermõtlemist läksin ma ikka oma teedpidi ja jõudsin luustunud spiraalikujulise teo juurde, mis kindlustab heliaistingu
(baroretseptorid) ja glomus caroticum'is (kemoretseptorid). Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. Rr pharyngei Ühinevad neelukonstriktoritel samanimeliste X närvi ja sümpaatikuse harudega plexus pharyngeus'eks, mis innerveerib neelu lihaseid (ülemises osas) ja limaskesta koos näärmetega, pehmesuulae lihaseid, kilpnääret ja kõrvalkilpnäärmeid. R musculi stylopharyngei M stylopharyngeus'ele Rr tonsillares Kurgumandlite- ja kitsuse limaskestale Rr linguales Lõppharud, mis innerveerivad keele tagumise 1/3
Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe batsemendiga. · Joonis lk. 110 + tv joonis 12. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas: nimeta mandlid, nende paiknemine. KLR moodustub kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas, on barjäärfunktsiooniga, koosneb kuuest mandlist: · 2 kurgu- ehk suulaemandlit. Asuvad kurgukitsuse suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel. · 1 neelumandel. Asetseb neelu laes. · 1 keelemandel. Asub keelejuure piirkonnas. · 2 tõrvemandlit. Asuvad kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas. 76. Mao asend, osad. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul, 1/6 paremal pool. Osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, maolukuti jne · Joonis lk 112 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed.
Esmaabi Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust,
PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid MAGU Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke KAKSTEISTSÕRMIKSOOL maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma : - kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) - maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) - kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l)
Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Eriti hea haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina. Nina on inimese ja selgroogsete loomade ülemiste hingamiselundite algusosa, mis väljas poole avaneb ninasõõrmete ja sissepoole neelu, tagasõõrmete e. koaanide kaudu. Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad
trummikilega), kõrvalest(nahk+kõhr), trummikile(õhuke pingul nahk, paikneb kuulmekäigu&keskkõrva trummiõõne vahel. Kaitseb keskkõrva külma&mikroobide eest), kõrvavaigunäärmed(eritavad kõrvavaiku, et mikroobid&tolm ei satuks kõrva). Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund
8.ei tohiks tihi süüa kalamarja, toorest või vähe praetud kala. Kala tuleb hästi puhastada. 9.tuleb hoolikalt käsi pesta sest nad elavad mustades toiduainetes ja samuti võivad levida ka riietele. 10. ümarussid on lahksugulised, kuigi nad on parasiitsed, saavad elada ka vabalt, neil on neerud, 11. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ning jõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. Munadel on ümber paks kest, et nad väliskeskkonnas hästi vastu peaks. 12. vihmauss, kaanid, , kartuli kiduussm laiuss, nookpaeluss, maksa-kakssuulane 13. kiduussid elavad taimedes-taime juured hävivad, saaki pole, . nad lagundavad taimejäänuseid. 14
Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile. Keskkõrva moodustab õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluud (vasar, alasi ja jalus), mis annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva. Keskkõrvast algab ka kanal-kuulmetõri, mis avaneb neelu (neelamise ajal) ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. Seetõttu tuleb plahvatuste jmt tugevate helide korral suu lahti hoida. Osa inimesi tajub lennuki maandumisel ja õhku tõusmisel välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele (kõrvad lähevad lukku). Nendel soovitatakse sageli neelatada. Sisekõrv on lisaks kuulmiselundile ka tasakaaluelund
leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele kasulikuks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. Toit peenestatakse kõigepealt hammastega, niisutatakse süljega(lihtsam neelata), suust liigub toit neelu, neelust liigub toit söögitorusse, söögitorust makku, mao sisekesta katab üherakuliste näärmete kiht, mis eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima, mao seinad liiguvad, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, üks olulisemaid seedeorganeid, magu on mahuti, kus toit püsib, nii et seda saaks väikeste portsjonite kaudu väljutada peensoolde, soolhappe toimel hävib maos ka enamik
24. Mis on vöötlihaskoes kontraktiilseteks elementideks? pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid. 25. Mis tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse? lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, siis nende korrapärane vaheldumine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. 26. Kus leidub vöötlihaskude? Skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihaseid. 27. Mis iseloomustab pikka luud? Üks mõõde palju suurem kui kaks ülejäänut 28. Milline on lühike luu? Kõik kolm mõõdet enamvähem võrdsed 29. Mis vahe on lühikesel ja lameluul? Lühike luu koosneb käsnainest, lameluud on nagu plaadid 30. Mis iseloomustab segaluud? Võivad omada erinevate luude omadusi ühes luus 31. Mis asi on periost? Luuümbris, sidekoeline luu väliskate 32. Mille poolest on periost rikas?
4.limaskesta alune kiht e.submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. II. Lihaskest, (tunica muscularis), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on tahtele alluv , alates söögitoru keskosast silelihaskoest e. tahtele allumatu. Lihaskest koosneb omakorda 2 kihist. Lihaskest reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisaldist. Lihaskest koosneb 2 teineteisega ristuvast kihist (välimisest pikikihist e. longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist e
2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret; 2 kõrvasüljenääret. Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad, mao seina ehitus. (Joonis 11) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
