8.7) .............................................................. 66 8.5. Optilised nähtused mittemetallides (joon. 8.7) ...................................................... 67 8.5.1. Valguse murdumine ........................................................................................ 67 8.5.2. Kiirguse peegeldumine (joon. 8.9)................................................................... 68 8.6. Kiirguse neeldumine mittemetallilistes materjalides (joon. 8.10) .......................... 69 8.7. Valguse peegeldumine, neeldumine ja läbiminek klaasplaadist (joon. 8.10., 8.11) 69 5 8.8. Polümeermaterjalid................................................................................................. 69 8.9. Valguse neeldumine pooljuhtides (joon. 8.14, 8.15, 8.16)...................................... 70 8.10
· mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaksioonide käigus mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23
Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (sool geel). Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. 29. Mulla neelamisvõime. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel.. 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. 5. füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel)
P- vähesuse korral on ühe- idulehelistel leheservad violetsed, kahe-idulehelistel taimedel (kapsas, kartul) on lehekestel tumedad ümarad laigud. P- puudujääki esineb Eestis Al ja Fe rikastes piirkondades. P- puudujääk avaldub alates taime vanematest alumistest lehtedest. Loomasöödas peab olema P vähemalt 0,5% kuivaines. Eesti muldade P varud on 1,5-6 t/ha, sellest taimedele kättesaadav 5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees
PEAMISED TEGURID · Müra · Vibratsioon · Valgustus · Mikrokliima · Ventilatsioon · Ultraheli · UV kiirgus 3 MÜRA · Müraallika olemus · Impulssmüra , pidev müra · Erineva sagedusega müra · Erineva sagedusega müra ( madal,- kesk ja kõrgsageduslik müra ) · sumbumine õhus · tuul · peegeldused · kaugus müraallikast · sademed · õhuniiskus · pinasesse neeldumine · temperatuur ja temperatuuride vahe · tõkked ehitised , tarad jne · peegeldused Müratugevust mõõdetakse detsibellides ( dB) . Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB . Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB . Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad . Puuride ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik ja kõrgsageduslik müra , samuti impulsiivne müra
Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6
protsesse, raku ainevahetust, pulsisagedust jm. Eriti tundlik on närvisüsteem, kuna selle tegevus põhineb elektrilistel protsessidel. Näiteks mobiilsides kasutatavad sagedused on piirides 30 Mhz-st mõne Ghz-ni. See tähendab, et pea sisemuses on kõrgsageduse absorptsioon keskmisest mitu korda suurem. Senini ei ole aga jõutud ühtsetele järeldustele mobiiltelefonide kahjuliku mõju kohta. Absorptsioon- neeldumine. Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Võivad tekkida erinevad kroonilisd haigused, kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, vähktõbi, hüsteeriahood ja muud psüühilised häired. Organismile avaldavad kahjulikku mõju nii tehnilised kui looduslikud niinimetatud geostatsionaarsed väljad. Tehnilised väljad: Madalasageduslik vahelduv elektriväli Mõõdetakse millivoltides ( mV)
parameetritest (Zeemani ja Starki efekt). Spektreid mõjutab samuti Doppleri efekt. Eelöeldust jäereldub, et spektraalanalüüs võimaldab määrata kiirgusallika keemilist koostist ja teha küllalt olulisi järeldusi kiirgusallika füüsikalise oleku kohta. Kui kiirgav gaas ei koosne mitte üksikutest aatomitest, vaid molekulidest, siis tekib nn. ribaspekter. Kui valgus läbib gaase, siis toimub samade lainepikkuste neeldumine, mida gaasi aatomid kiirgaksid (Kirchoffi seadus) ja tekib neeldumisspekter. Ka neeldumisspektrite põhjal võib teha spektraalanalüüsi. Kvalitatiivse spektraalanalüüsi tegemiseks tuleb spektraalriist (monokromaator -2) enne kaliibrida, s.t. seada vastavusse monokromaatori trumli näit ja lainepikkus. Kaliibrimine peab toimuma tuntud spektriga kiirgusallika järgi, kusjuures ta peaks omama tugevaid kiirgusjooni kogu nähtava spektri ulatuses
(Hz) eristada helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse Detsibellides mõõdetakse heli tugevust. detsibellides? 15. Kuidas toimib tasakaalumeel Tasakaalumeel aitab hoida tasakaalu ning ja kuidas on see seotud nägemist ühtlustada. Koostöös nägemisega? tasakaalumeelega toimub kujutise automaatne stabiliseerimine. 16. Nimetage valguse omadused. Valguse omadused on neeldumine, Millist nähtava valguse peegeldumine ja murdumine. Inimene on lainepikkuste vahemikku suudab võimeline eristama valgust lainepikkuste inimene eristada? (nm) vahemikus 360-760 nm 17. Kirjeldage lühidalt, kuidas Transduktsioon nägemismeeles toimib nii, et toimub transduktsioon reetinal muudetakse retseptorite poolt valgus nägemismeeles? elektriliseks signaaliks. 18.Mis on eristuslävi
2 ,T = × 4 c2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. 9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. 10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine,
Kolloidlahust nimetatakse sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. Mullaneeldumisvõime on võime siduda vedelaid, tahkeid ha gaasilis ühendeid. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest eristatakse järgmisis liike: 1)Mehhanniline neeldumine. Mulla mehhaaniline neeldumisvõime seondub sellega, et muld toimib filtrina ja peab kinni mulla tahkete osakeste vahelistes poorides kõik need tahked osakesed, mis ei mahu pooridest läbi. Kõige suurem sodi peetakse kinni juba mulla pinnal. 2)Füüsikaline neeldumine seondub mulla tahkete osakeste vabapinnaenergiaga (pindpinevusnähtused). On ühendeid, mis mulda sattudes vähendavad vabapinnaenergiat, seega seotakse mulla tahke osakese pinnal. Kuid on ka ühendeid, mis vastupidiselt veelgi
Kui ka bioloogilistest protsessidest (assimilatsioon ja hingamine); Hapniku defitsiidi korral, näiteks suurtes sügavustes (mõjutab vähene veevahetus) tekib anaeroobsete bioloogiliste protsesside tagajärje H2S (mädamunalõhnaline, toksiline gaas) Päikesevalgus Valgus levib vees kiirusega 225 000 km/s (õhus 300 000 km/s). Valguse intensiivsus langeb sügavuse kasvades järsult. Valguskiirguse nõrgenemise vees tingivad: 1. neeldumine ja hajumine ,,puhtas vees" (sõltub seal lahustunud soolade hulgast); hajumisel muudab valguskvant suunda, kusjuures eri suundades hajub erinev kogus valgust; 2. neeldumine ja hajutamine optiliselt aktiivsete ainete poolt : a) vees lahustunud orgaaniline aine ,,kollane aine" (,,gelbstoff") nagu nimigi ütleb, neelab sinist valgust tugevaminikui teisi lainepikkusi; b) fütoplankton (elus org. aine; pigmendid); c) detriit (elutu org
Kiirguse neeldumisel toimub elektroni ergastamine kõrgemale lubatud nivoole vastavalt neeldunud energia väärtusele 8. Kuidas toimub valguse peegeldumine metalli pinnalt? Enamik metallis neeldunud kiirgust vabaneb, kui elektron läheb tagasi madalama energiaga olekusse. Vabanev kiirgus ilmneb kui sama lainepikkusega peegeldunud kiirgus. 9. Millised optilised nähtused esinevad mittemetallides? Murdumine, peegeldumine, neeldumine. 10. Valguse peegeldumine mittemetallilise materjali pinnalt? R = f() I 11. Valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? = e -l Io kus I- klaasist väljuva valguse intensiivsus Io - klaasi siseneva valguse intensiivsus - lineaarne absorptsioonikoefitsient 12. Mis määrab ära polümeermaterjali läbipaistvuse
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
Saadakse raadiolainete sikk-sakiline liikumine maapinna ja ionosfääri vahel. (Raadiolainete levi ja signaalid, 12.05.2012) Antennist kiirgunud raadiolaine võib vastuvõtjani jõuda maa lähedal leviva pinnalainena või ionosfäärist peegeldunud ruumilainena. Pinnalained levivad maapinna vahetus laheduses, jälgides Maa kumerust ja ulatudes niiviisi, erinevalt valgusest, otsese nähtavuse piirist kaugemale. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on pinnalaine neeldumine ja lühem tema levikaugus. Lainete levimise kaugust võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu saatja võimsus, kasutatav antenn ja maastiku iseärasused. Ruumilained on see osa kiiratud lainetest, mis lahkuvad maapinnalt ja jõuavad ionosfäärini. (Ruut 2006: 19) RAADIOLAINETE LEVIMINE Atmosfääri mõju laine levimisele Raadiojaamadest kiirguvad raadiolained levivad üheaegselt piki maapinda (pinnalained) ja suunaga atmosfääri kihtidesse üles (ruumilained)
Ioonivahetajad on tavaliselt pulbrid või puistematerjalid, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid ioone vesilahustes olevate ioonide vastu. Vahetusioon on tavaliselt naatrium- või kloriidioon. Ioonivahetajad on regenereeruvad. 19. Millistel juht. toimub kem. reaktselektr. lahustes : Reaktsioonid elektrolüütide lahustes: Ba²++SO4²- =BaSO4 ; CO²3++2H-= =H2O+CO2;H++OH-=H2O; Cu²++4NH3-= (Cu(NH3)4)²-; (kompleksühend), A+B=AB+deltaH (temperatuuri neeldumine või eraldumine). Reaktsiooni nimetatakse plahvatuseks, kui reaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreaktsioon ühe ja sama aine sees nng redoksreaktsioon. Ohtlikumad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli või tärklise tolm). 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: Tasakaalureaktsioon on lõpuni mitte minev reaktsioon ehk nad on
maaga. Kuna lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest. Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wieni seadus kiirgusvõime maksimumile vastav temperatuur on pöördvõrdeline temperatuurile vastava lainepikkusega. Tm = b. T- maapinnatemperatuur, b-2,90103mK, m-maksimumile vastav lainekiirgus. Kiirguse neeldumine on selektiivne. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem kiirgab, kiirgusvõime maksimum lainepikkus sõltub temperatuurist. Wieni nihkeseadusega saab arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. Adiapaatilised protsessid selline gaasi oleku muutus, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. Tõustes maapinnast kõrgemale ilma igasuguse soojusvahetuseta gaasi temperatuur langeb (õhk paisub, see toimub õhu siseenergia arvelt)
Tλm = b. T- vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev. Päikesekiirgust maapinnatemperatuur, b-2,90∙103μm∙K, λm-maksimumile vastav lainekiirgus. Kiirguse neeldumine on selektiivne. Mida kõrgem on nõrgestavad õhukoostisesse kuuluvad gaaside aatomid ja molekulid. Eriti suurteks kiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Soojushulk, mida temperatuur, seda rohkem kiirgab, kiirgusvõime maksimum lainepikkus sõltub temperatuurist. Wieni nihkeseadusega saab arvutada maa- ja maapind saab Päikeselt ei sõltu ainult päikesekiirte kaldenurgast
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunk...
liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja kliima. Sama toimub ka vastupidi. ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb praktiliselt 3040 m Auramine- toimub kogu aeg maa- kui veekogude pinnalt, liustikelt ja sügavusel. taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, Soolsus- Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule
Tsütosiin tsütidiin Tümiin tümidiin Uratsiil uridiin Lämmastikalused neelavad valgust lähisUV piirkonnas Nukleiinhapete kontsentratsiooni on võimalik määrata spektrofotomeetriliselt. Sobivaim lainepikkus = 260 nm BeerLamberti seadus: A = c l A neeldumine lainepikkusel c aine molaarne kontsentratsioon (M) molaarne ekstinktsioonikoefitsient lainepikkusel (M1 cm1) l optilise tee pikkus (cm) Nukleotiidid koensüümide koostisosad FAD Nukleosiid trifosfaadid makroergilised ühendid Fosfoesterside + H2O G0=14kJ/mol Fosfoanhüdriidside+ H2O G0=31kJ/mol ATP täidab eluslooduses
Soojusbilanss - Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale.2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus POLAROID Referaat Materjaliõpetuses Juhendaja: Vootele Tamme Tallinn 2012 SISUKORD 1. POLAROIDIDE TÖÖPÕHIMÕTE, VÕIMALUSED JA KASUTAMINE Kuna valgus koosneb tohutust arvust lainetest, siis võib sealt leida maapinna suhtes nii horisontaalselt, kui vertikaalselt levivaid laineid. See teadmine andis teadlastele võimaluse hakata neid valguskiiri sorteerima. Selleks kasutatakse keemiliselt töödeldud klaase, mis on võimelised läbi laskma ainult ühes konkreetses suunas liikuvat valgust ja samal ajal blokeerides, kas täielikult või osaliselt teised laine suunad. (Juurikas 2012) Tavaline päikesevalgus ehk päevavalgus levib kolmedimensioonilises ruumis igas suunas. Erinevatelt, valdavalt siledatelt, pindadelt peegeldunud valgus on polariseerunud ja levib ainult horisontaal- ja ...
Koondudes silma võrkkestale, põhjustab päikesest märksa heledam valguskiir antud kohas hävitava põletuse. Selle asjaolu on silmakirurgid oma kasuks pööranud. Pärast laseri ehitamist selgus, et laserikiirgus kahjustab nahka ning võib moonutada koerakke. Kudesid, mida kavatsetakse laserivalgusega kiiritada, võib värvida, reguleerides seega lokaalselt neelduva kiirguse hulka: mida tumedamaks ala toonitase, seda suurem on neeldumine. Säärase kiiritamisega on edu saavutatud kasvajate opereerimisel. Kuigi laser on kirurginoana efektne, on ta kallis lõbu. 4.1. Laseri kasutamine silmade ravis Nägemisteravuse parandamise uuemaks suunaks on ümbermodifitseerida silma ennast s.t. korrigeerida tegelikku refraktsiooni. Refraktiivse kirurgia kaks levinumat meetodit on: Radiaalne keratotoomia (RK) ja Fotorefraktiivne kirurgia. Fotorefraktiivses kirurgias põhiliselt kasutatavateks meetoditeks on PRK ja LASIK operatsioonid
c) Kvasarid peeti algul pikka aega "ülitähtedeks". Praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Suure heleduse ja lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis. 9 8. GALAKTIKATE RUUMJAOTUS Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Kui palju on taevas galaktikaid? Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis on üle 13 000 galaktika. Herscheli kataloogi järgi oli neid 5000. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim- Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog piirküündivusega 20 tähesuurust- sisaldab üle 2 miljoni galaktika. Kasutades
Ühe osa % + teise osa % = 100%. Lahustuvus näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. Solvatatsioon (hüdratatsioon) lahusti molekulide ühinemise protsess lahustatava aine osakestega selle aine lahustumisel. Kui lahustiks on vesi, nim. seda protsessi hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt aine lahustumisel lahuses eraldub või neeldub soojust. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. (Või lühemalt: Sidemete katkemisel osakeste vahel energia neeldub, osakeste hüdraatumisel energia eraldub. Lõhkumiseks tuleb teha tööd, s.t. kulutada energiat, ühinemisel eraldub energia). Küllastunud lahus selline lahus, milles antud temperatuuril rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. Küllastumata lahus antud tingimustes on ainet veel võimalik lahustada.
esialgse teadaandena oma töö 'Ühest uuest kiirteliigist" ("liber eine neue Arl von Strahlen"). 23. jaan. 1896 pidas Röntgen samas seltsis ettekande demonstratsioonidega. Esimesele tööle järgnesid teine (1896) ja kolmas (1897). Neis töödes on Röntgen täpselt ära määranud uute kiirte mitmesugused omadused, nagu sirgjooneline levik, fotograafiline ja ioniseeriv toime, fluorestsentsi tekitamine, seni tuntud kiirtele läbipaistmatutest kehadest läbitungivus, neeldumine, kiirte kalkus. Hoolimata Röntgeni uurimuste põhjalikkusest jäi küsimus röntgenikiirte loomusest siiski lahtiseks. See sai selgeks alles pärast hajunud röntgenikiirte polarisatsiooni (Barkla 1905), kiiruse (Marx 1905) ja interferentsi (Laue 1912) kindlaks tegemist. Röntgeni uurimistöö oli niivõrd põhjalik, et uued põhjapanevad uurimused järgnesid alles 10 ja enama aasta pärast. Röntgenikiirgus on väga väikese lainepikkusega (6 x 10 -10 - 2 x 10 -7 cm)
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
Päikesesüsteem Päike Päike on üks tähtedest. Päikesel muundub vesinik heeliumiks. Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti....
kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv - halo. Päike asub süsteemi tsentrist (asub Amburi tähtkuju suunas) 8,5 kpc kaugusel ning tiirleb selle ümber pea ringikujulisel orbiidil. Andmeid meie Galaktika ehituse kohta saame täheparvede ja gaasilise aine, eeskätt vesiniku ruumjaotusest. Galaktikate ruumjaotus Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Kui palju on taevas galaktikaid? Herscheli 5000 galaktikast oli juba juttu, suuri katalooge on tehtud ka hiljem. Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis (J. Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog
· Kinnistes ruumides · Ehitusmaterjalides · Ehitistes · Maakoores Radioaktiivsuse kahjulikkus Radioaktiivsuse kahjulik mõju elusorganismidele seisneb tuumakiirguse ioniseerivas toimes. Aatomite ning molekulide ionisatsioonienergia on vahemikus mõnest mõnekümne elektronvoldini; seevastu on radioaktiivsel lagunemisel tekkivate osakeste energia megaelektronvoldi suurusjärgus. Niisiis põhjustab tuumakiirguse hajumine või neeldumine aines suure hulga ioonide tekke, mis omakorda võivad ioniseerida naabruses asuvaid molekule. Kui see juhtub tasakaalulises keskkonnas (eluta loodus), taastub esialgne tasakaal kiiresti. Mittetasakaalulises struktuuris (eluskude) tekivad aga pöördumatud muutused, mis parimal juhul toovad kaasa raku hukkumise. Rakke on koes miljoneid, ja hävinud raku asemele tekivad tavaliselt uued. "Halvim juht" leiab
Tema seisumass on 0, seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C . Valguse kiirus kui universaalne füüsikaline konstant ongi defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Footon ei saa laguneda, kuna puudub temast kergema seisumassiga osake. Teiseks ei saa footon laguneda ka põhjusel, et liikudes valguse kiirusega tema jaoks aeg seisab. Footoni jaoks toimub kiirgumine ja neeldumine samaaegselt jätmata vahepeal võimalust lagunemiseks. Tavaline footon kannab energiat ja impulssi kindlas seoses ja vastavalt liikumise suunale, ,,ebatavaline" footon suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumipuhkti vahel nii üle kanda, et ta ise pole jäävuse seadusega seotud. Selliseid osakesi nimetatakse virtuaalseteks. Neid ei saa püüda, sest siis jääkski jäävuse seadus rikutuks.
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3
Pärast tuleb positiivi saamiseks valgustada fotopaberit läbi negatiivi ja jälle ilmutada ja kinnistada. Lahenda ülesanded 1-7 lk 101. Vasta küsimustele 1-5 lk. 101 T 16.05.2006 17. Valguse dualistlik käsitlus. 1. Milliseid nähtusi seletatakse valguse laineteooriaga? Difraktsioon, interferents, murdumine ja dispersioon. Valgus ise on elektromagnetlaine. 2. Milliseid nähtusi seletatakse valguse kvantteooriaga? Fotoefekt, valguse neeldumine ja kiirgumine. Valgus on kui footonite voog, mis kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. 3. Miks me ei erista raadiolainete puhul elektromagnetvälja kvante? Sagedusel 1MHz on ühe kvandienergia nii väike, et signaali tekitamiseks peab antenni jõudma 1010kvanti sekundis. Neid tuleb niipalju, et moodustavad raadiolained, mida aga kõrv ei erista. 4
Bioloogia II kodune kontrolltöö nr.1. TEEMAD- AINE-JA ENERGIAVAHETUS NING ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. A. AINE-JA ENERGIAVAHETUS. I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on süsihappegaas. Väär; Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 2. Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle orgaanilisteks Ühenditeks. Väär; Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle hapnikuks. 3. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad tsütoplasmavõrgustikus. Väär; Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses. 4. Dissimilatsiooniprotsessideks vajab organism ATP-sid. Väär; ATP tekib dissimilatsioonilprotsessides. 5. Püroviinamarihape moodustub tsitraaditsükli reaktsioonide käigus. Väär; Püroviinamarihape moodu...
Valguse kiirus v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n=c/v. Kui valguskiir läheb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga ekskkonda, siis toimub täielik sisepeegeldumine. Valguse peegeldumine- pinna peegeldumisvõime R avaldub: R= Ir/I0 (pealelangev ja peegeldunud valguse intensiivsus.) kui valgus langeb õhukeskkonnast läbipaistva materjali pinnale risti, siis on peegeldumistegur seotud murdumisnäitajaga n. Mida suurem on n, seda suurem on ka R. Valguse neeldumine ja läbiminek---läbipaistvas materjalis mitteneeldunud valguse intensiivsus I avaldub võrrandiga I=Io* exp(-alfa*l). Mida väiksem on alfa ja l, seda rohkem valgust läbib materjali. 27. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu (ülipuhas klaas, safiir). Dielektrikutes
vahel. Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii elektroni üleminekul kui ühise elektronpaari tekkel. 19. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). 20. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed on vett hülgavad. Näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ühendid. Hüdrofiilsed on vett armastavad. Näiteks Anorgaanilised soolad, tärklis, savid. 21. Langmuiri võrrand Γ = Γmc/(k+c) Kus, Γ - adsorptsioon (mol/cm2), Γm – adsorptsiooni suurus pinna täielikul küllastumisel adsorbeeruva ainega
suurendatud. 4)Ese asetseb koondava läätse optilisel peateljel läätse ja fookuse vahel, siis ebakujutis, samapidine, suurendatud 5)Ese asetseb, hajutava läätse optilisel peateljel, siis ebakujutis, samapidine, vähendatud. Läätse valem 1/a+1/k=1/f a - eseme kaugus läätsest, k kujutise kaugus läätsest, f fookuskaugus. Läätse optiliseks kauguseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust D=1/f. 4. Lühidalt: valguse refraktsioon, interferents, dispersioon, neeldumine, hajumine, polarisatsioon Valguse refraktsioon ?? Valguse interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes punktides. Kui käiguvahe on pool lainepikkust (1/2,3/2,5/2..), siis lained kustutavad teineteist, kui lained võnguvad samas faasis, siis tugevdavad üksteist. Võimalik, et samal ajal ühed spektri värvid
Sõltub koosluse peegeldustegurist (albeedo), lehepinna arengust, lehestiku struktuurist, 4. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI – Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 5. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Neeldunud kiirgusenergia hulk on suurem 6. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst 7. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent? Kiirguse neeldumine sõltub lehtede kaldenurgast päikese suhtes 8. Millistest komponentidest koosneb ökosüsteem. Tootjad, tarbijad, lagundajad, toitained, energia, keskkond (vesi,maa..) 9. Mis on avatud/suletud ökosüsteem? SULETUD AVATUD •Enamus keemilisi elemente ringleb •Mõne keemilise elemendi/ühendi
lahenduse mõjul(igale elemendile on eriline joonte spektri pilt). 4. Neeldumis spekter- vikerkaare taustal on tumedad jooned või taust on valge. Seda tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga on pidev spektrit tekitav valgus allikas. NB! Nendes kohtades, kus on tumedad jooned toimub ka gaasi kiirgumine ja joone asukohale vastab lainepikkus ja sagedus. Mida tumedam on tumejoon seda tugevam kiirgumine või neeldumine toimub aatomite poolt. Heledad piirkonnad näitavad kehatemp jaotust spektris, järelikult saab nii määrata tähe temp. Doppleri efekt: sini ja punanihe Kui taevakehalt saadud spektri lainepikkus väheneb, siis objekt läheneb meile vaate sihis ja tegu on siis sininihkega. Kui laine pikkus suureneb, siis on punanihe ja objekt kaugeneb meist. Radiaal kiirus on vaate sihiline kiirus , kui objekt läheneb meile on kiirus negatiivne.
Redutseerijate standardlahused: Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, ...
juhuslik radiaalneringjooneline, juhuslik- ringjooneline 14.Süsinikkiu prekursorid Süsinikkiudu valmistatakse peamiselt kolme toorme baasil (ehk nn prekursorid) · Rayon-kiud (viskooskiud) Saadakse viskooskiu termilisel töötlemisel. Tema headeks külgedeks on madal soojusjuhtivus ja tihedus, kõrge termiline stabiilsus, piisav tõmbemoodul ning madal adsorbtsioon (kaks tähendust- valguse neeldumine ja teise aine kogunemine ainult esimese peale). Kasutatakse nt rakettide düüside valmistamisel. · Pigi Saadakse nafta või kivisöe töötlemisel. Head küljed: negatiivne aksiaalne soojuspaisumistegur, kõrge soojusjuhtivustegur, tõmbemoodul varieeritav laiades piirides (170-830GPa). Kasutatakse nt kosmosetehnikas, lennunduses ja mujal, kus vajatakse jäikasid, soojusjuhitavaid ja stabiilsete dimensioonidega materjale.
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise ...
vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline – mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini 2 lahustuvateks, bioloogiline – mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse, füüsikaline – mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine, mehhaaniline – mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mulla neelamismahutavus – 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulk milligramm ekvivalentides (mg ekv. 100g; cmol/kg). Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na
Reinis aastaringi suht ühtlane. See asub lõunapool, nii et selle tõttu sulavett seal vähem, suvel on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool. Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges. Tigris suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene. Loe lk 118-119. PÕHJAVESI Infiltratsioon. Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine? Sademetevee infiltratsioon, soode ümbruses imbub vett, karstilehtrites neeldumine põhjavesi auramine, väljapumpamine, allikate äravool, taimede veetarve. Selgita kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette: Saju kestus mida kauem sajab seda rohkem vett imbub, kuni on totaalselt niiske pinnas ja enam vett ei võta. Saju intensiivsus kui sajab pikalt ja rahulikult siis imbub rohkem. Kivimite poorsus mida poorsemad on kivimid, seda paremini pääseb vesi läbi.
molekulide HF, H2O või NH3 vahel). Põhiside: kovalentne polaarne Vesiniksideme lõhkumiseks kulub palju energiat. Vesi keeb, kui veeauru rõhk võrdub välisrõhuga. 9. Endo ja eksotermilised reaktsioonid. Reaktsiooni soojusefekt EKSOTERMILINE reaktsioon [H<0] Kaasneb soojuse eraldumine st. väheneb süsteemi energia ja seda tähistatakse miinusmärgiga (H): C + O2= CO2 H ENDOTERMILINE reaktsioon [H>0] Kaasneb soojuse neeldumine. Reaktsiooni kulgemiseks tuleb reaktsioonisaadusi soojendada, st. anda juurde energiat, mida tähistatakse plussmärgiga (+H): CaCO3 = CaO + CO2 +H 10. Aine omaduste seos aine ehitusega metall+mittemetall iooniline side mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side metall lihtainena metalliline side Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest.
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
toodi, kus poksijad näevad tähti. Spetsiifilususteooria näide – koljus toim vibratsioon, silmamunad vibreerivad ja käivad silmapõhja, kus paiknevad retseptorid, kus seal on ka nägemisnärv, mis võtab informatsiooni vastu ja edastab ajju. 16. Nimetage valguse Valguse omadused on neeldumine, peegeldumien ja omadused. Millist nähtava murdumine. Inimene suudab eristada vahemikku valguse lainepikkuste 400 – 700 nm. vahemikku suudab inimene eristada? (nm) 17. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub Transduktsioon on protsess, kus väliskeskkonnast transduktsioon tulev signaal muundatakse närvisignaaliks. nägemismeeles? Retseptorid paiknevad silma põhjas, teiste
kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. (aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.) 97. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale (eksotermiline protsess). 98. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumine tahkises). Adsorptsioon on ühe või mitme komponendi eraldamine gaasilisest või vedelast segust tahke aine pinnale. 99. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hudrofoobsed ei saa luua sidemeid veega (vastastikmoju veega puudub), hudrofiilsed saavad(vastastikmoju veega olemas). Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. 100. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid.
neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks. 91. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt. Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia. 92. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 93. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed ained ei märgu ega lahustu vedelikus, aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. N: Hüdrofoobsed ained on paljud metallid ja teatud orgaanilised ained (molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi). Hüdrofoobsed ained lahustuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
