Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"neelu" - 349 õppematerjali

neelu - , suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti.
thumbnail
6
docx

Molekulaargeneetika ja viirused

Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8....

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Patoloogia

Allergiline dermatiit ja krooniline ekseem. Need on nahal avalduvad vormid. Dermatiidi ehk nahapõletiku korral esineb nahal punetus ja turse, ka valulikkus. Ekseemi iseloomustab pidev nähtav naha rakkude hävimine ja uutega asendumine. Nahk ketendab, tavaliselt ei talu päikest. Dermatiit võib ekseemiks üle minna. 2. Urtikaaria ehk nõgesetõbi. Iseloomulik on sügeleva lööbe ilmumine nahale, harvemini limaskestadele. Lööbe algul tekib kubel, mis aga kaob kiiresti. Kui kublad tekivad neelu , kõri ja bronhide limaskestale, ilmneb õhupuudus ja vedel röga. Tugev turse võib põhjustada kõri ahenemise ja lämbumise. . Urtikaariat põhjustav allergeen satub organismi kas naha, hingamisteede või suu kaudu. Võib olla ka kaasasündinud. Urtikaariat esile kutsuvate väliste tegurite hulka kuuluvad nõgese kõrvetus või teiste taimede toime, putukate (sääse, mesilase, herilase, sipelga, lutika) hammustus, kokkupuude kemikaalidega...

Patoloogia
126 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Hingamiselundkond (esitlus)

Toidu seedimisel verre imenduv lõppsaadus glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks Hingamisteed algavad ninaõõnega Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu , kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse Hingamiselundkond • ninaõõs • neel • kõri • Hingetoru • kopsutoru • kopsud Helide tekkimine Helid tekivad tänu häälekurrule, mille vahele jääb häälepilu See on kõri kõige kitsam koht Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma Meeste hääl on naiste omast madalam Kopsude ehitus Kopse katab väga õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme...

Inimene
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

HINGAMISELUNDITE RAVIMID

o I pk ei tarbita toime. ne koos Kõrvaltoimed DEKSTRO alkoholi ja inhalatsioonil: METORF KNS o Suu ja neelu depressanti AAN dega. kandidoos o Häälekähedus KODEIIN o II pk kiire oime nina- ja o Köha OKSELADII...

Farmakoloogia
54 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv: Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu . Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Helide võimendumine toimub keskkõrvas. Sisekõrv: Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Helide transduktsioon toimub sisekõrvas. Kuulmine: ● Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ● panevad trummikile võnkuma ● kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ● võimendavad need ning annavad edasi teole...

Tunnetuspsühholoogia ja...
201 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Meeleelundid

Õiged väited  Nägemisteravus on kõige väiksem võrkkestal pimetähni piirkonnas  Pimetähn on koht võrkkestal, kus nägemisretseptorid puuduvad, algab nägemisnärv  Nägemisteravus on kõige suurem võrkkestal kollatähni piirkonnas  Kollatähn on koht võrkkestal, kus nägemisteravus on kõige suurem, kõige rohkem retseptroreid  Nahk on kompimiseks kõige tundlikum sõrmeotstel  Kuulmetõri avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga (rõhu ühtlustamine)  Kuulmeluud paiknevad keskkõrvas  Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas 8. Helivõngete kandumine väliskeskkonnast kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest → kuulmekäik → trummikile → kuulmeluud → esikuaknakile → tigu 9. Daltoonik on inimene, kes on nn värvipime, ei erista punast ega rohelist värvitooni. 10. 4 põhimaitset ja piirkond mõr...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Seedimisfüsioloogia

Veisel suurim. 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Neelamine järgneb peale seda, kui toit on hästi mälutud. Neelamisel on kaks faasi: tahtlik ja tahmatu. Tahtlikus faasis lükatakse toidupala keele abil kurku. Kui toidupala satub kurku, siis sensoorsed närvilõpmed saavad signaali, et miski on neelus ja algatavad tahtmatu faasi ning vallandub neelamise refleks. Kui neelamisrefleks on algatatud, siis seda peatada enam ei saa. Neelu põhifunktsiooniks on, et ainult õhk satuks hingamisteedesse ja ainult toit ja vesi satuksid söögitorru. Toidupala neelamisel hingamine peatatakse hetkeliselt. Protsessis osaleb 20-30 eri lihast – õigeaegset kontraheerumist ka lõdvestumist juhib ajus neelamiskeskus. Neelamise ajal sulgub kõrikaas e epiglottis, mis võimaldab toidul üle trahhea makku libiseda. Söögitoru koosneb kahest lihaskestast, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s....

Mikrobioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Veterinaarne histoloogia

Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas...

histoloogia
46 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Veterinaarne viroloogia

Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud. Alveoolides on makrofaagid. Partiklid, mis on suuemad kui 10 mikromeetrit jäävad ripsmetesse kinni. Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid. NALT – ninaga seotud lümfoidorganid. BALT – mandlid ja bronhidega seotud lümfoidorganid. Samas on kõige sagedasem viiruse sisenemiskohaks. Viirus kasutab retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu. Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika harjutusi eksamiks

joonistage emitter, baas ja kollektor, siirded nende vahel, voolud emitterisse, baasi ja kollektorisse). Pingestamine ja voolud ühise emitteriga lülituse korral koos sisend, ülekande ja väljundkarakteristikutega (piisab kõige lihtsamast kollektortakistiga ja baasitakistiga lülitusest). 8. Formeeritud kanaliga n-tüüpi MOSFET transistori ehitus ja tööpõhimõte (s.t. joonistage läte, neel, kanal, paisuoksiid ja pais, siirded nende vahel lätte ja neelu vool ning pinged lätte ja neelu vahel ning paisule rakendatud pinge). Pingestamine ja voolud ühise lättega lülituse korral koos sisend ja väljundkarakteristikutega. Operatsioonivõimendid. Vool operatsioonivõimendi kumbagi sisendisse on ligikaudu null, pinge mõlemas sisendis on võrdne ja ülejäänud voolud ning pinged sõltuvad konfiguratsioonist. 9. Inverteeriva sisendiga võimendi (joonis ja voolud ning pinged eri osades tuleb ka kirjutada...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Närvid

frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Terviseedendus

16. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? · lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse · salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta · käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 17. Iseloomustage toidu liikumist seedetraktis SUUÕÕS - TOIT PEENESTATAKSE JA SEE SEGUNEB SÜLJEGA NEELU JA SÖÖGITORU KAUDU MAKKU, KUS SEGUNEB TOIDUMASSIGA SOOLHAPPELINE, VALKE LÕHUSTAV MAONÕRE PERISTALTIKA TOIMEL LIIGUB TOIT PEENSOOLDE. 18. Tervisliku toiduvaliku põhimõtted Toiduga seotud infoga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks. Tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused.Inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad...

Lapse tervise edendamine
25 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Bakterid

G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika...

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Viirused

Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...

Biosüstemaatika alused
44 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

Müeloblastid arenevad edasi protoerütroblastide ja promüeloblastide liinis. Protoerütroblastidest arenevad erütrotsüüdid, promüeloblastidest granulotsüüdid. Müeloblastidest arenevad ka suured megakarüoblastid. Luuüdi retikulaarse sidekoe rakud võivad muutuda makrofaagideks. Tüümus ehk harkelund on kahest sagarast koosnev paariline elund. Ta tekib neelu epiteelist. Oma arenemise haripunkti jõuab tüümus varajases lapseeas, suguküpsuse saabumisel hakkab atrofeeruma ja tema kude asendub rasvkoega. Tüümus on kaetud sidekoelise kihnuga, millest elundi sisse ulatuvad vaheseinad ning jaotavad ta sagarikkudeks. Sagarikud koosnevad omakorda koorest ja säsist. Koores on väga palju väikesi lümfotsüüte, säsis on neid märksa vähem. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdist, kust nad liiguvad veretee kaudu tüümusesse...

immunoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Elektroonika

1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...

Elektroonika
57 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Anatoomia-füsioloogia eksamiks

Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid? 3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine Pirogov Waldeyeri rõngas ehk.. ja mis see sisaldab? lümfoidne neelur õngas, koosneb: 2 kurgu, 2 neelu, 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7 Mis on tonsillid ja nimeta nende funktsioon? mandlid, kaitsefunktsioon Söögitoru seina ehitus: limaskest, lihaskest(jaguneb kaheks; alguses on vöötlihaskest – allub tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab piimhape lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku....

Anatoomia
33 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MILLINE VERI VOOLAB A) KEHA VERESOONTES B)KOPSUARTERIS C)KOPSUVEENIS D)BRONHIAALSETES ARTERITES E)BRONHIAALVEENIDES- A) KEHA VERESOONTES- ARTERIAALNE B) KOPSUARTERITES- VENOOSNE C) KOPSUVEENIS- ARTERIAALNE D) BRONHIAALSETES ARTERITES- ARTERIAALNE E) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE 22. SELGITA STARLINGI SEADUST- MIDA SUUREM ON SÜDAME DIASTOOLNE MAHT, SEDA SUUREM ON LÖÖGIMAHT, JA MIDA VÄLJAVENITATUM ON SÜDA, SEDA SUUREM ON KONTRAKTSIOONIJÕUD. 23. NEELU PIKKUS- NEEL ON um. 12 cm PIKK ÕÕNESELUND(lad.k. PHARYNX). 3-OSALINE: 1) NINAMINE 2) SUUMINE 3) KÕRIMINE OSA 24. KUS TEKIB SAPP- MAKSAS, MAKSARAKUD TOODAVAD SAPPI 25. KUS PAIKNEB SÖÖGITORU- PAIKNEB HINGETORU TAGA JA LÜLISAMBA EES NING LÄBIB DIAFRAGMA. 26. KUS TOIMUB ELEKTRIIMPULSS INIMESE SÜDAMES?- SIINUSSÕLMES (60-80) 27. NIM. MIS FAASIL NÄEB INIMENE UND- PINDMISEL FAASIL 28.MENARHE- ESIMENE MENSTRUATSIOON (TOIMUB TAVALISELT 12-13 AASTASELT) 29. PERIFEERNE- ÄÄRMINE, ÄÄRES...

Anatoomia
208 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun