Kollane 600.....570 585*10^-9 3,40*10^-19 2,12 Roheline 570.....520 545*10^-9 3,65*10^-19 2,28 Helesinine 520.....470 495*10^-9 4,02*10^-19 2,51 Sinine 470.....420 445*10^-9 4,47*10^-19 2,79 Violetne 420.....380 400*10^-9 4,97*10^-19 3,11 Tabel 2. Valguse neeldumine värvikaardil, pindade temperatuurid. Värvus Temp [1 oC] Temp [1 oC] Temp [1 oC] Temp [1 oC] Temp [1 oC] (t = 0 s) (t = 20 s) (t = 40 s) (t = 60 s) (t = 80 s) (tumedus: 80 %) Punane 23,2 26,6 27,9 28,5 28,8 Roheline 23,3 27,3 28,0 29,1 29,2
On surevate elusorganismide süsinikühendite lagunemine. Kõdunemisel lagunevad kõige kiiremini valgud. Toimub mikroorganismide kaastegevusel. Toimub energia eraldumisega. Jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. On süsinikuühendite lagunemine õhu juuresolekul. Põhilise lagundamistöö teevad ära mikroorganismid. Mädanemise käigus ei teki eriti mürgiseid ega ka ebameeldiva lõhnaga ühendeid. On lagunemine, mis toimub õhuhapniku juuresolekul. Põhjustavad spetsiaalsed roisubakterid. Roisubakterid elavad soolestikus. Tekib mürgiseid ja halvalõhnaga lämmastikuühendeid. Toimub ilma hapnikuta. Toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul. Muudab glükoosi etanooliks. Muudab piimasuhkru piimhappeks. Toimub väikeste energiahulkade eraldumisega. On üks käärimisprotsesse, mis toimub ilma hapnikuta. Seda põhjustavad ...
ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrr...
Roheline 570.....520 545*10^-9 3,64*10^-19 2,27 Helesinine 520.....470 495*10^-9 4,01*10^-19 2,50 Sinine 470.....420 445*10^-9 4,46*10^-19 2,79 Violetne 420.....380 400*10^-9 4,97*10^-19 3,10 Tabel 2. Valguse neeldumine värvikaardil, pindade temperatuurid. Temp [1 oC] Temp [1 oC] Temp [1 oC] Temp [1 oC] Temp [1 oC] Värvus (tumedus: 60%) (t = 0 s) (t = 20 s) (t = 40 s) (t = 60 s) (t = 80 s) Punane 21,8 30,8 33,1 34,2 34,7 Roheline 22 30 32 32,4 33,6
elektronkatte. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Bohri kvanditud aatomimudel 1913. a. esitas Niels Bohr uue, kvanditud aatomimudeli. 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel, lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekut ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Valguse kiirgumine ja neeldumine Bohri teine kvantbostulaat ütleb, et elektroni üleminekuga ühelt orbiidilt teisele, aatomi üleminekut ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa, kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Bohr formuleeris oma kvantpostulaadid, lähtudes aatomite spektrite seaduspärasustest, saksa füüsik Max Plancki kvanthüpoteesist ja Rutherfordi mudelist.
toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH | 2hüdroksüüpropaanhape CH3 e. Piimahape Fotosüntees · kulgeb energia neeldumine · toimub rohelistes taimdes päikesekiirguse toimel · muundab CO2 ja H2O glükoosiks ja hapnikuks · on elu aluseks Maal
ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
Ruumis võib olla nii otsene kui ka hajus valgus. Valguse peegeldumist mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda , mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegel pinnaks. Keha pinda mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. *VALGUSE NEELDUMINE Tumedad kehad neelavad suure os valgusest ja peegelduvad vähe see tõttu soojenevad need kiiremini. Heledad kehad peegeldavad suure osa vagusest ja see tõttu soojenevad need aeglaselt. Energja ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. *NÄGEMINE Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis ku see silma levib. *VARI Ruumipiirkonda eseme taga mida valgusallikas ei valgusta nimetatakse täisvarjuks.
Toidus peab olema ka mineraalaineid (täiskasvanud inimene vajab päevas umbes 25 g). Makroelemendid: Naatriumühendid- keedusool, ainevahetuse reguleerimiseks. Kaaliumühendid- taimedes, reguleerivad südame tegevust. Rauaühendid- vere hemoglobiini koostises. Väävliühendid- valkude valmistamiseks, küüslaugust, sibulast, Magneesiumühendid- reguleerivad närvisüsteemi tegevust. Joodiühendid- reguleerivad kilpnäärme tegevust, merekalades. Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides: Kõdunemine- peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. (eksotermiline protsess-eraldub energia) 1. Mädanemine (hapniku juuresolekul) 2. Roiskumine (ilma hapnikuta) Lõpptulemus on kõdu. Käärimine- lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühenditest mikroorganismide toimel. 1. Etanool- ehk alhokolkäärimine (kulgeb pärmseenekeste toimel)
elektronkatte. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Bohri kvanditud aatomimudel 1913. a. esitas Niels Bohr uue, kvanditud aatomimudeli. 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel, lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekut ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Valguse kiirgumine ja neeldumine Bohri teine kvantbostulaat ütleb, et elektroni üleminekuga ühelt orbiidilt teisele, aatomi üleminekut ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa, kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Bohr formuleeris oma kvantpostulaadid, lähtudes aatomite spektrite seaduspärasustest, saksa füüsik Max Plancki kvanthüpoteesist ja Rutherfordi mudelist.
Tuleks anda külvieelse mullaharimise alla, seega neutraliseeritakse idanemiskeskkonda. Kõige rohkem on kasutuses plinkritolm. Muldade kipsimine Varem arvati, et kipsimisega on võimalik asendada lupjamist ekslik, kuna kipsimise toimel suurenes liblikõieliste saak, kips andis väävlit. Kips suurendab aktiivset happelisust. [M-]-Na-Na + CaSO4 [M]=Ca + Na2SO4 uhutakse laskuva veevooluga ära. Meie muldi pole vaja kipsida. TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Gedroitsi 5 neeldumise liiki: 1. Mehaaniline neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu st. muld toimib nagu filter, vaatamata sellele, et mõned väetised on tolmjad, nagu nt lubiväetis. 2. Füüsikaline neeldumine tingib mulla osakeste pinnaenergia. Positiivne ja negatiivne füüsikaline neeldumine. Positiivselt neelduvad pindpimedust vähendavad ained. On kasulik. NH 4OH (ammoniaagi vesi) tõmbub vastu kapillaare. Ammoniaagi vett võib anda ka sügisel.
statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. 1 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata.
Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste liikumine on korrapäratu (osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele (1 cal = 4,2 J). Mida kõrgem on keha temperatuur ja mida tumedam on keha, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Neeldumiseks nimetatakse valguse muundumist keha siseenergiaks. Soo...
Valguskiir on geomeetriline mõiste, millega tinglikult näidatakse valguse levisuundi. Valgus levib sirgjoonelislt. Valgus levib läbipaistvas keskkonnas ja tühjuses. Seda kinnitab varju tekkimine valguskiirte teele asetatud läbipaistmatute esemte taha. Kui valguskiired kohtavad tahket eset, siis peegeldub osa neist tagasi ja osa neeldub esemes seda veidi soojendades. Eseme taha valgust ei lange ja sinna tekib vari. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Valguse neeldumine Valgus, mis jõuab pinnale, neeldub. See toimub erinevatel pindadel erinevalt. Must pind neelab enamuse valgusest (95%). Valge pind aga peegeldab enamuse valgusest (95%). Valguse peegeldumine Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist peegeldavale pinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasndis. Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk () alati võrdne langemisnurgaga (). Peegeldumis seadus kehtib nii peegelpinna kui ka mattpinna puhul.
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt keha...
Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna. Mida kõrgem on keha temp. / mida tumedam on keha pind / mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha kiirgab. Siseenergia levib soojemalt kehalt jahedamale. Neeldumine on valguse muundumine keha siseenergiaks. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Kehale ülekandunud soojus hulk sõltub a) temperatuuri muudust (t2-t1) b) keha massist c) keha ainest c (vesi) = 4200J/kg°C Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1°C võrra
Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi. Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt. Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga: - vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min Autoklaav avatakse, võetakse välja katsekehad, kaalutakse ning arvutatakse immutusvedeliku neeldumine Katsekehadest lõigatakse ristlõikesektsioonid ja määratakse immutussügavus Konstantse kaalu saavutamisel kaalutakse niiskussektsioonid ja arvutatakse algniiskus Töö aruanne: Töö eesmärk Töö käik ja tulemused Töötulemuste analüüs 2 Katsetulemused Immutusaine neeldumine
13. N, P, K ülesanded taimes. N - lämmastik vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul P fosfor vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks K kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust. Muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. 14. Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla? Vedelal ja tahkel kujul 15. Mis on neeldumine? neeldumine -- mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega 16. Mis on mulla neelamisvõime? neelamisvõime -- mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 17. Kirjelda mullas toimuvaid neeldumisviise. mehhaaniline neeldumine -- mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt tolmpõlevkivituhk). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetiseid, kartmata et nad mullast välja uhutaks. 2
Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. ...
Voolu genereerimise võimalused ja näited Mis on induktsioonivool? Induktsioonipliit, magnetkaardi lugemine jm Magnetvoog (valem) Elektromotoorjõud Faraday seadus (valem) Millega peab arvestama, et ehitada suure a) võimsusega generaatorit, b) efektiivset generaatorit Mis on EML? Kuidas tekivad EML? EML liigid ja rakendused EML mõõdetavad omadused kiirus, lainepikkus, sagedus, periood, energia, amplituud (2 valemit) EML omadused difraktsioon, interferents, ristlainelisus, neeldumine, murdumine, peegeldumine (seos rakendustega) Valguse polarisatsioon ja selle rakendused Valguse murdumine ja murdumisseadus (valem) Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja Rühm 1 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polaroid laseb läbi ainult ühtpidi võnkuvat lainet Lainepikkus (joonis)
Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi. Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt. Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga: - vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min Autoklaav avatakse, võetakse välja katsekehad, kaalutakse ning arvutatakse immutusvedeliku neeldumine Katsekehadest lõigatakse ristlõikesektsioonid ja määratakse immutussügavus Konstantse kaalu saavutamisel kaalutakse niiskussektsioonid ja arvutatakse algniiskus Töö aruanne: Töö eesmärk Töö käik ja tulemused Töötulemuste analüüs 2 Katsetulemused Immutusaine neeldumine
Suured molekulid Liiguvad väikesed molekulid (glükoos, aminohapped) (H2O, etanool, CO2) Vajalik energia (ATP) Difusioon Transportvalgud Osmoos Ei vaja lisa energiat Ei ole vajalik transportvalk 11. Ainete neeldumine rakku Fagotsütoos Pinotsütoos Fagus õgima Pinos jooma Tahkete ainete neeldumine rakku Vees lahustunud molekulide (orgaanilised ained, bakterid) neeldumine rakku Ainuraksete toitumine (amööb neelab bakterit) 12. Tsütoplasmavõrgustik Ehitus/ülesanded 1) Põiekeste ja tsisternide kogum
Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel. Hingamine on fotosünteesile vastupidine protsess Glükoos + hapnik → süsihappegaas + vesi+ energia Vabanenud energia kasutatakse organismide elutegevuseks Üldiselt sõltub orgaanilise aine toodang kahe vastandliku protsessi: fotosünteesi ja hingamise suhtest. Fotosüntees: • Toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes • Orgaaniliste ainete moodustumine • Süsihappegaasi neeldumine Hingamine: • Hapniku eraldumine • Energia talletamine orgaanilistes ainetes • Orgaaniliste ainete lagunemine • Toimub ainult valguse käes • Süsihappegaasi eraldumine • Hapniku neeldumine • Toimub nii valguse käes kui ka pimedas • Energia vabanemine • Toimub kõigis elusates rakkudes
Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat 1 ruumipunkti 1 sekundis läbivate lainete arvu, ja lainearv, mis tähistab lainete arvu 1 sentimeetris. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on isloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: ultraviolett- (200-400 nm), nähtava valguse- (400-750 nm) ja infrapunane (750nm-50mm) spekter. spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele.
Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat 1 ruumipunkti 1 sekundis läbivate lainete arvu, ja lainearv, mis tähistab lainete arvu 1 sentimeetris. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on isloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: ultraviolett- (200-400 nm), nähtava valguse- (400-750 nm) ja infrapunane (750nm-50mm) spekter. spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele.
kui ka ioonidena, mitteelektrolüüdid- ei esine lahuses ioonidena. 3. Näited a) tugevad elektrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid Vastus: a) CaCl(II), HCl, LiOH, b) H2SO4, H2S, AlOH2 4. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Vastus: Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. 5. Millised on : a) tugevad elektrolüüdid: H2SO4, HCl, Ca(OH)2, K2SO4, Pb(NO3)2 b)nõrgad elektrolüüdid: c)mittelektrolüüd: O2, CO, C2H5OH Eneregia neeldumine on lahustumisel ülekaalus siis on endotermiline protsess. Energia eraldumine on lahustumisel ülekaalus siis on eksotermiline protsess. 6.Miks on ioonsed ained tugevad elektrolüüdid? Vastus: Kuna ioonsed ained jagunavad lahuses täielikult. 7. Ioonses aine lahustumine vees Vastus: Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastasiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. 8.Millest oleneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees?
asetada valgustatavast pinnast võimalikult kaugele. Naatriumlamp Naatriumlampe arendati peamiselt Hollandis ja Saksamaal. Neid lampe oli kergem toota. GECI, Philipsi ja Osrami koostöö tulemusena tehti madalarõhuline naatriumlamp 1932sel aastal. See oli keskmise tõhususega, kuid saavutas märgatava kasutusvõimsuse 1960ndaks aastaks. Valgusnähtused Levimine Peegeldumine Hajus peegeldumine Täielik peegeldumine Neeldumine Murdumine Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. Valguse neeldumine Mida tumedam on keha Mitu % pind, seda rohkem Keha valgust
o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted o Reaktsiooni soojusefekt-Saaduste ja lähteainete energiante vahe. o Ühinemisreaktsioonid-Enamasti eksotermilised, ülekaalus on energia eraldumine sidemete tekkimisel. o Lagunemisreaktsioonid-Enamasti endotermilised, ülekaalus energia neeldumine sidemete katkemisel. Teooria o Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd, energia neeldub. o Energia eraldub tavaliselt soojusena, aga paljudel juhtudel ka valgusena. o Majade kütmine. o Soojusenergia muudetakse soojuselektrijaamades elektrienergiaks. Kütused Mõisted o Kütused-Parim energia salvestamise ja kasutamise võimalus. o Kütteväärtus-Näitab palju energiat eraldub kütuse kindla koguse täieliku põlemisel.
Tugevad happed või alused esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel) Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses.
Üleküllusel lüheneb kasvuperiood ja paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid-Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt. Koostises. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-• Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine –Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest
Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5) Murdumine erineva tihedusega kk-de piirilt Õhuta (vaakumis) ruumis heli ei levi! Levikiirused: Õhk v = 340m/s Vesi v = 1500 m/s Metallid v = 5000 m/s Heli neeldumine materjalides sõltub sagedusest [f]. Madalad f-id neelduvad rohkem. Näo poolt saabuva heli suund on kahe kõrva toimel määratava täpsusega 3-4°
vahelised sidemed kristallvõres. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd - kulutada energiat, seega kristallivõre lagunemine on endotermiline (soojuse neeldumine) protsess. Samas seostuvad tekkinud ioonid lahuses vee molekulidega ehk hüdraatuvad, mis on aga eksotermiline (soojuse eraldumine). Lahustumisprotsessi soojusefekt sõltub sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel (läheb külmemaks) või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel (läheb soojemaks). 3.Polaarsete ainete lahustumine vees · Polaarsed ained on tugevad happed. · Tugevate hapete lahustumine vees (elektrolüütiline dissotsiatsioon) on täielik · Nendes ainetest pole ioone algselt olemas vee
27 Roheline Sinine 26 25 24 23 0 20 40 60 80 T (s) Graafik 1. Valguse neeldumine värvikaardil 2. Graafikul 2 on märgata, et kõige kiiremini soojeneb roosa värv ja kõige vähem soojeneb kollane värv. Seos on praktiliselt sama, mis eelmisel graafikul, sest roosal on neist kolmest värvist (roosa, helesinine ja kollane) kõige suurem lainepikkus ja sarnaselt punasele valgusele neeldub temas seega kõige rohkem energiat. Kõige vähem energiat peaks neelduma helesinises, sest tal on kõige väiksem lainepikkus ehk temalt kiirgab rohkem energiat
Valgusallikas -Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi. Valgusallikad jagatakse a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal, lõke, hõõglamp, äike b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit:päevavalguslamp, jaaniuss, televiisori ekraan, virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas...
jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12. Kromatiin – rakutuumas lahti keerdunud kromosoomid 13. Kromosoomid – pärilikkusainest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Nähtavad raku jagunemise ajal 14. Homoloogilised kromosoomid – sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 15. Fagotsütoos – tahkete ainete neeldumine rakku 16. Pinotsütoos – vees lahutunud ainete neeldumine rakku 17. Tsütoplasmavõrgustik (ER) – põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mille ehituses on membraanid, fosfolipiidid, valgud 18. Sile ER – süsivesikute ja lipiidide süntees 19. Kare ER – kinnituvad ribosoomid, valkude süntees 20. Ribosoomid – mittemembraanne rakuosa, koosnevad rRNAst ja valkudest 21. Lüsosoomid – seotud rakus toimuvate lagunemisprotsessidega, lagundab vanu rakuosi
Päikese kiirgusspekrti osad Päikesekiirgus, ultravioletne kiirgus, infrapuna kiirgus, Õhu koostis ja omadused. Atmosfääri tekkimine ja õhu roll Maa kaitsekihina. Atmosfääri koostis. Õhu tiheduse ja õhurõhu sõltuvus kõrgusest. Ained atmosfääris. Päikesekiirgus. Võnkumine ja laine. Valgus kui laine. Valguse kiirgumine. Valguse spektraalne koostis ja kiirgava keha temperatuur. Valguse energia. Päikese spekter. Valguse neeldumine. Energia muundumine valguse neeldumisel. Erinevate ainete neeldumisspektrid. Valguse keemiline ja bioloogiline toime. Päikese kiirgus ja atmosfäär. Päikesevalguse tee läbi atmosfääri. Valguse hajumine kolloidosakestel. Valguse neeldumine atmosfääris, erinevate ainete osa valguse neeldumises. Osooni roll atmosfääris, osooniaugud. Kas inimene on põhjustanud osooniaukude tekke? Maapinna kiirgus. Maapinna öine jahtumine. Radiatsiooniline öökülm. Kasvuhooneefekt
Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik
Aktiivne Passiivne Suuremad molekulis(C6H12O6) Väiksemad molekulid(H2O,O2,CO2) Lisaenergia ATB OSMOOS,DIPUSIOON Transpordivalgud Ei vajata täiendavat energiat ega tanspordivalke 10.Võrdle. Fagotsütoos/Pinatsütoos. Fagotsütoos Pinatsütoos Tahke aineosakese neeldumine rakku Vedelikus lahustunud aineosakeste neeldumine rakku Selle puhul rakumembraan sopistub sisse ja aine haaratakse tsütoplasmasse 11.Võrdle. Organell Ehitus Ül KARE ER Koosneb membraanidest, mis Kindlustavad ainete rakusisese mood kanaleid ja tisternikesi. liikumise. Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel
Mitte üksnes ei neela kog utema pinnale langevat kiirgust vaid kiirgab ka energiat mis soltub ainult keha temperatuurist · Stefan-Boltzmanni seadus- absoluutseltmustakeha kiirgamisvoime on vordeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega E = *T4 kus E absoluutselt musta keha summaarne kiirgamisvoime, Stefan-Boltzmanni konstant ( = 5,67 W m-2 K-4) T - keha absoluutne temperatuur (Kelvini kraadides) · Paikese lühilainelise kiirguse neeldumine atmosfaaris nimetada peamised neelavad gaasid ja lainepikkuste vahemikud- · Paikese aktiivsuse ja solaarkonstandi pikaajaline muutumine- päikese aktiivsus ja solaaarkonstant on suhteliselt käsikäes muutunud, hetkel on tousutrend molemal . · Kiirgusvoo tiheduse muutus soltuvalt kiirguse langemisnurgast- Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinna suhtes kaldu kiirte korral · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning
Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed. · Aatomite kogumi tavaolekus on ergastamata aatomeid palju rohkem kui ergastatuid. Pöördhõive seisundis on mõne tasemepaari hõivatus vastupidine: kõrgem tase on asustatum. · Pöördhõivestatud aatomite kogumis ületab stimuleeritud kiirgusaktide sagedus neeldumisaktide oma.
Sellest omakorda tekib tärklis. Tärklis talletub taimes varuainena , mida vajadusel kasutatakse. Nii glükoos kui ka tärklis on orgaanilised ained.Taimedes toodetud energiarikkad orgaanilised ained on ka toiduks teisele organismidele. Fotosünteesi käigus eraldub keskonda hapnik. Seda on nii palju,et jätkub hingamiseks nii taimedele endile kui ka teistele organismidele. Fotosüntees toimub rohelistes rohelistes taimeosades. Fotosüntees orgaaniliste ainete moodustumine süsihappegaasi neeldumine hapniku eraldumine energia talletamine orgaanilistes ainetes toimub ainult valguse käes toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes
Valgus Liisi Langus Mõniste Kool 8. klass Mis on lihtja liitvalgus? Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest. Liitvalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest. Mis on infravalgus? Infravalgus ehk infrapunakiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spektris punase valguse kõrval. Tajume soojuskiirgusena. Valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760nm. Infravalguse omadused ja kasutamine Omadused: 1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime 4)teatud bioloogiline toime Kasutamine: 1)pindade kuivatamine 2)pimedas pildistamiseks 3)soojusravi 4)toidu küpsetamine Mis on ultravalgus? Ultravalgus ehk ultravioletkiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spiikri violetse valguse kõrval. Kutsub esile päevituse. ...
lahustuvatest ainetest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sageli ka seotakse tahke mulla faasiga. bioloogiline neelamisvõime- seotud bioloogilise aineringega , kus organismid seovad mullas leiduvaid ained enda kudede väljaehitamiseks. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise- mis seisneb selles et mullas toimub pidev ainevahetus tahke ja vedela faasi vahel katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda Mullas neeldunud katioonid jaotatakse: neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4 neeldunud vesinik ja alumiinium- H+, Al3+ Neelamismahutavus- (T) näitab ühes KG-s neeldunud katioonide ja anioonide hulka , (cmolc/kg) Küllastusaste- arv mis näitab mitu % moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest
..15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt
Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbimisvõime · Neeldub seatinas Kiirguste neeldumine Poolestusaeg... ... aeg, mille jooksul pool selle isotoobi massist jõuab laguneda 84Po 0,0018 s 215 226 88 Ra 1617 aastat 238 92 U 4,5*109 aastat 222 86 Rn 3,825 päeva Ühikud · Allika kiirguse aktiivsus - Bekrell või Kürii · Isiku poolt kogutud kiirgusdoos Sievert · Organismis neeldunud doos Gray · Gammakiirgust - Röntgen 5 mSv aastas lubatud, 5 Sv tapab. Surmav doos 600R (30 päeva)
Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada Nõrgad elektrolüüdid: osaliselt jagunenud ioonideks, nõrgad happed ja alused Tugevad elektrolüüdid:lahuses täielikult jagunenud ioonideks, soolad ja leelised Tahke ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb
teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja üleminek energiaolekute vahel on võimalik ainult hüppeliselt. Energiaolekute üleminekutega kaasneb energia neeldumine ehk ergastus või emissioon ehk relaksatsioon. Üleminekud toimuvad ainult siis, kui neelduv või emiteeritav energiahulk vastab täpselt energiavoode vahele. 4. Elektromagnetiline spekter Hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni. Spekter jaguneb sagedusaladeks ja iga sagedusala sees kitsamateks aladeks. Väga kõrgetel sagedustel käitub elektromagnetlaine footonite voona. Liigitatakse elektromagnetlaine sageduse järgi. 5
2) Sidemete moodustumine vabade ioonide ja vee molekulide vahel hüdraatumine (energia vabaneb) eksotermiline > - lahus, endo, tahked soolad < - TH, TA, gaasid · Soojusefektid lahustumisel: - hüdraatumine sidemete teke energia eraldub to tõuseb - kristalli lagunemine sidemete lõhkumine energia neeldub t o tõuseb - enamiku soolade lahustumine on endotermiline, sest ülekaalus on energia neeldumine kristalli lagunemisel. - Leeliste lahustumine vees on eksotermiline, sest hüdroksiidioonid hüdraatuvad tugevasti. · Dissotsiatsiooni võrrandi koostamine: - Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0 - SOOLAD: - ALUSED: - HAPPED: · Molekulaarne konsentratsioon: - n-ainehulk (mol)
negat. Poolusega ja aine anionidele posit poolusega. Tekivad hüdraatunud ioonid. 12. Kirjelda polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustuvus protsessi vees. Polaarse molekuli umber võtavad vee molekulid samuti kindla suuna, pöördudes positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. 13. Selgita miks NaOH lahustamisel vees lahus soojeneb. Osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine. 14. Selgita miks Kaaliumnitraadi lahustamisel vees lahus jahtub. Hüdraatumisel kaasneb soojuse eraldumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
